Riigikogu — Sordikaitseseadus — RT I, 23, 385

Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 24. märtsi 1994. a. otsusega nr. 286 I peatükk Üldsätted § 1. Seaduse ülesanne (1) Sordikaitseseaduse ülesanne on sätestada sortide kaitse alla võtmise kord ning tagada kaitsealuse sordi omaniku õiguste kaitse. (2) Käesolev seadus kehtib sortidele perekondadest ja liikidest, mille loetelu kinnitab põllumajandusminister. § 2. Seaduses kasutatavad mõisted Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) sort – majanduslike ja bioloogiliste omaduste ning morfoloogiliste tunnuste poolest sarnaste, kindla genotüübi või genotüüpide kombinatsiooniga taimede rühm, mis, olenemata sellest, kas sordi kaitse alla võtmise tingimused on täielikult täidetud või mitte, erineb sama botaanilise taksoni teistest taimerühmadest vähemalt ühe tunnuse poolest, arvestades, et selle tunnused säilivad järgnevate põlvkondade jooksul. Sort võib olla esindatud taimede hulgana, ühe taimena, ühe või mitme taime osana ning seemnena tingimusel, et seda kasutatakse sordi paljundamisel. Sordi kategooriateks on kloon, liin, esimese põlvkonna hübriid ja populatsioon; 2) kaitsealune sort – sort, mis on võetud kaitse alla Eestis; 3) aretaja – uue, loodud või kindlakstehtud sordi autor või nimetatud isikute grupp, kui sort on loodud või kindlaks tehtud nende ühise töö tulemusena; 4) omanik – sordi aretaja või isik, kelle juures töötades on aretaja sordi loonud või kindlaks teinud, või isik, kes on aretajalt lepingu alusel omandanud õiguse sordile; 5) kaitsealuse sordi tunnistus – Sordiinspektsiooni poolt kinnitatud vormi kohane dokument, mis kinnitab kaitsealuse sordi omaniku õigused ja millel on näidatud sordi kaitse kehtivusaeg; 6) kaitsealuste sortide register – riiklik register, kuhu kantakse sordid, mis on tunnistatud kaitse alla võtmise tingimustele vastavaks; 7) Sordileht – Eestis müügiks ja müügi eesmärgil paljundamiseks lubatud sortide nimekiri, mille kinnitab põllumajandusminister; 8) lähtesordi põhilisi omadusi kandev sort – sort, mis erineb lähtesordist, kuid pärib lähtesordi peamised omadused ning on saadud meetodeil, mis võimaldavad lähtesordi genotüüpi või genotüüpide kombinatsiooni eristavad tunnused säilitada; 9) seeme – taim või selle osa, mida kasutatakse sordi paljundamiseks; 10) taimne materjal – taimed või nende osad, mida kasutatakse eesmärkidel, mis erinevad sordi paljundamisest; 11) üldtuntud sort – sort, mida kasutatakse tootmises, mis on müügil, mis esineb ametlikes kataloogides või teatmefondides ning mida on trükistes kirjeldatud. Sort saab üldtuntuks alates kuupäevast, millal esitatakse taotlus kas selle kaitse alla võtmiseks või Sordilehte võtmiseks juhul, kui tehakse kindlaks, et sort vastab eristatavuse, ühtlikkuse ja stabiilsuse osas käesolevas seaduses toodud nõuetele ning sellele väljastatakse sorditunnistus; 12) taotlus – nõutavate dokumentide kogum sordi kaitse alla võtmiseks ning kaitsealuse sordi omaniku õiguste saamiseks; 13) isik – füüsiline või juriidiline isik Eestis või välisriigis; 14) esindaja – Eestis elav Eesti kodanik või Eestis registreeritud juriidiline isik, kes on välisomaniku poolt volitatud esindama tema huve sordi kaitse alla võtmisel ja kasutamisel. II peatükk Sordi kaitse alla võtmise tingimused § 3. Sordi kaitse alla võtmise tingimused Sort võetakse kaitse alla, kui see on: 1) uudne; 2) eristatav; 3) ühtlik; 4) stabiilne; 5) sobiva nimega. § 4. Sordi uudsus Uudseks loetakse