Vabariigi Valitsus — "Eesti Vabariigi Valitsuse haldusreformi komitee põhimääruse" kinnitamise kohta — RT, 1991, 22, 265
Statutory Text (1 Articles)
Eesti Vabariigi Valitsus määrab: Kinnitada juurdelisatud «Eesti Vabariigi Valitsuse haldusreformi komitee põhimäärus». Eesti Vabariigi Valitsuse esimees E. SAVISAAR Eesti Vabariigi riigiminister R. VARE Tallinn, Toompea, 14. juunil 1991. Nr. 109. Kinnitatud Eesti Vabariigi Valitsuse 14. juuni 1991. a. määrusega nr. 109 Eesti Vabariigi Valitsuse haldusreformi komitee põhimäärus 1.Eesti Vabariigi Valitsuse haldusreformi komitee (edaspidi komitee) on Eesti Vabariigi Valitsuse organ, mille põhiülesanneteks on haldusreformi riikliku juhtimise täiustamine, riigivalitsemisorganite tegevuse ja struktuuri ning omavalitsussüsteemi taasloomisega seotud probleemide analüüsimine ning lahendamine või vastavate ettepanekute väljatöötamine, riigivalitsemis- ja kohaliku omavalitsuse organite ning nende liitude tegevuse koordineerimine. 2. Komitee juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, Eesti Vabariigi Valitsuse otsustest, riiklikest programmidest ja kontseptsioonidest ning käesolevast põhimäärusest. 3. Komitee koosseisu kinnitab Eesti Vabariigi Valitsus oma liikmete, vabariigi riigivalitsemis- ja kohaliku omavalitsuse organite ning nende liitude, samuti teiste asutuste ja organisatsioonide vastava ala esindajate hulgast. Komitee tegutseb koosseisus: esimees, esimehe asetäitja ja liikmed. Komitee esimeheks on Eesti Vabariigi riigiminister. Komitee esimees lahendab komitee töökorralduse küsimusi ja esitab ettepanekuid muudatuste tegemise kohta komitee koosseisus. Komitee töös palutakse sõnaõigusega osalema Eesti Vabariigi Ülemnõukogu haldusreformi komisjoni ja õiguskomisjoni esimehed, vastavalt vajadusele ka teiste komisjonide esindajaid, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi vastutavaid töötajaid, kohaliku omavalitsuse organite ja nende liitude ning teiste asutuste ja organisatsioonide esindajaid. 4. Komitee ülesannete efektiivsemaks lahendamiseks ning tõusetunud probleemide läbitöötamiseks võidakse moodustada komitee komisjone või töögruppe. Komitee komisjonid moodustatakse komitee esimehe ettepanekul olulisemate ning pikemaks ajaks kavandatud ülesannete lahendamiseks. Komisjonide koosseisu kinnitab komitee esimees. Komitee komisjoni esimehel on õigus vastavalt oma tegevusvaldkonnale paluda pädevatelt riigivalitsemis- ning kohaliku omavalitsuse täitev-korraldavatelt organitelt ning muudelt asjaomastelt asutustelt ja organisatsioonidelt komisjoni tegevuseks vajalikku informatsiooni. Komitee komisjonide töökorraldus nähakse ette vastavas reglemendis, mille kinnitab komitee esimees. Põhjalikku analüüsi nõudvate, kuid kitsamas valdkonnas ning lühemaks ajavahemikuks kavandatud ülesannete lahendamiseks võib komitee esimees moodustada komitee töögruppe. 5. Komitee asjaajamisega tegeleb Eesti Vabariigi Riigikantselei ning vastavalt komitee esimehe otsusele komitee aparaat. 6. Komitee oma põhiülesannete täitmiseks: 1) kogub ja analüüsib informatsiooni vabariigi ministeeriumide ja riiklike ametite ning kohaliku omavalitsuse organite tööpraktika, nende funktsioonide ja struktuuri muutuste kohta, esitab ettepanekuid ministeeriumide ja riiklike ametite ning ministeeriumide ja teiste riigivalitsemisorganite, samuti ministeeriumide ja omavalitsuste ning nende liitude vahelise tööjaotuse täiustamise ja vastava koostöö arendamise kohta. Vaatab läbi riiklike ametite ning inspektsioonide moodustamise ettepanekud, samuti teiste riigivalitsemis- ja kohaliku omavalitsuse täitevkorraldavate organite funktsioonides põhimõtteliste muudatuste tegemise projektid. Analüüsib koos Eesti Vabariigi Valitsuse õigusloomekomiteega riigivalitsemisorganite põhimäärusi ning esitab ettepanekuid nendes muudatuste tegemise kohta; 2) süstematiseerib ning analüüsib vabariigi regionaalse arengu ja administratiiv-territoriaalse jaotuse kohta tehtud ettepanekuid, koostab koos asjaomaste ministeeriumide, riiklike ametite ning kohaliku omavalitsuse organite ja koostöös nende liitudega vastavate normatiivaktide projekte; 3) kogub ning töötab läbi riigivalitsemis- ja kohaliku omavalitsuse organite poolt kohalike omavalitsuste eelarvete koostamise ja kohalike maksude kehtestamise ning vastava seadusandluse