Riigikogu — Raamatupidamise seadus — RT I, 1994, 48, 790

I peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse eesmärk Käesoleva seaduse eesmärgiks on õiguslike aluste loomine ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamisarvestuse ja -aruandluse korraldamiseks Eesti Vabariigis. § 2. Seaduse rakendusala (1) Käesolev seadus laieneb käesoleva paragrahvi 2.–8. lõikes sätestatud erisusi arvestades kõigile Eestis registreeritud juriidilistele isikutele ning ettevõtlusega tegelevatele füüsilistele isikutele (edaspidi raamatupidamiskohustuslastele), välja arvatud Eesti Pank. Maksustamisega seotud arvestuse ja aruandluse kord kehtestatakse teiste õigusaktidega. (2) Eelarveline riigi- ja omavalitsusasutus korraldab oma raamatupidamisarvestust ja -aruandlust vastavalt käesoleva seaduse §-dele 1–16 ning rahandusministri poolt kehtestatud juhenditele. (3) Krediidiasutus ja kindlustusselts korraldavad oma raamatupidamisarvestust ja -aruandlust, lähtudes käesoleva seaduse §-dest 1–35 (välja arvatud § 20 1. ja 2. lõige), tema tegevust reguleerivatest seadustest ja teistest õigusaktidest. (4) Usaldusühing, osaühing, ühistu või aktsiaselts, kelle eelneva majandusaasta realiseerimise netokäive ei ületanud käibemaksuseaduses (RT 1993, 60, 847; RT I 1993, 79, 1185) maksukohustuslasele Maksuametis kohustuslikuks registreerimiseks kehtestatud kahekordset määra, ei ole kohustatud täitma käesoleva seaduse § 22 2. lõike punktis 3 sätestatud nõuet. (5) Täisühing ei ole kohustatud täitma käesoleva seaduse § 22 2. lõike punktis 3 ja § 24 1. ja 2. lõikes sätestatud nõudeid. (6) Ettevõtlusega tegelev füüsiline isik ei ole kohustatud täitma käesoleva seaduse § 19, § 22 2. lõike punktis 3 , § 24 1. ja 2. lõikes ning §-s 41 sätestatud nõudeid. (7) Ettevõtlusega tegelev füüsiline isik, kelle eelneva majandusaasta realiseerimise netokäive ei ületanud käibemaksuseaduses maksukohustuslasele Maksuametis kohustuslikuks registreerimiseks kehtestatud määra, korraldab oma raamatupidamisarvestust ja -aruandlust vastavalt käesoleva seaduse §-dele 1–8, § 14 1. ja 3. lõikele, §-le 15, § 17 1. lõikele ning rahandusministri poolt kehtestatud juhenditele. (8) Talupidamisega tegelev füüsiline isik (edaspidi talupidaja) korraldab oma raamatupidamisarvestust, lähtudes käesoleva seaduse §-dest 1–6 ja § 17 1. lõikest ning tema tegevust reguleerivatest õigusaktidest. Raamatupidamisjuhendid talupidajatele kehtestab rahandusminister kooskõlastatult Põllumajandusministeeriumiga. § 3. Seaduses kasutatavad mõisted Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) vara – raamatupidamiskohustuslase valduses olevad ressursid; 2) kohustus – raamatupidamiskohustuslase võlg, mis nõuab tulevikus varast loobumist; 3) omakapital – raamatupidamiskohustuslase vara, millest on maha arvatud tema kohustused. Juriidilise isiku algne omakapitali väärtus võrdub omanike poolt sellesse investeeritud kapitaliga; 4) tulu – aruandeperioodi sissetulekud, mille tekkimisega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine; 5) kulu – tulu tekkimiseks vajalikud väljaminekud aruandeperioodi jooksul, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine; 6) majandustehingud – toimingud, mille tulemuseks on muudatused raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste ja omakapitali koosseisus; 7) bilanss – raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali; 8) kasumiaruanne – raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulusid, kulusid ja kasumit (kahjumit); 9) emaettevõte – ettevõte, millel on üks või rohkem tütarettevõtet, emaettevõte omab otseselt või kaudselt üle 50% tütarettevõtte aktsiatest; 10) tütarettevõte – emaettevõtte poolt kontrollitav ettevõte; 11) sidusettevõte – ettevõte, kelle omakapitalis raamatupidamiskohustuslane osaleb eesmärgiga luua püsivaid sidemeid ja kelle äritegevusele sidusettevõtte tegevus on oluline. Sidusettevõtteks loetakse ettevõtet, kus teine ettevõte omab 20–50% tema hääleõigusega aktsiatest või osakutest; 12) hea raamatupidamistava – rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded kehtestatakse käesoleva seadusega ja mida täiendavad Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna poolt väljaantavad standardid, juhendid ja soovitused; 13) rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtted – Euroopa Ühenduse raamatupidamise direktiivid ja Rahvusvahelise Raamatupidamise Standardite Komitee (IASC – International Accounting Standards Committee) poolt kinnitatud ja väljatöötatud põhimõtted, standardid ja soovitused (IAS – International Accounting Standards); 14) kahekordne kirjendamine – majandustehingute pearaamatu kontodesse kirjendamise meetod, kus iga tehing kantakse samas summas ühe (või osasummadena mitme) konto deebetisse ning ühe (või osasummadena mitme) konto kreeditisse; 15) netoaktivad – bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste (võlgade ja laenude) üldsumma; 16) FIFO (ingl. k. «first-in, first-out») – raamatupidamises kasutatav kauba, toorme ja materjali kulutuse ning lõppjäägi hindamise meetod, kus kuludesse kandmine toimub partiide sissetuleku järjekorras (kuludesse kantakse esimesena