Riigikogu — Toiduseadus — RT I, 1995, 21, 324

1. peatükk ÜLDOSA § 1. Seaduse eesmärk ja ülesanne (1) Seaduse eesmärk on kooskõlas Eesti Vabariigi teiste seadustega tagada kvaliteetne, rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ja inimese tervisele ohutu toit ning Eesti territooriumil ja riigipiiril ühtse toidukontrolli ja -järelevalve süsteemi toimimine. (2) Seadus kehtestab toidu käitlemise, samuti toidu kvaliteedi ja ohutuse käitlejapoolse kontrolli ning riikliku järelevalve alused, määrab kindlaks toidu käitlemisahelaga tegelevate riigiasutuste tööjaotuse ning finantseerimise alused, kehtestab vastutuse toidu käitlemist reguleerivate õigusaktide rikkumise eest, loob õigusliku aluse ekspordiks ja impordiks mõeldud toidukauba kvaliteedi ning ohutuse nõuete sätestamiseks. § 2. Seaduse rakendusala (1) Käesolev seadus on aluseks toidu käitlemist, kvaliteeti, ohutust, kontrolli ja järelevalvet reguleerivatele õigusaktidele. (2) Lisaks käesolevale seadusele reguleeritakse teiste õigusaktidega imiku- ja lastetoidu, ökoloogiliselt ja biodünaamiliselt kasvatatud toidu, eritoidu ning joogivee käitlemist. Samuti võib eraldi õigusaktidega reguleerida teatud toiduainegruppide käitlemist. (3) Käesolev seadus sätestab toidu käitlemise, kvaliteedi ning ohutuse kontrolli nõudeid rikkunud juriidiliste ja füüsiliste isikute suhtes rakendatavad mõjutusvahendid. (4) Käesoleva seadusega ja selle alusel vastuvõetud õigusaktidega kehtestatud toidu käitlemise, kvaliteedi ja ohutuse nõudeid rakendatakse Eestis toodetava ja Eestisse imporditava toidu suhtes. § 3. Seaduses kasutatavad mõisted Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) toit – toiduaine, toidukaup või roog; 2) toiduaine – aine, mida kasutatakse kas söögiks või joogiks loomulikul (töötlemata) kujul või toorainena toidukauba, samuti roa valmistamisel. Toiduainete hulka ei kuulu käesoleva seaduse mõistes kosmeetikavahendid, ravimid, uimastid ja tubakas; 3) toidukaup – söögiks või joogiks mõeldud toiduaine, mida ostetakse ja müüakse hulgi- või jaekaubanduses, toitlustusettevõtetes või eksporditakse või imporditakse. Toidukaubaks loetakse ka närimiskummit ja toidulisandit; 4) roog – toiduainetest valmistatud, töödeldud või segatud toode, mida kasutatakse söömiseks pärast käitlemist; 5) toidulisand – toitained või nende segud, mis ei kuulu ravimite ja ravimisarnaste ainete hulka ja mida kasutatakse eraldi toiduainetest või toidule lisaks organismi toitainevajaduse rahuldamiseks. Toidulisanditeks on polüvitamiinid, mineraalainesegud, taimsed ekstraktid jms.; 6) eritoit (funktsionaalne toit) – toit, millel on tervise seisukohalt esiletoodud ning kõrgendatud toime inimesele ja mis on ette nähtud organismi teatud eriliste vajaduste rahuldamiseks; 7) käitlemine – toidu turustamisotstarbeline korjamine, püük, küttimine, kasvatamine, tootmine või valmistamine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, laos hoidmine, laadimine, vedu, eksport ja import ning müümine või muul viisil tarbijale või teisele käitlejale üleandmine (kinkimine, humanitaarabi jms.); 8) käitlemisvahendid – käitlemisel toiduga vahetult kokkupuutuvad seadmed, anumad, pakendid, riistad, veokid jms.; 9) lisaaine – looduslik või sünteetiline aine, mida kavatsuslikult lisatakse toidule tema omaduste meelepärasemaks tegemiseks tarbijale või tema maitse-, lõhna-, värvi-, säilitus- ja muude omaduste mõjutamiseks käitlemisel. Lisaainet tavaliselt ei kasutata iseseisvalt toiduna või toidu põhikomponendina; 10) saasteaine – toidus leiduv aine, mis on sinna lisandunud, tekkinud või sattunud käitlemisprotsessi (kaasa arvatud maaviljelus, loomakasvatus või veterinaarmeditsiin) käigus või keskkonna saastumise tulemusena ja mille lubatust suurema koguse esinemine toidus võib olla tervisele ohtlik; 11) nõuetele mittevastav toit – toit, mis on riknenud või sisaldab lisaaineid, saasteaineid, mikroorganisme või radionukliide normidega lubatust suuremal määral või on määrdunud või on võõra lõhna ja maitsega või on muljutud või on töödeldud mittelubatud viisil või on võltsitud käesoleva seaduse mõistes; 12) koostis – toidu koostisosade kogum; 13) toiteväärtus – toidu toitainelisest koostisest ja energiasisaldusest tulenev väärtus. Toitained on valgud, rasvad, süsivesikud, mineraalained, vitamiinid, kestained jms.; 14) kvaliteet – toidu või