Riigikogu — Maksukorralduse seadus — RT I, 1994, 1, 5

I peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse objekt (1) Käesolev seadus määrab Eesti maksusüsteemi, maksuseadustele esitatavad nõuded, maksumaksja, maksu kinnipidaja ja maksuhalduri õigused, kohustused ja vastutuse ning maksuvaidluste lahendamise korra. (2) Käesolevas seaduses sätestatut rakendatakse kõikide maksude suhtes, kui maksuseaduses endas ei nähta ette maksu iseloomust tulenevaid erieeskirju. § 2. Mõisted Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) maks – maksuseadusega kehtestatud riiklik ja seaduse alusel valla- või linnavolikogu (edaspidi volikogu) määrusega kehtestatud kohalik maks; 2) maksuseadus – eraldi seadus, millega sätestatakse konkreetne maks; 3) maksumaksja – isik, kes maksuseaduses sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud maksu maksma; 4) maksu kinnipidaja – isik, kes maksuseaduse alusel on kohustatud maksumaksjalt maksu kinni pidama ja laekumise kohta üle kandma; 5) maksuhaldur – käesoleva seaduse §-s 14 nimetatud täidesaatva riigivõimu asutus; 6) maksudeklaratsioon – tulu- või käibedeklaratsioon, maksuaruanne või muu maksu suuruse arvutamiseks ettenähtud dokument, mille maksumaksja või maksu kinnipidaja on maksuseaduse alusel kohustatud esitama maksuhaldurile; 7) maksuvõlg – maksumaksja poolt tähtajaks tasumata jäetud maksusumma ja sellelt arvestatud intress. Maksuvõlg ei sisalda maksuseaduse rikkumise eest kohaldatavaid trahve. § 3. Maksusüsteem Maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduses sätestatud ja volikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest. § 4. Maksuregister (1) Täielik informatsioon maksusüsteemi kohta säilitatakse registriseaduse alusel asutatud riiklikus maksuregistris, mille asutajaks on Vabariigi Valitsus. (2) Maksude kandmine registrisse ja informatsiooni saamine registrist toimub vastavalt registriseadusele ja riikliku maksuregistri põhimäärusele. § 5. Riiklikud maksud Riiklikud maksud on: 1) aktsiisid; 2) tulumaksud; 3) hasartmängumaks; 4) kinke- ja pärandimaks; 5) käibemaks; 6) maamaks; 7) sotsiaalmaks; 8) tollimaks. § 6. Kohalikud maksud (1) Kohalikud maksud kehtestatakse volikogu poolt seaduse alusel. (2) Volikogude poolt kehtestatavad maksud ei tohi takistada inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumist. (3) Kohalike maksude kogumist korraldab valla- või linnavalitsus. § 7. Maksuseadusele esitatavad nõuded Maksuseaduses sätestatakse: 1) maksu nimetus; 2) maksuobjekt; 3) maksumäär, kohaliku maksu puhul piirmäärad; 4) maksumaksja; 5) maksu laekumise koht; 6) maksu tasumise tähtpäev või tähtaeg; 7) maksu tasumise kord; 8) maksuseaduse rakendamise kord; 9) võimalikud maksusoodustused ja nende tegemise kord. II peatükk MAKSUMAKSJA JA MAKSU KINNIPIDAJA PÕHIÕIGUSED JA -KOHUSTUSED § 8. Maksude maksmise alused Maksumaksjal on kohustus maksta ainult seadustega ettenähtud riiklikke ja kohalikke makse maksuseadustes ning volikogu määrustes sätestatud määrades ja korras. § 9. Õigus saada teavet maksude kohta Maksumaksjal on õigus saada maksuhaldurilt teavet tema poolt maksmisele kuuluvate maksude kohta ja maksusumma määramise aluste ning arvutamise korra kohta. § 10. Enammakstud maksusumma tagasisaamise õigus (1) Maksumaksjal, kes on tasunud maksu ettenähtust enam, on õigus taotleda enammakstud maksusumma tagastamist kolme aasta jooksul maksu tasumise tähtpäevast arvates. (2) Enammakstud maksusumma tagastab maksumaksja kirjaliku taotluse alusel tema elu- või asukohajärgne maksuhaldur 10 päeva jooksul taotluse saamise päevast arvates. Maksumaksja soovil jäetakse enammakstud summa tema muude või eelseisvate maksukohustuste katteks. § 11. Informatsiooni salastatus (1) Maksuhaldur võib avaldada informatsiooni maksumaksja kohta ainult maksumaksja kirjalikul nõusolekul, välja