algjääk, siis sissetulnud esimene partii, seejärel teine partii, jne.) hinnatuna vastava partii soetushinnas. Aastabilansis hinnatakse lõppjääk viimas(t)ena sissetulnud partii(de) soetushinnas; 17) aažio – aktsiate emiteerimisel (aktsiate esmamüügil) üle või alla nominaalväärtuse saadud summa; 18) tresooraktsiad (hoidlaaktsiad) – ettevõtte poolt tagasiostetud ning ajutiselt tema käes olevad omaaktsiad. § 4. Raamatupidamise põhinõuded (1) Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud: 1) arvestust pidama – korraldama raamatupidamisarvestust nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine, lähtudes heast raamatupidamistavast; 2) dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid; 3) kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites; 4) koostama ja esitama aastaaruandeid; 5) säilitama raamatupidamise dokumente. (2) Raamatupidamisarvestust peetakse tekkepõhiselt. Käesoleva seaduse § 2 7. ja 8. lõikes nimetatud isikud võivad pidada raamatupidamisarvestust kassapõhiselt. Nimetatud raamatupidamiskohustuslased on kohustatud lähtuma ainult käesoleva paragrahvi 1. lõike punktidest 2, 3 ja 5. § 5. Raamatupidamisaruannete koostamise põhimõtted Raamatupidamise andmetel koostatud raamatupidamise aastaaruanded peavad kajastama õigesti raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali ning majandustegevuse tulemust, põhinedes järgmistel rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetel: 1) majandusüksuse printsiip – raamatupidamiskohustuslase raamatupidamises ja aruannetes arvestatakse tema vara, omakapital, kohustused ja majandustehingud lahus tema omanike, kreeditoride, töötajaskonna, klientide ja teiste isikute varast ning majandustehingutest; 2) jätkuvuse printsiip – majandusüksust käsitletakse jätkuvalt tegutseva organisatsioonina, mis on eelduseks põhivara väärtuse osakaupa amortiseerimiseks, pikaajaliste kohustuste tekkeks ja tasumiseks; 3) objektiivsuse printsiip – raamatupidamise andmebaasiks peab olema majandustehingute objektiivne fikseerimine; 4) monetaarsuse printsiip – raamatupidamises väljendatakse kõik varad, kohustused ja majandustehingud rahas; 5) kassapõhine arvestusprintsiip – majandustehinguid kajastatakse siis, kui on raha tegelikult laekunud või tegelikult tasutud; 6) tekkepõhine arvestusprintsiip – majandustehinguid kajastatakse siis, kui need on toimunud, sõltumata sellest, kas raha on laekunud või tasutud. Aruannete koostamisel tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, mis võimaldavad määratleda aruandeperioodi tulud ja kulud; 7) realiseerimise printsiip – tulud arvestatakse realiseerimise momendil või lepingus fikseeritud perioodi(de) kohta. Realiseerimise momendiks loetakse omandiõiguse ülemineku momenti ostjale; 8) tulude ja kulude vastavuse printsiip – antud perioodi jooksul kaupade ja teenuste realiseerimisel saadud tuludest arvatakse maha samade kaupade ja teenuste valmistamise, soetamise ja realiseerimisega seotud kulud. Väljaminekuid, mida ei saa vastavusse viia tuludega, reguleeritakse aruande koostamisel nii, et ainult antud perioodi jooksul tekkinud väljaminekud kajastatakse kuludena; 9) soetusmaksumuse printsiip – raamatupidamises võetakse varad arvele nende soetamise momendil tegelikus soetushinnas, väljaminekud nende tekkimise momendil tegelikus väärtuses; 10) olulisuse printsiip – raamatupidamiskohustuslane on kohustatud aruannetes kajastama kõiki talle teadaolevaid olulisi äririske ja potentsiaalseid võimalusi. Väheolulisi objekte võib arvestada lihtsustatud viisil. Oluline on see aruandeinformatsioon, mis võib mõjutada selle tarbijate majandusotsuseid; 11) järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip – raamatupidamises kasutatakse jätkuvalt samu arvestusmeetodeid, hindamisaluseid, aruandlusviise ja aruandeskeeme; 12) konservatiivsuse printsiip – aruandeid tuleb koostada ettevaatlikult ja kaalutletult. Kui on teada või on tõenäoline, et varade reaalväärtus on madalam raamatupidamises kajastatud väärtusest, siis tuleb need alla hinnata. Ühtlasi tuleb arvesse võtta kõik teadaolevad ja potentsiaalsed kohustused; 13) avalikkuse printsiip – aruannetes esitatakse kogu informatsioon, mis võimaldab saada raamatupidamiskohustuslase varadest, kohustustest, omakapitalist ja majandustegevuse kasumist (kahjumist) õige ja usaldusväärse ülevaate. Aruannetes peavad kajastuma ka varade ja kohustuste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid bilansi kuupäeva ja aruande koostamispäeva vahemikul. § 6. Raamatupidamise korraldamise kohustus Käesolevas seaduses ettenähtud raamatupidamisarvestuse korraldamiseks raamatupidamiskohustuslikku majandusüksust ise juhtiv omanik või volitustega juht, kes vastutab kogu majandustegevuse eest otseselt omaniku või omanike ees: 1) moodustab raamatupidamise struktuuriüksuse või võtab tööle raamatupidaja või 2) kasutab raamatupidamisettevõtte või mittekoosseisulise raamatupidamisspetsialisti teenuseid või 3) peab ise raamatupidamisarvestust. II peatükk MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE JA KIRJENDAMINE RAAMATUPIDAMISREGISTRITES § 7. Majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine (1) Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud kõiki oma majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama kronoloogilistes ja süstemaatilistes raamatupidamisregistrites nende toimumise momendil või, kui see ei ole võimalik, siis vahetult pärast seda. (2) Iga raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument. Aruande koostamisel tehtavate reguleerimiskannete algdokumendiks on raamatupidamises koostatud raamatupidamisõiend (memoriaalorder). § 8. Algdokument (1) Raamatupidamisarvestuse algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav kirjalik tõend, millel peavad olema järgmised rekvisiidid: 1) dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev ja registreerimise number; 3) tehingu sisu ja alus; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) tehingu teiste poolte nimed ja asu- või elukoha aadressid; 6) allkiri(allkirjad). (2) Raamatupidamise algdokumente säilitatakse raamatupidamiskohustuslase raamatupidamise sise-eeskirjadega ettenähtud korras. § 9. Kahekordne kirjendamine Raamatupidamiskohustuslane peab pidama raamatupidamisarvestust kahekordse kirjendamise põhimõttel. § 10. Raamatupidamise kontoplaan Raamatupidamiskohustuslane koostab kontoplaani (kontode loetelu) majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. § 11. Kronoloogilised registrid (1) Kronoloogiliseks registriks on päevaraamat (žurnaal). Algdokumendi või algdokumentide alusel koostatud koonddokumendi põhjal koostatakse raamatupidamislausend, millele kronoloogilises registris antakse registreerimise järjekorranumber. Raamatupidamislausend vormistatakse algdokumendil või koonddokumendil. Lausend peab sisaldama dokumendi kronoloogilises registris registreerimise järjekorranumbri, tehingu kuupäeva, debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ning summad. (2) Päevaraamatu (žurnaali) kirjendil peavad olema järgmised rekvisiidid: 1) majandustehingu kuupäev; 2) raamatupidamislausendi järjekorranumber; 3) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod; 4) debiteeritavad ja krediteeritavad summad; 5) majandustehingu lühikirjeldus; 6) algdokumendi (koonddokumendi) nimetus, number. (3) Ühtse päevaraamatu (žurnaali) asemel võib pidada mitut spetsialiseeritud kronoloogilist registrit. § 12. Süstemaatilised registrid (1) Süstemaatilisteks registriteks on pearaamat ja analüütilise arvestuse registrid. (2) Pearaamatus registreeritakse majandustehingud kontode lõikes. § 13. Ühendatud kronoloogiline ja süstemaatiline register Kronoloogiline ja süstemaatiline arvestus on lubatud ühendada ühte registrisse (žurnaal-pearaamatusse). § 14. Parandused (1) Raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel ning registrites ei ole lubatud sissekandeid kustutada ja teha õienditeta parandusi. Raha liikumist tõendavatel dokumentidel ei ole lubatud teha parandusi. (2) Raamatupidamisregistrites tehtud ebaõiged lausendid parandatakse paranduslausendiga, mis peab sisaldama parandatava lausendi kronoloogilise registri järjekorranumbrit. Kui parandus ei põhine algdokumendil, tuleb koostada parandusdokument (memoriaalorder). (3) Paranduse tegija märgib parandusdokumendile kuupäeva, millal parandus tehti, oma nime ja paranduse aluse. Varasemat algdokumenti ja lausendit tuleb täiustada viitega hilisemale parandusdokumendile ja -lausendile. § 15. Raamatupidamisregistrite vormistamine Raamatupidamisregistreid võib vormistada ja säilitada: 1) käsitsi kirjutatud dokumendina; 2) trükitud dokumendina; 3) loetaval mikrovormil (mikrofilm, mikrofišš); 4) perfokaartidel ja -lintidel, diskettidel, magnetlintidel ja muudel infokandjatel, mida on võimalik arvutil reprodutseerida trükiväljundiks. Käesoleva paragrahvi punktides 3 ja 4 märgitu vormistamiseks ja säilitamiseks ilma arvuti väljatrükita annab loa Rahandusministeerium. § 16. Raamatupidamise sise-eeskirjad (1) Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud koostama raamatupidamise sise-eeskirjad, mis kirjeldavad majandustehingute dokumenteerimist, varade ja arvelduste inventeerimist, dokumendikäivet, raamatupidamisregistrite pidamist, kontoplaani, koodide ja lühendite kasutamist, vara liigitamise kriteeriume põhi- ja käibevaraks, automatiseeritud andmetöötluse süsteeme, raamatupidamise dokumentide säilitamist ning aruannete koostamise korda. (2) Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud säilitama raamatupidamise sise-eeskirju 10 aastat pärast nende muutmist või asendamist. III peatükk AASTAARUANDE ÜLDSÄTTED § 17. Majandusaasta (1) Majandusaasta pikkus on 12 kuud. On lubatud järgmised majandusaastad: 1) 1. jaanuarist – 31. detsembrini; 2) 1. aprillist – 31. märtsini; 3) 1. juulist – 30. juunini; 4) 1. oktoobrist – 30. septembrini. (2) Rahandusministeerium võib raamatupidamiskohustuslasel lubada kasutada käesoleva paragrahvi 1. lõikes märgitust erinevat majandusaastat. (3) Raamatupidamiskohustuslase asutamisel, üleminekul teisele majandusaastale või likvideerimisel võib majandusaasta olla lühem või pikem kui 12 kuud, kuid ei tohi ületada 18 kuud. (4) Ema- ja tütarettevõtted on kohustatud kasutama sama majandusaastat. Sellest tingitud üleminek teisele majandusaastale