sorti: 1) kui taotluse laekumiseni Sordiinspektsioonile pole omaniku poolt või tema nõusolekul selle sordi seemneid ega taimset materjali müüdud ega antud muul viisil tootmises kasutamiseks Eesti territooriumil mitte kauem kui ühe aasta vältel; 2) kui taotluse laekumiseni Sordiinspektsioonile pole omaniku poolt või tema nõusolekul selle sordi seemneid ega taimset materjali müüdud ega antud muul viisil tootmises kasutamiseks mõne teise riigi territooriumil mitte kauem kui kuue aasta vältel, juhul kui on tegemist dendroloogilise materjali, puuvilja- või marjakultuuridega, ja mitte kauem kui nelja aasta vältel, juhul kui on tegemist ülejäänud kultuuridega. § 5. Sordi eristatavus (1) Eristatavaks loetakse sorti, mis ühe või mitme tunnuse poolest selgelt erineb kõigist teistest taotluse esitamise momendil eksisteerivatest üldtuntud sortidest. (2) Sordile iseloomulikud tunnused peavad võimaldama sordi täpset kirjeldamist ja sordi eristamist. § 6. Sordi ühtlikkus Ühtlikuks loetakse sorti, kui sordi taimed on oma tunnustelt ühtlased, arvestades seejuures sordi kategooriat ja paljundamise eripärast tulenevaid kõrvalekaldeid. § 7. Sordi stabiilsus Stabiilseks loetakse sorti, kui sordi taimed iga paljundamise või omaniku poolt kindlaksmääratud paljundustsükli järel vastavad sordikirjelduses esitatud andmetele. § 8. Sordi nimi (1) Kaitse alla võtmist taotletavale sordile annab omanik nime, mille esitab kinnitamiseks Sordiinspektsioonile. (2) Sordi nimi: 1) peab võimaldama sorti identifitseerida; 2) peab olema lühike ja meeldejääv; 3) peab erinema sama või lähedase botaanilise liigi teiste üldtuntud sortide juba kasutusel olevatest nimedest; 4) ei tohi koosneda ainult numbritest ega põhjustada eksitusi sordi omaduste, päritolu, kasutusotstarbe või autorluse mõistmisel. (3) Kui sort, mille kaitse alla võtmist taotletakse, on üldtuntud, taotletakse niisuguse sordi kaitse alla võtmist sellele sordile varem kinnitatud nime all. (4) Taotluse esitamisel samaaegselt Eestis ja mõnes välisriigis peab konkreetse sordi puhul kasutama sama nime. (5) Kui selgub, et omaniku poolt pakutud nimi ei vasta käesoleva paragrahvi 2.–4. lõike nõuetele, peab omanik ühekuulise tähtaja jooksul esitama kinnitamiseks uue nime. (6) Pärast sordi kaitse alla võtmist peavad sordi kasutajad tarvitama seda sorti ainult omaniku poolt antud ja sellele sordile kinnitatud nime all. (7) Kui pärast sordi kaitse alla võtmist selgub, et sordi nimi ei vasta käesoleva paragrahvi 2. lõike punkti 3 nõudele, peab omanik ühekuulise tähtaja jooksul, arvates vastava teate saamisest, esitama kinnitamiseks uue nime. III peatükk Sordi kaitse alla võtmise taotlus § 9. Taotluse esitamise õigus (1) Taotlus esitatakse Sordiinspektsioonile. (2) Taotluse esitamise õigus kuulub omanikule. (3) Välisriigi füüsiline või juriidiline isik esitab taotluse esindaja kaudu. § 10. Taotlus (1) Taotlus peab sisaldama järgmisi dokumente: 1) Sordiinspektsiooni poolt kinnitatud vormi kohane avaldus sordi kaitse alla võtmiseks, mis sisaldab andmeid sordi aretaja ja omaniku kohta; 2) sordikirjeldus, mis koostatakse Sordiinspektsiooni poolt kinnitatud vormi kohaselt; 3) dokument, mis tõendab õigust taotluse esitamiseks. (2) Taotluses käsitletakse ainult ühte sorti. (3) Taotlus esitatakse eesti keeles. § 11. Prioriteet (1) Prioriteet sordi kaitse alla võtmises määratakse taotluse Sordiinspektsioonile laekumise kuupäeva järgi. (2) Kui omanik on Sordiinspektsioonile esitatud taotlusest varem