Riigikogu — Liikluskindlustuse seadus — RT I, 1995, 48, 744

1. peatükk ÜLDSÄTTED JA PÕHIMÕISTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolevas seaduses sätestatakse liikluskindlustus sundkindlustusena selleks, et liiklusõnnetuse tõttu kannatanutele tagada käesolevas seaduses piiritletud liikluskahju hüvitamine võimalikult kiiresti ja täielikult. (2) Liikluskindlustuse (edaspidi kindlustus) kindlustusobjekt on tsiviilvastutus, mis kaasneb sõiduki omaniku või omaniku poolt juhtima volitatud isiku (kindlustatu) poolt sõidukiga liikluskahju tekitamisega. § 2. Sõidukid, mille suhtes sõlmitakse liikluskindlustusleping (1) Liikluskindlustusleping (edaspidi leping) tuleb sõlmida järgmiste teeliikluses osalevate ja registreerimisele kuuluvate sõidukite suhtes (edaspidi kindlustamisele kuuluv sõiduk), mille valmistajatehase poolt lubatud suurim kiirus on üle 15 km/h: 1) sõidu- ja veoautod ning nende baasil ehitatud sõidukid; 2) bussid ning nende baasil ehitatud sõidukid; 3) trammid; 4) trollid; 5) mootorrattad, motorollerid ja nende baasil ehitatud sõidukid; 6) traktorid ning nende baasil ehitatud sõidukid, tee- ning liikurmasinad; 7) eelnimetatud sõidukite haagised; 8) muud sõidukid, mida kasutatakse Eesti Vabariigi teeliikluses, ja Eesti registritesse mittekantud sõidukid, mis vastavad eeltoodud tunnustele. (2) Lepingute sõlmimine Kaitsejõudude Peastaabile, Piirivalveametile ning Politseiametile kuuluvate sõidukite suhtes ei ole kohustuslik, kui nende kohta on Vabariigi Valitsuse poolt ettenähtud korras väljastatud tõend kindlustuslepingu sõlmimise kohustusest vabastamise kohta. Tõendi puudumisel loetakse sõiduk kindlustamisele kuuluvaks. § 3. Vastutus Kaitsejõudude Peastaabile, Piirivalveametile ning Politseiametile kuuluvate sõidukitega tekitatud liikluskahju eest (1) Kaitsejõudude Peastaabile, Piirivalveametile ning Politseiametile kuuluva sõidukiga, mille suhtes on väljastatud käesoleva seaduse § 2 2. lõikes ettenähtud tõend, tekitatud liikluskahju eest vastutab selle omanik tsiviilkorras. Kahjusumma arvutamisel ning juhtumi käsitlemisel kohaldatakse sama korda kui liikluskindlustuse kindlustusjuhtumi puhul. Kahjusumma arvutamisel ei arvestata liikluskindlustuses kehtivate kahju hüvitamise piirmääradega. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud sõidukiga tekitatud kahju käsitleb Eesti Liikluskindlustuse Fond, hüvitades kannatanule kogu temale tekitatud kahju ning nõudes väljamakstud summa ja juhtumi käsitlemise kulud käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud sõiduki omanikult regressi korras tagasi. § 4. Liikluskahju (1) Käesolevas seaduses mõistetakse liikluskahju all isiku- või varakahju, mis on tekkinud liiklusõnnetuse tagajärjel käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud tingimustel, olenemata kahjukannatanu osalemisest liiklusõnnetuses. Kui kahju on tekitatud muudel tingimustel kui käesolevas paragrahvis piiritletud liikluskahju, siis seda käesoleva seaduse või liikluskindlustuslepingu alusel ei hüvitata. Kannatanul on õigus esitada süüdlase vastu nõue muudel alustel. (2) Liikluskahjuga käesoleva seaduse mõistes on tegemist ainult siis, kui samaaegselt esinevad järgmised tingimused: 1) teeliikluses on kahju tekitatud sõidukiga, mille suhtes vastavalt käesolevale seadusele on sõlmitud või tuleks sõlmida liikluskindlustusleping; 2) kahju on tekitatud sõiduki liikumise või paiknemise tagajärjel; 3) esineb põhjuslik seos sõiduki liikumise või paiknemise ja tekitatud kahju vahel; 4) sõiduki omanikul või seda juhtinud isikul on tekkinud tsiviilvastutus (sealhulgas juhul, kui kahju on tekitatud tundmatuks jäänud sõidukit juhtinud isiku poolt). (3) Käesoleva seaduse mõistes on tegemist liikluskahjuga, kui kahju tekitati vahetult sõiduki liikumise või paiknemise tagajärjel, mitte sõiduki eelnevalt eraldunud osade, samuti koorma või muude esemete liikumise või paiknemise tagajärjel. (4) Liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juht võib liiklusõnnetuse tekkimises olla süüdi osaliselt või täielikult, tema süü võib puududa või ta võib jääda kindlaks tegemata. Liikluskindlustuslepingu alusel hüvitatakse kindlustatu poolt tekitatud liikluskahju vastavalt tema vastutuse ulatusele, arvestades käesoleva seaduse teiste sätete ja muude õigusaktidega. (5) Kui liiklusõnnetuses osalenud isikud ei ole liikluskahju tekitamise vastutuse küsimuses sündmuskohalt lahkumise järel ühel meelel, lahendavad liiklusõnnetuses osalenud isikud omavahelise vaidluse seadusega ettenähtud korras. § 5. Kindlustuslepingu sõlmimise kohustus (1) Sõiduki suhtes liikluskindlustuslepingu sõlmimise eest on vastutav sõiduki omanik, kelle volitusel võib omaniku nimel lepingu sõlmida ka teine isik. Viimati nimetatud juhul on lepingu kindlustusvõtjaks sõiduki omanik. (2) Kui sõiduki suhtes on käesoleva seaduse sätteid rikkudes kindlustusleping sõlmimata ja sellega on tekitatud liikluskahju, vastutab selle sõiduki omanik Eesti Liikluskindlustuse Fondi ees viimase poolt kannatanule liikluskahju hüvitamisel ja kindlustusjuhtumi käsitlemisel tehtud kulutuste ulatuses. § 6. Liikluskindlustusleping (1) Liikluskindlustusleping on kindlustusvõtja ja kindlustusandja vahel kirjalikus vormis sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt kindlustusvõtja kohustub tasuma lepingus märgitud kindlustusmakseid ning kindlustusandja kohustub kindlustusjuhtumi saabumisel hüvitama kannatanule liikluskahju. (2) Kindlustuspoliis (edaspidi poliis) on kindlustusandja poolt väljastatud