Vabariigi Valitsus — Eesti Vabariigi kriminaaltäidesaatva süsteemi kontseptsiooni kohta — RT, 1991, 29, 342

Eesti Vabariigi Valitsus määrab: 1. Nõustuda põhimõtteliselt Eesti Vabariigi Siseministeeriumi poolt esitatud "Eesti Vabariigi kriminaaltäidesaatva süsteemi kontseptsiooniga" (juurde lisatud). 2. Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumil ja Eesti Vabariigi Siseministeeriumil arvestada nimetatud kontseptsiooni seisukohti Eesti Vabariigi kriminaalseadustiku ja kriminaaltäiteseadustiku projektide väljatöötamisel. Eesti Vabariigi majandusminister Eesti Vabariigi Valitsuse esimehe ülesandeis J. LEIMANN Eesti Vabariigi riigiministri asetäitja E. BEKKER Tallinn, Toompea, 30. juulist 1991. a. nr. 149. Eesti Vabariigi Valitsuse 30. juuli 1991. a. määruse nr.149 juurde Eesti Vabariigi kriminaaltäidesaatva süsteemi kontseptsioon 1. Üldalused Viia kriminaaltäidesaatev süsteem kui spetsiifiline sotsiaalne kompleks üle riiklikule ja ühiskondlikule juhtimisele. Laiendada nende organite ja organisatsioonide ringi, kes vastutavad kriminaaltäidesaatva poliitika teostamise eest. Kriminaaltäidesaatva süsteemi ülesandeks on tagada vabadusekaotuslike kriminaalkaristuste täideviimine vastavalt seadusandlusele ning süüdimõistetuis seadusenõuete ja ühiskonnas kehtivate käitumisnormide vabatahtliku täitmise vajaduse kujundamine. Kinnipidamisasutused on riiklikud või munitsipaalsed ning neid finantseeritakse kas riigieelarvest või kohalikust eelarvest. Riiklikes kinnipidamisasutustes peetakse raskete kuritegude eest süüdimõistetuid ja neid isikuid, kes on sinna üle toodud munitsipaalsetest kinnipidamisasutustest kuritegude toimepanemise ja süstemaatilise režiimirikkumise pärast. Munitsipaalsetes kinnipidamisasutustes peetakse esmakordselt ja ohutumate kuritegude eest süüdimõistetuid. Süüdimõistetute arv ühes asutuses ei tohiks ületada 150-300 inimest. Riiklike ja munitsipaalsete kinnipidamisasutuste staatus (seisund), õigus-, materiaal- ja rahandusalane tegevus määratakse kindlaks vastavates põhimäärustes. Neid asutusi moodustab ja sulgeb Eesti Vabariigi Siseministeerium kooskõlastatult munitsipaalorganite ja teiste huvitatud ametkondadega. Kinnipidamisasutuste suhted teiste organisatsioonidega põhinevad seadustel ja lepingutel. Nende asutuste tegevust kontrollivad kohalikud omavalitsusorganid, kelle territooriumil nad asuvad. Järelevalvet seaduslikkuse üle kinnipidamisasutustes teostab prokuratuur. Süüdimõistetutega tehtavast kasvatustööst ning asutuste tegevuse üle ühiskondliku kontrolli teostamisest võtab osa üldsus. Üldsuse osavõtu vormid ja kord määratakse kindlaks Eesti Vabariigi seaduste ja muude normatiivaktidega. Kinnipidamisasutuste valve ja süüdimõistetute üle järelevalve teostamine, mis käesoleval ajal kuuluvad sisevägede pädevusse, antakse järk-järgult üle kinnipidamiskohtade administratsioonile. Pidada otstarbekaks allutada kinnipidamiskohad politsei teenindamisele, vabastades kinnipidamisasutuste administratsiooni operatiivtöö kohustustest ja juurdlusorgani funktsioonidest. 