Vabariigi Valitsus — Börside tegevuse reguleerimise kohta — RT, 2, 30

(õ) 14.10.2008 EESTI VABARIIGI VALITSUSE MÄÄRUS Eesti börsikaubanduse arendamiseks ja Eesti Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1991. a. määruse nr. 141 (RT 1991, nr. 26, art. 321) täitmiseks Eesti Vabariigi Valitsus määrab: 1. Täiendada Eesti NSV Valitsuse 8. mai 1990. a. määrusega nr. 90 kinnitatud «Riikliku tegevuslitsentsi väljaandmise eeskirjade» lisa 1 (Eesti Vabariigi Valitsuse 25. oktoobri 1991. a. määrusega nr. 213 «Muudatuste tegemise kohta ettevõtete tegevusalade litsentsimisel» kinnitatud sõnastuses – RT 1991, nr. 37, art. 465) punktiga 21: «21. Börsindus». 2. Asendada Eesti Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1991. a. määruse nr. 141 «Börsinduse arendamise esmaste abinõude kohta» punktis 1 sõnad «tegevuslitsentside kooskõlastamine» sõnadega «börsi riikliku tegevuslitsentsi väljaandmine». 3. Kinnitada «Börside tegevuse reguleerimise ajutine juhend» (juurde lisatud). 4. Kinnitada «Eesti Börsinõukogu põhimäärus» (juurde lisatud). Eesti Vabariigi majandusminister Eesti Vabariigi Valitsuse esimehe ülesandeis J. LEIMANN Eesti Vabariigi riigiministri asetäitja E. BEKKER Tallinn, Toompea, 9. jaanuaril 1992. Nr. 6. Kinnitatud Eesti Vabariigi Valitsuse 9. jaanuari 1992. a. määrusega nr. 6 Börside tegevuse reguleerimise ajutine juhend Börsi põhiterminid Börs – ettevõte või juriidiline isik, kes tegutseb vastavalt oma põhikirjale ja omab börsi riiklikku tegevuslitsentsi. Börsid jagunevad väärtpaberite ja kaubabörsideks. Kaubabörs – kaubastandardite või muude süstematiseeritud nõuete alusel tegutsev kauba hulgimüüki ja -ostu korraldav ettevõte või juriidiline isik. Väärtpaberite börs – valuuta, aktsiate, obligatsioonide jt. väärtpaberite ostu ja müüki korraldav ettevõte või juriidiline isik. Börsiliikmed – juriidilised isikud, kellel on õigus osaleda börsi juhtimises ning sooritada börsitehinguid. Börsil osalejad – nende juriidiliste isikute esindajad, kellel on õigus osaleda börsi poolt korraldatavatel kauplemistel ning sooritada börsitehinguid maaklerite või börsiliikmete vahendusel. Börsitehing – tehing ühelt poolt börsiliikme(te) ja (või) teiselt poolt börsil osaleja(te) vahel, mille suhtes on kokku lepitud börsikauplemisel või väljaspool börsi. Börsimaakler – vahendaja, kes realiseerib börsitehinguid. Sõltuvalt vahendaja tegevusvaldkonnast ja börsi asukohamaast jagunevad maaklerid brokeriteks, deeleriteks ja jobberiteks. Börsi noteering – kauba- või väärtpaberite börsihinna määramine spetsiaalse organi (tavaliselt noteerimiskomisjon) poolt, kusjuures noteeritud hind tuleb avaldada ajakirjanduses ning see võetakse aluseks börsitehingutel. 1. Käesolev ajutine juhend reguleerib börside tegevust Eesti Vabariigi territooriumil kuni Eesti Vabariigi börsiseaduse vastuvõtmiseni. 2. Börs on ettevõte või juriidiline isik, kes tegutseb vastavalt oma põhikirjale ja omab börsi riiklikku tegevuslitsentsi. 3. Börsi põhiülesanded on: 1) väärtpaberite ja kauba ostu ja müügi korraldamine rangelt reglementeeritud eeskirjade ning noteeritud hindade alusel; 2) ostu ja müügitehingute korrektne vormistamine; 3) väärtpaberite ja kauba hinna noteerimine; 4) konjunktuuriuuringud. 4. Börsi võivad asutada juriidilised isikud ettevõtteseaduses ettenähtud korras. Börsi tegevust juhib eestseisus. 5. Börsi eestseisus valitakse börsi asutanud juriidiliste isikute esindajate (börsiliikmete) üldkoosolekul. 6. Börsi eestseisus juhindub oma tegevuses börsi põhikirjast ja Eesti Vabariigi normatiivaktidest. 7. Börsi eestseisusel on õigus: akrediteerida maaklereid ja väljastada börsi külastamise lubasid; viivitamatult eemaldada börsilt isikud, kes rikuvad börsi põhikirja või muid Eesti vabariigi normatiivakte; keelduda väljastamast osalemislubasid üksikisikutele ja juriidilistele isikutele, kes on rikkunud börsi põhikirja või börsi reglemendi sätteid; kontrollida börsile akrediteeritud maaklerite tegevust. 