dokument, mis tõendab sõiduki suhtes sõlmitud lepingu olemasolu. (3) Lepingute liigid on järgmised: 1) tavaleping; 2) kompleksleping; 3) müüjaleping; 4) piirikindlustusleping; 5) rahvusvaheline leping. Lepingute erinevaid liike ei saa üksteisega ühendada, välja arvatud rahvusvahelise lepingu sõlmimine tavalepingu kindlustusandjaga. § 7. Tavaleping Tavaleping sõlmitakse Eesti registrisse kantud sõiduki suhtes sõiduki kasutamiseks Eesti Vabariigis. § 8. Kompleksleping (1) Komplekslepingus võib üks leping olla sõlmitud kuni viie Eesti registrisse kantud samale omanikule kuuluva sõiduki suhtes ning mitte lühemaks perioodiks kui üks kuu. (2) Komplekslepingul on kirje «KOMPLEKSLEPING». (3) Kindlustusvõtjaks on isik, kellele kuulub mitu sõidukit, mille suhtes tuleb sõlmida leping. Üks leping sõlmitakse mitme sõiduki suhtes. (4) Komplekslepingu kindlustusmakse suurus määratakse kõige kõrgema kindlustusmaksega sõiduki järgi neist, mille suhtes leping sõlmitakse. (5) Komplekslepingu eritingimused: 1) üheaegselt võib teeliikluses kasutada vaid ühte sõidukitest, mille suhtes on sõlmitud kompleksleping, sama sõiduk võib olla kantud samaaegselt kehtivate erinevate lepingute poliisidele; 2) kui selle sõiduki kasutamisel, mille suhtes kehtib kompleksleping, ei esitatud kontrollimiseks volitatud isikule poliisi, võib kindlustusandja kindlustusvõtjalt sisse nõuda leppetrahvi, milleks on komplekslepingu ühe kuu kolmekordse kindlustusmaksega võrdne summa; 3) kui kindlustusvõtja ei ole täitnud lepingu eritingimusi, võib kindlustusandja selle sõiduki suhtes (kui omanik ei ole vahetunud) kahe aasta jooksul komplekslepingut mitte sõlmida; 4) komplekslepingu poliisi dublikaate ei väljastata. (6) Lepingu eritingimused on trükitud poliisi pöördele või lepingu lisas ja kindlustusvõtja poolt alla kirjutatud. § 9. Müüjaleping (1) Müüjaleping sõlmitakse juriidilise isikuga, kes tegeleb sõidukite müügiga. (2) Kui sõiduk, mille suhtes soovitakse sõlmida müüjaleping, tuuakse Eesti Vabariiki välisriigist, tuleb leping sõlmida enne selle Eestisse toomist. Kui üle piiri on toodud sõiduk, mille suhtes ei esitata Eesti Vabariigis kehtivat poliisi, tuleb selle kasutamiseks Eesti Vabariigi teeliikluses sõlmida piirikindlustusleping. Teeliikluses mitteosaleva sõiduki suhtes ei ole lepingu sõlmimine kohustuslik. § 10. Piirikindlustusleping (1) Piirikindlustusleping sõlmitakse välisriigis registreeritud või Eestis registreerimata sõiduki või mis tahes sõiduki suhtes, mis on lepinguta. (2) Piirikindlustuslepingu kindlustusandjaks on Eesti Liikluskindlustuse Fond. § 11. Rahvusvaheline leping (1) Rahvusvaheline leping kehtib poliisile märgitud riikides ja vastavas riigis kehtivatel tingimustel. (2) Hüvitamise piirmäärad ning liikluskahju hüvitamise alused on niisugused, nagu need on kehtestatud riigis, kus kindlustusjuhtum toimus. (3) Kui kindlustusvõtja, kellega kindlustusandja on sõlminud tavalepingu, sõlmib sama kindlustusandjaga sama sõiduki suhtes rahvusvahelise lepingu, arvutatakse rahvusvahelise lepingu kindlustusmakse maksemäärades ettenähtud korras. 2. peatükk KINDLUSTUSE ANDMINE JA KEHTIVUS § 12. Kindlustusandja (1) Kindlustusandja on juriidiline isik, kellele on kindlustusseadusega (RT I 1992, 48, 601) sätestatud korras ja käesoleva seaduse alusel antud õigus liikluskindlustuslepingute sõlmimiseks (kindlustustegevuseks). (2) Piirikindlustuslepingu kindlustusandja on Eesti Liikluskindlustuse Fond. (3) Käesolevat seadust rikkudes lepinguta sõidukiga ja tundmatuks jäänud sõidukiga tekitatud liikluskahju kannatanu suhtes toimib Eesti Liikluskindlustuse Fond liikluskahju tekitanud kindlustatu kindlustusandjana. § 13. Kindlustusvõtja ja kindlustatu (1) Kindlustusvõtja on sõiduki omanik. Kindlustuslepingu võib sõlmida ka omaniku poolt volitatud sõidukit tegelikult kasutav isik. Kaasomandis oleva sõiduki suhtes sõlmitava lepingu kindlustusvõtja on üks kaasomanikest. (2) Kindlustatu on sõiduki omanik või sõidukit omaniku poolt juhtima volitatud isik (volitus peab olema antud selleks ettenähtud korras). Omaniku abikaasa, samuti isik, kes juhib sõidukit, kus viibib omanik, loetakse kindlustatuks kui suulise volituse alusel juhtima volitatud isik. § 14. Eesti Liikluskindlustuse Fond (1) Eesti Liikluskindlustuse Fond on Vabariigi Valitsuse poolt käesoleva seaduse alusel moodustatud avalik-õiguslik juriidiline isik, kelle tegevuse eesmärgiks on kohustusliku liikluskindlustuse korraldamine ja selleks vajalike reservide moodustamine. (2) Eesti Liikluskindlustuse Fond tegutseb käesoleva seaduse, muude õigusaktide ja oma põhikirja alusel ning on rahandusministri valitsemisalas. Eesti Liikluskindlustuse Fond on kasumit mittetaotlev organisatsioon. (3) Eesti Liikluskindlustuse Fondi valduses olevat riigivara võib Eesti Liikluskindlustuse Fond vallata, kasutada ja käsutada oma seadusega sätestatud ülesannete täitmiseks kooskõlas riigivaraseadusega. (4) Kohustusliku liikluskindlustuse edasikindlustust on kindlustusandjal õigus korraldada üksnes Eesti Liikluskindlustuse Fondi kaudu, sõlmides edasikindlustuslepingu Eesti Liikluskindlustuse Fondiga kui kohustusliku liikluskindlustuse edasikindlustajaga või mõne muu Eesti Liikluskindlustuse Fondi poolt aktsepteeritava edasikindlustusandjaga. (5) Eesti Liikluskindlustuse Fondi tegevust juhib ning selle täitevorgani tegevust kontrollib Vabariigi Valitsuse poolt nimetatud viieliikmeline nõukogu, kelle hulka ei tohi kuuluda Eesti Liikluskindlustuse Fondi töötajaid. Eesti Liikluskindlustuse Fondi