Vabariigi Valitsus — Riigivara 1996. a erastamisprogrammi kinnitamine — RT I, 17, 288

Kinnitada erastamisseaduse (RT I 1993, 45, 639; 1994, 50, 846; 79, 1329; 83, 1448; 1995, 22, 327; 54, 881) paragrahvi 12 lõike 2 alusel juurdelisatud «Riigivara erastamisprogramm 1996. aastaks». Peaminister Tiit VÄHI Riigisekretär Uno VEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 20. veebruari 1996. a korraldusega nr 155-k Riigivara erastamisprogramm 1996. aastaks 1. Erastamise eesmärgid on: – majanduse efektiivsuse suurendamine; – konkurentsi tugevdamine ja monopolistlike tendentside vähendamine majanduses; – ettevõtete riigipoolse subsideerimise vajaduse vältimine; – välisinvesteeringute kaasamine majanduskasvu tagamiseks; – erastamisest rahalise tulu saamine ning erastamisväärtpaberitele täiendava kasutamisvõimaluse loomine. 2. Prioriteetsed erastamisvaldkonnad on: – infrastruktuuri ettevõtete erastamiseks ettevalmistamine; – tootmiseks vajaliku maa erastamine. 3. Erinevates majandusharudes kasutatavad põhilised erastamisviisid on: – eelläbirääkimistega pakkumine; – avalik enampakkumine; – aktsiate avalik müük. 3.1. Eelläbirääkimistega pakkumine Eelläbirääkimistega pakkumist kasutada nende ettevõtete müügiks, mille juures on vajalik ostuhinna ja lisatingimuste kompleksne hindamine. Rakendada olulisemate tööstus- ja teenindusettevõtete erastamiseks konkurentsile avatud sektoris. 3.2. Avalik enampakkumine Avalikku enampakkumist kasutada konkurentsile avatud sektoris, kui lisatingimuste seadmine pole otstarbekas või on neid võimalik seada lõplikena enne väljakuulutamist. Samuti rakendada avalikku enampakkumist renditud varade ning vähemusaktsiate müügil aktsiapakkidena. 3.3. Aktsiate avalik müük Kasutada olulisemate, üldist huvi pakkuvate ettevõtete aktsiate müügil. Ettevõtete üle efektiivse omanikepoolse kontrolli tagamiseks on seda erastamisviisi otstarbekas rakendada vaid ettevõtete vähemusaktsiate müügi korral. 3.4. Erastamisviiside valiku suurendamise vajadus Erastamisagentuuril ette valmistada erastamisseaduse muutmise ettepanekud, arvestades suurte infrastruktuuri ettevõtete erastamise erisusi. 4. Erastatavate ettevõtete reorganiseerimise, restruktureerimise ja saneerimise üldpõhimõtted Avatud sektori ettevõtete reorganiseerimine ja restruktureerimine ei tohi halvendada ettevõtete finantsseisundit ega vähendada nende müügiväärtust. Loomuliku monopoli tunnustega ettevõtete reorganiseerimine ja restruktureerimine peab olema suunatud nende monopoolse seisundi nõrgendamisele ning efektiivsuse suurendamisele. Ettevõtte saneerimiseks rakendada riigimaksete võlgade kustutamist vaid siis, kui erastamine võlgade kustutamiseta osutub võimatuks ning ettevõtte likvideerimine ei ole tööhõive seisukohalt selles piirkonnas otstarbekas. Jätta oluliste investeeringute tegemine erastamisjärgsele uuele omanikule. Ettevõtete erastamiseks ettevalmistamise käigus ministeeriumidel ja järelevalvenõukogudel: – viia ettevõtete raamatupidamine nõutavale tasemele; – tagada ettevõtete finantsseisundi kontroll ja juhtimine; – töötada koostöös Erastamisagentuuriga välja ettevõtete reorganiseerimise ja restruktureerimise kavad. 5. Loomuliku monopoli tunnustega ettevõtete erastamiseks ettevalmistamine 1996. aastal alustatakse järgmiste riigiettevõtete erastamiseks ettevalmistamist: – Eesti Energia; – Eesti Põlevkivi; – Eesti Raudtee; – Tallinna Sadam; – Eesti Telekomi koosseisus olevad ettevõtted. Nimetatud ettevõtete erastamiseks ettevalmistamine toimub vastavalt erastamiskavale. Erastamiskavade väljatöötamiseks ja tegevuse koordineerimiseks ettevõtete erastamiseks ettevalmistamise etapil moodustada 1996. a. I kvartali jooksul haldava ministri ettepanekul ministeeriumidevahelised komisjonid Majandusministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Teede- ja Sideministeeriumi ning Erastamisagentuuri esindajatest. Erastamiskavad muutuvad erastamisprogrammi koostisosaks pärast nende kinnitamist Vabariigi Valitsuse poolt. Erastamisagentuuril valmistada ette monopoolses seisundis olevate ettevõtete erastamise erisusi arvestavad seaduste ja teiste õigusaktide muudatused. 