Riigikogu — Piirivalveseadus — RT I, 54, 903

(õ) 29.05.2007 11:50 Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 13. juuli 1994. a. otsusega nr. 387 I peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala Käesoleva seadusega sätestatakse piirivalve õiguslik seisund, tema ülesanded, kohustused ja õigused Eesti riigipiiri (edaspidi riigipiir) puutumatuse tagamisel. § 2. Piirivalve, tema põhiülesanne ja tegevuspiirkond (1) Piirivalve on riiklik relvastatud organisatsioon, kelle põhiülesanneteks on: 1) valvata ja kaitsta riigipiiri maismaal, merel, piiriveekogudel; 2) takistada riigipiiri vägivaldset muutmist; 3) takistada riigipiiri ebaseaduslikku ületamist; 4) takistada kauba ebaseaduslikku toimetamist üle riigipiiri; 5) tagada piirirežiim; 6) teostada piirikontrolli; 7) kontrollida välismaalaste Eestis viibimise seaduslikkust. (2) Piirivalve tegevuspiirkonna määrab Vabariigi Valitsus. § 3. Piirivalve lipp, vimpel ja muu sümboolika Eesti piirivalvel on oma lipp, vimpel ja muu sümboolika, mille kirjelduse ja statuudi kinnitab Vabariigi Valitsus. II peatükk PIIRIVALVE KOHUSTUSED § 4. Piirivalve kohustused (1) Piirivalve oma põhiülesannete täitmiseks: 1) tõkestab riigipiiri märgistuse seadusevastast muutmist; 2) korraldab riigipiiri ületamist ettenähtud kohtades, korras ja ajal ning tõkestab riigipiiri ebaseaduslikku ületamist; 3) tagab piirirežiimi eeskirjade täitmise; 4) tõkestab tolliterritooriumile kauba ja muude väärtuste ebaseaduslikku sisse- või sealt väljatoimetamist tollipunktide või -postide vahelisel tollipiiril ja territoriaalvetes; 5) jälgib piiririba ja -märkide seisundit ning hoiab need korras vastavalt riikidevaheliste lepingutega ja Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrale; 6) korraldab oma pädevuse piires juurdlust kuriteoasjades ja haldusõiguserikkumiste asjade menetlust ning teostab jälitustegevust vastavalt jälitustegevuse seadusele (RT I 1994, 16, 290); 7) korraldab tollijärelevalvet vastavalt tolliseadusele (RT I 1993, 62, 891; 76, 1129; 1994, 30, 466); 8) teostab dokumentide kontrolli riigipiiril; 9) viib läbi välismaalaste Eestis viibimise seaduslikkuse kontrolli; 10) kogub, analüüsib ja säilitab teavet olukorrast riigipiiril Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. (2) Piirivalve võtab Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras osa päästetöödest, politsei abistamisest, majandusvööndi õigusrežiimi tagamisest, laevasõidu-, kalapüügi- ja jahipidamiseeskirjade täitmise kontrollimisest, samuti õhuruumi kontrollimisest oma tehnikavahenditega. (3) Piirivalveametnikud registreerivad teenistusjärgses piirivalveasutuses piiririkkujate jälitamise või muud läbiviidud operatsioonid. § 5. Riigipiiri tugevdatud valvamine (1) Riigipiiri tugevdatud valvamine võidakse kehtestada kogu riigipiiril või selle mõnes lõigus. (2) Riigipiiri tugevdatud valvamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. § 6. Piirivalve tegevus relvastatud konflikti korral (1) Riigipiiril asetleidva relvastatud konflikti korral rakendab piirivalve kõiki tema käsutuses olevaid jõude ja vahendeid riigipiiri ületanud piiririkkujate viivitamatuks kinnipidamiseks või väljatõrjumiseks Eesti territooriumilt. (2) Piirivalve tegutsemise korra riigipiiril tekkinud relvastatud konfliktis ning piiririkkujate väljatõrjumisel Eesti territooriumilt, samuti kaitseväe ja riigikaitseorganisatsioonide osalemise korra piirivalve abistamisel nimetatud ja muudel juhtudel kehtestab Vabariigi Valitsus. III peatükk PIIRIVALVE ÕIGUSED § 7. Piirivalve