täiustamise kohta esitatud ettepanekuid; 4) õpib tundma arenenud kohaliku omavalitsussüsteemiga riikide kogemusi funktsioonide jaotamisel riigi ja kohaliku omavalitsuse organite vahel; erinevate töötajate kategooriate ning riigi ja kohaliku omavalitsusorganite vahelisi suhteid ja nende õiguslikku seisundit ning töötab välja vastavate normatiivaktide projekte ja osaleb nimetatud töötajate täiendõppega seotud probleemide lahendamises. Suunab haldusreformi ning selle läbiviimisega seotud töötajate täienduskoolitust ja stažeerimist ning koordineerib koostöös kohalike omavalitsusorganite liitudega vastavaid välislähetusi; 5) koordineerib haldusreformiga seonduvat teadustööd, informatsiooni- ja metoodikaalast tegevust ning vastavasisuliste nõupidamiste, konverentside jms. korraldamist vabariigis. Kogub, analüüsib, aitab kirjastada ja levitab vastavasisulist kirjandust nii Eestis kui ka väljaspool vabariiki, tehes sellealast koostööd nii riigivõimu- ja -valitsemis- kui ka kohaliku omavalitsuse organite ja nende liitudega; 6) aitab kaasa riigivõimu detsentraliseerimisprotsessi realiseerimisele ja optimaalsete suhete ja struktuuride kujundamisele erinevate omavalitsusüksuste ning nende organite vahel, arvestades seejuures vabariigi erinevate piirkondade iseärasusi. Vajaduse korral moodustab tõusetunud probleemide kompleksseks lahendamiseks territoriaalseid komisjone või töögruppe. Aitab kaasa elanike omavalitsusliku ühistegevuse teiste vormide arengule vabariigis, analüüsides vastavasisulisi kogemusi nii Eestis kui ka teistes riikides; 7) aitab kaasa haldusreformi teostamiseks vajalike majanduslike ning materiaalsete tingimuste loomisele. Osaleb kohaliku omavalitsuse organite huve puudutavate probleemide (omandi, ettevõtluse jms.) analüüsimises ja otsustamises; 8) kogub informatsiooni ning vaatab koos asjaomaste riigivalitsemis- ja kohaliku omavalitsuse organite ning nende liitudega läbi küsimused, mis puudutavad elanikkonna sotsiaalset kaitstust ja temale vajalike teenuste osutamist, arvestades seejuures nii Eesti kui ka arenenud riikide vastavaid kogemusi; 9) üldistab kohaliku omavalitsuse organite ja nende liitude tegevust suhete arendamisel teiste riikide kohalike omavalitsusorganite ja nende liitudega; 10) osaleb koos Eesti Vabariigi Valitsuse õigusloomekomiteega haldusreformi puudutavate normatiivaktide projektide ettevalmistamises ning läbivaatamises; 11) teeb haldusreformi valdkonnas koostööd Eesti Vabariigi Ülemnõukogu, Eesti Komitee, kohaliku omavalitsuse organite ning nende liitude ja vabariigi ning teiste riikide asjaomaste asutuste ja organisatsioonidega. 7. Komiteel on õigus: 1) saada komitee pädevusse kuuluvates küsimustes riigivalitsemis- ning kohaliku omavalitsuse organitelt ja nende liitudelt ning teistelt asjaomastelt asutustelt ja organisatsioonidelt kirjalikku või suulist informatsiooni; 2) paluda vajaduse korral oma istungitele ministeeriumide, riiklike ametite ja inspektsioonide ning kohaliku omavalitsuse organite ja nende liitude, samuti teiste asutuste ja organisatsioonide esindajaid; 3) kaasata probleemide lahendamisele ekspertidena vastavaid teadusasutusi ja spetsialiste, korraldada vajaduse korral asjakohaseid uuringuid, asutada haldusreformi läbiviimiseks vajalikke fonde ning reglementeerida nende tegevust. 8. Komitee istungid kutsub kokku ning neid juhatab komitee esimees, tema ülesandel või äraolekul aseesimees. Komitee istungid toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kvartalis. Komitee istung on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt pool komitee liikmetest, nende hulgas esimees või aseesimees. 9. Haldusreformi komitee võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid, tal on väikese riigivapi kujutisega pitsat ning oma pangaarve. Komitee otsus võetakse vastu lihthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab istungi juhataja hääl. Komitee otsusele kirjutavad alla komitee esimees või tema äraolekul aseesimees ning vastutav sekretär. Haldureformi komitee esimees, tema äraolekul aga aseesimees, võib anda haldusreformi komitee istungite vahelisel perioodil korraldusi. 10. Komitee poolt oma pädevuse piires vastuvõetud otsused on täitmiseks kohustuslikud kõigile Eesti Vabariigi riigivalitsemis- ning kohaliku omavalitsuse täitev-korraldavatele organitele.