Riigikogu — Tervishoiukorralduse seadus — RT I, 10, 133

(õ) 17.04.2008 23:25 Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 2. veebruari 1994. a. otsusega nr. 266 I peatükk Üldosa § 1. Tervishoiukorralduse seadus sätestab Eesti Vabariigi tervishoiuorganisatsiooni ning tervishoiuasutuste õigusliku seisundi ja tervishoiusüsteemi finantseerimise alused. § 2. Tervishoid on tervisekaitse- ja arstiabisüsteem, mille ülesandeks on inimeste tervise kaitsmine ja tugevdamine, haiguste, puuete, vigastuste ja mürgistuste vältimine ning nende diagnostika ja ravi. § 3. Tervisekaitse on tervistohustavate keskkonna-, elu- ja töötingimuste ning ebatervislike eluviiside vastu suunatud abinõude rakendamine. Tervisekaitse on iga inimese, perekonna, tööandja, omavalitsusüksuse ja riigi ühine ülesanne. Tervisekaitset reguleerib tervisekaitseseadus. § 4. Arstiabi on meditsiinilist kõrgharidust omavate arstide tegevus inimese tervise kaitsmisel, eluea pikendamisel ja elukvaliteedi parandamisel. Arstina võib töötada ainult vastavalt oma erialasele kvalifikatsioonile. § 5. Igal Eesti Vabariigi territooriumil viibival inimesel on õigus vältimatule arstiabile. Vältimatu on arstiabi olukorras, kus selle edasilükkamine ohustab otseselt inimese elu või tervist. § 6. Inimesel on õigus saada arstilt ülevaadet oma tervislikust seisundist. § 7. (1) Arstiabi korraldatakse riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandil kolmes etapis: 1) esimene etapp on omavalitsusüksuse tasandil korraldatav üldarstiabi; 2) teine etapp on omavalitsusüksuse tasandil korraldatav eriarstiabi; 3) kolmas, kõrgem etapp on riigi tasandil korraldatav eriarstiabi. (2) Arstiabi ulatuse erinevatel etappidel määrab Sotsiaalministeerium. § 8. Riigi tasandil korraldab tervishoidu Vabariigi Valitsus kas vahetult või Sotsiaalministeeriumi ja maakonnaarstide kaudu. § 9. Kohaliku omavalitsuse tasandil korraldab tervishoidu valla- või linnavalitsus, omavalitsusüksuste liit ning valla- või linnaarst. II peatükk Riigi ja maakonna tervishoiunõukogu § 10. (1) Riigi Tervishoiunõukogu on Vabariigi Valitsuse nõuandev organ rahva tervishoiu küsimustes. (2) Riigi Tervishoiunõukogu ülesanneteks on: 1) rahva tervishoiualaste huvide kaitsmine ning arvamuste ning eksperdihinnangute andmine tervishoiuküsimustes; 2) tervishoiualaste õigusaktide eelnõude ettevalmistamine ning nendele eksperdihinnangute andmine. § 11. Riigi Tervishoiunõukogu põhimääruse ja koosseisu kinnitab Vabariigi Valitsus. § 12. (1) Maakonna tervishoiunõukogu on maavanema nõuandev organ tervishoiu ja arstiabi korralduse küsimustes. (2) Maakonna tervishoiunõukogu põhimääruse ja koosseisu kinnitab maavanem. III peatükk Sotsiaalministeeriumi tervishoiualased ülesanded § 13. Sotsiaalministeeriumi ülesanne on tervishoiu üldine juhtimine ning järelevalve, välja arvatud kaitseväes ja kinnipidamiskohtades. § 14. Käesoleva seaduse alusel on Sotsiaalministeeriumi tervishoiualased ülesanded: 1) riikliku tervishoiupoliitika väljatöötamine ja korraldamine; 2) tervishoiu üldine juhtimine ja järelevalve tervishoiuasutuste tegevuse üle; 3) tervishoiualase teabe levitamine, tervisekasvatuse ja tervisliku eluviisi edendamine ning haigusi vältiva tegevuse korraldamine; 4) riigi tervishoiualase olukorra analüüs; 5) ühtsete nõuete kehtestamine arstiabi korraldamiseks; 6) epideemiate, katastroofide, loodusõnnetuste ning erakorralise seisukorra puhul tervishoiutöötajate töölesuunamise korraldamine; 7) Eesti Vabariigi territooriumi sanitaarseks kaitseks ja nakkushaiguste leviku tõkestamiseks vajaliku korra kehtestamine riigipiiril; 8) tervishoiustatistika korraldamine, tervishoiualaste anketeerimiste ja rakendusuuringute algatamine ja läbiviimine; 9) tervishoiuasutuste majandusliku tegevuse analüüs; 10) riigi