käitlemisprotsessi, sealhulgas osutatavate teenuste omaduste kogum, mis rahuldab määratud või eeldatud vajadusi ja näitab toidu sobivust kasutamiseks; 15) sertifikaat – dokument, mis on sertfitseerimissüsteemi reeglite järgi välja antud importija või tootjamaa volitatud järelevalveasutuse või ametiisiku poolt tootele, toidupartiile või käitleja kvaliteedisüsteemile pärast käitlemise ülevaatust ja toidupartii laboratoorset uurimist. Toidujärelevalvet teostavad pädevad ametnikud annavad vastavalt otstarbele välja kvaliteedi-, päritolu-, kaalu-, veterinaar-, hügieeni-, radiatsiooni-, fütosanitaar- jms. sertifikaate; 16) kvaliteeditunnistus – otsus toidupartii kvaliteedi kohta, mis kajastab kehtestatud korras võetud proovi organoleptilisi ja tehnilises normdokumendis või muus õigusaktis sätestatud kvaliteedinäitajate laboratoorse analüüsi tulemusi ning nende vastavust õigusakti nõuetele. Kvaliteeditunnistuse väljastab käitleja Eestis turustatavale kodumaisele toidule või toidupartiile; 17) deklaratsioon – tootja või tarnija ainuvastutusel koostatud kirjalik avaldus, et toode, valmistusviis või teenus vastab standardile või muule normdokumendile. Kiiresti rikneva toidu puhul on deklaratsiooni esitamine kohustuslik; 18) toidupartii – ühesuguse nimetuse ja ühesuguste kvaliteedinäitajatega toiduainete kogus, mis on toodetud ja pakendatud ühesugustel tingimustel ja määratletud kindla tähistusega; 19) pakend – käideldava toidu ümbris: karp, kanister, tuub, purk, pudel, kast, tünn, kott, võrk, paber, kile jms. Veo- ja rühmapakend kaitseb kaupa vedamise ja laos hoidmise ajal, müügipakend müümisel. Pakend peab vastama hügieeninõuetele ja sisaldama märgistust. Veo- või rühmapakend võib olla kujundatud ka müügipakendina; 20) pakendatud toidukaup – toit, mis on suletud märgistusega pakendisse; 21) märgistus – toidukaubaga kaasnev või pakendil olev vajalik teave kauba kohta: tekst, tingtähis, logo, joonis jms.; 22) veterinaarne järelevalve – koduloomade, ulukite, lindude, kalade ja mesilaste tervise kontrollimine, samuti loomse toidu ning selle käitlemise ja kontrolli riiklik järelevalve; 23) tervisekaitse järelevalve – elukeskkonna terviseohutuse, sealhulgas toidu ning selle käitlemise terviseohutuse riiklik järelevalve, mis tagab toiduga seonduvate tervisehäirete ja haiguste ennetamise ja vältimise; 24) tarbijakaitse järelevalve – tarbijale müüdava kauba või teenuse deklareeritud omadustele, märgistusele või sõlmitud lepingule vastavuse riiklik järelevalve; 25) toidukontroll – toidu kvaliteedi, ohutuse, koostise, toiteväärtuse jms. käitlejapoolne kontroll kõigi vajalike meetmetega, et tagada tarbijale ohutu ja kvaliteetne toit; 26) toidujärelevalve – toidu kvaliteedi ja ohutuse ning toidu käitleja tegevuse riiklik järelevalve; 27) toidupoliitika – riigi pikaajaline arendusprogramm, mis hõlmab aianduse, põllu-, metsa- ja kalamajanduse, toiduainetööstuse ja toiduturu huvisid, riigi elanikkonna tervislikku seisundit, toidu- ja toitumisalast käitumist ning nendest tulenevaid vajadusi. 2. peatükk NÕUDED TOIDULE, KÄITLEJALE JA KÄITLEMISELE § 4. Toidu käitlemise nõuded (1) Tarbijale või käitlejale pakutav toit peab vastama käesolevale seadusele ja selle alusel vastuvõetud õigusaktidega kehtestatud nõuetele. (2) Nõuetele mittevastava toidu käitlemine inimese toiduks on keelatud. (3) Toidu käitlemine on keelatud, kui: 1) ei ole järgitud toidu käitlemise tehniliste normdokumentide (tehnospetsifikaatide) registreerimise nõudeid ja toidu käitlemiseks puudub vastav luba. Käesolevas punktis sätestatud nõue ei laiene teise riigi käitlejale ja importkauba käitlemisele; 2) on kasutatud mittelubatud lisaaineid või kui lisaainete sisaldus ületab lubatu; 3) on kasutatud keelatud töötlemisviise; 4) toidus olevate saasteainete või mikroorganismide sisaldus ületab lubatu; 5) toidus on parasiite või võõrkehasid; 6) toidu käitlemisvahendid on mittelubatud materjalist. (4) Vabariigi Valitsus kehtestab käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud toidupoliitikakomisjoni ettepanekul toidu käitlemise tehniliste normdokumentide (tehnospetsifikaatide) registreerimise nõuded ja toidu käitlemise lubade väljastamise korra, lubatud lisa- ja saasteainete ning mikroorganismide loetelu ja piirnormid, toiduga kokkupuutumiseks lubatud materjalide loetelu ja keelatud töötlemisviiside loetelu. § 5. Toidu