õigused (1) Piirivalvel on õigus: 1) liikuda takistamatult jalgsi ja sõidukitega avalikel, ajutistel ja erateedel ning kallasradadel, piiririkkuja jälitamisel aga ka väljaspool neid ilma omaniku või valdaja nõusolekuta; 2) kontrollida piirirežiimi rikkumises kahtlustatava isikut tõendavaid dokumente ning teostada kohapeal isiku ja tema asjade ning transpordivahendi läbivaatust; 3) peatada piirirežiimi rikkumises kahtlustatav transpordivahend ning kontrollida juhi, transpordivahendi ja veose dokumente ning teostada transpordivahendi ja veose läbivaatust; 4) vajaduse korral toimetada piiririkkuja piirivalve, tolli või politsei ametiruumidesse isiku kindlakstegemiseks ning õiguserikkumise asjaolude selgitamiseks; 5) siseneda kuriteo (riigipiiri ebaseaduslik ületamine või salakaubavedu) toimepanemises kahtlustatava isiku jälitamiseks või riigipiiri ebaseadusliku ületamise tõkestamiseks eluruumi, hoonesse, rajatisse, valdusse, töökohta ja transpordivahendisse; 6) saata tsiviillaevu sadamasse ja sõidukeid piirivalveasutusse, kui need on rikkunud piirirežiimi, ning paigutada nendele vajaduse korral piirivalveametnikud. (2) Vormiriietuses piirivalveametniku märguandel on isikud ja transpordivahendid kohustatud peatuma ning nõudmisel esitama isikut tõendava dokumendi, samuti transpordivahendi ja veose dokumendid. § 8. Ujuvvahendi peatamine (1) Piirivalvel on õigus ujuvvahend peatada, kui see: 1) ei vasta piirivalve signaalidele; 2) tegeleb ebaseadusliku kalapüügi või tööndusliku või muu tegevusega; 3) rikub territoriaal- või sisemerre sisenemise, seal viibimise või sealt väljumise eeskirju; 4) asub laevasõiduks keelatud piirkonnas; 5) rikub territoriaalmerest rahumeelse läbisõidu eeskirju. (2) Ujuvvahendi peatamismärguandeks kasutatakse rahvusvahelisi signaallippe, samuti prožektoreid, pürotehnilisi vahendeid ning raadio, valjuhääldi või ruupori kaudu antud korraldusi või erandkorras relvi. (3) Piirivalve võib tema korraldustele mitteallunud ujuvvahendit jälitada väljaspool territoriaalmerd kuni välisriigi territoriaalmere piirini, kui jälitamine on alanud territoriaalmerel ega katkenud seal. (4) Piirivalvel on õigus majandusvööndi õigusrežiimi tagamisel ujuvvahenditpeatada või korraldustele mitteallunud ujuvvahendit jälitada kuni välisriigi territoriaalmere piirini. (5) Piirivalve ei või peatada sõjalaeva. IV peatükk RELVADE, LAHINGUTEHNIKA JA ERIVAHENDITE KASUTAMINE § 9. Piirivalve relvastus (1) Piirivalve relvastuse ja lahingutehnika liigid ja normid kehtestab Vabariigi Valitsus. (2) Piirivalve relvastusse ei tohi kuuluda relvad, mis on keelatud rahvusvaheliste konventsioonidega. § 10. Piirivalve erivahendid (1) Piirivalve erivahendid on: 1) kumminui; 2) käerauad; 3) pisargaas, gaasipüstol; 4) elektrišokirelv; 5) eriotstarbelised valgustus- ja heliseadmed; 6) sõidukite sundpeatamise vahendid; 7) teenistusväljaõppe saanud loomad. (2) Õiguserikkuja kinnisidumiseks võidakse vajaduse korral kasutada käepäraseid sidumisvahendeid. § 11. Relvade ja lahingutehnika kasutamine (1) Piirivalve kasutab relva või lahingutehnikat: 1) Eesti territooriumile toimepandud relvastatud kallaletungi tagasitõrjumiseks ning reisijateta õhusõiduki või ujuvvahendi või muu transpordivahendi ärandamise tõkestamiseks; 2) vastuseks jõu kasutamisele isiku, ujuvvahendi, õhusõiduki või muu transpordivahendi poolt, kes on ületanud või ületab riigipiiri keelatud kohas, samuti ettenähtud kohas, kuid kehtestatud korda rikkudes. (2) Piirivalvel on õigus kasutada relva või lahingutehnikat: 