Vabariigi Valitsus — Taimestiku ja loomastiku ebaseadusliku kahjustamise korral sissenõutava kahjutasu määrade kinnitamise kohta — RT, 2, 24

(õ) 14.10.2008 EESTI VABARIIGI VALITSUSE MÄÄRUS Seoses vajadusega ajakohastada taimestiku ja loomastiku ebaseadusliku kahjustamise, s.t. ebaseadusliku kogumise, püügi, küttimise või muul viisil hävitamise eest sissenõutava kahjutasu määrad Eesti Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada juurdelisatud «Taimestiku ja loomastiku ebaseadusliku kahjustamise korral sissenõutava kahjutasu määrad». 2. Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumil kehtestada nimetatud kahjutasu määrade rakendamise juhend. 3. Anda Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumile õigus kehtestada kooskõlastatult Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumi ja Eesti Vabariigi Majandusministeeriumiga inflatsioonist tulenevaid kahjutasu paranduskoefitsiente. 4. Anda maavalitsustele ja vabariiklike linnade valitsustele õigus suurendada või vähendada kahjutasumäärasid 25 protsendi ulatuses. 5. Taimestiku ja loomastiku ebaseadusliku kahjustamise eest sissenõutud kahjutasu laekub Eesti Keskkonnafondi. Kui taimestik või loomastik on antud lepingujärgseks kasutamiseks, kantakse selle ebaseadusliku kahjustamise eest sissenõutud kahjutasu lepingujärgse kasutaja arvele, välja arvatud juhud, mil taimestiku ja loomastiku ebaseaduslikus kahjustamises on süüdi lepingujärgne kasutaja ise. 6. Tunnistada kehtetuks: 1) Eesti NSV Ministrite Nõukogu 7. juuli 1967. a. määrusega nr. 280 kinnitatud «Eesti NSV jahimajanduse põhimääruse» punkt 29 (Eesti NSV Ministrite Nõukogu 3. augusti 1982. a. määruse nr. 486 sõnastuses – ENSV Teataja 1986, nr. 31, art. 488); 2) Eesti NSV Ministrite Nõukogu 2. detsembri 1974. a. määrus nr. 501 «Eesti NSV kalamajanduslike veekogude vääriskalade, mereimetajate ja veeselgrootute varude kaitse tõhustamise kohta» (ENSV Teataja 1974, nr. 50, art. 521). Eesti Vabariigi majandusminister Eesti Vabariigi Valitsuse esimehe ülesandeis J. LEIMANN Eesti Vabariigi riigiminister R. VARE Tallinn, Toompea, 31. detsembril 1991. Nr. 280. Kinnitatud Eesti Vabariigi Valitsuse 31. detsembri 1991. a. määrusega nr. 280 Taimestiku ja loomastiku ebaseadusliku kahjustamise korral sissenõutava kahjutasu määrad 1. Kahjutasumäärad loomade kahjustamise korral Tabel 1 Nimetus Rubla isendi kohta KALAD JA SÕÕRSUUD Säga 1000 Lõhe 500 Meriforell 200 Jõeforell, vikerforell, harjus, angerjas, tõugjas 100 Merisutt, peied, merisiig, peipsi siig, vimb, koha 50 Haug, turb, säinas, linask, latikas, karpkala, tursk, jõesilm, luts 25 Särg, teib, roosärg, tuulehaug, nurg, koger, hõbekoger, ahven, kammeljas, lest 10 Muud kalad 5 KAHEPAIKSED Juttselg-kärnkonn, rohekärnkonn, mudakonn, harivesilik 100 Rohelised konnad 25 Rabakonn, rohukonn, kärnkonn, tähnikvesilik 5 ROOMAJAD Kivisisalik, vaskuss 25 Nastik, rästik 10 Arusisalik 5 LINNUD Kaljukotkas, merikotkas, suur-konnakotkas, väike konnakotkas, kalakotkas, madukotkas, rabapistrik, must-toonekurg, rabapüü 3000 Metsis, kassikakk, habekakk, laululuik, väikeluik, väike-laukhani 1000 Kühmnokk-luik, valge-toonekurg, harksabad, sookurg, rohunepp, lumekakk, vöötkakk, värbkakk, siniraag, jäälind, vaenukägu, valgeselg-kirjurähn 500 Punakurk-kaur, järvekaur, valgepõsk-lagle, mustlagle, herilaseviu, loorkullid, räusk, õõnetuvi, kodukakk, händkakk, kõrvuk-räts, sooräts, karvasjalg-kakk, hallõgija, teder 200 Tuuletallaja ja teised pistrikud, punakael-pütt, hallpõsk-pütt, mustkael-pütt, hüüp, väikehüüp, suur-laukhani, laanepüü, nurmkana, põldvutt, rabahani, hallhani, kanada lagle, kanakull, raudkull, hiireviu, karvasjalg-viu, vesipapp, rukkirääk, mudanepp, väikekoovitaja, suurkoovitaja, mustsaba-vigle, tutt-tiir, öösorr, kolmvarvas-rähn 100 