koostis (1) Toidu klassifikatsioon koostatakse ja kinnitatakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. (2) Toidu käitlemisel võib kasutada ainult neid lisaaineid, mis on Vabariigi Valitsuse kinnitatud lubatud lisaainete loetelus, ning ainult viisil ja toiduainegrupis, mis on kehtestatud igale lisaainele eraldi. Lisaainete nimekirja võivad kuuluda lisaained, kui: 1) need ei ole kahjulikud tarbija tervisele Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras määratud normi piires. Piiri määramisel lähtutakse ööpäevasest tervisele ohutust doosist, arvestades elukeskkonnast ja teistest lisaainetest tulenevat võimalikku koostoimet; 2) nende kasutamine on vajalik toidu mingi omaduse saavutamiseks ning tulemus ei ole muul viisil teostatav. (3) Saasteainete ja mikroorganismide lubatud piiri kehtestamisel toidus arvestatakse nende terviseohtlikkust, toidu keskmist tarbimise määra ja valikut ning elukeskkonna seisundit. (4) Toidu võltsimine on keelatud. Võltsimise all mõistetakse: 1) koostise muutmist ilma märgistust muutmata; 2) koostise muutmist mittelubatud koostisaine lisamisega; 3) toidule mis tahes viisil teise aine lisamist või sellega toidu töötlemist toidu madalama väärtuse või riknemise varjamiseks; 4) toidu valmistamisel riknenud või teistel põhjustel toiduna kõlbmatuks tunnistatud toidu muutmatult kasutamist; 5) koostise muutmist märgistusel ilma toidu koostist muutmata. (5) Võltsitud toidu käitlemine inimese toiduks on keelatud. § 6. Toidu käitlemine (1) Toidu turustamise eesmärgil korjamisel, püügil, küttimisel, kasvatamisel, tootmisel, töötlemisel, pakendamisel, säilitamisel, laos hoidmisel, laadimisel, vedamisel ja müümisel on käitleja kohustatud kriitiliste ohupunktide kontrollimise meetoditega ettenähtud korras kasutama kõiki võimalusi, mis tagavad toidu kvaliteedi ja ohutuse inimese tervisele. Toidu käitlemisahela kriitiliste ohupunktide kontrollimise meetodid registreerib Toiduamet vastavalt käesoleva seaduse § 17 1. lõikele. (2) Toidu käitlemisel on keelatud kasutada aineid, mille koostis või toime inimese tervisele ei ole teada või mida ei ole lubatud kasutada. (3) Toiduga kokkupuutuvad käitlemisvahendid peavad olema valmistatud sellisest materjalist, mis kokkupuutel toiduga ei halvenda tema omadusi. Toiduga kokkupuutuvate lubatud materjalide loetelu ja kasutusala kehtestab käesoleva seaduse § 4 4. lõikes sätestatud korras Vabariigi Valitsus. (4) Toidu käitlemine peab toimuma keskkonnakaitse-, taimekaitse-, veterinaar-, toidu kvaliteedi ja tervisekaitse-eeskirjade kohaselt ning ei tohi põhjustada toidu saastumist või kujutada ohtu inimese tervisele. Nimetatud toidu käitlemise eeskirjad sätestatakse eraldi õigusaktidega. (5) Tervisele ohtlikke aineid on keelatud koos toiduga hoida, säilitada ning vedada korduvkasutusega pakendis, taaras ja veokites. Toiduainete ja toidulisandite töötlemisel ning käitlemisvahendite desinfitseerimisel on tervisele ohtlike ainete kasutamine lubatud Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. (6) Toidu käitlemisel kasutatav vesi ja jää (välja arvatud tehnoloogiliste seadmete jahutusvesi) peavad vastama joogivee standardi nõuetele. Erandina võib kala töötlemiseks merel kasutada puhast merevett ja -jääd. § 7. Nõuded toidu käitlejale (1) Toidu käitleja on kohustatud järgima käesolevat seadust ning teisi toidu käitlemist reguleerivaid seadusi ja õigusakte. (2) Käitlemisel toiduga vahetult kokkupuutuv füüsiline isik peab tundma ja järgima toidu käitlemisel hügieeninõudeid ning tal peab olema isiklik tervisetõend (sanitaarraamat), mille väljastamise korra, vormi ja kohustatud saajaisikute ringi kinnitab Sotsiaalministeerium. § 8. Toitu käitleva ettevõtte vahendid ja ruumid Toitu käitleva ettevõtte tehnoloogilised seadmed, tootmisruumid, käitlemisvahendid, realiseerimiskohad ning nende planeering peavad vastama veterinaar- ja tervisekaitse-eeskirjades sätestatud toiduhügieeni nõuetele, mille kehtestamise korra kinnitab Vabariigi Valitsus. § 9. Toidukauba märgistamine ja reklaamimine (1) Eestis realiseeritav toidukaup peab olema märgistatud viisil, mis tagab tarbijale teabe toidukauba kohta ja võimaldab järelevalveasutustel teostada toidujärelevalvet. Märgistamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. (2) Lisaks käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud märgistamise