tervishoiuasutuste asutamine, sulgemine ja reorganiseerimine ning haldamine; 11) meditsiinitöötajatele ja tervishoiuasutustele riiklike tegevuslitsentside väljaandmine ning järelevalve nende litsentsikohase tegevuse üle; 12) meditsiinitöötajate erialase ettevalmistamise ja täienduskoolituse koordineerimine; 13) haigekassade tegevuse järelevalve; 14) terviseuuringute ja raviteenuste hinnakirja koostamine ja kinnitamine kooskõlastatult Eesti Arstide Liiduga; 15) riikliku ravimipoliitika kujundamine; 16) kohtumeditsiini- ja kohtupsühhiaatriaalase tegevuse korraldamine; 17) arstiteaduslike uuringute koordineerimine ja suunamine; 18) tervishoiutöötajate töö tasustamise aluste väljatöötamine ja kinnitamine; 19) tervishoiualase perepoliitika väljatöötamine; 20) nakkushaiguste, sealhulgas AIDSi, tuberkuloosi ja suguhaiguste levikut tõkestava tegevuse korraldamine; 21) doonorluse ja vereteenistuse riikliku süsteemi korraldamine; 22) meditsiinitöötajate, tervishoiuasutuste ja teiste tervishoiu korraldamiseks vajalike registrite pidamine; 23) muude seaduste ja valitsuse määrustega temale pandud ülesannete täitmine. § 15. Tervishoiualase järelevalve läbiviimiseks Sotsiaalministeerium: 1) kontrollib raviasutusi, apteeke, ravimite hulgimüügiettevõtteid ja teisi tervishoiualasele järelevalvele kuuluvaid asutusi, ettevõtteid ning tervishoiutöötajate kutsetegevust; 2) annab korraldusi punktis 1 nimetatud asutuste ja ettevõtete juhtidele või omanikele, samuti tervishoiutöötajatele nende tegevuses ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks; 3) koostab akte ja protokolle seaduste ja teiste õigusaktidega kehtestatud normide rikkumise kohta punktis 1 nimetatud asutuste ja ettevõtete ning tervishoiutöötajate poolt; 4) teeb selleks volitatud organitele ja ametiisikutele ettepanekuid tervishoiutöötajate või punktis 1 nimetatud asutuste ja ettevõtete juhtide, omanike või riikliku tegevuslitsentsita ravijate, ravimite ja ravimisvahendite valmistajate ja müüjate vastutuselevõtmiseks seaduste ja teiste õigusaktide rikkumise eest. IV peatükk Maakonnaarst § 16. Maakonnaarst korraldab riiklikku tervishoiupoliitikat maakonnas. § 17. Maakonnaarsti nimetab kuni viieks aastaks ametisse maavanem kooskõlastatult Sotsiaalministeeriumiga. § 18. (1) Maakonnaarstiks saab olla ainult isik, kellel on õigus töötada Eesti Vabariigis arstina ja kellel on vähemalt viieaastane arstipraksis. (2) Maakonnaarstiks võib olla praktiseeriv arst, kuid mitte raviasutuse juht. § 19. Maakonnaarsti ülesanded tervishoiu korraldamisel maakonnas on: 1) tervishoiualase järelevalve ja elanike tervisekaitse ning arstiabi korraldamine; 2) haigekassaga lepingulises vahekorras olevate tervishoiuasutuste ja eraarstide finantsmajandusliku tegevuse analüüs; 3) tervishoiustatistika, elanike tervisliku seisundi, elutingimuste ja keskkonna kahjulike mõjurite uurimise korraldamine ning selle põhjal ettepanekute tegemine tervise kaitseks ning tugevdamiseks; 4) tervishoiuasutuste ja tervishoiutöötajate tegevuse koordineerimine ning nende litsentsikohase tegevuse kontrollimine; 5) tervisekaitsenõuete täitmise kontrollimine ja nende rikkumise korral ettepanekute tegemine õigusrikkumisi toime pannud isikute vastutusele võtmiseks; 6) kohalike omavalitsuste tervishoiualane nõustamine; 7) nakkushaigustest teatamine ning nende leviku vältimine ja tõkestamine; 8) tervishoiualase eriolukorra lahendamine koostöös politsei ja päästeteenistustega; 9) maakonna tervishoiunõukogu juhtimine; 10) muude seaduste ja õigusaktidega temale pandud ülesannete täitmine. V peatükk Omavalitsusüksuse tervishoiualased ülesanded § 20. Omavalitsusüksuse ülesandeks tervishoiu alal on: 1) tervishoiupoliitika kujundamine, lähtudes riiklikust tervishoiupoliitikast ja kohalikest tingimustest; 2) elanikele