Riigikogu — Lastetoetuste seadus — RT I, 1994, 13, 232

§ 1. Seaduse ülesanne (1) Laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaliseks hüvitamiseks on lastega peredel õigus saada riiklikke lastetoetusi. (2) Käesolev seadus määrab kindlaks isikud, kellel on õigus lastetoetustele, lastetoetuste liigid ja toetuste saamise tingimused. § 2. Toetust saavad isikud (1) Toetusi makstakse Eesti alalisele elanikule, kui välislepinguga pole sätestatud teisiti. (2) Eesti alalisele elanikule, kes töötab välismaal tähtajaga üle kolme kuu ja ei ole Eestis maksumaksja, toetusi ei maksta. (3) Enne 1990. aasta 1. juulit Eestisse asunud ja endise Eesti NSV alalise sissekirjutuse alusel Eestis viibivale välismaalasele ja tema lapsele makstakse toetusi elamisloa saamiseni või ettekirjutuseni Eestist lahkumise kohta vastavalt kehtestatud korrale. (4) Pärast 1991. aasta 20. augustit Eestisse elama asunud eesti rahvusest välisriigi kodanikule või kodakondsuseta isikule, tema abikaasale ja lapsele, kellel on elamisluba, makstakse toetusi nagu Eesti alalisele elanikule. (5) Eestis seaduslikult viibivale tähtajalise elamisloaga välismaalasele makstakse toetusi vastavalt välislepingule. § 3. Toetuste liigid Käesolev seadus kehtestab järgmised riiklikud toetused: 1) lapse sünnitoetus; 2) lapsetoetus; 3) ülalpidamistoetus; 4) lapse koolitoetus; 5) üksikvanema lapse toetus; 6) eestkostetava või hooldatava lapse toetus; 7) elluastumistoetus; 8) ajateenija lapse toetus. § 4. Finantseerimisallikas ja lapsetoetuse määr (1) Käesoleva seadusega sätestatud lastetoetusi finantseeritakse riigieelarvest. (2) Käesoleva seadusega sätestatud lastetoetuste arvutamise aluseks on lapsetoetuse määr, mis kehtestatakse Riigikogu poolt igal aastal riigieelarve seadusega. Lapsetoetuse määr ei või olla väiksem eelmiseks eelarveaastaks kinnitatud määrast. Kui tarbijahinna tõus poolaastas ületab 10 protsenti, koostab Vabariigi Valitsus ja esitab Riigikogule lisaeelarve seaduse eelnõu uue lapsetoetuse määra kehtestamiseks. (3) Täielikul riiklikul ülalpidamisel olevale lapsele lastetoetusi ei maksta. Osalisel riiklikul ülalpidamisel olevale lapsele makstakse lastetoetusi üldises korras, välja arvatud lapsetoetus, mida makstakse pooles määras. § 5. Lapse sünnitoetus Ühekordset sünnitoetust makstakse iga lapse kohta lapsetoetuse kümnekordses määras. § 6. Lapsetoetus (1) Lapsetoetust makstakse igakuiselt lapse sündimisest kuni tema 16-aastaseks saamiseni, põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppimise korral kuni 19-aastaseks saamiseni. Lapse 19-aastaseks saamisel jooksval õppeaastal makstakse toetust õppeaasta lõpuni. (2) Lapsetoetust makstakse iga peres kasvava lapse kohta lapsetoetuse ühekordses määras. (3) Täiendavalt makstakse toetust peredele, kus kasvab kaks ja enam lapsetoetust saavat last, teise lapse kohta 25 krooni kuus ning kolmanda ja iga järgneva lapse kohta 50 krooni kuus. § 7. Ülalpidamistoetus (1) Lapsehoolduspuhkusel olevale isikule või mittetöötavale päevases õppevormis kutseõppeastuses või kõrgkoolis õppivale vanemale või eestkostjale makstakse ülalpidamistoetust igakuiselt kuni lapse 1,5-aastaseks saamiseni lapsetoetuse kahekordses määras iga lapse kohta. (2) 1,5–3-aastase lapsega lapsehoolduspuhkusel olevale isikule või mittetöötavale päevases õppevormis kutseõppeasutuses või kõrgkoolis õppivale vanemale või eestkostjale makstakse ülalpidamistoetust igakuiselt lapsetoetuse ühekordses määras iga lapse kohta. (3) Ühele mittetöötavale 1,5–18-aastast lapsinvaliidi või lapseeast invaliidi kasvatavale vanemale makstakse ülalpidamistoetust igakuiselt lapsetoetuse kahekordses määras. § 8. Lapse koolitoetus (1) Koolitoetust