1) kuritegeliku ründe tõkestamiseks, kui on ohus teise isiku või piirivalveametniku enda elu ja tervis; 2) pantvangi vabastamiseks; 3) konvoile või konvoeeritavale isikule toimepandava kallaletungi tõkestamiseks; 4) kurjategija või kuriteo toimepanemises kahtlustatava relvastatud isiku kinnipidamiseks, samuti kurjategija või kuriteo toimepanemises kahtlustatava isiku kinnipidamiseks, kui nad on vahi alt põgenenud. (3) Piirivalvel on õigus kasutada relva inimest ründava või ohustava looma kahjutukstegemiseks ning häire- või appikutsesignaali andmiseks. § 12. Erivahendite ja füüsilise jõu kasutamine (1) Piirivalvel on õigus kasutada teenistusülesannete täitmisel erivahendeid ja füüsilist jõudu, sealhulgas käsitsivõitluse võtteid järgmistel juhtudel: 1) kuritegeliku ründe tõrjumiseks; 2) pantvangi vabastamiseks; 3) piirirežiimi rikkumise tõkestamiseks; 4) seadusevastaselt hõivatud maa-ala, hoone, ruumi või transpordivahendi vabastamiseks; 5) õiguserikkuja, kinnipeetu ja konvoeeritava suhtes, kes ei allu piirivalve seaduslikele korraldustele või osutab vastupanu või kui on küllaldaselt alust arvata, et ta võib põgeneda, tekitada kahju teisele isikule või iseendale. (2) Piirivalve kasutab erivahendeid ja füüsilist jõudu õiguserikkumise laadi, õiguserikkuja isikut ning konkreetset olukorda arvestades, hoidudes inimesele kahju tekitamisest suuremal määral, kui see on vältimatu. § 13. Relva, lahingutehnika, erivahendi ja füüsilise jõu kasutamise kord ja tingimused (1) Piirivalve kasutab relva, lahingutehnikat, erivahendit või füüsilist jõudu äärmise abinõuna, kui teisiti ei ole teise isiku või enda elu ja tervist ohtu panemata võimalik täita temale pandud teenistuskohustust. (2) Kui olukord võimaldab, tuleb relva kasutamisele eelistada erivahendi või füüsilise jõu kasutamist. (3) Kui olukord võimaldab, tuleb relva, lahingutehnika, erivahendi või füüsilise jõu kasutamise eest hoiatada hüüde või hoiatuslasuga või muul viisil. (4) Relva, lahingutehnikat, erivahendit või füüsilist jõudu võidakse kasutada hoiatamata: 1) piirivalveametnikule või muule isikule ootamatu või relvastatud kallaletungi korral; 2) kallaletungi korral, milleks kasutatakse lahingutehnikat, ujuvvahendit, õhusõidukit või muud transpordivahendit; 3) relvastatud vastupanu korral; 4) vahi alla võetud isiku koos relvaga põgenemise tõkestamiseks; 5) pantvangi vabastamiseks. (5) Relva, lahingutehnika, erivahendi või füüsilise jõu kasutamise viisi ja liigi piirivalvetoimkonna või -allüksuse poolt määrab toimkonna vanem või allüksuse ülem. (6) Politsei abistamiseks kaasatud piirivalveametnikud kasutavad relvi ja erivahendeid politseiseaduses (RT 1990, 10, 113; 1991, 10, 152; RT I 1993, 20, 355; 1994, 34, 533 ja 40, 654) ettenähtud juhtudel ja korras. (7) Igast relva, lahingutehnika, erivahendi või füüsilise jõu kasutamise juhtumist kantakse ette korras, mille kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitatud ametkond. (8) Vabariigi Valitsus või tema volitatud ametkond kehtestab vajaduse korral relvade, lahingutehnika, erivahendite ja füüsilise jõu kasutamise eeskirjad, lähtudes nende kasutamise spetsiifikast, laadist ja ohutusnõuetest. (9) Piirivalveobjekti valvav piirivalveametnik võib kasutada relva, lahingutehnikat, erivahendit või füüsilist jõudu kaitseväe garnisonimäärustikus ettenähtud juhtudel ja korras. § 14. Relva, lahingutehnika ja erivahendi kasutamise keeld Relva, lahingutehnikat või erivahendit on keelatud kasutada: 1) reisijatega laevade, õhusõidukite ja muude transpordivahendite vastu; 