üldisele korrale võib teatud toidukaubagruppide märgistamiseks kehtestada eraldi eeskirjad. (3) Toidukaupa ei tohi märgistada ega reklaamida tarbijat eksitava informatsiooni abil. (4) Toidukauba märgistamisel ja reklaamimisel ei ole lubatud: 1) omistada toidule toimet või omadusi, mida sellel tegelikult pole; 2) omistada toidule eriomadusi juhul, kui kõikidel antud toiduainegruppi kuuluvatel toitudel on ühesugused omadused; 3) omistada põhjendamatult toidule, välja arvatud mineraalveele, toidulisandile ja eritoidule haigusi tõkestavaid, ravivaid või leevendavaid omadusi. (5) Eestis realiseeritavad toidukaubad peavad olema märgistatud eesti keeles. (6) Käesoleva seadusega reguleerimata toidukaupade märgistamise ja reklaamiga seotud nõuded, sealhulgas alkoholi märgistamise nõuded, sätestatakse eri seaduses või Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. § 10. Toidukauba import ja eksport (1) Toidukauba klassifitseerimise aluseks importimisel ja eksportimisel on «Eesti kaupade nomenklatuur» (EKN). (2) Toidukauba importimiseks Eestisse peab maaletoojal olema riiklik tegevuslitsents, mis väljastatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. (3) Imporditav toidukaup, samuti toidulisand ja lisaaine peavad vastama Eesti Vabariigi seadustes ja nende alusel vastuvõetud õigusaktides kehtestatud kvaliteedi- ja ohutusnõuetele. Toidukauba importimisel peab importija tollipunktis esitama tootjamaa ametlikult volitatud järelevalveasutuse poolt väljastatud toidu kvaliteeti ja ohutust tõendava sertifikaadi vastavalt käesoleva seaduse § 16 2. lõikes nimetatud seadustele ja käesolevale seadusele ning nende alusel kehtestatud õigusaktidele. (4) Üle tollipiiri toimetatava toidukauba, toidulisandi ja lisaainete kvaliteedi, sanitaarse, veterinaarse, fütosanitaarse ning muu seisundi, samuti nende vastavuse kehtestatud nõuetele teeb kindlaks toll tolliseaduse (RT I 1993, 62, 891; 76, 1129; 1994, 30, 466) alusel koostöös taimekarantiini, veterinaar- ja tervisekaitseteenistuse järelevalveametnikega Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. (5) Toidukauba kvaliteedi ja ohutuse järelevalve toimingute eest tasub importija või eksportija tollipunktis riigilõivu Eesti Vabariigi riigilõivuseaduses kehtestatud korras. (6) Toidukauba importijal või eksportijal on õigus pöörduda 20 kalendripäeva jooksul pärast toidukauba järelevalve teostamist tollipunktis piirkondliku tolliinspektuuri poole kirjaliku järelepärimisega selgituse saamiseks tema poolt imporditud või eksporditud toidupartii kvaliteedi ja ohutuse järelevalve kohta. Piirkondlik tolliinspektuur on kohustatud esitama kirjaliku selgituse 20 kalendripäeva jooksul pärast kirjaliku järelepärimise saamist. (7) Käesoleva seaduse nõuetele mittevastavad imporditavad toidukaubad saadab toll tagasi või teostab nende erikonfiskeerimise või suunab need töötlemisele või hävitamisele seaduse alusel. Kui erikonfiskeeritud toitu ei ole võimalik kasutada loomasöödaks või tehniliseks otstarbeks, tuleb see hävitada. Nõuetele mittevastava toidukauba töötlemise või hävitamisega seotud kulud kannab toidukauba maaletooja või käitleja, kelle juures nõuetele mittevastav toidupartii avastati. Toidukauba tollipiirilt tagasisaatmise, töötlemise, erikonfiskeerimise ja hävitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. (8) Eestisse imporditud toidukaupa tohib käidelda ainult maaletoomisloa ja käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud sertifikaadi või vastava inspektsiooni poolt kinnitatud sertifikaadi koopia või sertfikaadi alusel väljaantud tunnistuse olemasolul. Nende puudumisel kannab vastutust maaletooja, tema mittetuvastamisel viimane käitleja. Maaletoomisluba antakse välja riigipiiril Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. (9) Kui mingi vabaks ringluseks imporditud toidukaup, toidulisand või lisaaine on vastuolus käesoleva seaduse või mõne teise seaduse või rahvusvahelise kokkuleppega, otsustavad nende edasise kasutamise või hävitamise üle käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud järelevalvet teostavad ametiisikud. Käesolevas lõikes sätestatud korra, välja arvatud kiiresti rikneva toiduainegrupi puhul, tagab toll vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrale. (10) Toidu import ja eksport toimub ainult Vabariigi Valitsuse määratud piiripunktide