toimub üldkorras. § 18. Raamatupidamise aastaaruanne (1) Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama raamatupidamise aastaaruande, mis koosneb bilansist, kasumiaruandest ja aastaaruande lisadest. (2) Raamatupidamise aastaaruande koostamise aluseks on raamatupidamisregistrites kirjendatud majandusaasta majandustehingud. Aastaaruande koostamisel inventeeritakse majandusüksuse varad ja arvelduste saldod, tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, hinnatakse varad ja kohustused, arvutatakse bilansikontode lõppsaldod, tuuakse välja kasum (kahjum) ning vormistatakse aruandetabelid ja aruandelisad. (3) Raamatupidamise aastaaruanded koostatakse eesti keeles ja Eesti Vabariigis ametlikult kehtivas vääringus. (4) Raamatupidamise aastaaruande eesmärgiks on õigesti ja õiglaselt kajastada raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi, omakapitali ning majandustegevuse tulemust (kasumit, kahjumit). (5) Raamatupidamise aastaaruande koostamisel lähtutakse käesolevast seadusest ja heast raamatupidamistavast. (6) Raamatupidamiskohustuslane esitab raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodite, hindamisaluste ja hinnangute kohta täiendavat informatsiooni aastaaruande lisades. (7) Kui eritingimuste tõttu leitakse, et käesoleva seaduse sätted on vastuolus käesoleva paragrahvi 4. lõikes sätestatud õige ja õiglase kajastamise nõudega, tuleb raamatupidamiskohustuslasel sellele vaatamata õigesti ja õiglaselt vara, kohustusi ja omakapitali kajastada. Käesoleva seaduse sätete mittejärgimist tuleb aastaaruande lisades põhjalikult selgitada. § 19. Aruanded juriidilise isiku asutamisel ja tegevuse lõpetamisel (1) Juriidilise isiku asutamisel tuleb koostada algbilanss, mis kajastab juriidilisele isikule üleantud ja sissemakstud vara ning omakapitali enne majandustegevuse alustamist. Juriidilise isiku vara tuleb hinnata, lähtudes heast raamatupidamistavast. (2) Juriidilise isiku likvideerimisel tuleb koostada likvideerimisbilanss (lõpetamisbilanss). § 20. Raamatupidamise aastaaruande skeemid ja kirjed (1) Raamatupidamiskohustuslane peab jätkuvalt kasutama käesoleva seaduse lisas 1 toodud bilansiskeemi ja ühte lisas 2 toodud kasumiaruande skeemidest. Üleminek ühelt kasumiaruande skeemilt teisele toimub Rahandusministeeriumi loal. Aastaaruande lisad esitatakse käesoleva seaduse lisas 3 sätestatud loetelu kohaselt. (2) Bilansi ja kasumiaruande skeemi kirjeid ja etteantud kirjete järjekorda tuleb järgida. Kirjeid võib täiendavalt liigendada. (3) Tegevusaladel, kus see on põhjendatud ettevõtluse iseloomu tõttu, võib Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna loal kasutada käesoleva seaduse lisades toodust erinevaid bilansi- ja kasumiaruande skeeme. § 21. Raamatupidamise aastaaruannete võrreldavus (1) Aastaaruandes esitatakse aruandeaasta ja sellele eelneva majandusaasta aruandenäitajad. Aruandeaastal nullväärtusega kirje esitatakse ainult siis, kui eelneval aastal oli sellel kirjel nullist erinev summa. (2) Uue majandusaasta algbilansi summad peavad olema võrdsed eelneva majandusaasta lõppbilansi summadega. (3) Kui majandusaasta ja eelneva aasta näitajad ei ole võrreldavad kas uuele skeemile ülemineku või arvestusmeetodite muudatuste tõttu, tuleb eelneva aasta näitajad ümber arvutada, avades mittevõrreldavuse põhjused, ümberarvutuse alused ja summad aastaaruande lisades. Bilansikirjete ümberhindamise tulemusena koostatakse korrigeeritud algbilanss. § 22. Majandusaasta aruande koostamine (1) Majandusaasta aruanne koosneb raamatupidamise aastaaruandest, haldusaruandest, audiitori järeldusotsusest ja majandusaasta kasumijaotuse aruandest. (2) Majandusaasta aruande koostamise ja kinnitamise käik: 1) raamatupidamise aastaaruande koostamine; 2) haldusaruande koostamine. Haldusaruandes kirjeldatakse möödunud majandusaasta tähtsamaid sündmusi ja tulevase aasta plaane. Eraldi tuuakse välja jooksval majandusaastal tehtud arengu- ja uurimusväljaminekud ning ka järgnevaks aastaks arengu- ja uurimusplaanides ettenähtud kulud. Haldusaruanne peab sisaldama juhatuse või haldusnõukogu liikmete tasu, tegevjuhi tasu, töötajate tasu üldsumma ja keskmise töötajate arvu aruandeaastal; 3) audiitorkontroll; 4) majandusaasta kasumijaotuse aruande koostamine; 5) majandusaasta aruande esitamine omanikule või tema volitatud esindajale kinnitamiseks. § 23. Majandusaasta aruande allkirjad (1) Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutavad koos kuupäeva märkimisega alla: 1) ettevõtlusega tegelev füüsiline isik; 2) täis- ja usaldusühingu kõik osanikud; 3) osaühingu või aktsiaseltsi tegevdirektor ja kõik juhatuse liikmed; 4) riigiettevõtte direktor ja haldusnõukogu liikmed; 5) muu organisatsiooni tegevjuht ja juhtorgani liikmed. (2) Kui käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 2–5 nimetatud isikud ei ole majandusaasta aruandele alla kirjutanud füüsilise takistuse tõttu, peab olema lisatud allakirjutanute poolt kirjalik põhjendus. Kui nimetatud isikud keelduvad aastaaruandele alla kirjutamast, peab olema lisatud õiend allakirjutamisest keeldumise põhjuste kohta. § 24. Majandusaasta aruande avalikustamine (1) Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud allkirjastatud majandusaasta aruande ärakirja esitama oma majandusaasta lõpule järgneva kuue kuu jooksul riiklikule registrile alaliseks säilitamiseks. (2) Riiklikule registrile esitatud aastaaruannetega võivad tutvuda ja nendest koopiaid tellida kõik soovijad. (3) Raamatupidamisarvestuse algdokumendid, koonddokumendid ja registrid võivad olla ettevõtte ärisaladuseks, mis ei vabasta raamatupidamiskohustuslast esitamast neid audiitorile, Maksuametile ja teistele isikutele, kellele on see õigus seadusega antud. IV peatükk VARADE JA ARVELDUSTE ARVESTUS § 25. Netoarvestused On keelatud teha varade ja kohustuste vahelist ning tulude ja kulude vahelist saldeerimist ja muid netoarvestusi (tasaarvestusi), välja arvatud raamatupidamise standardites ja juhendites ettenähtud juhtudel. § 26. Välisvaluutas fikseeritud majandustehingute ja bilansinäitajate arvestus (1) Välisvaluutas fikseeritud varade, kohustuste ja omakapitali osas toimunud majandustehingute arvestust peetakse Eesti Vabariigis ametlikult kehtivas vääringus, ümberhinnatult operatsioonipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi järgi. (2) Bilansis hinnatakse välisvaluutas fikseeritud varad ja kohustused bilansi kuupäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi järgi. Kursimuutused näidatakse raamatupidamiskohustuslase kasumi või kahjumina. § 27. Vara (1) Raamatupidamiskohustuslase vara koosneb põhi- ja käibevarast. Põhivara on vara, mida kasutatakse majandustegevuses pikema ajavahemiku jooksul, tavaliselt rohkem kui üks aasta. Kõik muu vara on käibevara. (2) Omanike mitterahalise sissemaksena aktsiate või osakute vastu majandusüksusele üleantud vara väärtuse fikseerib sõltumatu ekspert või audiitor. § 28. Pikaajaliste finantsinvesteeringute hindamine (1) Pikaajalisi finantsinvesteeringuid tuleb hinnata alla, kui nende realiseerimismaksumus (bilansipäeva turuhind) on püsivalt langenud. Kui olukord muutub ja varem tehtud allahindamine ei ole enam õigustatud, tuleb pikaajalise finantsinvesteeringu maksumust korrigeerida. (2) Pikaajalisi finantsinvesteeringuid tütar- või sidusettevõtetes tuleb kajastada, kasutades kapitaliosaluse (ingl. k. equity) meetodit, mille puhul investeerija raamatupidamises kirjendatud investeeringu summat suurendatakse investeeringuobjektilt saadud kasumi osaga (vähendatakse saadud kahjumi osaga) ning vähendatakse investeeringuobjektilt laekunud dividendi (osaku) summas. § 29. Materiaalne põhivara (1) Materiaalne põhivara koosneb piiramatu ja piiratud kasutuseaga materiaalsest põhivarast. (2) Maa on piiramatu kasutuseaga põhivara. Maa võetakse raamatupidamiskohustuslase bilansis arvele tema tegelikus soetusmaksumuses. Maa soetusmaksumust ei amortiseerita. (3) Ehitised, masinad ja seadmed, tööriistad, sisseseade ja muu inventar on piiratud kasutuseaga materiaalne põhivara. Piiratud kasutuseaga materiaalne põhivara võetakse raamatupidamiskohustuslase bilansis arvele soetusmaksumuses, mis koosneb vara maksumusest ja kasutuselevõtmist võimaldavatest väljaminekutest. (4) Omatarbeks valmistatud põhivara võetakse raamatupidamiskohustuslase bilansis arvele soetusmaksumuses, mis on võrdne tootmisomahinnaga (koosneb tegelikest valmistamisväljaminekutest). (5) Rekonstrueeritud põhivara soetusmaksumust suurendatakse rekonstrueerimisväljaminekute võrra. Rekonstrueerimisväljaminekud on ainult sellised väljaminekud, mis oluliselt pikendavad vara kasulikku tööiga, suurendavad tootmispotentsiaali, tõstavad toodangu kvaliteeti või vähendavad tootmiskulusid. (6) Raamatupidamiskohustuslase üldhalduskulusid ei arvata vara soetusmaksumusse. § 30. Materiaalse põhivara amortiseerimine (1) Raamatupidamiskohustuslane kehtestab oma raamatupidamise sise-eeskirjades põhivara liikide amortisatsiooniperioodi (kuludesse kandmise ajavahemiku) ja arvestusmeetodi, võttes arvesse nende põhivarade kasulikku tööiga. Kasulik tööiga on ajavahemik, mille jooksul materiaalset põhivara on majanduslikult otstarbekas kasutada. (2) Kui ilmneb, et põhivara tegelik kasulik tööiga erineb algselt määratust, tuleb amortisatsiooniperioodi ja arvestust korrigeerida. (3) Põhivara amortisatsiooni tuleb arvestada, vaatamata sellele, kas majandusaastal esineb kasum või kahjum. § 31. Materiaalse põhivara väärtuse muutus (1) Kui materiaalse põhivara realiseerimismaksumus on püsivalt madalam jääkväärtusest (soetusmaksumus, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum), tuleb vara bilansis näidata realiseerimismaksumuses. Allahindlussumma näidatakse aastaaruandes kuluna. (2) Kui olukord muutub ja varem tehtud allahindlus ei ole enam õigustatud, tuleb materiaalse põhivara maksumust korrigeerida. (3) Kui materiaalse põhivara realiseerimismaksumus ületab tunduvalt tema eelneva majandusaasta bilansilist väärtust, võib põhivara ümber hinnata vastavalt Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna juhenditele. Vara juurdehindluse summa suurendab raamatupidamiskohustuslase omakapitali ja see näidatakse bilansis omakapitali ümberhindlusreservi kirjel. § 32. Materiaalse põhivara müügi kasum või kahjum Materiaalse põhivara müügist saadud kasum või kahjum näidatakse müügiaasta kasumiaruandes. § 33. Immateriaalne põhivara (1) Immateriaalse põhivara hulka kuuluvad kapitaliseeritud (bilansis kirjendatud) asutamisväljaminekud, arenguväljaminekud ja ostetud kontsessioonid, fransiisid, patendid, litsentsid, kaubamärgid, firmaväärtus (ingl. k. goodwill). Immateriaalne põhivara amortiseeritakse lineaarselt käesoleva paragrahvi 2.