6. Loomuliku monopoli tunnusteta ettevõtete erastamine Jätkata loomuliku monopoli tunnusteta ettevõtete erastamist aktsiate müügi või aktsiakapitali suurendamise teel. Nimetatud ettevõtete hulgas on: – riiklik aktsiaselts Kiviter; – riiklik aktsiaselts Eesti Merelaevandus; – riiklik aktsiaselts Estonian Air; – riiklik aktsiaselts Eesti Kindlustus; – riiklik aktsiaselts Estimpeks; – riiklik aktsiaselts Silmet. Silmeti erastamisel arvestada järgmisi erisusi: – vähemalt 35% aktsiatest jääb riigi omandisse; – jätta enne erastamist Silmeti varade hulgast välja jäätmehoidla; – kaaluda enne erastamist Silmeti sotsiaalse tähtsusega varade munitsipaliseerimist; – riiklik aktsiaselts Liviko; – riiklik aktsiaselts Emex. Liviko ja Emexi erastamisel müüa 5–10% aktsiatest avaliku müügi teel aktsiate turuhinna määramiseks, et jätkata aktsiate müüki väärtpaberiturul. Viia läbi järgmiste suuremate aktsiaseltside riigile kuuluvate vähemusaktsiate müük avaliku enampakkumise teel: Eesti Tubakas (33%), Eesti Gaas (39%), Tarmeko (33,4%), Rakvere Lihakombinaat (29%), Kalev (45%), Mööblimaja (49%). 7. Riigi poolt rendile antud varade erastamine Jätkata renditud varade erastamist. Sealhulgas erastada järgmised riigi poolt rendile antud varad: – endise Viljandi EPT ja tema struktuuriüksuste varad; – endise Valga EPT ja tema struktuuriüksuste varad; – endise Türi EPT ja tema struktuuriüksuste varad; – endise Tallinna EPT ja tema struktuuriüksuste varad; – endise Saare EPT varad; – endise Tartu EPT varad; – endise Pärnu EPT varad; – endise Voka EPT ja tema struktuuriüksuste varad; – Tallinna Raamatutrükikoja varad; – Trükikoja «Ühiselu» varad; – Eesti Raamatukaubastu varad; – Agrovalitsuse AS-le Wagvar renditud varad; – Tallinna Kalakombinaadi varad; – Jõgeva Piimatööstuse varad; – Eesti Metsatööstuse KTB varad; – Teaduste Akadeemia autopargi varad; – Teaduste Akadeemia katsetehase varad. Nende rendile antud riigivarade puhul, mille parendamiseks on rentnik vastavalt kehtivale korrale teinud olulisel määral investeeringuid, kaaluda rentnikuga ühises omandis oleva aktsiaseltsi asutamist. 8. Keskkonnaohtlike objektide erastamise erisused Erastamisagentuuril viia keskkonnaohtlike objektide erastamine läbi koostöös Keskkonnaministeeriumiga. Tagada olulisemate objektide kohta keskkonnauuringute tegemine, mille käigus selgitatakse välja: – olemasoleva tootmise mõju keskkonnale; – jääkreostuse tase; – keskkonnakahjustuste kõrvaldamise võimalused; – ettevõtte vastutus juba tekitatud või tekkida võiva keskkonnareostuse eest. 9. Erastamisväärtpaberite kasutamise ulatus erinevate objektide erastamisel Omandireformi kulude finantseerimiseks ja erastamisväärtpaberite omanikele Hüvitusfondi kaudu madalama riskiga investeerimisvõimaluse loomiseks tagada, et vähemalt pool ettevõtete enamusaktsiate või varade ostuhinnast tasutakse rahas. Suuremas ulatuses erastamisväärtpaberitega tasumist rakendada nende ettevõtete vähemusaktsiate müügil, mille enamusaktsiad on juba erastatud. 10. Majandustegevuse valdkonnad, kus erastamise õigustatud subjektide ring on kitsendatud Avatud sektori ettevõtete erastamisel õigustatud subjektide ringi mitte piirata. Loomulike monopolide tunnustega ettevõtete erastamiseks on otstarbekas täiendada erastamisseaduses ettenähtud õigust piirata subjektide ringi sättega, mis võimaldaks pakkujate eelvalikut. 11. Erastamisel kehtestatavate lisatingimuste üldpõhimõtted Loomuliku monopoli tunnusteta ettevõtete erastamisel vähendada lisatingimuste arvu, kehtestada need lühiajalistena (3–5 aastat) ning seda vaid konkreetsete põhjenduste ja vajaduse korral. Loomulike monopolide tunnustega ettevõtete erastamisel on vajalik pikaajaliste garanteeritud lisatingimuste seadmine tarbijate ja riigi huvide tagamiseks. 12. Riigivara erastamisest põllumajandusühistutele vastavalt erastamisseaduse paragrahvile 32 Erastamisseaduse paragrahvis 32 sätestatud korra rakendamist pole käesolevas programmis kavandatud. Vajadusel otsustab Vabariigi Valitsus nimetatud korra alusel erastatavate objektide määramise täiendavalt. 13. Erastamisega seonduvate seaduste ja muude õigusaktide muutmine 13.1. Infrastruktuuri ettevõtete eduka erastamise tagamiseks on vajalik erastamisseaduse selline muutmine, mis võimaldaks läbi viia kaheosalist erastamiskonkurssi. Täiendavalt on vaja sätestada erastamise korraldaja õigus avalikustada esimese osa tulemused enne teise osa läbiviimist. 13.2. Kaaluda kontsessiooniseaduse vastuvõtmise vajadust seoses infrastruktuuri ettevõtete erastamiseks ettevalmistamisega. 13.3. Tootmisega seotud maa erastamise kiirendamiseks muuta maareformiseadust selliselt, et võimaldada: – erastatud ettevõtete tegevuseks vajaliku maa müügitoimingute keskendamist Erastamisagentuurile; – riigile kuuluva aktsiaseltsi tegevuseks vajaliku maa üleandmist ja kinnistamist aktsiaseltsile enne erastamist.