2. Kriminaaltäidesaatva süsteemi struktuur Pidada otstarbekaks moodustada Eesti Vabariigi Riiklik Kriminaaltäiteamet (edaspidi - Eesti Kriminaaltäiteamet) algul Eesti Vabariigi siseministri valitsemisalas, andes hiljem selle üle Eesti Vabariigi justiitsministri valitsemisalasse. Panna Eesti Kriminaaltäiteametile vabariigi valitsuse kriminaaltäitepoliitika teostamine ning kriminaaltäiteasutuste juhtimine. Eesti Kriminaaltäiteametile tehakse ülesandeks penitentsiaarse praktika üldistamine ja kogu süsteemi materiaalse, kaadrialase, rahandusalase, organisatsioonilise ja teadusliku täiustamise programmide väljatöötamine ja koordineerimine ning kommertsvahenduse korraldamine tootmis- ja majandustegevuses. Muuta kriminaaltäiteasutuste struktuuri ja liike, võttes aluseks nende klassifikatsiooni ja süüdimõistetute ühiskonnast eraldamise astme. Määrata järgmised kriminaaltäiteasutuste liigid: - kinnipidamisasutus, mis on vahialuste kinnipidamiseks eeluurimise ja kohtus kriminaalasja arutamise ajaks (eeluurimisvangla); - täiskinnine kinnipidamisasutus (türm) ohtlikumate kurjategijate, sealhulgas eriti ohtlike retsidivistide ning vanglast kuritegude ja kuritahtlike rikkumiste pärast ületoodud isikute kinnipidamiseks; - poolkinnine kinnipidamisasutus vabadusekaotusega karistatud isikute kinnipidamiseks; - vabaduse piiramisega lahtist tüüpi kinnipidamisasutus süüdimõistetute kinnipidamiseks; - süüdimõistetud alaealiste kinnipidamisasutus (õppe- ja kasvatuskeskus). Tühistada käesoleval ajal kehtiv kolooniate jaotus režiimide (üld-, tugevdatud, range ja erirežiim) järgi. Karistuse kandmiseks sobiva asutuse määrab kohus kohtuotsuse tegemisel. Esmakordselt ja korduvalt süüdimõistetuid, positiivse käitumisega isikuid ja režiimi kuritahtlikke rikkujaid tuleb pidada eraldi. Pidada eraldi mehi ja naisi täiskinnistes ja poolkinnistes kinnipidamisasutustes. Mittevabadusekaotusliku karistuse ja piiratud vabadusega karistuse (asumiselesaatmine, väljasaatmine, paranduslik töö, tingimisi süüdimõistmine kohtuotsuse täitmise edasilükkamisega jt.) täidesaatmine, samuti karistuse ärakandnud isikute töölerakendamine ja neile olmetingimuste loomine tehakse ülesandeks linna- ja maakonnavalitsuste vastavatele talitustele. 3. Karistuste ja muude kriminaalõiguslike mõjutusvahendite kohaldamise üldised alused Karistuste ja muude kriminaalõiguslike mõjutusvahendite kohaldamise aluseks süüdimõistetute suhtes on jõustunud kohtuotsus või kohtumäärus. Eesti Vabariigi kohtute poolt süüdimõistetud isikud kannavad karistust Eesti Vabariigis. Eesti Vabariigi rahvusvaheliste lepingutega võidakse ette näha süüdimõistetu üleandmine karistuse kandmiseks tema elu- või sünnikohajärgsesse riiki. Poolkinnistes kinnipidamisasutustes kehtestatakse karistuse kandmise progressiivne süsteem, mis näeb ette kolmesuguseid tingimusi - rangeid, üld- ja soodustatud. Need näevad ette mitmesuguseid soodustusi ja eeliseid (alates kambris kinnipidamisest kuni elamiseni koos perekonnaga väljaspool asutust). Täiskinnistes asutustes kehtestatakse samuti järkjärguline kinnipidamistingimuste muutmine: kinnipidamine üksikkambris või paigutamine vähese kohtade arvuga kambrisse. Süüdimõistetuid paigutatakse ümber teistesse tingimustesse administratsiooni otsusel, arvestades karistuse tähtaega ja teisi tegureid, mis iseloomustavad süüdimõistetu paranemise astet. Süüdimõistetute üleviimine poolkinnistest asutustest lahtist tüüpi asutustesse ja vastupidi toimub Eesti Kriminaaltäiteameti määruse alusel, mis on kooskõlastatud järelevalvekomisjoniga (hooldusnõukoguga) ja prokuratuuriga. Poolkinnistes asutustes soodustatud tingimustel peetavatele süüdimõistetutele võib administratsioon võimaldada Eesti Kriminaaltäiteameti loal tööd väljaspool valvatavat tsooni, samuti elada koos perekonnaga asutuse vahetus läheduses. Kõigile süüdimõistetuile (välja arvatud täiskinnistes asutustes) võidakse isiklikke asjaolusid arvestades lubada viibida lühemat aega (kuni 10 ööpäeva koos teel oleku ajaga) väljaspool kinnipidamisasutust. Kõigile lahtist tüüpi asutustes kinnipeetavaile süüdimõistetuile, samuti poolkinnistes asutustes soodustatud tingimustel kinnipeetavaile võidakse anda luba edasilükkamatute isiklike asjade ajamiseks koos õigusega sõita oma sugulaste juurde. 