arvatud tema maksuvõlgu ja maksuvaidluste tulemusi puudutavat teavet. (2) Maksumaksja nõusolekuta, kuid teda informeerides, võib maksuhaldur anda tema kohta informatsiooni: 1) sotsiaalkindlustusega tegelevatele riigiasutustele seaduses ettenähtud juhtudel; 2) Riigikontrollile tema ülesannete täitmiseks; 3) välisriigi volitatud esindajale selle riigi residendist maksumaksja kohta vastavalt välislepingus sätestatud tingimustele. (3) Kuriteo või haldusõiguserikkumise tõkestamise, kurjategija või õiguserikkuja tabamise või kriminaal- või haldusmenetluses tõe väljaselgitamise huvides võib maksuhaldur maksumaksja nõusoleku ja teadmiseta anda informatsiooni: 1)pädevatele riigiasutustele kriminaalasja uurimiseks; 2) kohtule kriminaal- või haldusmenetluses oleva asja arutamisel. (4) Maksuhalduri ja käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõike alusel informatsiooni saavate asutuste ametiisikud ja teised töötajad on kohustatud hoidma saladuses neile seoses teenistuskohustuste täitmisega teatavaks saanud informatsiooni maksumaksja kohta. (5) Maksuhaldurite informatsioon on ühine ja selle edastamist maksuhaldurite vahel ei loeta käesoleva paragrahvi sätete rikkumiseks. § 12. Arvestuse ja aruandluse kohustus (1) Maksumaksja on kohustatud õigusaktides sätestatud korras pidama oma tegevuse arvestust, säilitama dokumente ning esitama maksuhaldurile maksudeklaratsioone. (2) Maksumaksja on kohustatud andma maksuhaldurile teavet vastavalt maksuseadustele ning muudele õigusaktidele. § 13. Maksu kinnipidaja kohustused (1) Maksuseadusega sätestatud juhtudel on maksumaksjale väljamakseid tegev isik kohustatud arvutama ja kinni pidama maksumaksja poolt tasumisele kuuluva maksusumma, kandma selle ettenähtud tähtajaks üle maksu laekumise kohta, pidama ettenähtud korras arvestust ning esitama vastava maksudeklaratsiooni. (2) Maksu kinnipidaja on kohustatud andma maksumaksjale teavet temalt kinnipeetud maksusumma kohta. III peatükk MAKSUHALDURI ÕIGUSED JA KOHUSTUSED § 14. Maksuhaldur (1) Maksuhaldurid on Maksuamet ja Tolliamet ning nende kohalikud talitused. (2) Maksuhaldur on kohustatud kontrollima maksude tasumise õigsust, määrama seaduses sätestatud juhtudel tasumisele kuuluvad maksusummad, nõudma sisse tähtaegselt tasumata maksud ning rakendama sanktsioone maksuseaduste rikkujate suhtes. § 15. Maksuhalduri ettekirjutus (1) Maksuhalduril on õigus teha maksumaksjale või kolmandale isikule maksuseaduste ja käesoleva seaduse alusel täitmiseks kohustuslikke ettekirjutusi, milles peab sisalduma: 1) ettekirjutuse teinud maksuhalduri nimetus ja aadress; 2) ettekirjutuse koostanud ametiisiku nimi ja ametikoht; 3) ettekirjutuse tegemise kuupäev; 4) maksumaksja või kolmanda isiku nimi ja aadress; 5) ettekirjutuse tegemist tingivad asjaolud koos viidetega vastavatele seadustele; 6) ettekirjutuse täitmise tähtaeg; 7) ettekirjutuse täitmata jätmisel rakendatavad sanktsioonid. (2) Ettekirjutus antakse maksumaksjale või kolmandale isikule kätte allkirja vastu kuupäevaliselt ja vajadusel ka kellaajaliselt või saadetakse posti teel väljastusteatega. (3) Maksumaksjal või kolmandal isikul on õigus vaidlustada maksuhalduri ettekirjutus kohtus. Kohtusse kaebamine ei peata ettekirjutuse täitmist, kui seda ei peata asja läbivaatav kohus. § 16. Maksumaksja territooriumi, hoonete ja ruumide kontrollimine (1) Maksumaksmisest kõrvalehoidumise tõkestamiseks ning maksumaksja maksude tasumise õigsuse kontrollimiseks on maksuhalduri ametiisikul õigus ilma eelneva hoiatuseta või eriloata kontrollida ettevõtete, asutuste ja muude organisatsioonide territooriume, hooneid, rajatisi ja ruume: 1) ettevõtte, asutuse või muu organisatsiooni tööajal; 2) territooriumi, hoonete, rajatiste ning ruumide lahtioleku või kasutamise ajal; 3) muul ajal maksumaksja nõusolekul. (2) Maksumaksjal