makstakse õppeaasta alustamiseks iga päevases õppevormis õppiva või meditsiinilistel näidustustel muu õppevormiga hõlmatud lapsetoetust saava lapse kohta lapsetoetuse ühekordses määras. (2) Koolitoetus makstakse välja õppeaasta alguseks. § 9. Üksikvanema lapse toetus (1) Üksikvanema lapse toetust makstakse: 1) last üksi kasvatavale invaliidile igakuiselt poolteisekordses lapsetoetuse määras; 2) last üksi kasvatavale emale, kelle lapse sünniaktis on kanne lapse isa kohta tehtud ema ütluse alusel, igakuiselt lapsetoetuse 0,6-kordses määras; 3) last üksi kasvatavale vanemale, kui teine vanem on seadusega kehtestatud korras tunnistatud tagaotsitavaks, igakuiselt lapsetoetuse 0,6-kordses määras. (2) Üksikvanema lapse toetust makstakse kuni lapse 16-aastaseks saamiseni, päevases või meditsiinilistel näidustustel muus õppevormis põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppimise korral kuni 19-aastaseks saamiseni. Lapse 19-aastaseks saamisel jooksval õppeaastal makstakse toetust õppeaasta lõpuni. § 10. Eestkostetava või hooldatava lapse toetus Eestkostetava või hooldatava lapse toetust makstakse igakuiselt lapsetoetuse kahekordses määras iga lapse kohta kuni eestkostetava (hooldatava) 16-aastaseks saamiseni; päevases või meditsiinilistel näidustustel muus õppevormis põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppimise korral kuni 19-aastaseks saamiseni. Lapse 19-aastaseks saamisel jooksval õppeaastal makstakse toetust õppeaasta lõpuni. § 11. Elluastumistoetus Orvule või vanemliku hoolitsuseta jäänud isikule, kes on elanud lastekodus või hälvikute erikoolis vähemalt kolm viimast aastat, makstakse elluastumistoetust 3000 krooni suuruses summas. Kui orb või vanemliku hoolitsuseta jäänud isik on elanud lastekodus või hälvikute erikoolis alla kolme aasta, vähendatakse elluastumistoetust iga vähem oldud kuu eest lapsetoetuse ühekordse määra võrra. § 12. Ajateenija lapse toetus Eesti Vabariigi kaitsejõududes viibiva ajateenija igale lapsele makstakse igakuist toetust lapsetoetuse ühekordses määras vanema kogu ajateenistuses viibimise aja jooksul. § 13. Toetuste määramine ja maksmine Toetuste määramise ja maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. § 14. Toetuse määramise tähtaeg (1) Toetus määratakse toetusele õiguse tekkimise päevast, kui toetuse taotlemiseks vajalikud dokumendid on esitatud kuue kuu jooksul. (2) Hilisemal toetuse taotlemisel määratakse toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotluse esitamisele eelneva kuue kuu eest. § 15. Liigselt makstud toetussummad Käesoleva seaduse alusel liigselt makstud toetussummad nõutakse tagasi või tehakse tasaarvestus, kui enammakse on tinginud toetuse saaja kuritarvitusest. § 16. Vaidluste lahendamine Toetuste määramisel ja maksmisel tekkinud vaidlused lahendab kohus. § 17. Seaduse jõustumine (1) Lapsetoetuse määr 1994. eelarveaastal on 90 krooni. (2) Käesoleva seaduse § 4 1. lõige jõustub 1995. aasta 1. jaanuaril. (3) Käesoleva seaduse §-s 6 sätestatud toetused rakendatakse 1994. aasta 1. jaanuarist. (4) Käesoleva seaduse § 9 1. lõike punktis 2 sätestatud toetuse määra kohaldatakse last üksi kasvatava ema suhtes, kellele üksikvanema lapse toetus määratakse pärast käesoleva seaduse jõustumist. Vallasematoetust saavale emale jätkatakse toetuse maksmist senises suuruses kuni toetuste suuruste võrdsustumiseni. § 18. Varasemate õigusaktide kehtetuks tunnistamine Tunnistatakse kehtetuks: 1) Eesti Vabariigi lastetoetuste seadus (RT 1992, 6, 90; RT I 1994, 2, 12); 2) Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus «Eesti Vabariigi lastetoetuste seaduse rakendamise kohta» (RT 1992, 6, 91). Riigikogu esimees Ülo NUGIS