4. Režiim, olmetingimused ja arstiabi Määrata kindlaks süüdimõistetuile ettenähtud hüvede garanteeritud miinimum (kokkusaamised, saadetised, pakid, toiduainete ostmine, isiklikule arvele tehtavad eraldised) ja asutuse ülema õigus võimaldada nimetatud hüvesid suuremas ulatuses. Luua süüdimõistetuile tasuliste olme-, meditsiini-, tervistavate ja muude teenuste (lisaks garanteerituile) osutamise süsteem. Pidada otstarbekaks kehtestada kinnipidamisasutustes peetavate süüdimõistetute haldusvastutus haldusõiguserikkumiste eest, andes kinnipidamisasutuse ülemale õiguse läbi vaadata süüdimõistetute poolt toimepandud haldusõiguserikkumisi. Kinnipidamisasutuste sisekorra eeskirjade asemel kehtestada vabariigi seadusandlusega kriminaalkaristuste kandmise määrustik, mis määrab kinnipidamisasutuse administratsiooni võimupiirid, süüdimõistetute käitumise normid ja vastutuse nende rikkumise eest. Karistuse kandmise määrustikus näha süüdimõistetuile ette: - kohustus töötada administratsiooni poolt määratud töödel (arvestades võimaluse korral nende eriala) ning territooriumi ja ruumide tasuta heakorrastamisel; - kohustus (vanuses kuni 30 aastat) õppida kas üldharidus- või kutsekoolis kinnipidamisasutuses või vabariigis vajaminevate erialade omandamiseks. Näha ette võimalus õppida kaugõppe teel keskeriõppeasutuses või kõrgkoolis; - tahtlikult tekitatud materiaalse kahju vastuvaidlematu hüvitamine koos viivisega; - rahatrahvid jämedate režiimirikkumiste ning administratsiooni ja teiste isikute solvamise eest; - võimalus osta isiklike vahenditega kollektiivseks omandiks televiisoreid ja raadioid, muusikariistu, mänge jne., samuti korraldada süüdimõistetuile tasulisi kinoseansse, kontserte ja muid üritusi; - võimalus töötada vabatahtlikult kohakaasluse alusel ja tegelda põhitööst vabal ajal individuaaltööga; - rahalise kautsjoni tasumine, kui võimaldatakse puhkust, linnaluba, elamist väljaspool asutust ja konvoita liikumist; - kriminaalkaristuse kandmise tingimuste meditsiiniliste normide kehtestamine, mis vastaksid rahvusvahelistele eeskirjadele. Kehtestada süüdimõistetuile toidunormid, mis oleksid tasakaalustatud toidu kalorsuse ja keemilis-bioloogilise koostise poolest. Muuta süüdimõistetute vara, mööbli ja muu inventariga varustamise norme. Laiendada isiklikuks ja ühiseks kasutamiseks lubatud esemete sortimenti. Määrata kindlaks kaupade minimaalne loetelu, mida on keelatud süüdimõistetuile ja vahialustele kaubandusvõrgust müüa. Kindlustada isikuile, kellele on tõkendiks valitud vahi all pidamine, nende õiguslik seisund, mis lähtub süütuse presumptsioonist. Võtta vastu Eesti Vabariigi seadus kohtueelse vahi alla võtmise kohta. Töötada vabariiklikes linnades ja maakondades välja kinnipidamisasutuste rekonstrueerimise ja ehitamise programm. Loobuda süüdimõistetute kinnipidamisest kasarmu tüüpi ühiselamutes ning edaspidi võimaldada igal süüdimõistetul elada omaette ruumis. Režiimirikkujad tuleb paigutada ühekohalistesse trahvi- või kartseriruumidesse. 