esitanud taotluse sama sordi kaitse alla võtmiseks mõnes teises riigis (esimene taotlus), kellega Eesti Vabariigil on sõlmitud sortide kaitse alane kokkulepe, võib omaniku nõudel määrata prioriteedi esimese taotluse laekumise kuupäeva põhjal. Taotlus peab laekuma Sordiinspektsioonile mitte hiljem kui 12 kuu jooksul, arvates esimese taotluse esitamise kuupäevast. Kolme järgneva kuu jooksul peab omanik esitama Sordiinspektsioonile vastava riigi poolt tõestatud esimese taotluse koopia ja vajadusel selle tõlke eesti või inglise keelde. (3) Omanikul on õigus esitada lisadokumente ja vajalikke materjale järgneva kahe aasta jooksul pärast 12 kuu möödumist esimese taotluse sisseandmise kuupäevast, taotluse tagasilükkamise kuupäevast või sordi kaitse alla võtmisest keeldumise kuupäevast. (4) Käesoleva paragrahvi 2. lõike tingimusi täites ei võeta arvesse informatsiooni, mis on laekunud esimese taotluse esitamisele järgneva aasta jooksul, näiteks mõnda teist taotlust või taotluse objekti kohta andmete avaldamist. Käesolevas lõikes toodud faktid ei tõenda kolmandate isikute õigust taotluse esitamiseks. § 12. Taotluse eelekspertiis (1) Taotluse eelekspertiis korraldatakse Sordiinspektsiooni poolt ühe kuu jooksul pärast taotluse laekumist, kui selle eest on tasutud riigilõiv. Eelekspertiis seisneb prioriteetsuse kindlaksmääramises, vajalike dokumentide olemasolu ja nende nõuetekohase täitmise kontrollimises. (2) Sordiinspektsioon võib nõuda täiendavaid dokumente või täpsustavaid materjale. Nõuded on omanikule kohustuslikud ja kuuluvad täitmisele ühe kuu jooksul pärast nõude kättesaamist. (3) Kui ettenähtud aja jooksul täiendavaid dokumente või täpsustavaid materjale ei esitata, ei kuulu taotlus läbivaatamisele, millest omanikku informeeritakse. Tasutud riigilõivu ei tagastata. (4) Eelekspertiisi otsust võib omanik vaidlustada kohtu korras. (5) Eelekspertiisi positiivse otsuse korral informeerib Sordiinspektsioon omanikku sordi vastuvõtmisest riiklikku ekspertiisi ja katsetesse sordi kaitse alla võtmise tingimustele vastavuse kindlakstegemiseks. § 13. Sordi uudsuse ekspertiis (1) Läbivaatamiseks vastuvõetud taotluse materjalide alusel teeb Sordiinspektsioon sordi uudsuse ekspertiisi, kui selle eest on tasutud riigilõiv. (2) Andmed laekunud taotluse kohta avalikustatakse vastavalt käesoleva seaduse § 27 2. lõike punktile 4 kinnitatud väljaandes ühe kuu jooksul. Asjast huvitatud isikud võivad kuue kuu vältel, arvates taotluses esinevate andmete trükis avaldamise päevast, esitada vastuväiteid sordi uudsuse kohta. Omanikku informeeritakse vastuväidete laekumisest. Omanik esitab kolme kuu jooksul, alates teate kättesaamisest, Sordiinspektsioonile motiveeritud vastuse. Laekunud materjalide põhjal teeb Sordiinspektsioon otsuse kolme kuu jooksul ja teatab sellest omanikule ning vastuväite esitajale. (3) Kui sort ei vasta uudsuse nõudele, teeb Sordiinspektsioon otsuse sordi kaitse alla võtmisest keeldumise kohta. § 14. Sordi eristatavuse, ühtlikkuse ja stabiilsuse katsetamine (1) Sordi eristatavuse, ühtlikkuse ja stabiilsuse katsetamine toimub Sordiinspektsiooni poolt kindlaksmääratud ajavahemikus ja metoodika põhjal, kui selle eest on tasutud riigilõiv. Sordiinspektsioonil on õigus sordi eristatavuse, ühtlikkuse ja stabiilsuse katsetamisest loobuda, kui vastavad katsed on eelnevalt läbi viidud Sordiinspektsiooni või mõne välisriigi vastava riikliku organisatsiooni poolt. Katsetamisest loobumisel riigilõivu ei