kindlustustegevust kontrollib kindlustusjärelevalve, majandustegevuse üle teostab kontrolli Riigikontroll. (6) Liikluskindlustusega tegelevad kindlustusandjad kannavad 12% laekunud liikluskindlustuse maksetest Eesti Liikluskindlustuse Fondi. Eesti Liikluskindlustuse Fond suunab 2% kõigist laekunud liikluskindlustuse maksetest liikluskindlustuse maksesoodustuste andmiseks materiaalselt vähekindlustatud kindlustusvõtjatele. § 15. Kindlustusperiood (1) Käesoleva seaduse alusel kindlustamisele kuuluva sõiduki suhtes peab kindlustusleping olema sõlmitud enne sõiduki registreerimist või ostu-müügitehingu vormistamist (kui sõiduk osaleb teeliikluses). Autoregistris ning ostu-müügitehingut tõendaval dokumendil peavad olema andmed sõiduki liikluskindlustuslepingu või käesoleva seaduse § 2 2. lõikes nimetatud tõendi kohta. (2) Kindlustusperiood on 15 päevast kuni 12 kuuni. Tavalepingu kindlustusperioodi võib jagada kuni viieks osaks, kusjuures ükski osa ei või olla lühem kui 48 tundi ja kogu kindlustusperiood ei või olla lühem kui 15 päeva. (3) Kindlustusperiood algab mitte varem kui kell 00.00 lepingu sõlmimisele järgneval kalendripäeval ning lõpeb kindlustuspoliisile märgitud lepingu lõppemise kalendripäeval kell 24.00. Sõidukiga piiri ületamise päeval, sõiduki soetamise päeval ning sõiduki registreerimise päeval sõlmitud lepingu kindlustusperiood algab lepingu sõlmimise hetkel. (4) Sõiduki võõrandamisel või kasutusest kõrvaldamisel rohkem kui kuu enne kindlustusperioodi lõppu lõpetab kindlustusandja kindlustusvõtja taotlusel lepingu ennetähtaegselt. (5) Lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel tagastab kindlustusandja kindlustusvõtjale kindlustusmaksed, mis olid tasutud lepingu lõpetamise päevast kuni poliisile märgitud lepingu lõppemise päevani jäänud kindlustusperioodi eest. Kuumakse osa ei tagastata. Tagastamisele kuuluvast summast arvestatakse lepingu sõlmimise kuluna maha 10%. (6) Kui on väljastatud poliisi dublikaat, lõpetatakse leping ennetähtaegselt vaid juhul, kui esitatakse dokument sõiduki võõrandamise kohta. (7) Lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel annulleerib kindlustusandja poliisi või selle dublikaadi, muutes selle kasutuskõlbmatuks. (8) Kui kindlustusvõtja ei esita lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel poliisi või selle dublikaati, siis lepingut ennetähtaegselt ei lõpetata. (9) Ennetähtaegselt lõpetatakse leping erandina, kui sõiduk on omaniku valdusest tema tahte vastaselt väljunud või hävinud. § 16. Kindlustuslepingu puudumise tagajärjed Käesoleva seaduse §-s 2 nimetatud sõiduki kasutamisel teeliikluses peab selle juhil kaasas olema kehtiv poliis või käesoleva seaduse § 2 2. lõikes nimetatud tõend, vastasel korral rakendatakse käesoleva seaduse §-s 43 sätestatud halduskaristust. § 17. Kindlustuslepingute sõlmimine piiril (1) Kindlustamisele kuuluva sõidukiga võib riigipiiri (ajutist kontrolljoont) ületada üksnes kehtiva poliisi olemasolul. Lepinguid sõlmitakse piiriületuskohtades, kus teostatakse tollikontrolli. Piiriületuskohtades, kus kindlustuslepinguid ei sõlmita, saab piiri ületada üksnes sõidukiga, mille kohta esitatakse kehtiv poliis. (2) Eesti Liikluskindlustuse Fond tagab lepingute sõlmimise kõigis piiriületuskohtades asuvates tollipunktides. Piirirajatiste valdaja tagab lepingu sõlmimiseks vajalike ruumide rentimise võimaluse piirirajatises. (3) Tolliamet tagab kõigi piiri ületanud sõidukite poliiside kontrollimise piiriületuskohtades, kus teostatakse tollikontrolli. Piirivalveamet tagab kõigi piiri ületanud sõidukite poliiside kontrollimise piiriületuskohtades, kus tollikontrolli ei teostata. (4) Piirivalveamet tõkestab kõigis piiriületuskohtades kindlustamisele kuuluvate sõidukite edasisõidu piiripunktist, kui sõiduki suhtes ei esitatud kehtivat poliisi või käesoleva seaduse § 2 2. lõikes nimetatud tõendit. § 18. Sõiduki liikluskindlustuslepingu olemasolu kontrollimine (1) Politsei nõuab dokumentide kontrollimisel sõiduki juhilt liikluskindlustuspoliisi esitamist ja teatab Vabariigi Valitsuse poolt ettenähtud korras Eesti Liikluskindlustuse Fondile kindlustamisele kuuluvate, kuid kindlustamata sõidukite kasutamise juhtudest, samuti käesoleva seaduse § 38 2. lõike punktis 2 nimetatud sõiduki kasutamise juhtudest. (2) Kindlustuspoliisi andmed kantakse sõiduki võõrandamist, registreerimist või tehnilise ülevaatuse läbimist tõendavatele dokumentidele. Teeliikluses kasutatava sõiduki suhtes ei saa nimetatud toiminguid sooritada, kui ei esitata kehtivat liikluskindlustuspoliisi. (3) Käesoleva seaduse § 2 2. lõikes nimetatud tõend asendab käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud toimingute teostamisel liikluskindlustuspoliisi. (4) Piirivalve kontrollib kõigi piiri ületavate sõidukite liikluskindlustuspoliise ja tõkestab niisuguste sõidukite edasisõidu piirilt, mille suhtes ei esitatud kehtivat poliisi või käesoleva seaduse § 2 2. lõikes nimetatud tõendit lepingu sõlmimise kohustusest vabastamise kohta. 