kaudu. Piiriületuseeskirjad kinnitatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. (11) Toidukauba importijal või eksportijal on õigus esitada Tolliametile kaebus teostatud toidujärelevalve asjus 30 kalendripäeva jooksul, arvates toidujärelevalve tulemuste teadasaamise päevast. Tolliamet annab koostöös käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud toidu kvaliteedi ja ohutuse järelevalvet teostavate ametiisikutega kaebuse esitajale põhjendustega kirjaliku vastuse 30 kalendripäeva jooksul pärast kaebuse esitamist. (12) Eestis ekspordiks toodetud toidukaup peab vastama käesoleva seaduse ja selle alusel vastuvõetud õigusaktide nõuetele, kui importijamaa nõuetes või vastavates ostu-müügilepingutes ei ole sätestatud teisiti. 3. peatükk TOIDUJÄRELEVALVE JA -KONTROLLI KORRALDUS § 11. Riigi toidupoliitika komisjon (1) Riigi toidupoliitika komisjon (edaspidi toidupoliitikakomisjon) on valitsuse juures tegutsev alaline koordineeriv organ, kelle pädevusse kuulub toidupoliitika strateegiliste küsimuste kavandamine, toidu kvaliteedi ja ohutuse riikliku järelevalve ning vastavate seireprogrammide koordineerimine ministeeriumide vahel, kes tegelevad toidu käitlemisahela korraldamise ja järelevalvega. (2) Toidupoliitikakomisjoni koosseisu kuuluvad toidu käitlemisahela korraldamise ja järelevalvega tegelevate ministeeriumide ning teiste riiklike ja ühiskondlike asutuste volitatud esindajad. (3) Toidupoliitikakomisjoni moodustab Vabariigi Valitsus. § 12. Riigi Toiduamet (1) Riigi Toiduameti (edaspidi Toiduamet) moodustab Vabariigi Valitsus. (2) Toiduameti ametnikul on õigus nõuda toidu kvaliteeti ja ohutust käsitlevat teavet ja andmeid maavalitsuselt, § 16 1. ja 2. lõikes loetletud järelevalveametnikelt, toitu käitlevatelt ettevõtetelt ning toitu ja toitumist uurivatelt riigiasutustelt ja ametnikelt. (3) Toiduameti põhiülesanded on toidu- ja toitumispoliitika olukorra analüüs riigis ning sellealaste ettepanekute, seaduste ja teiste õigusaktide eelnõude väljatöötamine, toidupoliitikakomisjoni, järelevalveasutuste ja avalikkuse informeerimine, toidu kvaliteedi ning ohutuse kontrolli ja järelevalve koordineerimine, toidu käitlejatele ja toiduproove analüüsivatele laboritele ühtsete kontrolli- ja analüüsimeetodite väljatöötamise ning vastava nõustamise tagamine, toidujärelevalvega tegelevate järelevalveasutuste ning ametnike akrediteerimisel, atesteerimisel ja litsentseerimisel osalemine, riiklike seireprogrammide väljatöötamine ja koordineerimine. (4) Toiduameti ametnikud on kohustatud hoidma neile ametikohustuste täitmisel teatavaks saanud äri- ja tootmissaladusi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (5) Toiduamet informeerib igal aastal Vabariigi Valitsust ja Riigikogu toidu kvaliteedi ja ohutuse olukorrast riigis (Toiduameti aastaaruanne). § 13. Toidukontroll ja -järelevalve maakonnas (1) Toidu kvaliteedi ja ohutuse kontrolli ning riiklikku järelevalvet koordineerib maakonnas maavalitsus koostöös käesoleva seaduse § 16 1. ja 2. lõikes loetletud järelevalvet teostavate asutuste ja ametnikega. (2) Käesoleva seaduse § 16 1. ja 2. lõikes nimetatud toidu kvaliteedi ja ohutuse riikliku järelevalvega tegelevad ametnikud, Toiduameti ametnikud ja maavalitsus on kohustatud regulaarselt vahetama informatsiooni Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. § 14. Toiduproovide kohta katseprotokolle väljastavad laborid (1) Toidujärelevalveks võetud toiduproove võib laboratoorselt analüüsida ainult tunnustatud meetoditega. Laboratoorsete meetodite tunnustamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus toidupoliitikakomisjoni ettepanekul. (2) Laborid akrediteeritakse ja tunnustatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. (3) Toiduproovide analüüsimisega tegelevad laborid peavad osalema siseriiklikes või rahvusvahelistes laborite ringtestides. (4) Toidukontrolli ja -järelevalvega seotud laboriteenuste riiklik hinnakiri kinnitatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. (5) Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras võivad § 16 1. lõikes nimetatud järelevalveasutused osta riigieelarveliste vahendite arvel riiklike seireprogrammide ja toidu kvaliteedi ning ohutuse järelevalve jaoks teenuseid akrediteeritud või tunnustatud laborilt, välja arvatud käitlejalaborilt. § 15. Toidukauba sertifitseerimine ja kvaliteeditunnistuse