5. Süüdimõistetute õiguslik kaitse Laiendada süüdimõistetute võimalusi kaitsta oma õigusi prokuratuuri, advokatuuri ja kohtu kaudu. Kaasa aidata halastusühingu või mõne muu iseseisva ühiskondliku organisatsiooni tööle, mis on abiks karistuse kandmisel viibivatele isikutele kui ka neile, kes on karistuse ära kandnud. Seada sisse kohustus võtta režiimirikkujate suhtes rangete karistusmeetmete rakendamise otsus vastu kollegiaalselt. Tühistada karistuse kandmise režiimi tagamise suhtes ebaolulised keelud ja õiguspiirangud. Lubada kõigil süüdimõistetuil suhelda oma lähedaste sugulastega telefoni teel. Tagada süüdimõistetute südametunnistusevabaduse realiseerimine. Lubada usulahkude esindajatel külastada karistuse kandmise kohti, et esineda süüdimõistetute ees, samuti pihilkäimise, abielusõlmimise, ristimise ja muude usutalituste korraldamiseks. 6. Kasvatustöö Välja töötada ja juurutada süüdimõistetu isiksuse psühholoogilis-psühhiaatrilise ja sotsiaalse diagnostika metoodika ning õiguserikkujate diferentseeritud mõjutamise programmid, arvestades nende käitumist, psüühilist seisundit ja sotsiaalse mahajäämuse astet. Eelistada paranduslikus mõjutamises veenmismeetodit ja positiivset stimuleerimist keelavatele ja distsiplinaarkaristustele. Läbi vaadata süüdimõistetute omavalitsuse organisatsioonilis-õiguslikud alused. Laiendada nende õigusi olme- ja tootmisküsimuste lahendamisel, vaba aja veetmise korraldamisel ning spordiürituste läbiviimisel. Minna järkjärgult üle kasvatustöö ühiskondlikule vormile. Selleks luua tingimused ühiskondlike assotsiatsioonide ja sotsiaalsete patronaatide tegevuseks, kelle eesmärgiks oleks mitteformaalne osavõtt süüdimõistetute kasvatamisest, et valmistada neid ette vabanemiseks ja sotsiaalseks kohanemiseks pärast karistuse kandmist. Luua kinnipidamiskohtades tingimused selliste spordialade edendamiseks, mis ei kasvata agressiivsust. 7. Töö, tootmine ja majandus Tagada süüdimõistetute moraalne ja materiaalne huvi oma töötulemuste vastu. Tõsta asutuste administratsiooni ja süüdimõistetute vastastikust vastutust tööprotsessi korraldamise eest töölepingute sõlmimise teel, määrates kindlaks vastutuse selle mittetäitmise eest. Kaotada süüdimõistetute suhtes tööseadusandluse kohaldamisel liigsed piirangud. Viia töönädala kestus vastavusse tööseadusandlusega kehtestatud normidega. Kindlustada töötavatele süüdimõistetutele ajutise töövõimetuse toetuse ja süüdimõistetud naistele lisaks sellele ka rasedus- ning sünnitusjärgse toetuse saamine. Võimaldada süüdimõistetuile, kes on suhtunud kohusetundlikult oma tööülesannetesse, puhkust kinnipidamisasutuses või lubades sealt kindlaksmääratud juhtudel lahkuda. Olenevalt töötasustamise süsteemist ja töötasust, diferentseerida süüdimõistetuilt kinnipidamisasutuste ülalpidamiseks võetavaid summasid. Korraldada kinnipidamisasutuste ettevõtetes tööd ja tootmist, arvestades eelolevat üleminekut turumajandusele ning kriminaaltäidesaatvas süsteemis majandusreformide rakendamise iseärasusi ning määrates esimesel etapil leppehinnad kogu toodangule. Laiendada väikeettevõtete võrku, mis võimaldab toodangu hulga ja nomenklatuuri varieerimist vastavalt kinnipeetavate kontingendi ja turukonjunktuuri muutumisele. Vajalikel juhtudel reorganiseerida asutuste tootmisüksused õppe-tootmistöökodadeks. Minna järk-järgult üle kinnipidamisasutuste ülalpidamisele riigi- või kohalikust eelarvest. Jätta kogu tootmistegevusest saadav kasum, samuti töökodade tegevusest saadavad tulud kriminaaltäiteasutuste käsutusse sotsiaal-majanduslike küsimuste lahendamiseks. Kehtestada süüdimõistetute tööjõudu kasutavate ettevõtete vahendite teatud osa kohustuslik ülekandmine kinnipidamisasutustele elamute ehitamiseks ja nende heakorrastamiseks, rakendades nende ettevõtete suhtes maksusoodustusi. 