8. Kaubabörsi ja väärtpaberite börsi riikliku tegevuslitsentsi väljastab ja selle kehtivuse peatab Eesti Börsinõukogu Eesti Vabariigi normatiivaktides ettenähtud korras. 9. Börsi riikliku tegevuslitsentsi saamiseks tuleb Eesti Börsinõukogule esitada järgmised dokumendid: vormikohane avaldus; asutamisluba; börsi põhikiri; asutamisleping; börsi reglement; börsi eestseisuse nimekiri. 10. Börs registreeritakse ettevõtteseaduses ettenähtud korras. 11. Börsi põhikiri peab sisaldama järgmised andmed: 1) börsi liik (kas kauba- või väärtpaberibörs); 2) sooritatavate tehingute liigid; 3) börsiliikmeks astumise ja börsil osalemise tingimused; 4) börsiliikme staatus, tema kohustused ja õigused; 5) börsi põhikapitali moodustamise tingimused ja suurus, osamaksu (aktsia) suurus (väärtus); 6) börsi juhtimine (börsiliikmete üldkoosolek, eestseisus, nende kohustused, ülesanded); 7) noteerimiskomisjoni koosseis, selle ülesanded; 8) kauba standardite ja kvaliteedi tagamine; 9) börsitehingute kehtetuks tunnistamise kord; 10) vaidlusküsimuste lahendamise kord (börsi arbitraaž); 11) arvelduste kord; 12) börsi põhikapitali kasutamise ja börsi tegevuse lõpetamise kord; 13) hindade või kursside avaldamise kord; 14) väärtpaberite käibelelaskmise kord; 15) kindlustusfondi moodustamise kord; 16) börsi külastamise kord. 12. Börsi reglement reguleerib börsi tegevust ning peab sisaldama järgmised andmed: 1) tehingute sõlmimise kord ning maaklerite, kaubamüüjate ja ostjate kohustused ning õigused; 2) tehingute registreerimise ja börsil osalejate tehingutest informeerimise; 3) börsi teenistujate kohustused (oma maaklerikontori avamise keeld, teenistusalase info kasutamise kord) ja õigused; 4) börsitehingute liigid (reaalne kaup, future-tehing, spekulatsioon jt.); 5) future-tehingute tähtajad; 6) kindlustusoperatsioonid; 7) future-tehingute kontrollsumma (ostja ja müüja poolt maaklerile antav tagatissumma) suurus; 8) arvelduste tähtajad future-tehingute puhul; 9) maakleritele esitatavad nõuded ja nende atesteerimisega seotud küsimused; 10) maaklerite töökorraldus. 13. Börsile valeinformatsiooni esitanud juriidilised isikud korvavad kõik selle tulemusena tekkinud kahjud seaduses ettenähtud korras. Otsesed kahjud teeb kindlaks börsi eestseisus. 14. Noteerimiskomisjon moodustatakse väärtpaberite ja kauba hindade jooksvaks noteerimiseks. 15. Noteerimiskomisjoni liikmed valitakse börsiliikmete või nende esindajate üldkoosolekul börsiliikmete hulgast. Noteerimiskomisjon töötab oma põhikirja alusel. Kinnitatud Eesti Vabariigi Valitsuse 9. jaanuari 1992. a. määrusega nr. 6 Eesti Börsinõukogu ajutine põhimäärus I. Üldsätted 1. Eesti Börsinõukogu (edaspidi nõukogu) on Eesti Vabariigi Valitsuse rahvamajanduskomitee juures tegutsev börsinduse arengut koordineeriv organ. 2. Nõukogu asutajaks on Eesti Vabariigi Valitsus. 3. Nõukogu teeb koostööd Eesti Börsiühingu, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Eesti Rahvusvahelise Kaubanduskeskuse Fondi ja Eesti Pangaga. 4. Nõukogu tegevuse põhieesmärgiks on börsinduse arengu korraldamine, selleks vajaliku normatiivse aluse kujundamine ning börside tegevuseks vajalike eelduste loomine. 5. Nõukogu on juriidiline isik, kellel on Eesti Vabariigi riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat ning pangas arved Eestis kehtivas rahas ja välisvaluutas. 6. Nõukogu ei taotle kasumit. II. Põhiülesanded 7. Nõukogu põhiülesanded on: 1) börsinduse arendamise strateegia ja vastava riikliku poliitika väljatöötamise korraldamine; 2) börsindusalaste normatiivaktide projektide läbivaatamine ja ekspertiis; 3) börsindusalase koolituse süsteemi kujundamine; 4) börside riiklike tegevuslitsentside väljastamine; 5) börside tegevuseks vajaliku infosüsteemi kujundamisele kaasaaitamine; 6) elanikkonna informeerimine börside töö eesmärkidest ja põhimõtetest ning sellega seonduva kirjastustegevuse arendamine. 