Vabariigi Valitsus — Vabariigi Valitsuse 31. juuli 1995. a. korraldus nr. 686-k — RT I, 1995, 68, 1144

1. Kinnitada Kriminaalpreventsiooni Nõukogu esitatud «Kriminaalpreventsiooni riikliku programmi koostamise kava» (juurde lisatud). 2. Justiitsministeeriumil, Kaitseministeeriumil, Kultuuri- ja Haridusministeeriumil, Majandusministeeriumil, Siseministeeriumil ja Sotsiaalministeeriumil koostada «Kriminaalpreventsiooni riikliku programmi koostamise kava» III osas ettenähtud küsimustes ja tähtaegadel alaprogrammid ning esitada need Kriminaalpreventsiooni Nõukogule läbivaatamiseks. 3. Kriminaalpreventsiooni Nõukogul vaadata alaprogrammid läbi ja esitada oma seisukoht juhtivministeeriumile kahe kuu jooksul alaprogrammi nõukogule esitamise päevast arvates. 4. Juhtivministeeriumil esitada alaprogramm Vabariigi Valitsusele läbivaatamiseks kahe nädala jooksul Kriminaalpreventsiooni Nõukogu seisukoha saamise päevast arvates. 5. «Kriminaalpreventsiooni riikliku programmi koostamise kava» II osas ettenähtud kriminaalpreventsiooni esmaste ülesannete täitmise eest vastutavatel ministeeriumidel informeerida Kriminaalpreventatsiooni Nõukogu nende ülesannete täitmise käigust 1. jaanuariks 1996. a. Kriminaalpreventsiooni Nõukogul esitada 1996. aasta veebruaris vastav koondinformatsioon Vabariigi Valitsusele. 6. Kehtestada, et alaprogrammide täitmist finantseeritakse nende täitmisele kaasatud ministeeriumide eelarvetest. Vajaduse korral eraldatakse täiendavaid vahendeid Vabariigi Valitsuse reservfondist. Peaminister Tiit VÄHI Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 31. juuli 1995. a. korraldusega nr. 686-k Kriminaalpreventsiooni riikliku programmi koostamise kava I. Kriminaalpreventsiooni riikliku programmi koostamise ja täitmise alused ja kord 1. Kriminaalpreventsiooni riikliku programmi eesmärk on kuritegevuse taseme olulise languse ja elanike turvalisuse saavutamine ühiskonna inim- ja teadmiste potentsiaali ning aineliste vahendite optimaalse rakendamise ja kasutamise ning kooskõlastatud tegevuse kaudu. 2. Kriminaalpreventsiooni riikliku programmi koostamisel järgitakse järgmisi tegevussuundi: 1) kuritegevuse põhjuste ja soodustingimuste mõjutamine riigi majandus- ja sotsiaalpoliitika vahenditega, tugevdades majandus- ja sotsiaalsete protsesside neid külgi, millel on kuritegusid ära hoidev või tõkestav toime, ning neutraliseerides või leevendades nimetatud protsesside võimalikke kriminogeenseid kõrvalmõjusid; 2) kuritegevuse ohjeldamine kriminaalpoliitika vahenditega, s.o. otstarbekate ja nüüdisaja nõuetele vastavate kriminaalseaduste väljatöötamine, tasakaalustatud õiguskaitsesüsteemi väljaarendamine, karistuse vältimatuse tagamine ning mõjusa karistuspoliitika kujundamine; 3) kuritegude tõkestamiseks selliste meetmete rakendamine, mis välistaksid kuritegeliku tahte elluviimise või raskendaksid seda (tõhus sotsiaalne kontroll, ehituslikud ja tehnilised kaitseviisid ja -vahendid, elanike enesekaitse jt.); 4) kriminaalpreventsioonitöö riskigruppides (arenguraskustega ja probleemperede alaealised, töötud, alkohoolikud, narkomaanid jt.); 5) kuritegusid toimepannud isikute resotsialiseerimise mõjusa süsteemi kujundamine; 6) kuriteoohvritele sotsiaal-, õigus- ja hingeabi andmine; 7) kriminaalpreventsioonialaste teadusuuringute korraldamine ja nende tulemuste ellurakendamine, välisriikide sellealaste teadustööde ja kogemuste kasutamine; 8) integreerumine rahvusvahelisse kriminaalpreventsioonitöösse. 