väljastamine (1) Toidu ning käitlejaettevõtte kvaliteedisüsteemi sertifitseerimise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. (2) Sertifikaadi väljastab tootele, toidupartiile või ettevõtte kvaliteedisüsteemile § 16 1. lõikes nimetatud pädev järelevalveasutus. (3) Toidupartii kvaliteeditunnistuse vormi, kasutusala ja väljaandmise korra kehtestab toidupoliitikakomisjoni ettepanekul Vabariigi Valitsus. (4) Kvaliteeditunnistus ja deklaratsioon väljastatakse toidupartiile ja kiiresti riknevale toidule. (5) Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras tunnustatud käitlejalabor võib lepingu alusel väljastada labori katseprotokolli põhjal kvaliteeditunnistuse ka teise käitleja toodangule. § 16. Toidujärelevalvet teostavad asutused ja ametnikud (1) Toidu kvaliteedi ja ohutuse üle teostavad järelevalvet Taimekaitseameti, RE Riigi Viljasalve, Veterinaarameti, Tervisekaitseameti, Tarbijakaitseameti, Standardiameti ja Tolliameti (järelevalveasutused) ametnikud (järelevalveametnikud) oma pädevuse piires. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud järelevalveametnikud tegutsevad taimekaitseseaduse (RT I 1994, 28, 427 ), teraviljaseaduse (RT I 1994, 48, 789; 91, 1529), veterinaarteenistuse seaduse (RT 1992, 49, 613), tervishoiukorralduse seaduse (RT I 1994, 10, 133), tarbijakaitseseaduse (RT I 1994, 2, 13), tolliseaduse ja käesoleva seadusega kehtestatud korras oma pädevuse piires. (3) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud toidu kvaliteedi ja ohutuse järelevalvega tegelevate asutuste ülesannete jaotuse kinnitab toidupoliitikakomisjoni ettepanekul Vabariigi Valitsus. (4) Toidu kvaliteedi ja ohutuse järelevalvet teostava ametniku atesteerimis- või litsentseerimistunnistus väljastatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. (5) Toidu kvaliteedi ja ohutuse järelevalvega tegelevate järelevalveasutuste akrediteerimine või litsentseerimine toimub Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. § 17. Toidu käitlejapoolne kontroll ja riiklik järelevalve (1) Toidu käitleja on kohustatud kontrollima oma toodangu kvaliteeti ja ohutust ning teostab oma käitlemisahelas regulaarset kontolli kriitiliste ohupunktide üle Toiduameti poolt tunnustatud meetodite alusel. Toidu kvaliteedi ja ohutuse kontrollimise meetodid kooskõlastatakse regulaarselt Taimekaitseameti, RE Riigi Viljasalve, Veterinaarameti, Kalaameti, Tervisekaitseameti, Tarbijakaitseameti, Standardiameti ja Toiduameti vahel ning registreeritakse Toiduametis. (2) Käesoleva seaduse § 16 1. ja 2. lõikes nimetatud järelevalveametnikul on õigus vastavalt käesolevale seadusele nõuda oma ülesannete täitmiseks seletusi ja dokumente, läbi viia kõiki vajalikke järelevaatusi, uuringuid, võtta proove ja saada muid tõendeid toidu käitlemisahelas, et tuvastada ja tagada toidu kvaliteet ning ohutus inimese tervisele. (3) Käesoleva seaduse § 4 4. lõikes nimetatud toidu käitlemise loa saamise korra kinnitab Vabariigi Valitsus. Toidu käitlemise loa väljastab pärast käesoleva seaduse § 4 3. ja 4. lõikes nimetatud toidu käitlemise tehniliste normdokumentide (tehnospetsifikaatide) ja § 8 alusel sätestatud ettevõtte ruumide ja käitlemisvahendite nõuetele vastavuse hindamist § 16 1. ja 2. lõikes nimetatud pädev järelevalveametnik. (4) Käesoleva seaduse § 16 1. ja 2. lõikes nimetatud järelevalveametnikul on õigus teha oma pädevuse piires ettekirjutusi toidu käitlemise ning toitlustamisega tegelevatele ettevõtetele seoses toidu kvaliteedi ja ohutusega. (5) Käitleja on kohustatud osutama järelevalveametnikele abi neile käesoleva seadusega pandud ülesannete täitmisel. (6) Käesoleva seaduse § 16 1. ja 2. lõikes nimetatud järelevalveametniku poolt proovide võtmise ja analüüsi korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Käitlejal on õigus sõltumatule paralleelanalüüsile teises akrediteeritud või tunnustatud laboris. (7) Nõuetele mittevastava või võltsitud toidu avastamisel on järelevalveametnikul õigus nõuda toidu kõrvaldamist käitlemiselt. Järelevalveametnik koostab sellekohase protokolli ja teatab rikkumisest kohalikule omavalitsusele ja vastavale käesoleva seaduse § 16 1. lõikes nimetatud järelevalveasutusele. (8) Käesoleva seaduse § 16 1. ja 2. lõikes nimetatud järelevalveametnik on kohustatud hoidma talle ametikohustuste täitmisel teatavaks saanud äri- ja