8. Nõukogul on õigus kontrollida börside ja teiste börsidega seotud asutuste tööd ning nõuda vajalikku informatsiooni börsioperatsioonide ja maaklerite tegevuse kohta. 9. Nõukogu korraldab maaklerite atesteerimist, aitab lahendada börsidel tekkinud lahkhelisid ja tegeleb börsitöö muude küsimustega. III. Nõukogu tulud ja kulud 10. Nõukogu tulud moodustuvad: 1) Eesti Vabariigi riigieelarvest tehtavatest eraldistest; 2) rahvusvahelistest fondidest tehtavatest ja teistest eraldistest; 3) nõukogu tuluüritustest laekuvast rahast ning finantstuludest; 4) ettevõtete, organisatsioonide ja asutuste vabatahtlikest eraldistest ning üksikisikute annetustest; 5) muudest laekumistest. 11. Nõukogu võib moodustada sihtkapitale või fonde. 12. Nõukogu vahendeid kasutatakse: 1) põhimääruses ettenähtud tegevuse finantseerimiseks; 2) nõukogu palgaliste töötajate töötasudeks ja ekspertiiside eest tasumiseks; 3) muudeks kulutusteks. IV. Eelarve, finants- ja majandustegevus 13. Nõukogu tegutseb eelarve alusel, mille kinnitab Eesti Vabariigi Valitsuse rahvamajanduskomitee. 14. Nõukogu ei tohi tegelda ettevõtlusega, kuid võib korraldada tuluüritusi. 15. Tulu saamiseks võib nõukogu ajutiselt vabu vahendeid paigutada aktiivsesse majandustegevusse hoiustena, osta nende eest aktsiaid või muid väärtpabereid. 16. Nõukogu rahaliste vahendite aastalõpu jääk kantakse järgmisesse aastasse. V. Nõukogu koosseis ja juhtimine 17. Nõukogus on ühe isikuga esindatud järgmised ministeeriumid ja organisatsioonid: Eesti Vabariigi Majandusministeerium; Eesti Vabariigi Kaubandusministeerium; Eesti Vabariigi Põllumajandusministeerium; Eesti Vabariigi Tööstus- ja Energeetikaministeerium; Eesti Vabariigi Rahandusministeerium; Eesti Pank; Eesti Kaubandus-Tööstuskoda; Eesti Rahvusvahelise Kaubanduskeskuse Fond; Eesti Börsiühing; Eesti Vabariigi Valitsuse rahvamajanduskomitee. 18. Nõukogu koosseisu kinnitab Eesti Vabariigi Valitsuse rahvamajanduskomitee. 19. Nõukogu: 1) valib oma koosseisust esimehe ja aseesimehe; 2) määrab kindlaks oma töökorralduse; 3) esitab Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumile kehtestatud korras ettepanekuid riiklike vahendite eraldamise ja kasutamise kohta; 4) kinnitab nõukogu aastaeelarve ja selle täitmise aruande; 5) kinnitab ametisse ja vabastab ametist tegevdirektori ning vajaduse korral teisi palgalisi töötajaid; 6) kontrollib tegevdirektori tööd; 7) annab oma tegevusest aru Eesti Vabariigi Valitsusele ja selle rahvamajanduskomiteele. 20. Nõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt 2/3 tema liikmetest. Otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustavaks eesistuja (esimehe või aseesimehe) hääl. 21. Nõukogu esimees (tema äraolekul aseesimees): 1) esindab nõukogu ilma täiendavate volitusteta; 2) kutsub kokku ja juhib nõukogu istungeid. 22. Nõukogu tegevdirektor: 1) rakendab ellu nõukogu otsuseid; 2) korraldab nõukogu otsuste alusel nõukogu vahendite kasutamist, sõlmib lepinguid ning annab volikirju; 3) koostab nõukogu eelarve projekti ja nõukogu tegevuse aastaaruande; 4) tagab nõukogu istungite tehnilise teenindamise; 5) juhib nõukogu aparaati põhimääruses ettenähtud ülesannete täitmisel; 6) kaasab vajaduse korral eksperte ja korraldab nende töötasustamist; 7) esindab nõukogu ilma täiendavate volitusteta oma ametijuhendiga ettenähtud piires. 23. Nõukogu korralised istungid toimuvad vähemalt üks kord kvartalis. Neid kutsub kokku nõukogu esimees. Nõukogu erakorralised istungid kutsub kokku nõukogu esimees vastavalt vajadusele või juhul, kui seda taotleb vähemalt 1/3 nõukogu liikmetest. VI. Revideerimine, tegevuse lõpetamine 24. Nõukogu tegevuse kontrollimine ja revideerimine toimub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele. Siserevisjoni läbiviimise korraldab nõukogu. 25. Nõukogu tegevuse lõpetab kehtestatud korras Eesti Vabariigi Valitsus, kes otsustab ka nõukogu arvel olevate sihteraldiste ja annetuste summade edasise kasutamise. Õiend Lisatud avaldamisandmed.