3. peatükk LIIKLUSKAHJU § 19. Liikluskahju koostis (1) Liikluskahju on käesolevas seaduses piiritletud kahju, mis on liiklusõnnetuse tagajärjel tekitatud füüsilise isiku tervisele (isikukahju) või füüsilise või juriidilise isiku varale (varakahju). Liikluskahju hinnatakse ainelise kahjuna rahas. (2) Isikukahju on: 1) ajutisest töövõimetusest tulenev kahju; 2) püsivast töövõimetusest tulenev kahju; 3) kannatanu ravikulud; 4) surmaga lõppenud liiklusõnnetusest tulenev kahju. (3) Varakahju on: 1) sõiduki vigastustest või hävimisest tulenev kahju; 2) tee, teerajatiste ja muude materiaalsete väärtuste kahjustamisest või hävimisest tulenev kahju; 3) kannatanul seljas olnud riiete ning kaasas olnud esemete kahjustamisest või hävimisest tulenev kahju ning kahju, mis tekkis teistele isikutele nende kokkupuutumisest kannatanuga liiklusõnnetuse ajal või selle järel; 4) kannatanute kiireks raviasutusse toimetamiseks kasutatud sõiduki sisemuse kahjustamisest ja määrdumisest tulenev kahju, samuti kahju, mis sellele sõidukile tekitati tahtlikult vigastatu säästmiseks tema sõidukisse paigutamisel ja raviasutusse toimetamisel. § 20. Ajutisest töövõimetusest tulenev kahju (1) Ajutisest töövõimetusest tulenev kahju on: 1) palgalisel tööl oleva isiku puhul – saamata jäänud osa palgast, lähtudes kindlustusjuhtumile eelnenud kalendriaasta puhastulust, kui seda ei korva mõni muu kohustuslik kindlustus; 2) mittetöötava täisealise isiku puhul (välja arvatud käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 2 nimetatud isikud) – toetus kehtiva sotsiaalse elatusmiinimumi ulatuses; 3) mittetöötava, alaealist last hooldava vanema puhul (välja arvatud käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 2 nimetatud isikud) – toetus eelnenud kalendriaasta keskmise palga ulatuses; 4) vabakutselise või ettevõtja puhul – saamata jäänud puhastulu, kui seda ei korva mõni muu kohustuslik kindlustus, lähtudes viimase kolme maksuaasta (kalendriaasta) deklareeritud keskmisest aastatulust, ühekordsete tulude saajal aga, lähtudes tema poolt valitud kolme maksuaasta deklareeritud keskmisest aastatulust viimase viie aasta jooksul; 5) kui käesoleva lõike punktis 4 nimetatud isik on olnud vabakutseline või ettevõtja lühema aja jooksul, kui selles punktis nimetatud, võidakse tema soovil arvestada saamata jäänud tulu viimasel palgalisel tööl töötatud või ettevõtjana tegutsetud viimase aasta keskmise puhastulu alusel; 6) kui käesoleva lõike punktis 4 nimetatud periood hõlmab aega enne tulude deklareerimise kehtestamist, peavad kahju hindamise aluseks võetavad tulud olema muul viisil dokumentaalselt tõendatud. (2) Palgalisel tööl olevaga võrdsustatakse isik, kes: 1) on kehtivas korras registreeritud töötuna; 2) on vähemalt kolm aastat töötanud palgalisena, olnud ettevõtja või vabakutseline, kuid omal soovil jäänud sellest tuluallikast ilma mitte varem kui kolm aastat enne kindlustusjuhtumit. § 21. Püsivast töövõimetusest tulenev kahju (1) Püsivast töövõimetusest (invaliidsusest) tulenev kahju on saamata jäänud osa käesoleva seaduse § 20 1. lõike punktides 1–6 nimetatud tulust, mida ei korva mõni muu kohustuslik kindlustus. (2) Vastavalt kannatanu taotlusele hüvitatakse püsivast töövõimetusest tulenev kahju kas ühekordse hüvitusena või perioodiliselt makstava kindlustuspensionina kuni isiku töövõime taastumiseni, ümberõppe teel uue eriala omandamiseni või surmani. Vanaduspensioni määramisel toimub kindlustuspensioni ümberarvutus. § 22. Kannatanu ravikulud Kannatanu ravikulud on tema raviasutusse toimetamise, ravimise, traumajärgsete tüsistuste kergendamise ning tervislikule seisundile vastava uue eriala õpetamise otsesed kulud. Ravikulud arvatakse töövõimetusest või surmast tuleneva kahju hulka. § 23. Surmaga lõppenud liiklusõnnetusest tulenev kahju (1) Surmaga lõppenud liiklusõnnetusest tulenevaks kahjuks loetakse ülalpeetava elatise osa hukkunu käesoleva seaduse §-s 20 nimetatud tulust, mida ei hüvitata mõne teise kohustusliku kindlustuse liigi järgi. Nimetatud kahju hüvitatakse lesele ja ülalpeetavatele perioodiliselt makstava kindlustuspensionina – ülalpidamispensionina, mis määratakse: 1) lapsele kuni täisealiseks saamiseni või pideva statsionaarse õppimise korral (kaasa arvatud ajavahemik, millal õpingud olid mõjuvatel põhjustel katkestatud) kuni kõrghariduse omandamiseni, kuid mitte kauem kui 24-aastaseks saamiseni; 2) lesele, töövõimetule vanemale, töövõimetule täisealisele lapsele või mõnele teisele ülalpeetavale kuni selle ajani, millal ta suudab ennast ise elatada, või surmani. Vanaduspensioni määramisel toimub kindlustuspensioni ümberarvutus. (2) Surmaga lõppenud liiklusõnnetusest tuleneva kahju hulka arvatakse ka matusteks tehtud põhjendatud kulutused.Matusekulud võib kanda mis tahes perekonda mittekuuluv isik (sealhulgas juriidiline isik). Niisugusel juhtumil on kannatanuks tegelike kulude kandja. (3) Surm loetakse põhjustatuks liiklusõnnetusest, kui sellise arvamuse annab kohtumeditsiiniekspert või surma põhjuse tuvastanud meditsiiniasutus. § 24. Sõiduki hävimisest tulenev kahju (1) Sõiduk loetakse hävinuks, kui selle taastamisremont pole tehniliselt või majanduslikult põhjendatud. (2) Sõiduki hävimisest tulenev kahju koosneb sõiduki harilikust väärtusest (tõenäolisest müügihinnast) vahetult enne kindlustusjuhtumit, sõiduki liiklusõnnetuse kohalt äratoimetamise ning sõiduki jäänuste utiliseerimise kuludest. (3) Kui kindlustusandja hüvitab sõiduki hävimisest tuleneva kahju täielikult, on tal õigus sõiduki jäänustele. § 25. Sõiduki vigastustest tulenev kahju (1) Sõiduki vigastustest tulenev kahju on selle taastamisremondi ja muud otsesed kulud, mis sõiduki omanik (valdaja) kandis seoses liiklusõnnetusega, sealhulgas pärast liiklusõnnetust sõidukile kannatanute päästmiseks tahtlikult tekitatud vigastuste kõrvaldamise ja sõiduki liiklusõnnetuse kohalt äratoimetamisega seotud kulud. (2) Kindlustushüvitise taastamisremondi maksumuse ulatuses võib kindlustusandja pärast liiklusõnnetusega sõidukile tekitatud vigastuste ja tehtud remonditööde mahu või remondieelarve võrdlevat kontrollimist kanda hüvitise saaja nõusolekul üle vahetult remondi tegijale või maksta hüvitise saajale, olenemata sellest, kas remont on tehtud või mitte. § 26. Tee, teerajatiste ja muude materiaalsete väärtuste kahjustamisest või hävimisest tulenev kahju Tee, teerajatiste, koduloomade ning muude objektide või esemete kahjustamisest või hävimisest tulenev kahju koosneb selle vara maksumusest liiklusõnnetuse momendil või vara, rajatise või muu objekti taastamis-, samuti muudest otsestest kuludest, mida kandis vara omanik (valdaja) liiklusõnnetuse tagajärjel ja mida ei korva muu kohustuslik kindlustus. 