tagastata. (2) Sordiinspektsioonil on õigus kasutada temaga lepingulises vahekorras olevate ettevõtete või teiste riikide pädevate organite katseandmeid. (3) Kui sort ei vasta eristatavuse, ühtlikkuse või stabiilsuse nõudele, teeb Sordiinspektsioon otsuse sordi kaitse alla võtmisest keeldumise kohta. § 15. Sordi ajutine kaitse (1) Taotluse Sordiinspektsioonile laekumise kuupäevast kuni sordi kaitse alla võtmise kuupäevani kehtib sordile ajutine kaitse. (2) Ajutise kaitse ajal on lubatud sordi kasutamine teaduslikul eesmärgil ning seemnete tootmine omaniku tellimusel seemnevaru loomiseks. (3) Kui ajutise kaitse ajal kasutatakse sorti omaniku enda poolt või tema nõusolekul käesoleva seaduse § 17 1.–3. lõikes toodud eesmärkidel, ajutine kaitse ei toimi. (4) Omanikul on õigus nõuda temale tekitatud kahju hüvitamist isikutelt, kes ilma omaniku nõusolekuta on ajutise kaitse perioodil sorti kasutanud käesoleva seaduse § 17 1.–3. lõikes toodud tegevusteks, juhul kui sort kaitse alla võetakse. IV peatükk Sordi kaitse alla võtmine, sordi kaitse, kaitse tühistamine ja lõpetamine § 16. Sordi kaitse alla võtmine (1) Kui ekspertiisi ning katsetuste käigus selgub, et sort vastab kaitse alla võtmise nõuetele vastavalt käesoleva seaduse §-le 3, langetab Sordiinspektsioon otsuse sordi kaitse alla võtmise kohta ning teatab otsusest omanikule. (2) Sordiinspektsioon kannab sordi kaitse alla võtmisel kaitsealuste sortide registrisse ja väljastab omanikule kaitsealuse sordi tunnistuse ühe kuu jooksul, arvates sordi kaitse alla võtmise kuupäevast, kui sordi registrisse kandmise ja omanikule tunnistuse väljaandmise eest on tasutud riigilõiv. (3) Kui Sordiinspektsioon keeldub sorti kaitse alla võtmast, teatab ta otsusest omanikule ühe kuu jooksul. Otsust sordi kaitse alla võtmisest keeldumise kohta saab vaidlustada kohtu korras. § 17. Sordi kaitse (1) Iga isik peab omanikult hankima loa (litsentsi) kaitsealuse sordi seemnete kasutamiseks järgmiseks otstarbeks: 1) tootmine ja paljundamine müügi eesmärgil; 2) müügi eesmärgil paljundamiseks vajalikku külvikonditsiooni viimine; 3) pakkumine müügiks; 4) müük ja muu majanduslikku ringlusse viimine; 5) eksport; 6) import; 7) säilitamine eespool loetletud eesmärkidel. (2) Iga isik peab omanikult hankima loa (litsentsi) kaitsealuse sordi seemnete või taimse materjali kasutamiseks, kui: 1) see isik aretab lähtesordi põhilisi omadusi kandva sordi, soovides kasutada aretustöös kaitsealust sorti; 2) tema poolt aretatud sordi seemne tootmisel kasutatakse korduvalt kaitsealust sorti. (3) Kaitsealuse sordi seemet ja taimset materjali, mis on majanduslikku ringlusse viidud omaniku poolt või tema loal, võib kasutada igaks otstarbeks, välja arvatud eksport riikidesse, kus selle botaanilise perekonna või liigi sortidele kaitse ei laiene, välja arvatud taimse materjali eksport lõpptarbimiseks. (4) Kaitsealust sorti võib kasutada ilma omaniku loata: 1) teaduslikel eesmärkidel ja riiklikes sordivõrdluskatsetes; 2) lähtematerjalina aretustöös uute sortide loomisel, välja arvatud käesoleva paragrahvi 2. lõikes toodud juhtudel; 3) isiklikel ja mittetulunduslikel eesmärkidel. (5) Kaitsealust sorti kaitstakse käesoleva seaduse ning muude Eesti Vabariigi seaduste ja õigusaktidega. (6) Eestis kaitse alla võetud sordi kaitse kehtib kuni 25 aastat, dendroloogilisel materjalil, puuvilja- ja marjakultuuridel, sealhulgas nende pookealustel kuni 35 aastat arvestatuna sordi kaitse alla võtmise kuupäevast. Sordi kaitse