2) isikute vastu, kes on ületanud või püüavad ületada riigipiiri ilmse eksituse, õnnetusjuhtumi või vääramatu jõu tõttu; 3) hoonetes, ruumides ja kohtades, kus asub lõhkeaine, laskemoon, mürgised, kergestisüttivad või radioaktiivsed ained, mis aktiivse kaitse või ründevahendi toimel võivad ohustada inimeste elu ja tervist ning ühiskondlikku julgeolekut; 4) diplomaatilist puutumatust omavate isikute, hoonete, ruumide, territooriumide ja transpordivahendite suhtes, kui rahvusvaheliste konventsioonide või Eesti Vabariigi välislepingutega ei nähta ette teisiti; 5) muudel seaduses sätestatud juhtudel. V peatükk PIIRIVALVE ÜLESEHITUS JA JUHTIMINE § 15. Piirivalve ülesehitus ja juhtimine (1) Piirivalve kuulub Siseministeeriumi valitsemisalasse. (2) Piirivalve alluvus ja ülesanded erakorralise seisukorra ajal sätestatakse erakorralise seisukorra seadusega. (3) Sõjaajal antakse piirivalve kaitseväe ülemjuhataja alluvusse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. (4) Piirivalve koosseisu kuuluvad: 1) Piirivalveamet; 2) piirivalveasutused, piirivalvekool ja muud asutused, mis on vajalikud piirivalve tegevuse tagamiseks. (5) Piirivalveasutusteks on: 1) piirivalvepiirkonnad; 2) Piirivalvelaevade Üksikdivisjon. (6) Piirivalvepiirkonna koosseisu kuuluvad muu hulgas piirivalvekordonid ja piiripunktid ning vajaduse korral ka piirivalvelaevad. (7) Käesoleva paragrahvi 4. lõike punktis 2 nimetatud asutused asutab Vabariigi Valitsus, kes ühtlasi kehtestab nende põhimääruse ja koosseisude kinnitamise ning piirivalvekordonite ja piiripunktide asutamise korra. § 16. Piirivalvelaev Piirivalvelaevaks käesoleva seaduse mõistes on mis tahes piirivalvele kuuluv ujuvvahend, mis kannab piirivalve lippu, vimplit ja eraldusmärke ning on ette nähtud riigipiiri valvamiseks ja kaitsmiseks. § 17. Piirivalve finantseerimine Piirivalve ülalpidamiskulud kaetakse riigieelarvest. § 18. Piirivalve materiaal-tehniline varustamine Piirivalve materiaal-tehnilise varustamise korra ja normid kehtestab Vabariigi Valitsus. § 19. Piirivalve meditsiiniline teenindamine Piirivalve meditsiinilise teenindamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. VI peatükk PIIRIVALVETEENISTUS § 20. Piirivalveteenistuse üldeeskirjad (1) Piirivalveteenistus on töötamine piirivalves piirivalveametniku ametikohal. (2) Eesti Riigikaitse Akadeemia piirivalve erialale, piirivalvekooli või piirivalve õppeallüksusesse õppima võetud isik, kes ei ole piirivalveametnik, loetakse piirivalveteenistuses olevaks ning temale laienevad piirivalveametnikele ettenähtud soodustused, samuti õigused ja õiguslik kaitse, kui ta on kaasatud piirivalve ülesande täitmisele või on oma initsiatiivil asunud tõkestama piiririkkumist või kinni pidama või jälitama piiririkkujat. (3) Piirivalveametnikele laienevad kaitseväeteenistuse seaduse (RT I 1994, 23, 384) või muu õigusaktiga lepingulises tegevteenistuses olevale kaitseväelasele ettenähtud õigused, soodustused ning pensioniga kindlustamise tingimused, samuti teenistuskord, mille rakendamise kehtestab Vabariigi Valitsus. (4) Piirivalveteenistusele laienevad kaitseväe sisemäärustik, kaitseväe garnisonimäärustik, kaitseväe rivimäärustik, kaitseväe distsiplinaarmäärustik (kuni viimase kehtestamiseni laieneb piirivalveteenistusele kaitseväe distsiplinaarkaristuse seadlus) korras, mille kehtestab Vabariigi Valitsus. (5) Siseminister korraldab koostöös kaitseväe juhatajaga piirivalve reakoosseisu, allohvitseride ja ohvitseride sõjalist väljaõpet. § 21. Piirivalve isikkoosseis (1) Piirivalve