4. peatükk LIIKLUSKAHJU HÜVITAMINE § 27. Liikluskahju hüvitamise põhimõtted (1) Liikluskahju hüvitatakse Vabariigi Valitsuse poolt määratud ulatuses ja korras isikule (kannatanule), kellel ei teki tsiviilvastutust seoses sama liikluskahju tekitamisega, kui kahju on talle tekitatud sõidukiga, mille suhtes vastavalt käesolevale seadusele tuleb sõlmida liikluskindlustusleping. (2) Liikluskahju tekitamise eest osaliselt vastutavale isikule (kannatanule) hüvitatakse liikluskahju proportsionaalselt teiste isikute vastutusega, kuid mitte rohkem kui ettenähtud kahjuhüvitiste piirmäärade ulatuses. (3) Ei hüvitata: 1) liikluskahju tekitamise eest vastutavale sõidukijuhile tema poolt endale tekitatud liikluskahju; 2) liikluskahju tekitamise eest vastutava sõidukijuhi poolt juhitud sõiduki omanikule või valdajale tekitatud liikluskahju; 3) liikluskahju käesoleva seaduse §-s 34 nimetatud juhtudel ning määral; 4) saamata jäänud tulu, välja arvatud isikukahju puhul; 5) kahju, mis tekib seoses sellega, et liiklusõnnetuses kahjustatud või hävinud sõidukit või muud vara ei saa kasutada. (4) Liikluskahju suurust hinnatakse, lähtudes kindlustusjuhtumi toimumise ajal Eestis toimivatest hindadest ja tariifidest. (5) Liikluskahju hüvitab käesolevas seaduses ning liikluskindlustuse üld- ja lepingutingimustes ettenähtud korras ja kahjuhüvitiste piirmäärade ulatuses liikluskahju tekitamise eest vastutava isiku kindlustusandja. (6) Kindlaks tegemata jäänud sõidukiga või kindlustamisele kuuluva kindlustamata sõidukiga tekitatud liikluskahju hüvitab käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud kahjuhüvitiste piirmäärade ulatuses ning liikluskindlustuse teostamise juhendis ja kindlustuslepingutingimustes ettenähtud korras Eesti Liikluskindlustuse Fond. Sõidukiga, mille suhtes teise riigi kindlustusandja on väljastanud Eesti Vabariigis kehtiva liikluskindlustuspoliisi, tekitatud liikluskahju käsitleb Eesti Liikluskindlustuse Fond vastavalt riikidevahelisele kokkuleppele. (7) Kui kindlustusandja hüvitab hüvitise koosseisus detailide, sõlmede, seadmete või muu vara väärtuse, on tal õigus sellele varale vara kindlustusjuhtumijärgses seisundis. § 28. Liiklusõnnetusest teatamine (1) Liiklusõnnetuse puhul on selles osalenud isikud kohustatud teatama üksteisele ja kannatanutele oma ees- ja perekonnanime, aadressi ja kindlustusandja. Teise osalise või kannatanu nõudmisel tuleb esitada poliis (sõiduki puhul, mille suhtes tuleb sõlmida leping) või teatis selle kohta, et sõiduki suhtes ei tule sõlmida lepingut. (2) Liiklusõnnetus tuleb nõuete kohaselt vormistada ning registreerida. (3) Kannatanu peab esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kahe tööpäeva jooksul, isiklikult või vahendaja kaudu teatama liiklusõnnetusest mis tahes liikluskindlustusega tegelevale kindlustusandjale või Eesti Liikluskindlustuse Fondile. Kui kannatanu tõendab, et tal mõjuvatel põhjustel ei olnud võimalik liikluskahjust kahe tööpäeva jooksul teatada, võib teate edastada kuni kolme kuu jooksul, arvates liiklusõnnetuse toimumisest. (4) Liiklusõnnetuse toimumise teate vastu võtnud kindlustusandja peab välja selgitama liikluskahju tekitamise eest vastutava isiku kindlustusandja ja edastama viimasele teate ühe tööpäeva jooksul ning teatama kannatanule selle kindlustusandja nime ja aadressi. (5) Kui liiklusõnnetuses osalenud isikud on sündmuskohalt lahkunud juhtunust politseile teatamata, kuid kindlustusandjale teatamise järel selgub, et poolte hinnangud liiklusõnnetuse toimumise põhjuste ning vastutuse jagunemise osas lähevad lahku, ei ole kindlustusandjal kohustusi enne, kui pooled on vaidluse lahendanud ettenähtud korras. (6) Kui kindlustusandja on saanud teate liiklusõnnetuse toimumise kohta, kuid hüvitamiseks kohustatud kindlustusandja ei ole selgunud kahe tööpäeva jooksul, peab ta saatma kohale eksperdi ning asuma kindlustusjuhtumi käsitlemisele. Selliste meetmete tarvituselevõtmise eest tasub hüvitamiseks kohustatud kindlustusandja. (7) Kindlustusvõtja või kindlustatu või isik, kellel liikluskindlustuse seadust rikkudes ei olnud sõlmitud lepingut, on kohustatud teatama liiklusõnnetuse toimumisest kindlustusandjale või Eesti Liikluskindlustuse Fondile kolme tööpäeva jooksul. (8) Liikluskahju põhjustanud isik peab viie tööpäeva jooksul, arvates liiklusõnnetuse toimumisest, esitama liiklusõnnetuse toimumise asjaolude kohta kirjaliku seletuse. Vajadusel tuleb isikul ilmuda kindlustusandja juurde, lepinguta isikul Eesti Liikluskindlustuse Fondi. Kui käesolevas lõikes nimetatud isikul ei olnud mõjuval põhjusel võimalik kirjalikku seletust esitada, tuleb tal seda tõendada. (9) Liikluskahju põhjustanud isik peab viie tööpäeva jooksul, arvates liiklusõnnetuse toimumisest, esitama oma sõiduki kindlustusandjale või Eesti Liikluskindlustuse Fondile ülevaatuseks või ekspertiisiks. Kui