all hoidmise iga aasta eest tuleb tasuda riigilõivu. (7) Sordiinspektsioon võib käesoleva paragrahvi 6. lõikes sätestatud sordi kaitse kehtivusaja piirmäära pikendada kuni 10 aasta võrra. Pikendamise taotlejal tuleb tasuda riigilõivu. § 18. Kaitse tühistamine (1) Kaitse tühistamise aluseks on avaldus, mis esitatakse Sordiinspektsioonile. (2) Sordiinspektsioon saadab avalduse koopia omanikule, kes esitab oma seisukoha kolme kuu jooksul, arvates avalduse koopia kättesaamise päevast. (3) Sordiinspektsioon peab kuue kuu jooksul pärast avalduse laekumist tegema vastava otsuse, kui ei teki vajadust täiendavateks katseteks. (4) Sordiinspektsioon võib sordi kaitse tühistada, kui on kindlaks tehtud, et: 1) sordi kaitse alla võtmise momendil ei vastanud see uudsuse või eristatavuse nõuetele; 2) sordi kaitse alla võtmise momendil ei vastanud see ühtlikkuse või stabiilsuse osas taotluses esitatud andmetele; 3) isikul, kelle nimele on välja antud kaitsealuse sordi tunnistus, ei olnud õigust taotluse esitamiseks. (5) Kaitse tühistamisega kaasneb sordi kustutamine kaitsealuste sortide registrist ning kaitsealuse sordi tunnistuse kehtetuks tunnistamine. (6) Sordiinspektsioon avaldab teate kaitse tühistamisest vastavalt käesoleva seaduse § 27 2. lõike punktile 4 kinnitatud väljaandes. (7) Sordiinspektsiooni otsust kaitse tühistamise kohta saab vaidlustada kohtu korras. § 19. Kaitse lõpetamine (1) Sordi kaitsmine lõpetatakse, kui lõpeb sordi kaitse kehtivusaeg. (2) Sordiinspektsioon võib sordi kaitsmise lõpetada: 1) kui omanik esitab vastava kirjaliku avalduse; 2) kui sort ei vasta enam sordikirjelduses esitatud tunnustele; 3) kui omanik ei ole ettenähtud tähtaegadeks saatnud Sordiinspektsioonile seemet, dokumente või informatsiooni, mis on vajalik sordi säilitamise kontrollimiseks, või keeldub vajaliku kontrollimise võimaldamisest kohapeal; 4) kui omanik ei maksa ettenähtud tähtajaks riigilõivu sordi kaitse all hoidmise eest; 5) kui omanik ei esita sordile kinnitamiseks uut nime vastavalt käesoleva seaduse § 8 7. lõikele. (3) Kaitse lõpetamisega kaasneb sordi kustutamine kaitsealuste sortide registrist ning kaitsealuse sordi tunnistuse kehtivuse lõpetamine. (4) Teade kaitse lõpetamisest avaldatakse vastavalt käesoleva seaduse § 27 2. lõike punktile 4 kinnitatud väljaandes. (5) Sordiinspektsiooni otsust kaitse lõpetamise kohta saab vaidlustada kohtu korras. V peatükk Kaitsealuse sordi omaniku õigused ja kohustused § 20. Kaitsealuse sordi omaniku õigused (1) Kaitsealuse sordi omanikul on ainuõigus kasutada sorti käesoleva seaduse § 17 1.–3. lõikes toodud otstarbeks. (2) Kaitsealuse sordi omanik võib vastavalt käesoleva seaduse paragrahvile 22 sõlmitud litsentsilepinguga anda kaitsealuse sordi kasutamise õiguse edasi teisele isikule. (3) Kaitsealuse sordi omanikul on õigus saada litsentsitasu sordi kasutamisel käesoleva seaduse § 17 1.–3. lõikes toodud tegevuseks. (4) Kaitsealuse sordi omanikul on õigus esitada avaldus kaitse tühistamiseks vastavalt käesoleva seaduse § 18 1. lõikele ning kaitse lõpetamiseks vastavalt käesoleva seaduse § 19 2. lõike punktile 1. § 21. Kaitsealuse sordi omaniku kohustused Pärast sordi kaitse alla võtmist on selle omanik sordi kaitse kehtivusaja vältel kohustatud: 1) säilitama sorti kaitse kehtivusaja vältel ning tagama sordikirjelduses esitatud omaduste ja tunnuste püsimise; 2) saatma Sordiinspektsiooni nõudmisel viimasele seemneid kontrollkatsete läbiviimiseks koguses, mis tagab