Riigikogu — Ettevõtluse riikliku toetamise seadus — RT I, 40, 652

(õ) 13.07.2008 16:05 Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 30. mai 1994. a. otsusega nr. 339 § 1. Seaduse ülesanne (1) Käesolev seadus reguleerib riikliku toetuse (edaspidi ettevõtlustoetus) andmist väike- ja keskmistele ettevõtetele. (2) Ettevõtlustoetuse objektiks on käesoleva seaduse §-s 2 sätestatud äriprojekt. § 2. Mõisted Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) toetus – käesolevas seaduses sätestatud korras ja tingimustel ettevõtjale antav laen või laenukäendus; 2) äriprojekt – toetuse taotleja poolt kauba (teenuse) tootmiseks ja müümiseks või ettevõtte rajamiseks ja laiendamiseks koostatav plaan, mis vastab käesolevas seaduses ja toetust andva fondi põhikirjas sätestatud nõuetele; 3) väike- või keskmine ettevõte – Eestis seadusega kehtestatud korras registreeritud eraomandil põhinev majandusüksus, kus töötab kuni 80 inimest ning mille aasta netokäive ei ületa 15 miljonit krooni; 4) resident – Eestis registreeritud ettevõte või füüsiline isik, kelle alaline elukoht on Eestis. § 3. Ettevõtlustoetuse allikad Käesolevas seaduses sätestatud ettevõtlustoetuse allikateks on: 1) eraldised riigieelarvest; 2) Vabariigi Valitsuse poolt või tema garantiiga võetavad sise- ja välislaenud; 3) muud seadustes sätestatud vahendid. § 4. Ettevõtlustoetuse korraldamine (1) Ettevõtlustoetuse andmist korraldavad Vabariigi Valitsuse poolt asutatavad sihtfinantseerimise fondid (edaspidi fondid). Fondid on mittetulunduslikud (kasumit mittetaotlevad) avalik-õiguslikud juriidilised isikud. (2) Fondide tegevust juhib 11-liikmeline Ettevõtlustoetuse Sihtkapitali Nõukogu (edaspidi Nõukogu), kuhu kuuluvad: rahandusminister, majandusminister, teede- ja sideminister, põllumajandusminister, sotsiaalminister ja Eesti Panga president või nende esindajad; vähemalt üks Vabariigi Valitsuse poolt nimetatav omavalitsus-, krediidiasutuste, tööandjate ja töövõtjate liitude esindaja. Nõukogu ja tema tööorganite pädevus sätestatakse Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatavas põhikirjas. (3) Nõukogu ülesanded on: 1) käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud ettevõtlustoetuse sihtkapitali vahendite jaotamine fondide vahel; 2) asutatavate fondide põhikirjade väljatöötamise korraldamine ja nende esitamine kinnitamiseks Vabariigi Valitsusele; 3) fondide nõukogude koosseisude määramine. (4) Ettevõtlustoetuse andmise lepingu sõlmib ja toetuse andmise tingimuste täitmist kontrollib fond või tema poolt volitatud laenutaotlejat teenindav krediidiasutus, kellel on fondiga sõlmitud vastav leping. (5) Äriprojektide põhjendatuse hindamisel teevad fondid koostööd valla- ja linnavalitsustega, kus toetust taotlevad ettevõtted on registreeritud. (6) Fondid ei maksa tulumaksu. (7) Ettevõtlustoetust ei saa taotleda ettevõtted: 1) kelle omakapitalist kuulub 50% või enam teistele juriidilistele isikutele; 2) kes on juriidilise isiku eraldiseisvaks majandusüksuseks, olemata seejuures iseseisev juriidiline isik; 3) kelle omakapitalist kuulub residentidele vähem kui 70%. (8) Käesolev seadus ei reguleeri regionaalpoliitilistel põhimõtetel antavaid toetusi. § 5. Laenu andmise üldtingimused (1) Laenu antakse investitsiooni- ja omakapitalilaenuna. (2) Laenu antakse tähtajaga kuni 10 aastat. (3) Sooduslaenu tingimused (laenusummade piirmäärad, intressid, väljamakse tingimused, kustutusvaba periood) kinnitab Vabariigi Valitsus. (4) Laenu summa ei tohi ületada 75% äriprojekti üldmaksumusest. (5) Laenu taotletakse enne äriprojekti realiseerimisele asumist. (6) Laenu võidakse anda etappide (osade) kaupa toetuse andmise otsuses sätestatud tingimustel. Kui projekti tegelik kulutuste määr osutub projektis arvestatud kuludest väiksemaks, vähendatakse vastvalt toetust. (7) Laen kuulub kohesele tagasimaksmisele, kui selle saaja on: 1) andnud valeinformatsiooni olulistes küsimustes toetuse taotlemisel või toetuse kasutamise kohta; 2) keeldunud andmast informatsiooni toetuse kasutamise kohta fondile või tema poolt volitatud krediidiasutusele; 3) kasutanud toetust mittesihipäraselt. (8) Laenu ei anta käibekapitaliks ja varemvõetud laenude refinantseerimiseks. (9) Laenu ei anta ettevõtetele, kes on laenu saamise eesmärgil viinud oma majandustegevuse näitajad vastavusse käesolevas seaduses väike- ja keskmistele ettevõtetele esitatud nõuetele. (10) Omakapitalilaen võib olla esemelises vormis, milleks on erastatav riigivara. Riigivara omakapitalilaenuks vormistamise korra sätestab Vabariigi Valitsus. § 6. Laenukäenduse andmine (1) Fondid võivad käendada äriprojektidele krediidiasutustelt võetavaid investitsiooni- ja omakapitalilaene kuni 75% ulatuses laenusummast. Käendatava laenu tähtaeg ei või ületada 10 aastat, kusjuures käendatava laenu piirsumma koos laenuintressiga ei või ületada fondile Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud laenu piirsummat. Käendustasu kehtestab Vabariigi Valitsus. (2) Laenukäendusi võivad fondid anda nende käsutuses olevatest vahenditest kuni 25% ulatuses. § 7. Ettevõtlustoetuse taotleja tagatised Toetuse tagasimaksmise tagatised määratletakse toetust taotleva ettevõtte ja fondi vahel vastavalt fondi põhikirjas sätestatud tingimustele sõlmitavas toetuse andmise lepingus. Tagatiseks võib olla: 1) toetust taotleva juriidilise või füüsilise isiku omandiks olev kinnis- või vallasvara; 2) väärtpaberid; 3) teise juriidilise või füüsilise isiku käendus koos kinnis- või vallasvara omandiõigust tõendavate dokumentidega; 4) toetuse eest ostetav sisseseade ja materjalid; 5) olemasolevad lepingud. § 8. Seaduse rakendamine (1) Vabariigi Valitsus viib Väikeettevõtluse Krediteerimise Fondi ning Põllumajanduse ja Maaelu Krediteerimise Fondi põhikirjad vastavusse käesoleva seadusega seaduse jõustumise päevaks. (2) Muud võimalikud riikliku toetuse viisid, mis on suunatud väike- ja keskmiste ettevõtete tegutsemistingimuste parandamisele, sätestatakse eraldi seaduste või vastava aasta riigieelarve seadusega. § 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 1994. aasta 1. juulil. Riigikogu esimees Ülo NUGIS Õiend Lisatud avaldamisandmed.