3. Kriminaalpreventsiooni riiklik programm koosneb kriminaalpreventsiooni esmastest ülesannetest ning ametkondadevahelistest alaprogrammidest, mida täpsustatakse ministeeriumide ja teiste ametkondade tegevuskavades. Vajaduse korral koostatakse ka piirkondlikke alaprogramme. 4. Kriminaalpreventsiooni esmased ülesanded tuleb täita ühe aasta jooksul kriminaalpreventsiooni programmi kinnitamisest arvates. 5. Ametkondadevahelised alaprogrammid koostatakse küsimustes, mille lahendamine vajab mitme ametkonna kooskõlastatud tegevust või on oluline mitme ametkonna tegevuse seisukohast. 6. Alaprogrammis fikseeritakse probleemi olemus ja probleemi lahendamise üldised alused. Alaprogramm peab olema kooskõlas kriminaalpreventsiooni üldpõhimõtetega, sisaldama probleemi lahendamise kontseptsiooni, probleemi lahendamise ülesanded ja nende täitmise tähtajad, täitjad ja tööjaotuse nende vahel, märgitud peab olema ülesannete täitmiseks vajalik summa ja muud vahendid ning nende saamise allikad, samuti muud olulised asjaolud. 7. Kriminaalpreventsiooni riikliku programmi koostamist juhendab ja koordineerib Kriminaalpreventsiooni Nõukogu. 8. Iga alaprogrammi koostamise ja elluviimise eest vastutab Vabariigi Valitsuse määratud juhtivministeerium. Programmi koostamisele ja täitmisele võidakse lisaks riigiasutustele kaasata ka kohaliku omavalitsuse asutusi ning elanike ühinguid ja liite. 9. Juhtivministeerium esitab alaprogrammi läbivaatamiseks Kriminaalpreventsiooni Nõukogule ja seejärel Vabariigi Valitsusele. 10. Vabariigi Valitsus võtab esitatud alaprogrammi suhtes seisukoha. Alaprogrammide täitmist korraldavad ministeeriumid. 11. Kriminaalpreventsiooni Nõukogu jälgib kriminaalpreventsiooni riikliku programmi elluviimise käiku ning teeb sellest tulenevalt ettepanekuid Vabariigi Valitsusele. Programmi täiendatakse või muudetakse vastavalt vajadusele ministeeriumide ja Kriminaalpreventsiooni Nõukogu ettepanekul. 12. Kriminaalpreventsiooni riikliku programmi väljatöötamise ja täitmise käigust informeeritakse elanikkonda. II. Kriminaalpreventsiooni esmased ülesanded 13. Kriminaalpreventsiooni esmased ülesanded on järgmised: 1) töötada välja ja rakendada täiendavaid meetmeid (sh. õigusaktide kehtestamise või muutmise ettepanekud) organiseeritud kuritegevuse tõkestamiseks ja ohjeldamiseks. Vastutavad: Siseministeerium, Justiitsministeerium; 2) kiirendada nüüdisaja nõuetele ning Eesti oludele vastavate kriminaalseaduste (kriminaalseadustik, kriminaalmenetluse seadustik) väljatöötamist ja kuni nende väljatöötamiseni teha vajalikud muudatused kehtivates koodeksites. Vastutab: Justiitsministeerium; 3) tagada avalik kord ning rakendada selle tugevdamiseks ka abipolitseinikke ning Kodukaitse ja Kaitseliidu liikmeid. Vastutavad: Siseministeerium, Kaitseministeerium; 4) lugeda üheks prioriteetseks ülesandeks tapmiste ja teiste raskete isikuvastaste kuritegude ärahoidmine, nende kuritegude senisest ulatuslikum avastamine ning kiire ja kvaliteetne kohtueelne