isikkoosseisu moodustavad: 1) piirivalveametnikud; 2) töölepingu alusel töötavad isikud. (2) Töölepingu alusel töötavale isikule ei panda ülesandeid, mis on seotud riigipiiri vahetu valvamise ja kaitsmise ning piirirežiimi tagamisega. § 22. Piirivalveametnik (1) Piirivalveametnik on riigiametnik, kes vahetult täidab piirivalvele käesoleva seaduse või muu õigusaktiga pandud ülesandeid. (2) Piirivalveametnikega komplekteeritakse ka Eesti Riigikaitse Akadeemia piirivalvekolledži, piirivalvekooli ning piirivalve õppeallüksuse koosseisudes ettenähtud ametikohad. (3) Piirivalveametnikud jagunevad: 1) piiriametnike koosseisuks; 2) piirivalve reakoosseisuks; 3) piirivalve allohvitserkoosseisuks; 4) piirivalve ohvitserkoosseisuks. (4) Piirivalve reakoosseisule, allohvitseridele ja ohvitseridele antakse sõjaväelised auastmed. (5) Piiriametnikele sõjaväelisi auastmeid ei anta. (6) Piirivalveteenistusse astuv isik annab piirivalve ametivande, mille teksti ja vande andmise korra kinnitab Vabariigi Valitsus. § 23. Piirivalveteenistusse võtmine (1) Piirivalveteenistusse võib võtta vabatahtlikkuse alusel Eesti kodanikke, kes on vähemalt 19-aastased, kelle ajateenistuskohustus on täidetud ning kes oma isiklike ja kõlbeliste omaduste, haridustaseme, kehalise ettevalmistuse ja tervisliku seisundi poolest on võimeline täitma piirivalvele pandud kohustusi. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud ajateenistuskohustuse täitmise nõue ei laiene Eesti kodanikele, kes vabastati enne kaitseväeteenistuse seaduse jõustumist ajateenistuskohustusest seoses kõrghariduse omandamisega kõrgkooli päevases õppevormis. (3) Piirivalveametnik peab valdama ametikohale ettenähtud keeleoskuse kategooria ulatuses riigikeelt. (4) Piirivalveteenistusse ei võeta isikut: 1) kes on eeluurimise või kohtu all; 2) keda on karistatud tahtliku kuriteo eest; 3) kes kannab tahtliku kuriteo eest mõistetud karistust; 4) kes ei ole läbi teinud ajateenistust. (5) Piirivalveteenistusse võtmise täpsemad eeskirjad kehtestab Vabariigi Valitsus. § 24. Piirivalveametnike vormiriietus (1) Piirivalveametnike vormiriietuse kirjelduse kinnitab Vabariigi Valitsus. (2) Vormiriietuse kandmise eeskirja kinnitab Siseministeerium. (3) Piirivalveametnik kannab teenistusülesannete täitmisel vormiriietust. Erandeid mainitud korrast võidakse kehtestada vormiriietuse kandmise eeskirjaga. VII peatükk LÕPPSÄTTED § 25. Ajateenistus piirivalves (1) Kuni piirivalveametnike vajalikul arvul ettevalmistamiseni on lubatud piirivalve rea- ja allohvitserkoosseisu komplekteerimine ajateenistuses olevate kaitseväelastega, kes saavad piirivalve õppeasutustes vajaliku väljaõppe. (2) Piirivalvesse suunatavate ajateenijate arvu määrab kindlaks Vabariigi Valitsus. Ajateenistuse kestus piirivalves määratakse kindlaks vastavalt kaitseväeteenistuse seadusele. (3) Piirivalve ajateenijatele laienevad vastava kategooria piirivalveametnike (rea- ja allohvitserkoosseisu) õigused ja kohustused. (4) Ajateenijate teenistuskäigu erisused piirivalves kehtestab Vabariigi Valitsus. (5) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud vajaduse äralangemisel lõpetatakse piirivalve komplekteerimine ajateenijatega Vabariigi Valitsuse määrusega. § 26. Varasema õigusakti kehtetuks tunnistamine Tunnistatakse kehtetuks Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus «Eesti Vabariigi Riigi- ja Piirikaitseameti töötajate poolt erivahendite ja tulirelvade kasutamise korra kohta» (RT 1991, 37, 455). Riigikogu esimees Ülo NUGIS Õiend Lisatud avaldamisandmed.