sordikatsetuste teostamise vastavalt metoodikale ning varustama Sordiinspektsiooni dokumentide või informatsiooniga, mis on vajalikud sordi säilitamise kontrollimiseks; 3) maksma sordi kaitsmisega seotud riigilõivu. VI peatükk Litsentsid § 22. Litsentsileping (1) Litsentsileping (litsents) on leping, millega omanik (litsentsiaar) annab kaitsealuse sordi kasutamise õiguse edasi teisele isikule (litsentsiaadile) kas tasuta või tingimusel, et litsentsiaat maksab litsentsitasu. (2) Litsentsileping sõlmitakse kirjalikult. (3) Litsentsileping peab sisaldama: 1) kasutamisele kuuluva sordi nime ja kirjelduse; 2) sordi kasutamise ulatuse, eesmärgi ja viisi; 3) sordi kasutamise territooriumi; 4) litsentsilepingu kehtivuse tähtaja ning sordi kasutamise algustähtaja; 5) üleantavad õigused; 6) kasutusloa liigi (lihtlitsents, ainulitsents) ning loa edasiloovutamise õiguse andmise (sublitsents); 7) sordi kasutamise piiramise kolmandate isikute suhtes; 8) litsentsitasu suuruse, selle väljamaksmise tähtaja ja korra; 9) poolte vastutuse lepingutingimuste mittetäitmise korral; 10) muud tingimused, mille suhtes pooled jõuavad kokkuleppele. § 23. Litsentsiaari õigused Litsentsilepingu sõlmimine ei takista litsentsiaari sõlmimast samasuguseid lepinguid teiste isikutega ega takista sordi kasutamist, kui lepingutingimused seda ei keela. § 24. Litsentsiaadi õigused (1) Litsentsiaadil on litsentsi kehtivusaja vältel õigus kasutada kaitsealust sorti käesoleva seaduse § 17 1.–4. lõikes loetletud tegevusteks, kui litsentsilepingus pole ette nähtud teisiti. (2) Litsentsiaat ei või kaitsealuse sordi kasutamise õigust anda edasi või müüa teistele isikutele, kui see ei ole sätestatud litsentsilepingus. (3) Litsentsilepingu tingimused, mis seavad litsentsiaadile piiranguid ega tulene käesoleva seaduse §-st 17, ei kehti. § 25. Avatud litsents (1) Kaitsealuse sordi omanikul on õigus avaldada vastavalt käesoleva seaduse § 27 2. lõike punktile 4 kinnitatud väljaandes teade, mille kohaselt on igal isikul pärast omaniku sellekohast informeerimist ning omanikule teates ettenähtud hüvituse maksmist õigus kasutada seda kaitsealust sorti (avada litsents). (2) Avatud litsentsi väljakuulutamisele järgneva aasta 1. jaanuarist alandatakse 50 protsendi ulatuses riigilõivu, mida omanik peab tasuma sordi kaitse all hoidmise eest. (3) Kaitsealuse sordi omanik võib kõigi avatud litsentsi omajate nõusolekul avatud litsentsi kehtivuse lõpetada sellekohase teate avaldamisega vastavalt käesoleva seaduse § 27 2. lõike punktile 4 kinnitatud väljaandes. § 26. Sundlitsents (1) Vabariigi Valitsus võib Põllumajandusministeeriumi ettepanekul erandjuhtudel kehtestada Eestis kaitse alla võetud sortidele sundlitsentsi: 1) kui kaitsealuse sordi kasutamine on vajalik riigi huve arvestades; 2) kui kaitsealuse sordi omanik ei ole kolme aasta vältel, arvates sordi kaitse alla võtmise kuupäevast, sõlminud teiste isikutega litsentsilepingut või võimaldanud muul viisil sordi kasutamist. (2) Sundlitsentsiga võib lubada teostada käesolevas seaduses loetletud toiminguid. (3) Sundlitsentsi väljaandmisel kehtestatakse litsentsitasu suurus, mille sundlitsentsi saaja on kohustatud tasuma kaitsealuse sordi omanikule. (4) Sordiinspektsiooni nõudmisel peab kaitsealuse sordi omanik tasu eest üle andma sundlitsentsi saajale seemneid koguses, mis on küllaldane sundlitsentsi kasutamiseks. (5) Sundlitsentsi kehtivusaeg määratakse kuni neljaks aastaks. Sundlitsentsi kehtivusaega võib pikendada, kui