menetlemine. Arvestada seda aineliste vahendite eraldamisel ja professionaalse personali töö korraldamisel. Vastutab: Siseministeerium; 5) luua tingimused seadusega prokuratuurile pandud ülesannete täitmiseks. Vastutab: Justiitsministeerium; 6) võtta meetmeid kontrollimata rände vähendamiseks, luua viisataotlejate isikuandmete kontrollimiseks andmebaasid ning töötada välja kriteeriumide süsteem viisade väljaandmiseks. Vastutab: Siseministeerium; 7) töötada välja riigi alkoholipoliitika alused ning koostada alkoholiseaduse eelnõu; Vastutab: Sotsiaalministeerium; 8) luua Riigikaitse Akadeemia koosseisus kriminaalpreventsioonialaste teadusuuringute keskus, kelle tegevuskava vaatab läbi Kriminaalpreventsiooni Nõukogu. Vastutab: Siseministeerium; 9) kaaluda erikohtute moodustamise vajalikkust. Vastutavad: Justiitsministeerium, Siseministeerium; 10) tagada kinnipidamiskohtades ettenähtud kord, luua tingimused vangide töölerakendamiseks ja nende õppimismotivatsiooni tugevdamiseks. Rajada isolatsioonilaager riigis ebaseaduslikult viibivate isikute kinnipidamiseks. Alustada vangide readapteerumisele suunatud sotsiaalprogrammide elluviimist. Vastutavad: Justiitsministeerium, Sotsiaalministeerium; 11) korraldada järelevalve tingimisi süüdimõistetute ja karistuse kandmisest enne tähtaega vabastatute üle. Vastutavad: Siseministeerium, Justiitsministeerium; 12) töötada välja ühtse riikliku side- ja õigusinfosüsteemi loomise põhimõtted, mis hõlmaksid politsei, kaitseväe, piirivalve, Kodakondsus- ja Migratsiooniameti, Maksuameti, Prokuratuuri, Täitevameti, kohtute ning statistika- ja tervishoiuasutuste vastavaid süsteeme. Vastutavad: Teede- ja Sideministeerium, Riigikantselei; 13) kehtestada õiguskaitseasutuste ametnike kutsenõuded ning nende väljaõppe ja täienduskoolituse ühtne süsteem. Tagada, et nendeks ametnikeks võetaks üldjuhul ainult erialaõppe läbiteinud isikuid. Vastutavad: Siseministeerium, Justiitsministeerium; 14) stimuleerida töötasuga ning sotsiaalsete tagatiste andmisega õiguskaitseasutuste ametnike tööd ja enesetäiendamist (ametikorterid, riigi toetus elamiskulude katmisel jm.). Vastutavad: Sotsiaalministeerium, Rahandusministeerium; 15) töötada välja kuriteoohvrite registri põhimõtted. Korraldada kuriteoohvritele, samuti kinnipidamiskohtadest vabanenutele sotsiaal-, õigus- ja hingeabi andmist. Vastutavad: Sotsiaalministeerium, Siseministeerium, Rahandusministeerium; 16) kinnipidamiskohtadest vabanenud isikute readaptsiooniks kavandada nende tarbeks varjupaikade ja tugikorterite asutamine ning töötada välja vastavad finantseeskirjad. Vastutavad: Sotsiaalministeerium, Rahandusministeerium; 17) valmistada ette Eesti Vabariigi ühinemine kuritegevust tõkestavate ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete levitamist takistavate rahvusvaheliste konventsioonidega. Vastutavad: Välisministeerium, Sotsiaalministeerium, Justiitsministeerium; 18) töötada välja isikuregistrite sisseseadmise ning nende pidamise, kasutamise ja kontrollimise nõuded. Vastutavad: Siseministeerium, Kaitseministeerium; 19) kriminaalstatistikale ja teadusuuringutele tuginedes tutvustada massiteabevahendite kaudu kuritegevusega seotud ohte ning nende ärahoidmise ja kuritegude