käesolevas lõikes nimetatud isikul ei olnud mõjuval põhjusel võimalik sõidukit ülevaatuseks või ekspertiisiks esitada, tuleb tal seda tõendada. (10) Kui kindlustatu ei esitanud käesoleva paragrahvi 8. lõikes nimetatud kirjalikku seletust ettenähtud ajaks või ei täitnud käesoleva paragrahvi 9. lõike nõudeid, võib kindlustusandja kindlustusvõtjalt tagasi nõuda 20% kannatanule hüvitatud kahjusummast, kuid mitte rohkem kui 5000 krooni. (11) Varakahju kannatanul on õigus nõuda selle hüvitamist ühe aasta jooksul pärast liiklusõnnetuse toimumist, kui liiklusõnnetuse toimumise kohta on teatatud käesolevas paragrahvis ettenähtud tähtaja jooksul. Isikukahju kannatanul on õigus nõuda selle hüvitamist kolme aasta jooksul pärast liiklusõnnetuse toimumist, kui liiklusõnnetuse toimumise kohta on teatatud käesolevas paragrahvis ettenähtud tähtaja jooksul. § 29. Hüvitisetaotluste läbivaatamise tingimused (1) Kindlustushüvitise taotleja on kohustatud säilitama sõiduki ja muu hävinud või kahjustatud vara liiklusõnnetusejärgses seisundis seni, kuni selle on üle vaadanud kindlustusandja poolt nimetatud ekspert. Kui sõiduki või muu vara kahjustuste ulatuse tuvastamiseks on tehtud seadusega ettenähtud korras ekspertiis, võib kindlustusandja kasutada selle ekspertiisi tulemusi. (2) Kindlustusandja on kohustatud saatma eksperdi kahjustatud vara üle vaatama esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui viie päeva jooksul kindlustusjuhtumi kohta teate saamise päevast arvates. (3) Isikukahju eest hüvitise nõudmisel on kindlustusandjal õigus suunata kannatanu arstlikule läbivaatusele või võtta aluseks kohtumeditsiiniekspertiisi tulemused, kui kannatanule selline ekspertiis tehti. § 30. Liikluskahju suuruse hindamine (1) Ajutisest või püsivast töövõimetusest või kannatanu surmast tuleneva kahju suuruse hindab oma taotluses kindlustushüvitise taotleja meditsiinidokumentide, seniseid ja kindlustusjuhtumijärgseid tulusid ning liiklusõnnetusega kaasnenud otseseid kulusid tõendavate dokumentide alusel, mis lisatakse kahju hüvitamise taotlusele. (2) Varakahju suuruse hindab kindlustushüvitise taotleja, esitades andmed hävinud vara maksumuse või kahjustatud vara taastamiskulude kohta ning dokumendid liiklusõnnetusega kaasnenud muude otseste kulude kohta. (3) Hüvitamise ulatuse määramisel ning kindlustusjuhtumis kahjustada saanud või hävinenud vara hinna määramisel ning põhjendatud taastamiskulude arvutamisel arvestatakse vara kindlustusjuhtumieelset kulumist. Hüvitada tuleb kindlustusjuhtumieelse olukorra taastamise kulud. Kui samaväärse kulumisastmega osasid ei ole võimalik hankida, hüvitatakse uute detailide paigaldamine. (4) Kui kindlustusjuhtumis kahjustatud vara taastamisele või asendamisele asutakse enne kahju hüvitamist kindlustusandja poolt, tuleb kahjustatud vara taastamise või asendamise viis (ettevõte, kus taastamine läbi viiakse või hävinenud vara asendamiseks samaväärne soetatakse) eelnevalt kooskõlastada (eelkalkulatsioon) kindlustusandjaga. Vajalikud kulutused peavad olema dokumentaalselt tõendatud. Kindlustusandja ei pea juhinduma hüvitise summa arvutamisel kannatanu poolt tegelikult tehtud kulutustest, vaid lähtub vara taastamiseks või asendamiseks vajalikest põhjendatud kulutustest. (5) Kui kindlustusandja ei nõustu kannatanu poolt pakutava kindlustusjuhtumis kahjustatud vara taastamise (asendamise) viisi või kohaga, peab kindlustusandja teatama kannatanule ettevõtte, kus teostatakse vara taastamine (asendamine). Niisugusel juhul peab kindlustusandja väljastama kannatanule garantiikirja taastamis- või asendamiskulude katmise kohta vastavas ettevõttes. Kindlustusandja peab niisugusel juhul tagama, et vastava ettevõtte teenuste ja kaupade kvaliteet, kuhu kannatanu suunati, on nõuetekohane. (6) Kui hüvitis makstakse välja sularahas, siis kindlustusjuhtumis kahjustada saanud või hävinenud vara põhjendatud taastamiskulude hüvitamisel hüvitatakse taastamiseks vajalike varuosade maksumus, millest on lahutatud nende tehnilise kulumiga proportsionaalne osa. Vara taastamiseks vajalike remonditööde maksumust vähendatakse ettevõtete suhtes rakendatavate maksude võrra. (7) Kindlustusandja on kohustatud kannatanu soovil osutama temale abi vajalike õigusaktidega tutvumisel ja arvutuste tegemisel. (8) Hüvitise suuruse ja hüvitamise vormi otsustab kindlustusandja. Kannatanul on õigus vaidlustada see otsus kohtus. (9) Kui kindlustusandja vaidlustab kahju suuruse, on ta kohustatud oma vastuväiteid kannatanule kirjalikult motiveerima. Kindlustusandja poolt aktsepteeritud osa kahjust hüvitatakse kannatanule käesolevas seaduses kehtestatud aja jooksul. § 31. Hindade muutumise arvestamine Kindlustushüvitiste arvutamisel ja väljamaksmisel arvestatakse hindade ja elukalliduse muutumist Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. § 32. Liikluskindlustuslepingu tingimused, liikluskindlustuse teostamise juhend ja liikluskahju hüvitamise ulatus (1) Liikluskindlustuslepingu tingimused on kõigi liikluskindlustuslepingute suhtes ühtsed ja need kehtestab Vabariigi Valitsus, lähtudes käesolevast seadusest. (2) Liikluskindlustuse teostamise juhendi kehtestab käesoleva seaduse alusel oma määrusega Vabariigi Valitsus. Liikluskindlustuse teostamise juhendiga kehtestatakse tundmatuks jäänud isikute poolt tekitatud liikluskahjude, kindlustamata sõidukitega tekitatud liikluskahjude ja riigieelarvelisele asutusele kuuluva sõidukiga tekitatud liikluskahju käsitlemise kord, samuti kindlustusjuhtumite käsitlemise ning kindlustushüvitiste