Sarvikpütt, tuttpütt, kormoran, hallhaigur, pardid, vardid, hahk, vaerad, aul, kosklad, sõtkas, rooruik, täpikhuik, väikehuik, tait, lauk, rüüt, plüü, kiivitaja, kivirullija, merisk, tutkas, metskurvits, tikutaja, veetallaja, ännid, väikekajakas, tõmmukajakas, väiketiir, mustviires, vöötsaba-vigle, alk, tirgud, krüüsel, turteltuvid, kägu, roherähn, hallrähn, musträhn, suur-kirjurähn, väike-kirjurähn, tuttlõoke, nõmmelõoke, sarviklõoke, sinirind, pääsukesed, nõmmekiur, siidisaba, peoleo, mänsak 50 Tildrid, rislad, jõgitiir, randtiir, kaelustuvi, piiritaja, väänkael, põldlõoke, metskiur, sookiur, hänilased, västrikud, käblik, võsaraat, punarind, ööbik, lepalinnud, kadakatäks, kivitäks, rästad (v.a. hallrästas), roo- ja ritsiklinnud, kuldnokk, põõsalinnud, lehelinnud, pöialpoiss, kärbsenäpid, tihased, puukoristaja, porr, põldvarblane, vindid, siisike, ohakalind, kanepilinnud, urvalinnud, karmiinleevike, männileevike, käbilinnud, leevike, suurnokk-vint, talvike jt. tsiitsitajad, keltsalind, hangelind 10 IMETAJAD Ilves, pruunkaru, ahm 5000 Põder, punahirv 3000 Naarits (euroopa), hallhüljes, viigerhüljes, pringel, lendorav, saarmas 2000 Metssiga, metskits 1000 Metsnugis, mäger, punarebane, kährik, kobras 500 Pähklinäpp, siil, orav, lagrits, ondatra, halljänes, valgejänes, tuhkur, mink, kärp, nirk 100 Nahkhiired, kasetriiplane 25 Karihiired, vesimutt 5 Rubla isendi/cm kohta SELGROOTUD Harilik ebapärlikarp 500 Jõevähk 25 Viinamäetigu, apteegikaan 5 Kuklase pesad – pesa läbimõõdu iga sentimeetri kohta, maapinnalt mõõdetult 10 Tabel 2 2. Kahjutasumäärad taimede kahjustamise korral SÕNAJALGTAIMED Karukold, mets-vareskold, nõmm-vareskold 20 PALJASSEEMNETAIMED Harilik jugapuu 600 KATTESEEMNETAIMED Harilik luuderohi 600 Lääne-sõrmkäpp, püramiidjas koerakäpp, harilik kikkapuu, mets-õunapuu 200 Sinine kopsurohi, randogaputk, lõhnav käoraamat, valge tolmpea, punane tolmpea, kaunis kuldking, niidu-kuremõõk, laukapuu, mets-pirnipuu, tuhkpihlakas 100 Jumalakäpp, arukäpp, tõmmu käpp, püsiksannikas, balti sõrmkäpp, harilik sügislill, täpiline sõrmkäpp, russowi sõrmkäpp, sile tondipea, sinine emajuur, mets-kuukress, kärbseõis, hall käpp, harilik näsiniin, siberi võhumõõk, vesilobeelia, järv- ja mudalahnarohi 60 Palu-kurekell, vööthuul-sõrmkäpp, kahkjaspunane sõrmkäpp, kuradi sõrmkäpp, tumepunane neiuvaip, laialehine neiuvaip, soo-neiuvaip, harilik käoraamat, võsu-liivsibul, valge vesiroos, väike vesiroos, kahelehine käokeel, rohekas käokeel 20 Aas-karukell, aasnelk, harilik käokuld 10 Märkused. 1. Kui ebaseaduslikult püütud, kütitud või muul viisil hävitatud loom kuulus liiki, mille liha, nahk, sarved jms. olid kaubandusliku või kollektsioneerimisväärtusega, ning mida püüdnud, küttinud või muul viisil hävitanud isiku ebaseaduslikust valdusest polnud võimalik seda tagasi saada või mis riknes või hävis selle isiku süül, suurendatakse tabelis 1 toodud kahjutasumäära pooleteisekordseks. 2. Kui ebaseaduslikult püütud, kütitud või muul viisil hävitatud loom oli tiine või pandi tegu toime kudekala suhtes või linnu suhtes, kellel oli pesitsusaeg, suurendatakse tabelis 1 toodud kahjutasumäära kuni kolmekordseks. Lõhutud linnupesa või ebaseaduslikult kogutud (lõhutud) linnumuna eest arvestatakse kahjutasuks pool selle linnu eest ettenähtud kahjutasust. Kotkaste ja must-toonekure kaitse alla võetud pesapaikade rikkumise, samuti pesapuude või pesade hävitamise eest nõutakse sisse kümnekordne kahjutasu. 3. Taimede ebaseadusliku kogumise, kahjustamise või hävitamise eest kohaldatakse kahjutasumäärasid järgmiselt: 1) taime kahjustamise korral, kui see põhjustas taime hävimise, kohaldatakse ühekordset kahjutasumäära; 2) taime kahjustamise korral okste, õite ja muude taimeosade kogumise teel või muul viisil, kui see ei põhjustanud taime hävimist, kohaldatakse kahjutasumäära pooles ulatuses. 4. Kuni Eesti Vabariigis Eesti krooni kasutuselevõtmiseni, tuleb välismaalastel, kelle alaline elukoht ei ole endise NSV Liidu territooriumil, tasuda kahjutasu vabalt konverteeritavas valuutas kahju tekitamise ajal kehtinud Eesti Panga kursi või noteeringu alusel. Õiend Lisatud avaldamisandmed ja määruse lisa.