tuvastatakse, et sundlitsentsi väljaandmist tinginud põhjused ei ole muutunud. (6) Sundlitsents tühistatakse, kui selle kasutaja rikub sundlitsentsi väljaandmisel kokkulepitud tingimusi. (7) Otsust sundlitsentsi väljaandmiseks saab vaidlustada kohtu korras. VII peatükk Sordiinspektsioon § 27. Sordiinspektsiooni õigused ja kohustused käesolevast seadusest lähtudes (1) Käesoleva seadusega kindlaksmääratud ülesandeid sordikaitse alal korraldab Põllumajandusministeerium Sordiinspektsiooni kaudu. (2) Sordiinspektsioon kinnitab: 1) sordi kaitse alla võtmise avalduse vormi; 2) sordikirjelduse vormi; 3) kaitsealuse sordi tunnistuse vormi; 4) ajalehe või ajakirja nime, kus avaldatakse andmeid vastavalt käesoleva paragrahvi 3. lõikele. (3) Sordiinspektsioon avaldab andmeid: 1) taotluste laekumise kohta, märkides ära eelisõiguse kuupäeva, omaniku nime, sordi nime, sordi põhilised tunnused ning aretaja nime; 2) taotluste kohta vastuvõetud otsustest; 3) kaitsealuse sordi nime muutmisest; 4) kaitse tühistamise ja kaitsealuse sordi tunnistuse kehtetuks tunnistamise kohta; 5) kaitse lõpetamise ja kaitsealuse sordi tunnistuse kehtivuse lõpetamise kohta; 6) teisi andmeid, mis käsitlevad sordi kaitset. (4) Sordiinspektsioon peab kaitsealuste sortide registrit. (5) Sordiinspektsiooni töötajatel ei ole Sordiinspektsioonis töötamise perioodil ning viis aastat pärast nimetatud asutusega töövahekorra lõppemist õigust esitada sordi kaitse alla võtmise taotlust. VIII peatükk Kaitsealuse sordi omaniku õiguste kaitse ja vastutus käesoleva seaduse rikkumise eest § 28. Kaitsealuse sordi omaniku õiguste kaitse (1) Isik loetakse kaitsealuse sordi omaniku õiguste rikkujaks, kui ta: 1) avaldab kaitsealuse sordi kohta taotluses sisalduva ärisaladuse. Seaduserikkumiseks ei loeta andmete avaldamist isikutele, kelle tegevus on suunatud kaitsealuse sordi omaniku õigustest ja kohustustest kinnipidamise kontrollimisele vastavalt käesoleva seaduse paragrahv 30 1. lõikele; 2) kasutab kaitsealust sorti nime all, mis erineb antud sordile omaniku poolt antud ja temale kinnitatud nimest; 3) kasutab uute sortide seemnetele või taimsele materjalile nime andmisel kaitsealuse sordi nime või sellega sarnast nime; 4) esitab kaitsealuse sordi seemnete või taimse materjali kohta dokumente, mis sisaldavad valeandmeid; 5) eirab käesoleva seaduse §-s 20 esitatud kaitsealuse sordi omaniku õigusi. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes toodud kaitsealuse sordi omaniku õiguste rikkumise korral kaitstakse rikutud õigusi: 1) õiguse tunnustamise teel; 2) õigustrikkuva tegevuse lõpetamise teel; 3) olukorra ennistamise teel, mis oli enne õiguserikkumist; 4) litsentsilepingu täitmisele sundimise või selle lepingu lõpetamise teel; 5) õiguserikkumise tagajärgede kõrvaldamise teel; 6) tekitatud moraalse kahju eest materiaalse hüvituse väljamõistmise teel; 7) õiguserikkuja poolt saadud tulude kannatanu kasuks väljanõudmise teel; 8) kahju hüvitamise teel; 9) õigusaktidega ettenähtud muude vahenditega. (3) Kui seemneid või taimset materjali on kasutatud käesoleva seaduse §-s 20 sätestatud kaitsealuse sordi omaniku õigusi eirates, võib kaitsealuse sordi omanik nõuda selliste seemnete või taimse materjali hävitamist või üleandmist temale. (4) Käesoleva paragrahvi 1. lõike sätted ei laiene isikutele, kes on heauskselt omandanud kaitsealuse sordi seemneid või taimset materjali. Need isikud võivad selliseid seemneid või taimset materjali kasutada ainult