esimese ja teise etapi arstiabi tagamine, milleks maakonnaarstiga kooskõlastatud teeninduspiirkondades moodustatakse teiste omavalitsusüksustega tervisekaitset, ravi ja taastusabi kindlustavate tervishoiuasutuste haldamiseks vastavad liidud; 3) tervisekaitsenõuete täitmise tagamine juriidiliste isikute poolt; 4) omavalitsusüksuse tervishoiuasutuste asutamine, sulgemine ja reorganiseerimine; 5) konkursi korraldamine omavalitsusüksuse või omavalitsusüksuste liidu tervishoiuasutuse juhi ametikohale ja tema ametisse kinnitamine kuni viieks aastaks; 6) omavalitsusüksuse või omavalitsusüksuste liidu tervishoiuasutuste ülalpidamise korraldamine; 7) ravikindlustusega hõlmamata inimeste arstiabi korraldamine; 8) tervislike tingimuste tagamine laste-, õppe- ja hooldeasutustes; 9) keskkonna tervisekaitsenõuetele vastavuse tagamine. VI peatükk Valla- ja linnaarstid § 21. Tervishoiualast tööd vallas või linnas korraldab valla- või linnaarst. § 22. (1) Valla- või linnaarsti nimetab ametisse vallavanem või linnapea. (2) Valla- või linnaarsti palk ja tema tööga seotud kulud kaetakse valla- või linnaeelarvest. (3) Valla- või linnaarst võib samaaegselt olla praktiseeriv arst. § 23. Valla- või linnaarsti ülesanded on: 1) riigi ja kohalike omavalitsusorganite tervishoiualaste õigusaktide täitmise korraldamine; 2) ravitöö ja haigusi vältiva tegevuse korraldamine ning nakkushaiguste levikut tõkestavate meetmete rakendamine; 3) valla või linna tervishoiualaste statistiliste andmete kogumine, analüüsimine ja edastamine omavalitsusüksuse volikogule ja maakonnaarstile; 4) ohtlike nakkushaigustega haigete kiire hospitaliseerimise tagamine ning nakkuse leviku tõkestamise korraldamine; 5) juriidiliste ja füüsiliste isikute poolt tervishoiustandardite ja -eeskirjade täitmise ning keskkonna tervisekaitsenõuete täitmise kontrollimine vallas või linnas; 6) tervislike tingimuste täitmise kontrollimine laste-, õppe- ja hooldeasutuses; 7) muude õigusaktidega temale pandud ülesannete täitmine. VII peatükk Tervishoiuasutused ja nende finantseerimine § 24. Tervishoiuasutused võivad olla riigi, munitsipaal- või eraomandis. § 25. Riigi tervishoiuasutused määrab Vabariigi Valitsus. § 26. Tervishoiuasutuste finantseerimine toimub Eesti Vabariigi ravikindlustusseadusega (RT 1991, 23, 272; 1992, 19, 276) ja käesoleva seadusega kehtestatud korras. § 27. Tervishoiuasutused peavad statistilist ja raamatupidamisarvestust ning esitavad statistilisi ja finantsaruandeid eelarvelistele asutustele kehtestatud korras. § 28. Riigi tervishoiuasutuste kommunaal-, ehitus- ja remondikulud finantseeritakse riigieelarvest. § 29. Omavalitsusüksuste tervishoiuasutused on: 1) tervishoiuasutused, mis teenindavad antud kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil elavaid inimesi ja kuuluvad vastava valla või linna munitsipaalomandisse; 2) tervishoiuasutused, mille teeninduspiirkond hõlmab rohkem kui ühte omavalitsusüksust ja mille haldamiseks omavalitsusüksus osaleb käesoleva seaduse paragrahv 20 punkti 2 alusel moodustatud omavalitsusüksuste liidus. § 30. (1) Omavalitsusüksuste tervishoiuasutuste kommunaal-, ehitus- ja remondikulud finantseeritakse omavalitsusüksuste eelarvetest. (2) Mitme omavalitsusüksuse elanikke teenindavate tervishoiuasutuste finantseerimine määratakse kindlaks omavalitsusüksuste omavaheliste lepingutega. § 31. (1) Eratervishoiuasutuste ja eraarstide tervishoiualase tegevuse kontrolli ja aruandluse tagab maakonnaarst. (2) Eratervishoiuasutused ja eraarstid võivad lepingu alusel täita ka riigi ja omavalitsusüksuste poolt antud ülesandeid. § 32. Käesoleva seaduse §-d 1–27, 29 ja 31 jõustuvad 1994. aasta 15. veebruaril ning §-d 28 ja 30 jõustuvad 1994. aasta 1. juulil. Riigikogu aseesimees Tunne KELAM Õiend Lisatud avaldamisandmed.