arvutamise metoodika ja kindlustusandjate poolt liikluskindlustuse teostamise kord. (3) Vabariigi Valitsus kehtestab liikluskindlustuse maksetele vastavad liikluskindlustuse kahjuhüvitiste piirmäärad ja nende ümberarvestamise korra vastavalt hindade muutumisele. (4) Liikluskindlustuse kahjuhüvitiste piirmäärad kehtestatakse kahjuliikide kaupa. Liikluskindlustuse kahjuhüvitise piirmäär on vastavat liiki liikluskahju hüvitamise piirang ühele kannatanule ühe kindlustusjuhtumi kohta. § 33. Liikluskahju hüvitamise tähtaeg (1) Liikluskahju hüvitatakse kohe pärast kannatanuga selle suuruses kokkuleppele jõudmist, kuid mitte hiljem kui kolme kuu jooksul kahju hüvitamise taotluse esitamise päevast arvates. (2) Kui liikluskahju suurust pole võimalik kohe selgitada, hüvitatakse kannatanule see osa liikluskahjust, mille suurus on teada ja mõlemapoolselt aktsepteeritud. (3) Kannatanu taotlusel võib kindlustusandja eeldatava kindlustushüvitise arvel maksta avanssi. (4) Kui kannatanule liikluskahju hüvitamine, sellest keeldumine või hüvitise vähendamine sõltub liiklusõnnetuse kohta tsiviil(kohtu)- või kriminaalmenetluse tulemustest, pikeneb käesoleva paragrahvi 1. lõikes ettenähtud liikluskahju hüvitamise tähtaeg nimetatud menetluse kestuse võrra. (5) Liikluskahju hüvitamisega viivitamisel (sealhulgas juhul, kui kannatanu on oma õiguste kaitseks pöördunud kohtu poole ja tema taotlus on rahuldatud) üle käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tähtaja, maksab hüvitamiseks kohustatud kindlustusandja viivist 0,5% kindlustushüvitise summalt iga viivitatud päeva eest, kuid mitte üle 20 % hüvitise summast. § 34. Liikluskahju hüvitamisest keeldumise alused (1) Kindlustusandjal on õigus kahju hüvitamisest keelduda, kui kannatanu ise on vastutav kahju tekkimise eest või kui pole tegemist liikluskahjuga või kui hüvitamine oleks vastuolus käesoleva seaduse §-s 27 toodud liikluskahju hüvitamise põhimõtetega. (2) Kindlustusandjal on õigus kahju hüvitamisest keelduda, kui see tekitati tahtlikult (otsene tahtlus). (3) Liikluskahju seda osa, mis ületab kindlustusjuhtumi toimumise hetkel kehtivat kahjuhüvitiste piirmäära, ei hüvitata käesoleva seaduse ja liikluskindlustuslepingu alusel ja kannatanul on õigus selle osas esitada süüdlase vastu nõue tsiviilkohtumenetluse korras. § 35. Tegevus hädakaitse- või hädaseisundis Kui liikluskahju tekitanud isik tõendab, et ta tegutses hädakaitse- või hädaseisundis, ei pöörata sõiduki omaniku vastu käesoleva seaduse § 5 2. lõikes nimetatud nõuet. § 36. Kindlustushüvitise väljamaksmisest keeldumisest või hüvitise vähendamisest teatamine Kindlustusandja on kohustatud kindlustushüvitist taotlevale isikule kahju hüvitamisest keeldumisest, hüvitise vähendamisest või hüvitise suuruse vaidlustamisest teatama kirjalikult, esitades otsuse motiivid. Nimetatud motiividena arvestatakse tegelike asjaolude loetelu koos tõendusmaterjalidega ning viiteid käesoleva seaduse või muude õigusaktide sätetele. § 37. Kannatanu huvide kohtulik kaitse Kui kindlustusandja ei hüvita liikluskahju käesolevas seaduses sätestatud tähtajal, keeldub hüvitamisest või vähendab hüvitise suurust, on kannatanul õigus pöörduda vaidluse lahendamiseks pretensiooniga Eesti Liikluskindlustuse Fondi poole või hagiavaldusega kohtusse. § 38. Kindlustusandja regressiõigus (1) Kui vastavalt käesolevale seadusele oleks tulnud sõlmida sõiduki suhtes kindlustusleping, kuid seda ei ole tehtud ja sõidukiga tekitatakse liikluskahju, on Eesti Liikluskindlustuse Fondil õigus esitada regressinõuded sõidukit kindlustusjuhtumi toimumise hetkel juhtinud isiku või sõiduki omaniku vastu kannatanule liikluskahju hüvitamisel ja juhtumi käsitlemisel tehtud kulutuste ulatuses. (2) Kindlustusandjal ja Eesti Liikluskindlustuse Fondil on õigus esitada regressinõudeid ka kindlustusvõtja ning sõidukit juhtinud isiku vastu, kui: 1) liikluskahju on tekitatud kindlustatu tahte (otsene tahtlus) kohaselt; 2) sõiduki juht juhtis sõidukit, olles alkoholi- või narkootikumijoobes või muu tugevatoimelise aine mõju all, või andis sõiduki juhtimise üle alkoholi- või narkootikumijoobes või muu tugevatoimelise aine mõju all olevale isikule; 3) sõidukit juhtinud isik ei omanud vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust või oli andnud sõiduki juhtimise üle vastava kategooria sõiduki juhtimise õiguseta isikule; 4) kindlustusvõtja või sõiduki seaduslik valdaja ei täitnud liikluskindlustuse teostamise juhendit või kindlustuslepingu tingimusi või ei olnud tasunud ettenähtud korras kindlustusmakseid; 5) isik lahkus liiklusõnnetuse toimumise kohalt, rikkudes kehtivaid õigusakte; 6) sõiduki omanik või seaduslik valdaja ei esitanud liiklusõnnetuses osalenud sõidukit ülevaatuseks kindlustusandjale, politseile või Eesti Liikluskindlustuse Fondile või ei täitnud käesoleva seaduse § 28 nõudeid. (3) Kui pärast kindlustushüvitise väljamaksmist selgub, et kannatanu oli esitanud valeandmeid, mis tingisid kahjusumma suurenemise või alusetu väljamakse, on kannatanu kohustatud Eesti Liikluskindlustuse Fondi või kindlustusandja nõudel tagastama alusetult saadud summa. 