8. Naiste kinnipidamise iseärasused Luua režiimijaotusega kinnipidamiskeskus kõigi kohtulikult karistatud naiste jaoks. Loobuda seal sisevägede sõjaväelisest valvest. Panna need funktsioonid asutuse eriteenistusele. Näha süüdimõistetuile ette võimalus sõita puhkuse ajaks oma elukohta. Korraldada neile pikemaajalisi kokkusaamisi sugulastega, seda üldjuhul väljaspool kinnipidamisasutuse territooriumi, suurendada kokkusaamiste arvu. Kaotada toiduainete ja esmatarbekaupade soetamiseks lubatud rahasumma osas kehtestatud piirangud. Lähendada toitlustamise normid, sortiment ja korraldus ühiskondliku toitlustamise süsteemi sööklate standarditele. Kasutada kinnipidamisasutuste sotsiaalse arengu fondide vahendeid süüdimõistetute esemetega varustamise ja toitlustamise doteerimiseks. Loobuda sellistest karistustest, mis on seotud süüdimõistetute kambritüüpi ruumi ja trahviisolaatorisse paigutamisega. Selle asemel seada karistusena sisse kartserisse paigutamine vähem rangetes tingimustes kui trahviisolaatoris. Süüdimõistetuile, kellel on asutuse lastekodus lapsi, lubada nende poolt toimepandud kuritegu ja selle ühiskonnaohtlikkust arvestades konvoita liikumist, lühiajalisi sõite lapse elu korraldamiseks, samuti karistuse tähtaja edasilükkamist raseduse korral ja kuni lapse kolme aastaseks saamiseni. Lubada paigutada kuni kolmeaastaseid lapsi lastekodusse. Laiendada võimalust suhelda tööst vabal ajal oma lastega ja korraldada süüdimõistetu käitumist arvestades nende kooselamist. 9. Alaealiste kinnipidamise iseärasused Luua tingimused alaealiste süüdimõistetute maksimaalseks eemalehoidmiseks täiskasvanud õiguskorrarikkujate negatiivse mõju alt. Kujundada kasvatusliku töö koloonia järk-järgult ümber õppe- ja kasvatuskeskuseks järgmiste osakondadega: 1) vahialustele; 2) varem vabadusekaotusega karistatud uustulnukatele ja raskestikasvatatavatele; 3) poolvaba režiimiga alaealistele nende vabanemiseks ettevalmistamiseks. Jätta süüdimõistetud üldjuhul õppe- ja kasvatuskeskusesse nende täieealiseks saamisel. Reorganiseerida kinnipidamisasutuse kutsekool ja ettevõtted õppe-tootmistöökodadeks ning luua süüdimõistetuile tingimused vabariigi majandusele vajalike erialade omandamiseks. Töötada välja erimetoodika alaealiste süüdimõistetute õiguslikuks, psühholoogilis-pedagoogiliseks ja kutsesuunitluse alaseks mõjutamiseks. Näha ette abinõud süüdimõistetud noorukite sotsiaalse isoleerituse vähendamiseks ja üldsuse osavõtt kasvatusprotsessist. 