–5. lõikes sätestatud tähtaegade jooksul. (2) Asutamisväljaminekud on majandusüksuse asutamisega seotud väljaminekud. Neid väljaminekuid amortiseeritakse kuni viie aasta jooksul. (3) Arenguväljaminekuid kapitaliseeritakse juhul, kui raamatupidamiskohustuslane on aastaaruande lisas näidanud arenguprojekti teostamiseks vajalikud ressursid ning tulude tekkimise tõenäolisuse. Neid väljaminekuid amortiseeritakse kuni viie aasta jooksul. (4) Ostetud kontsessioonide, fransiiside, patentide, litsentside, kaubamärkide soetusväljaminekud amortiseeritakse üldjuhul kuni viie aasta jooksul. Eritingimustes võib neid immateriaalseid varasid amortiseerida kuni 20 aasta jooksul. (5) Firmaväärtus on majandusüksuse ostmisel ostuhinna ja ostetud netoaktivate reaalväärtuse vahe. Firmaväärtust amortiseeritakse kuni viie aasta jooksul. § 34. Käibevarade hindamine (1) Käibevara hinnatakse bilansis, lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus. Neto realiseerimismaksumus on müügihind miinus turustuskulud. Soetusmaksumuse ja neto realiseerimismaksumuse vahe kantakse aruandeaasta kuludesse. (2) Ostjatelt laekumata arveid hinnatakse bilansis, lähtudes tõenäoliselt laekuvatest summadest. Ostjatelt laekumata arved, mille laekumine on ebatõenäoline, tuleb kanda kuludesse. (3) Kaupu, tooret ja materjali võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast, muudest mittetagastatavatest maksudest ja soetamisega seotud veo ning teistest otsestest väljaminekutest, millest on maha arvatud hinnaalandid ja dotatsioonid. (4) Valmistoodang ja lõpetamata toodang võetakse arvele tootmisomahinnas, mis koosneb otsestest ja kaudsetest tootmisväljaminekutest, milleta varud ei oleks praeguses olukorras ja koguses. (5) Kauba, toorme, materjali ja valmistoodangu varude hindamisel rakendatakse kas FIFO või kaalutud keskmise soetushinna meetodit. (6) Turustuskulud, halduskulud, arengu- ja uurimuskulud ning laenuintress on perioodikulud, mida kajastatakse otseselt kasumiaruandes. Neid kulusid ei lisata tooraine, materjali, kaupade, valmistoodangu ja lõpetamata toodangu jääkide maksumusse, samuti ei lisata neid kulusid realiseeritud toodangu kuludesse kasumiaruande skeemis 2. (7) Realiseeritud toodangu tootmisomahinna kalkuleerimiseks tuleb kulud jaotada kalkulatsiooniperioodide vahel selliselt, et antud perioodil realiseeritud toodangu kuludesse lülitatakse ainult selle toodangu valmistamisega seotud kulud. § 35. Kohustused (1) Pikaajaliseks loetakse kohustust, mille maksetähtaeg on üle ühe aasta. (2) Materiaalselt fikseeritavaid teadaolevaid ja potentsiaalseid kohustusi, kulusid ja kahjumit, sealhulgas järgmisse majandusaastasse üleminev puhkusereservi jääk, võetakse bilansis arvele ja kajastatakse kuludes. (3) Lubadused või garantiid, mida ei saa materiaalselt fikseerida ja näidata kohustustena, kuid mis teatud tingimustel võivad muutuda kohustusteks (kuludeks), näidatakse aastaaruande lisades. § 36. Tulud Aruandeperioodi tulude hulka kuuluvad perioodi jooksul realiseeritud kaupade ja teenuste netokäive, kasum valuutakursi muudatustest, kasum finantsinvesteeringute müügist, kasum põhivara müügist, aruandeperioodil arvestatud intressid (sealhulgas intressid kapitalirendilt), väljakuulutatud dividendid ja muud tulud. § 37. Kulud Aruandeperioodi kulude hulka kuuluvad perioodi jooksul realiseeritud kaupade ja teenustega seotud väljaminekud, käibe- ja põhivara allahindlus, põhivara kulum, valuutakursi muudatustest tingitud kahjum, kahjum põhivara müügist, aruandeperioodi intressid, viivised ja muud kulud. V peatükk RAAMATUPIDAMISE TOIMKOND § 38. Raamatupidamisalase töö suunamine (1) Raamatupidamisalast tööd suunab Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkond (edaspidi Raamatupidamise Toimkond), kes annab välja protokollilise otsusega kinnitatud raamatupidamise standardeid, juhendeid ja metoodilisi soovitusi. Raamatupidamise Toimkond on sõltumatu oma otsuste tegemisel. (2) Raamatupidamise Toimkonnal on õigus esitada protokollilisi otsuseid ja ettepanekuid Vabariigi Valitsusele õigusaktidena kinnitamiseks ja nende muutmiseks. (3) Raamatupidamise Toimkond on käesoleva seaduse alusel Vabariigi Valitsuse poolt moodustatud valitsusasutus. (4) Raamatupidamise Toimkond juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest ja õigusaktidest ning Raamatupidamise Toimkonna põhimäärusest. (5) Raamatupidamise Toimkonna põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus. (6) Raamatupidamise Toimkond omandab juriidilise isiku õigused tema põhimääruse kinnitamise päevast. (7) Raamatupidamise Toimkonnal on iseseisev eelarve. § 39. Raamatupidamise Toimkonna koosseis (1) Raamatupidamise Toimkond koosneb esimehest ja kuuest liikmest. Toimkonna esimees ja liikmed peavad olema raamatupidamise spetsialistid, selle