5. peatükk KINDLUSTUSMAKSED § 39. Kindlustustegevuse reguleerimine Vabariigi Valitsus kehtestab, lähtudes käesolevast seadusest, kindlustusandjateks olevate kindlustusseltside liikluskindlustusest saadava kasumi piirmäära, liikluskindlustuse baasmaksemäärade vähendamise ning suurendamise eeskirja sõltuvalt sõidukite liigist ja kasutamise otstarbest, sõidukite võimsusest, veoautodel ja haagistel ka kandejõust ning bussidel, trammidel ja trollidel ka istekohtade arvust. Maksemäärade kehtestamisel lähtutakse eelneva perioodi liikluskahjude statistikast. § 40. Kindlustusmaksete diferentseerimine (1) Liikluskindlustuslepingu kindlustusmaksed arvutatakse, arvestades kindlustusvõtja sõiduki tehnilisi omadusi, otstarvet ja eelnevalt tekitatud liikluskahjusid. (2) Riskigrupi ja sellest tuleneva riskikoefitsiendi määramisel arvestatakse sõiduki omaniku või sõidukit juhtima volitatud isiku poolt eelnevalt tekitatud liikluskahjusid. Minimaalse ja maksimaalse riskikoefitsiendi suurus ei või teineteisest erineda enam kui kaheksa korda. (3) Sõiduki juhtimine sõiduki omaniku või sõidukit juhtima volitatud isiku poolt alkoholi- või narkootikumijoobes või muu tugevatoimelise aine mõju all on kindlustusmakse suurendamise või maksesoodustuse tühistamise aluseks järgneval kindlustusperioodil. § 41. Sõidukite keskmised baasmaksemäärad (1) Mootorrataste, motorollerite ja nende baasil ehitatud sõidukite keskmine baasmaksemäär on 14 krooni ning baasmaksemäärad, olenevalt sõidukite võimsusest, ei või ületada selle sõidukite liigi keskmist baasmaksemäära üle kahe korra. (2) Sõiduautode keskmine baasmaksemäär on 85 krooni ning baasmaksemäärad, olenevalt sõidukite võimsusest, ei või ületada selle sõidukite liigi vastava otstarbe keskmist baasmaksemäära üle 2,5 korra ja, olenevalt sõidukite otstarbest, ei tohi ületada selle sõidukite liigi vastava võimsusklassi keskmist baasmaksemäära üle 1,2 korra. (3) Pakiautode keskmine baasmaksemäär on 95 krooni ning baasmaksemäärad, olenevalt sõidukite võimsusest, ei või ületada selle sõidukite liigi vastava otstarbe keskmist baasmaksemäära üle kahe korra. (4) Veoautode keskmine baasmaksemäär on 130 krooni ning baasmaksemäärad, olenevalt sõidukite võimsusest, ei või ületada selle sõidukite liigi vastava otstarbe keskmist baasmaksemäära üle 1,5 korra ja, olenevalt sõidukite otstarbest, ei tohi ületada selle sõidukite liigi vastava võimsusklassi keskmist baasmaksemäära üle kahe korra. (5) Traktorite keskmine baasmaksemäär on 20 krooni ning baasmaksemäärad, olenevalt sõidukite võimsusest, ei või ületada selle sõidukite liigi keskmist baasmaksemäära üle kolme korra. (6) Haagiste ja poolhaagiste keskmine baasmaksemäär on 16 krooni ning baasmaksemäärad, olenevalt sõidukite võimsusest, ei või ületada selle sõidukite liigi vastava otstarbe keskmist baasmaksemäära üle kolme korra ja, olenevalt sõidukite otstarbest, ei tohi ületada selle sõidukite liigi vastava võimsusklassi keskmist baasmaksemäära üle kahe korra. (7) Busside, trollide, trammide keskmine baasmaksemäär on 145 krooni ning baasmaksemäärad, olenevalt sõidukite võimsusest, ei või ületada selle sõidukite liigi vastava otstarbe keskmist baasmaksemäära üle kolme korra ja, olenevalt sõidukite otstarbest, ei tohi ületada selle sõidukite liigi vastava võimsusklassi keskmist baasmaksemäära üle kahe korra. (8) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei laiene piirikindlustuse lepingu ja rahvusvahelise lepingu kindlustusmaksetele. § 42. Välisriikidest Eesti Vabariiki saabuvate sõidukite liikluskindlustuse tingimused (1) Välisriikidest Eesti Vabariigi territooriumile saabuvate ja teeliikluses osalevate sõidukite suhtes, mis on riigis, kus nad on registreeritud, kindlustatud liikluseks Eesti Vabariigi territooriumil vastavalt selle riigi ja Eesti Vabariigi vahelisele lepingule, ei tule sõlmida täiendavat liikluskindlustuslepingut, kui nende kohta esitatakse vastav kindlustuspoliis (roheline kaart). (2) Eesti Vabariigi territooriumile saabunud Eesti Vabariigis kehtiva liikluskindlustuslepinguta või Eesti registritesse kandmata sõiduki suhtes tuleb sõlmida vastav liikluskindlustusleping (kollane kaart). Sel juhul on kindlustusandjaks Eesti Liikluskindlustuse Fond. (3) Eesti Vabariigis sõlmitavate teistes riikides kehtivate liikluskindlustuslepingute ja käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud liikluskindlustuslepingute maksemäärad kehtestab Vabariigi Valitsus. 6. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 43. Haldusõiguserikkumiste seadustiku § 1061 muutmine Haldusõiguserikkumiste seadustiku (RT 1992, 29, 396; 1993, 7, 103; RT I 1993, 33, 539; 44, 637; 62, 891; 72/73, 1019; 76, 1129; 1994, 1, 5; 12, 202; 23, 385; 24, 391; 28, 424 ja 427; 34, 532 ja 534; 39, 620; 46, 773; 48, 789; 50, 845; 68, 1169; 74, 1324; 91, 1529; 1995, 4, 36; 5, 40; 11, 114 ja 115; 20, 297; 21, 324; 25, 352; 29, 358) § 1061 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «§ 1061. Kohustusliku liikluskindlustuse kindlustuspoliisi või kindlustuslepingu sõlmimise kohustusest vabastamist tõestava tõendi mitteesitamine (1) Sõidukijuhi poolt kohustusliku liikluskindlustuse kindlustuspoliisi või kindlustuslepingu sõlmimisest vabastamist tõestava tõendi mitteesitamise eest kontrollimise õigust omavale isikule – määratakse rahatrahv kümne päevapalga ulatuses või võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus kuni üheks kuuks. (2) Sama tegevuse eest, kui kohustuslik liikluskindlustuse leping on sõlmimata – määratakse rahatrahv kolmekümne päevapalga suuruses summas või võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus kuuest kuust kuni ühe aastani.». § 44. Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub 1995. aasta 1. juulil. (2) Käesoleva seaduse jõustumisel tunnistatakse kehtetuks Eesti Vabariigi liikluskindlustuse seadus (RT 1992, 24, 338; RT I 1993, 43, 621). Riigikogu esimees Toomas SAVI