tootmissaladusi, kui see ei ole vastuolus teiste seadustega. (9) Käesoleva seaduse § 16 1. ja 2. lõikes nimetatud toidu kvaliteedi ja ohutuse üle järelevalvet teostavad asutused ja nende ametnikud ning käesoleva seaduse §-s 12 nimetatud Toiduamet ja tema ametnikud on kohustatud tegema koostööd, abistama ja informeerima üksteist. (10) Toidu kvaliteedi ja ohutuse riikliku järelevalve süsteemi finantseeritakse riigieelarvest või vastava seaduse kaudu. Käesolevas seaduses nimetatud ülesannete täitmiseks vajalikud riikliku finantseerimise taotlused kooskõlastab igaks eelarveaastaks § 11 1. lõikes nimetatud toidupoliitikakomisjon ja kinnitab Rahandusministeeriumi ettepanekul Vabariigi Valitsus. (11) Regulaarsete riiklike toidu kvaliteedi ja ohutuse seireprogrammide raames teostatud analüüsid finantseeritakse riigieelarvest. Juhul kui järelevalve või seireprogrammi täitmise käigus avastatakse käitlejapoolne seaduserikkumine, tasub käitleja analüüsikulud ja rahatrahvi vastavalt seadusele. (12) Kui järelevalveametniku poolt kohaldatud mõjutusvahendid on olnud vastuolus seadusega või põhjendamatud ja on toonud käitlejale kaasa majanduslikku või moraalset kahju, on käitlejal õigus nõuda nende tühistamist ning saada hüvitust haldus- ja tsiviilkorras. 4. peatükk VASTUTUS TOIDUSEADUSE RIKKUMISE EEST § 18. Vastutus toiduseaduse rikkumise eest (1) Käesoleva seaduse § 12 2. lõikes, § 16 1. ja 2. lõikes ning haldusõiguserikkumiste seadustiku §-des 203, 205, 207, 208, 216, 2161 ja 2162 nimetatud ametnikud võivad oma pädevuse piires kohaldada käesolevat seadust või selle alusel vastuvõetud õigusakte rikkunud juriidiliste ja füüsiliste isikute suhtes järgmisi mõjutusvahendeid: 1) rahatrahvi määramine vastavalt seadusele; 2) toidu käitlemise peatamine ja ettekirjutuse tegemine toidu edasiseks käitlemiseks; 3) tegevusloa ja -litsentsi äravõtmine kehtestatud korras. (2) Toidu erikonfiskeerimist ja teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmist võidakse kohaldada vastavalt kriminaalkoodeksis, haldusõiguserikkumiste seadustikus ja tolliseaduses ettenähtud korrale. § 19. Füüsilise isiku vastutus Käesoleva seaduse rikkumise eest kannavad füüsilised isikud distsiplinaar-, tsiviil-, haldus- või kriminaalvastutust seaduses ettenähtud korras. § 20. Juriidilise isiku vastutus (1) Juriidilise isiku poolt: 1) käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide rikkumise eest viisil, mis ohustab tarbija tervist või elukeskkonda, määratakse rahatrahv kuni 100 000 krooni või rikkumise vahetuks objektiks olnud toidupartii väärtuse kuni kümnekordses ulatuses; 2) toidu koostise, kvaliteedi ning lisa- ja saasteainete ja mikroorganismide sisalduse kohta valeandmete esitamise eest või saate-, müügi- ja muude tõendusdokumentide võltsimise eest määratakse sõltuvalt asjaoludest rahatrahv kuni 50 000 krooni või rikkumise vahetuks objektiks olnud toidupartii väärtuse kuni kümnekordses ulatuses; 3) käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides nimetatud nõutavate dokumentide mitteesitamisel kontrolli ja järelevalvet teostavale pädevale ametiisikule määratakse sõltuvalt asjaoludest rahatrahv kuni 25 000 krooni; 4) käesoleva seaduse § 4 2. ja 3. lõikes ning § 5 2. lõikes kehtestatud nõuete rikkumise eest, välja arvatud käesoleva lõike punktis 1 nimetatud juhul, määratakse rahatrahv sõltuvalt asjaoludest kuni 50 000 krooni või rikkumise vahetuks objektiks olnud toidupartii väärtuse kuni viiekordses ulatuses; 5) käesoleva seaduse § 5 5. lõikes nimetatud võltsitud toidu käitlemise eest inimese toiduks määratakse rahatrahv kuni 50 000 krooni või rikkumise vahetuks objektiks olnud toidupartii väärtuse kuni viiekordses ulatuses; 6) käesoleva seaduse § 6 1. ja 4. lõikes kehtestatud nõuete rikkumise eest määratakse rahatrahv kuni 25 000 krooni või rikkumise vahetuks objektiks olnud toidupartii väärtuse kuni kolmekordses ulatuses; 7) käesoleva seaduse § 9 1. ja 3. lõike alusel kehtestatud märgistusnõuete rikkumise eest määratakse sõltuvalt asjaoludest rahatrahv kuni 50 000 krooni; 8) käesoleva seaduse § 10 8. lõikes kehtestatud nõuete rikkumise eest määratakse rahatrahv kuni 25 000 krooni või rikkumise vahetuks objektiks olnud toidupartii väärtuse kuni kolmekordses ulatuses. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 1 tähendatud õigusrikkumiste puhul võib käesoleva seaduse § 16 1. ja 2. lõikes nimetatud pädev järelevalveametnik kohaldada õiguserikkumise vahetuks objektiks olnud toidukauba sundladustamist või töötlemisele või hävitamisele suunamist vastavalt seadusele. § 21. Menetlus juriidilise isiku õiguserikkumise asjus (1) Õigus määrata juriidilisele isikule karistus käesoleva seaduse rikkumise eest on käesoleva seaduse § 12 2. lõikes, § 16 1. ja 2. lõikes ning haldusõiguserikkumiste seadustiku §-des 203, 205, 207, 208, 216, 2161 ja 2162 nimetatud ametnikel oma pädevuse piires. (2) Juriidiliste isikute õiguserikkumise asja menetlus toimub haldusõiguserikkumiste seadustikuga ettenähtud korras. (3) Kui käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide kohustuslike nõuete rikkumisega kaasneb ka varaline kahju, hüvitatakse see tsiviilkorras. 5. peatükk TOIDUSEADUSE RAKENDAMINE § 22. Muudatused haldusõiguserikkumiste seadustikus ja Eesti Vabariigi riigilõivuseaduses (1) Haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 369; 1993, 7, 103; RT I 1993, 33, 539; 44, 637; 62, 891; 72/73, 1019; 1994, 1, 5; 12, 202; 23, 385; 24, 391; 28, 424 ja 427; 34, 532 ja 534; 39, 620; 46, 773; 48, 789; 50, 845; 68, 1169; 91, 1529; 1995, 4, 36; 5, 40; 11, 114 ja 115) tehakse järgmised muudatused: 1) seadustikku täiendatakse §-ga 351 järgmises sõnastuses: «§ 351. Toidu kvaliteedi ja ohutuse nõuete rikkumine (1) Toiduseaduse alusel kehtestatud toidu kvaliteedi ja ohutuse nõudeid ning kontrolli ja järelevalvet sätestavate eeskirjade või normide rikkumise eest – määratakse rahatrahv kuni saja viiekümne päevapalga ulatuses. (2) Toiduseaduse alusel kehtestatud toidu kvaliteedi ja ohutuse nõudeid ning kontrolli ja järelevalvet sätestavate eeskirjade või normide rikkumise eest, kui see kahjustas tarbija tervist või elukeskkonda, – määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses.»; 2) paragrahvi 135 1. lõiget täiendatakse pärast sõna «tervisekaitse-» sõnadega «veterinaar-, toidu kvaliteedi»; 3) paragrahvi 159 1. lõikes asendatakse sõnad «kuni viiekümne päevapalga ulatuses» sõnadega «kuni kahesaja päevapalga ulatuses»; 4) seadustikku täiendatakse §-ga 2162 järgmises sõnastuses: «§ 2162. Toiduameti ametnikud (1) Toiduameti ametnikud arutavad käesoleva seadustiku § 132 1. ja 2. lõikes ning § 135 1. ja 2. lõikes loetletud haldusõiguserikkumiste asju. (2) Halduskaristuse määramise õigus on Toiduameti direktoril või tema poolt selleks volitatud ametiisikul.»; 5) paragrahvi 203 1. lõikes asendatakse sõnad «§-s 169» sõnadega «§-des 351 ja 169» ning § 2161 1. lõikes sõnad «§-s 751» sõnadega «§-des 351 ja 751»; 6) paragrahvi 205 1. lõikes, § 207 1. lõikes, § 208 1. lõikes ja § 216 1. lõikes sätestatud loetelu täiendatakse §-ga 351; 7) paragrahvi 228 1. lõike punktides 3, 16 ja 20 sätestatud loetelu täiendatakse §-ga 351; 8) paragrahvi 228 1. lõiget täiendatakse punktiga 26 järgmises sõnastuses: «26) Toiduamet – §-d 132 ja 135»; 9) paragrahvi 238 2. lõikes sätestatud loetelu täiendatakse §-ga 351. (2) Eesti Vabariigi riigilõivuseaduse (RT 1990, 11, 118; RT I 1993, 66, 935; 1994, 14, 247; 46, 773; 49, 805; 50, 845; 72, 1262; 74, 1324; 86/87, 1488; 91, 1529; 94, 1609; 1995, 14, 169) lisa 1 punkti 8 täiendatakse alapunktidega 41, 42 ja 43 järgmises sõnastuses: «41) toidu käitlemise tehniliste normdokumentide (tehnospetsifikaatide) registreerimise ja toidu käitlemise loa väljaandmise eest toiduseaduse § 4 4. lõike ja § 17 3. lõike alusel 1000 krooni 42) toidupartii või käitlejaettevõtte kvaliteedisüsteemi nõuetele vastavust tõendava sertifikaadi väljaandmise eest toiduseaduse § 15 1. ja 2. lõike alusel § 16 1. ja 2. lõikes nimetatud pädeva järelevalveasutuse ametniku poolt 900 krooni 43) toidukauba kvaliteedi ning ohutuse riikliku järelevalve toimingute eest toiduseaduse § 10 5. lõike alusel: – imporditavate toidukaupade osas 500 krooni – eksporditavate toidukaupade osas 300 krooni». § 23. Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub 1995. aasta 1. mail, välja arvatud käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud juhtudel. (2) Käesoleva seaduse § 4 4. lõikes, § 5 2. ja 3. lõikes, § 6 1. ja 5. lõikes, § 10 2., 4., 6., 7., 9. ja 11. lõikes, § 14 1., 2., 3. ja 5. lõikes, § 15 1., 2. ja 5. lõikes, § 16 3., 4. ja 5. lõikes, § 17 1., 3., 9. ja 10. lõikes kehtestatud kord jõustub 1996. aasta 1. jaanuaril. Riigikogu esimees Ülo NUGIS