tõkestamise juhiseid. Vastutab: Siseministeerium; 20) tutvustada regulaarselt elanikkonnale õiguskaitseasutuste tegevust, sealhulgas kuriteoasjade menetlust politseis, prokuratuuris ja kohtus. Avaldada massiteabevahendites kuritegevust iseloomustavaid statistilisi andmeid. Vastutavad: Siseministeerium, Justiitsministeerium; 21) selgitada põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele alates algklassidest: seaduste täitmise vajalikkust; kuritegevusega seotud ohte ja kuritegude eest kaitsmise viise; narkootikumide tarvitamise ohtlikkust; alkoholipruukimise kahjulikku mõju; suguhaiguste ja AIDS-i levimise ja neist hoidumise viise. Vastutab: Kultuuri- ja Haridusministeerium. III. Kriminaalpreventsiooni riikliku programmi ametkondadevahelised alaprogrammid 14. Kriminaalpreventsiooni riikliku programmi ametkondadevahelised alaprogrammid koostatakse järgmistes küsimustes: 1) Elanike kaasamine kuritegude tõkestamisele ning avaliku korra hoidmisele. Juhtivministeerium: Siseministeerium Alaprogrammi koostamise tähtaeg: 1. september 1995. a.; 2) Kohaliku omavalitsuse osa ja võimaluste suurendamine kriminaalpreventsioonis. Juhtivministeerium: Siseministeerium Alaprogrammi koostamise tähtaeg: 1. september 1995. a.; 3) Kaitseväe ja Kaitseliidu osa suurendamine noorte õigusteadvuse kujundamisel. Juhtivministeerium: Kaitseministeerium Alaprogrammi koostamise tähtaeg: 1. september 1995. a.; 4) Teiste riikide kriminaalpreventsioonialaste kontseptsioonide ja kogemuste Eestis kasutamise võimalused. Juhtivministeerium: Siseministeerium Alaprogrammi koostamise tähtaeg: 1. september 1995. a.; 5) Alaealiste õiguserikkujate preventsioon õiguslike, sotsiaalsete ja pedagoogiliste vahenditega. Juhtivministeerium: Kultuuri- ja Haridusministeerium Alaprogrammi koostamise tähtaeg: 1. oktoober 1995. a.; 6) Kuritegusid tõkestavate tehniliste vahendite loomine ja levitamine. Juhtivministeerium: Majandusministeerium Alaprogrammi koostamise tähtaeg: 1. oktoober 1995. a.; 7) Nüüdisaja nõuetele vastava kinnipidamiskohtade süsteemi kujundamine. Juhtivministeerium: Justiitsministeerium Alaprogrammi koostamise tähtaeg: 1. oktoober 1995. a.; 8) Elanikkonna õigusteadvuse kujundamine ning kultuuriürituste ja massiteabevahendite osa kriminaalpreventsioonis. Juhtivministeerium: Kultuuri- ja Haridusministeerium. Alaprogrammi koostamise tähtaeg: 1. oktoober 1995. a.; 9) Kuritegusid toimepannud isikute resotsialiseerimise süsteemi kujundamine. Juhtivministeerium: Sotsiaalministeerium. Alaprogrammi koostamise tähtaeg: 1. november 1995. a.; 10) Nüüdisaja nõuetele vastava kohtuekspertiisi süsteemi kujundamine. Juhtivministeerium: Siseministeerium. Alaprogrammi koostamise tähtaeg: 1. november 1995. a.; 11) Kohtusüsteemi täiustamine kui kriminaalpreventsiooni ülesanne. Juhtivministeerium: Justiitsministeerium. Alaprogrammi koostamise tähtaeg: 1. november 1995. a.; 12) Kuriteoohvrite abistamise süsteemi loomine. Juhtivministeerium: Sotsiaalministeerium. Alaprogrammi koostamise tähtaeg: 1. jaanuar 1996. a.; 13) Kriminaalpreventsiooni ülesannetele vastava ametkondadevahelise integreeritud infosüsteemi kujundamine. Juhtivministeerium: Siseministeerium. Alaprogrammi koostamise tähtaeg: 1. jaanuar 1996. a.