ala teadlased või praktikud. (2) Raamatupidamise Toimkonna esimehe ja liikmed nimetab ametisse Vabariigi Valitsus kolmeks aastaks. VI peatükk RAAMATUPIDAMISE DOKUMENTIDE SÄILITAMINE § 40. Raamatupidamise dokumentide säilitamise kohustus (1) Raamatupidamise algdokumente peab raamatupidamiskohustuslane säilitama seitse aastat. (2) Raamatupidamisregistreid, lepinguid, raamatupidamise aruandeid ja muid äridokumente, mis on vajalikud majandustehingute rekonstrueerimiseks revideerimise käigus (kirjavahetus deebitoridega, krediitide saamiseks esitatavad äriplaanid jne.), peab raamatupidamiskohustuslane säilitama 10 aastat. (3) Pikaajaliste kohustuste või õigustega seotud äridokumente tuleb säilitada seitse aastat pärast kehtimise tähtaja möödumist. § 41. Likvideeritud juriidilise isiku raamatupidamise dokumentide säilitamine Likvideeritud juriidilise isiku algdokumendid, raamatupidamisregistrid, lepingud, raamatupidamise aastaaruanded ja majandusaasta teised aruanded antakse üle ettevõtteregistrile. VII peatükk VASTUTUS § 42. Isiklik vastutus raamatupidamise korraldamise eest Isiklik vastutus raamatupidamise korraldamise alaste õiguserikkumiste eest on sätestatud raamatupidamise korraldamise ja raamatupidamise õigsuse eest isikliku vastutuse kehtestamise seaduses (RT I 1993, 43, 620). VIII peatükk SEADUSE RAKENDAMINE § 43. Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub 1995. aasta 1. jaanuaril. (2) 1994. aasta raamatupidamise aastaaruanne koostatakse raamatupidamise põhimääruse kohaselt, mis kinnitati Eesti Vabariigi Valitsuse 1990. aasta 6. juuli määrusega nr. 142*. 1994. aasta raamatupidamise aastaaruande lõppbilansi kirjed hinnatakse ümber, lähtudes käesolevas seaduses sätestatud raamatupidamise põhimõtetest ja arvestusmeetoditest. Bilansikirjete ümberhindamise tulemusena koostatakse korrigeeritud 1995. aasta algbilanss. Ümberhindamise tagajärjel tekkinud erinevused kajastatakse 1995. aasta korrigeeritud algbilansis omakapitali muudatustena. Riigikogu esimees Ülo NUGIS * (RT 1990, 4, 51). Lisa 1 Bilansiskeem Aktiva (vara) Käibevara 1. Raha ja pangakontod 2. Aktsiad ja muud väärtpaberid (turuhind tuleb näidata sulgudes) 3. Nõuded ostjate vastu Ostjatelt laekumata arved Ostjate vekslid Ebatõenäoliselt laekuvad arved (miinus) Kokku 4. Mitmesugused nõuded Nõuded tütar- ja emaettevõtetele Nõuded sidusettevõtetele Arveldused aktsionäridega Muud lühiajalised nõuded Kokku 5. Viitlaekumised (aruandeperioodi laekumata tulud) Intressid Dividendid Muud viitlaekumised Kokku 6. Ettemakstud tulevaste perioodide kulud Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud Kokku 7. Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Ostetud kaubad müügiks Ettemaksed hankijatele Kokku Käibevara kokku Põhivara 8. Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtete aktsiad või osakud Pikaajalised nõuded tütar- ja emaettevõtetele Sidusettevõtete aktsiad või osakud Pikaajalised nõuded sidusettevõtetele Muud aktsiad, osakud ja võlatähed Mitmesugused pikaajalised nõuded Pikaajalised ostjatelt laekumata arved Kokku 9. Materiaalne põhivara Maa ja ehitised (soetusmaksumuses) Masinad ja seadmed (soetusmaksumuses) Muu inventar, tööriistad, sisseseade ja muud (soetusmaksumuses) Akumuleeritud põhivara kulum (miinus) Lõpetamata ehitus Ettemaksed materiaalse põhivara eest Kokku 10. Immateriaalne põhivara Asutamisväljaminekud Arenguväljaminekud Ostetud kontsessioonid, patendid, litsentsid, kaubamärgid jne. Firmaväärtus (goodwill) Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku Aktiva (vara) kokku Passiva (kohustused ja omakapital) Kohustused Lühiajalised kohustused 11. Võlakohustused Tagatiseta võlakohustused (välja arvatud pangalaenud) Konverteeritavad võlakohustused Pikaajaliste pangalaenude tagasimaksed järgmisel perioodil Lühiajalised laenud krediidiasutustelt Kokku 12. Ostjate (tellijate) ettemaksed toodete ja kaupade eest 13. Võlad hankijatele Hankijatele tasumata arved Vekslivõlad Kokku 14. Mitmesugused võlad Võlad tütar- või emaettevõtetele Võlad sidusettevõtetele Kokku 15. Maksuvõlad 16. Viitvõlad (aruandeperioodi maksmata kulud) Võlad töövõtjatele Dividendivõlad Intressivõlad Muud viitvõlad Kokku 17. Lühiajalised eraldised 18. Muud ettemakstud tulevaste perioodide tulud Lühiajalised kohustused kokku Pikaajalised kohustused 19. Pikaajalised võlakohustused Mittekonverteeritavad võlakohustused Konverteeritavad võlakohustused Pangalaenud Muud laenud krediidiasutustelt Kokku 20. Muud pikaajalised võlad Hankijatele tasumata võlad Võlad tütar- ja emaettevõtetele Võlad sidusettevõtetele Kokku 21. Pikaajalised eraldised Pensionikohustused Muud eraldised Kokku Pikaajalised kohustused kokku Kohustused kokku Omakapital aktsiaseltsis või osaühingus 22. Aktsiakapital või osakapital nominaalväärtuses (aktsiaseltsi puhul tuleb sulgudes näidata põhikirjas maksimaalselt lubatud lihtaktsiate arv, märgitud ja väljalastud eelis- ja lihtaktsiate arv) 23. Aažio (üle/alla nominaalväärtuse) 24. Annetatud kapital 25. Ümberhindluse reserv 26. Reservid Kohustuslik reservkapital Muud reservid (liikide lõikes) 27. Eelmiste perioodide jaotamata kasum 28. Aruandeaasta kasum (kahjum) 29. Tresooraktsiad (miinus) Omakapital aktsiaseltsis või osaühingus kokku Märkus. Osaühingus esineb aktsiakapitali asemel osakapital Omakapital riigiettevõttes 22. Riigikapital Ümberhindluse reserv Muud reservid (liikide lõikes) Eelmiste perioodide jaotamata kasum Aruandeaasta kasum (kahjum) Omakapital riigiettevõttes kokku Omakapital täisühingus 22. Osanike omakapital aruandeaasta alguses Ümberhindluse reserv Jooksval aastal osanikele väljamaksed / osanike sissemaksed (neto) Aruandeaasta kasum (kahjum) Omakapital täisühingus kokku Passiva (kohustused ja omakapital) kokku Lisa 2 Kasumiaruande skeemid Skeem 1 Äritulud 1. Realiseerimise netokäive 2. Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus 3. Kapitaliseeritud väljaminekud oma tarbeks põhivara valmistamisel 4. Muud äritulud Kokku äritulud Ärikulud 5. Kaubad, toore, materjal ja teenused 6. Mitmesugused tegevuskulud 7. Tööjõu kulud a) palgakulu b) sotsiaalmaksud c) pensionikulu 8. Kulum a) põhivara kulum ja väärtuse langus b) käibevarade allahindlus 9. Muud ärikulud Kokku ärikulud Ärikasum (-kahjum) 10. Finantstulud a) finantstulud tütarettevõtete aktsiatelt ja osakutelt b) finantstulud sidusettevõtete aktsiatelt ja osakutelt c) finantstulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt d) kasum valuutakursi muutustest e) muud intressi- ja finantstulud Kokku finantstulud 11. Finantskulud a) tütarettevõtete aktsiate ja osakutega seotud finantskulud b) sidusettevõtete aktsiate ja osakutega seotud finantskulud c) intressikulud d) kahjum valuutakursi muutustest e) finantsinvesteeringute väärtuse muutus f) muud finantskulud Kokku finantskulud Kasum (kahjum) majandustegevusest 12. Erakorralised tulud 13. Erakorralised kulud Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 14. Tulumaks Aruandeaasta puhaskasum (-kahjum) Skeem 2 1. Realiseerimise netokäive 2. Realiseeritud toodete (kaupade, teenuste) kulu Brutokasum (-kahjum) 3. Turustuskulud 4. Üldhalduskulud 5. Muud äritulud 6. Muud ärikulud Ärikasum (-kahjum) 7. Finantstulud a) finantstulud tütarettevõtete aktsiatelt ja osakutelt b) finantstulud sidusettevõtete aktsiatelt ja osakutelt c) finantstulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt d) kasum valuutakursi muutustest e) muud intressi- ja finantstulud Kokku finantstulud 8. Finantskulud a) tütarettevõtete aktsiate ja osakutega seotud finantskulud b) sidusettevõtete aktsiate ja osakutega seotud finantskulud c) intressikulud d) kahjum valuutakursi muutustest e) finantsinvesteeringute väärtuse muutus f) muud finantskulud Kokku finantskulud Kasum (kahjum) majandustegevusest 9. Erakorralised tulud 10. Erakorralised kulud Kasum (kahjum) enne maksustamist 11. Tulumaks Aruandeaasta puhaskasum (-kahjum) Lisa 3 Aastaaruande lisad Lisades selgitatakse raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodeid ja hindamisaluseid, sealhulgas: 1) arvestusskeemi või arvestusmeetodite muudatused – raamatupidamiskohustuslase üleminekul teisele arvestusskeemile või varade ja kohustuste arvestusemeetoditele tuleb põhjendada ja näidata muudatuste mõju; 2) aktsiad ja väärtpaberid (käibe- ja põhivarad) – aktsiate ja väärtpaberite soetusmaksumus, nende turuhind ja summa; aruandeaasta kestel soetatud ja müüdud aktsiad ja väärtpaberid; aktsiate ja väärtpaberite allahindluse summa; 3) varud – varude allahindlussumma koos selgitustega; 4) põhivara – materiaalne ja immateriaalne põhivara rühmade lõikes: soetusmaksumus, akumuleeritud kulum, ostetud ja müüdud põhivara, allahindluse ja juurdehindluse sisu ning summa, kasutatav amortisatsioonimeetod, amortisatsioonimeetodi muutuste sisu ja kasumiaruandes tekkinud muutuste summad; 5) kapitalirent – kapitalirendi alusel renditud vara soetusmaksumus, aruandeperioodi maksed; 6) antud pikaajalised laenud – majandusüksuse poolt antud laenud omanikele, aktsionäridele, juhtkonnale ja haldusnõukogu liikmetele jt. (näidatakse nimeliselt); 7) laenu tagatis ja panditud vara – loetelu tagatiseks antud varadest, tagatise summa; 8) potentsiaalsed kohustused – materiaalselt fikseeritavatest potentsiaalsetest kohustustest tekkivate kulude ja kahjumite summad; 9) pikaajalised kohustused – kohustuste saldo, järgneval aruandeperioodil tagasimaksmisele kuuluvad summad, nende maksetähtajad ja intressimäärad; 10) omakapital aktsiaseltsis – emiteeritud ja märgitud aktsiate arv, aktsiate esialgne maksumus, sealhulgas aktsiate nominaalväärtus, üle nominaalväärtuse saadud summad, apportvaraga (mitterahalise sissemaksena) tasutud aktsiate arv ja väärtus, aasta jooksul läbiviidud uus aktsiate emissioon või fondiemissioon, aruandeaasta jooksul väljakuulutatud ja väljamakstud dividendid; 11) rahavoogude aruanne – rahavood aruandeaasta äritegevusest, investeerimisest ja finantseerimisest; 12) arvestatud ja tegelikult makstud tulumaksu summad; sealhulgas erakorralistest tuludest ja kuludest tingitud tulumaksu summad näidatakse eraldi; 13) neto realiseerimiskäive: tegevusalade lõikes, turgude kohta geograafilises lõikes; 14) bilansivälised kohustused – bilansivälise kohustuse summad teiste osapoolte lõikes; 15) bilansivälised varad – vastutaval hoiul olevad varad.