oma tarbeks. § 29. Vastutus käesoleva seaduse rikkumise eest Käesoleva seaduse rikkumine toob kaasa Eesti Vabariigi õigusaktides ettenähtud vastutuse. § 30. Järelevalve (1) Järelevalvet käesoleva seaduse §-s 28 ettenähtud kaitsealuse sordi omaniku õiguste kaitse üle teostab Sordiinspektsioon, kes on kaitsealuse sordi omaniku õiguste avastatud rikkumistest kohustatud teatama omanikule ühe kuu jooksul. (2) Kaitsealuse sordi omaniku õiguste rikkumise korral võib vaidluse ühe või mõlema vaidleva poole avalduse alusel lahendada Sordiinspektsioon poolte lepitamise teel. Kokkuleppe mittesaavutamise või ühe poole lepitustegevuse käigus saavutatud kokkuleppe täitmata jätmise korral lahendab vaidluse kohus. IX peatükk Sortide riikidevaheline kaitse § 31. Sortide riikidevaheline kaitse (1) Käesolev seadus laieneb sortidele, mis on aretatud mõnes välisriigis või mille aretaja on välisriigi füüsiline või juriidiline isik, kui Eesti Vabariigi ja vastava välisriigi vahel on sõlmitud sortide kaitse alane kokkulepe. (2) Eestis kaitse alla võetud sortide kasutamisel välisriikides kehtivad nende riikide vastavad seadused. § 32. Rahvusvaheliste kokkulepete kehtivus Kui Eesti Vabariigi välislepinguga või rahvusvahelise konventsiooniga, millega Eesti on ühinenud, on kehtestatud teistsugused eeskirjad kui need, mis sisalduvad käesolevas seaduses, kohaldatakse välislepingu või rahvusvahelise konventsiooni sätteid. X peatükk Seaduse rakendamine § 33. Seaduse rakendamine (1) Käesoleva seaduse jõustumisel loetakse sordid, millele on endise NSV Liidu Põllumajandusministeeriumi poolt väljastatud tunnistus (edaspidi tunnistus), üldtuntuks tunnistuse väljaandmise kuupäevast alates. Sorte, mille puhul pole tunnistuse väljaandmisest möödunud 25 aastat, dendroloogilise materjali, puuvilja- ja marjakultuuride sortide puhul 35 aastat, saab kaitse alla võtta üldises korras. Selliste sortide kaitse alla võtmisel ei viida läbi uudsuse ekspertiisi ega eristatavuse, ühtlikkuse stabiilsuse katsetamist ning neile kehtib kaitse ainult Eesti territooriumil, sõltumata rahvusvaheliste kokkulepete olemasolust, mille kohta tehakse kaitsealuse sordi tunnistusele vastav märge. (2) Sordid, mis on riiklikes sordivõrdluskatsetes seaduse jõustumise momendil, kuid millele pole välja antud tunnistust, kuuluvad kaitse alla võtmisele käesolevas seaduses sätestatud üldises korras, kuid need ei pea vastama uudsuse nõudele. (3) Sordid, mis on seaduse jõustumise momendil Sordilehes, kuid millele pole välja antud tunnistust, loetakse üldtuntuks alates Sordilehte võtmise kuupäevast. Sorte, mille Sordilehte võtmisest pole möödunud 25 aastat, dendroloogilise materjali, puuvilja- ja marjakultuuride sortide puhul 35 aastat, saab kaitse alla võtta üldises korras, kuid need ei pea vastama uudsuse nõudele. (4) Kaitsealuste sortide seemnete müügi, sisse- ja väljaveo ning tootmises kasutamise korra kehtestab Põllumajandusministeerium. (5) Haldusõiguserikkumiste seadustikku (RT 1992, 29, 396; 1993, 7, 103; RT I 1993, 33, 539; 44, 637; 62, 891; 72/73, 1019; 76, 1129; 1994, 1, 5; 12, 202) täiendatakse §-ga 2071 järgmises sõnastuses: "§ 2071. Sordiinspektsiooni ametnikud (1) Sordiinspektsiooni ametiisikud arutavad käesoleva seadustiku §-s 137 loetletud haldusõiguserikkumiste asju (taimesortide kaitse osas). (2) Halduskaristuse määramise õigus on Sordiinspektsiooni direktoril, tema asetäitjal ja direktori poolt selleks volitatud vaneminspektoril." Riigikogu esimees Ülo NUGIS