10. Mittevabadusekaotuslike karistuste kandmise iseärasused Vabaduse piiramine kui uus kriminaalkaristuse liik eeldab olemasolevate erikomandantuuride ja asunduskolooniate reorganiseerimist lahtist tüüpi asutusteks. Pidada neis eraldi isikuid, kes on süüdi mõistetud vabaduse piiramisega ja kellel vabadusekaotus on asendatud vabaduse piiramisega. Vabaduse piiramisega süüdimõistetud isikute õiguslikku seisundit reglementeeritakse samuti nagu tingimisi kohustusliku töölerakendamisega süüdimõistetute seisundit. Vabadusekaotuseta paranduslik töö. Reglementeerida seadusandlikus korras paranduslikule tööle mõistetud isikute õigused ja kohustused. Kohaldada parandusliku tööga karistatud isikute suhtes seadusesätteid töötasust maksimaalselt 50 protsendi kinnipidamise osas. 11. Karistuse kandnud isikute sotsiaalne adapteerimine Määrata seadusandlikus korras kindlaks riigiorganite ja ühiskondlike organisatsioonide õigused ja vastutus karistuse kandnud isikutele abi osutamisel. Luua kohalikud penitentsiaarsed hooldusteenistused, panna neile nimetatud isikute töölerakendamise ja neile olmetingimuste loomise ning retsidiivse kuritegevuse ennetamise funktsioonid. Anda kohalikele omavalitsusorganitele õigused ja panna neile kohustused vabanenud süüdimõistetute töölerakendamiseks ja neile olmetingimuste loomiseks. Tagada karistuse kandnud isikute töölevõtmise korral ettevõtetele maksu- ja muude soodustuste andmine. Läbi vaadata karistust kandnud isikute õiguslik seisund, pidades silmas nende võtmist riiklikku tööjõuressursside bilanssi, nende poolt kriminaaltäiteasutustes töötatud aja arvamist üldise tööstaaži hulka, sissekirjutamisel piirangute kaotamist karistuse motiivil, nende õigust saada tagasi endine või võrdväärne elamispind, mille nad kaotavad seoses karistamisega pikema kui 6-kuulise vabadusekaotusega. Tagada materiaalsed tingimused karistuse kandnud ja elukohata isikute sotsiaalseks kohanemiseks. Selleks luua kohaliku omavalitsuse organite juurde materiaalse abi fondid, sotsiaalse adaptsiooni keskused ja patronaažtalitused, kelle käsutuses on elamispinnafond ja töölerakendamise võimalused. 12. Kriminaaltäiteasutuste personal Määrata seadusandlikus korras kindlaks kriminaaltäiteasutuste süsteemi kutselise kaadri tuumiku säilitamise õiguslik ja materiaalne alus, sõltumata asutuste hulga muutumisest, süüdimõistetute ja vahi all peetavate arvust. Kehtestada valve, järelevalve ja teiste teenistuste töötajate arv, lähtudes nende töömahust. Pidada vajalikuks töötada välja kriminaaltäiteametnike teenistusmäärustik, kus näha ette administratsiooni uus staatus vabapalgaliste õigustes ning soodustingimustel elukindlustuse ja pensioni saamine. Määrata seadusandlikus korras kindlaks asutuste personali sotsiaalse kaitse garantiide süsteem. Pidada otstarbekaks kehtestada süüdimõistetutele ja vahi alla võetud isikutele karmimad karistused rünnete eest asutuste töötajate ja nende perekonnaliikmete elule, tervisele, aule ja väärikusele. Laiendada võimalusi kaitsta töötajate õigusi ja huve kutsealaste ühiskondlike formeeringute abil. Töötada välja kriminaaltäitetöötajate põhikategooria ameti- ja kutsealased mudelid ja kvalifikatsiooninõuded. Kasutada teenistusse astuda soovijate hulgast valiku tegemisel psühhofüsioloogilise diagnostika meetodit. Revideerida töötajate ametis edutamise kord ja kehtestada kategooriatasud. Avada Eesti Vabariigi Siseministeeriumi õppeasutustes kriminaaltäiteametnike täienduskoolituse alaliselt tegutsevad kursused. Välja töötada õppeprogrammid ja alustada 1991.aastal nende alusel õppetööd. Kehtestada kord, et ametissemääramine toimub ainult pärast nende kursuste läbimist ja eksamite sooritamist. Esitatud ettepanekute realiseerimine võimaldab reorganiseerida olemasoleva kriminaalkaristuste süsteemi spetsiifiliseks sotsiaalseks kompleksiks, mis suudab lahendada õigusriigis õiguserikkujate resotsialiseerimise tähtsat ülesannet.