või tema esindajal on õigus viibida käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud kontrollimise juures. § 17. Maksumaksja majandustegevuse dokumentide kontrollimine (1) Maksuhalduril on õigus kontrollida ettevõtetes, asutustes ja muudes organisatsioonides kõiki dokumente, mis on vajalikud maksumaksja maksude tasumise õigsuse kontrollimiseks või tema poolt tasumisele kuuluva maksusumma määramiseks, samuti teha kaupade, materjalide ja muu vara ning tehtud tööde ja osutatud teenuste inventuure ja ülemõõtmisi. (2) Maksuhalduril on õigus teha käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud dokumentidest väljavõtteid, ärakirju ja koopiaid. (3) Kui maksuhaldur avastab maksumaksja kontrollimisel kriminaalkuriteo või haldusõiguserikkumise tunnused, on tal õigus ära võtta asjasse puutuvaid dokumente, koostades äravõtmise kohta protokolli vastavalt haldusõiguserikkumiste seadustikus sätestatule. § 18. Mõõturite ja tõkendite paigaldamine Maksumaksmisest kõrvalehoidumise tõkestamiseks ning maksumaksja poolt maksude tasumise õigsuse kontrollimiseks või tema poolt tasumisele kuuluva maksusumma määramiseks on maksuhalduril maksumaksja teadmisel õigus: 1) paigaldada ettevõtetes, asutustes ja muudes organisatsioonides mahutitele, hoidlatele ja seadmetele mõõtureid või nõuda nende paigaldamist; 2) plommida või pitseerida mahuteid, hoidlaid, ruume ja seadmeid; 3) sulgeda territooriume või nende osasid. § 19. Õigus saada teavet maksumaksjalt Maksuhalduril on maksumaksja maksude tasumise õigsuse kontrollimiseks või tema poolt tasumisele kuuluva maksusumma määramiseks õigus nõuda maksumaksjalt sellekohase ettekirjutusega: 1) ilmumist selgituste andmiseks maksuhalduri tööajal tema ruumidesse; 2) dokumentide esitamist, mis sisaldavad maksude tasumise õigsuse kontrollimiseks või tema poolt tasumisele kuuluva maksusumma määramiseks vajalikke andmeid. § 20. Õigus saada teavet kolmandatelt isikutelt (1) Maksumaksja maksude tasumise õigsuse kontrollimiseks või tema poolt tasumisele kuuluva maksusumma määramiseks on maksuhalduril ettekirjutuse alusel õigus saada teavet kolmandatelt isikutelt, sealhulgas krediidiasutustelt, samuti nõuda nende käsutuses olevate maksumaksja kohta käivate dokumentide esitamist. (2) Maksuhaldur ei või nõuda käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel teavet: 1) advokaatidelt ja advokatuuri töötajatelt asjaolude kohta, mis said neile teatavaks seoses õigusabi andmise või muude tööülesannete täitmisega; 2) notaritelt nendele seoses ametitegevusega teatavaks saanud andmete kohta. § 21. Tasumisele kuuluva maksusumma ümberarvutus maksudeklaratsiooni alusel (1) Maksudeklaratsiooni esitamise ning maksusumma tasumise tähtaja vahelisel perioodil on maksuhalduril maksuseaduses ette nähtud tingimustel ja korras õigus teha maksudeklaratsioonis maksu ümberarvutusi ning täpsustada maksumaksja poolt tasumisele kuuluvaid maksusummasid. (2) Maksuhaldur on kohustatud teatama kirjalikult maksumaksjale ümberarvutuse alusel tasumisele kuuluva maksusumma ning maksu ümberarvutuse põhjenduse. § 22. Tasumisele kuuluva maksusumma määramine maksuhalduri poolt (1) Maksuhalduril on õigus määrata tasumisele kuuluv maksusumma maksumaksjale: 1) kes ei ole esitanud maksudeklaratsiooni ettenähtud tähtpäevaks; 2) kelle kohta maksuhalduril on andmed, et tema poolt maksudeklaratsioonis näidatud maksusumma on väiksem maksusummast, mis oleks tulnud tasuda vastavalt maksuseadusele. (2) Kui maksuseaduses pole sätestatud teisiti, võib maksuhaldur maksumaksja poolt tasumisele kuuluva maksusumma määrata kolme aasta jooksul, maksu tasumisest tahtliku kõrvalehoidumise puhul kuue aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast arvates. (3) Tasumisele kuuluva maksusumma määramisel on maksuhaldur kohustatud näitama ettekirjutuses maksusumma määramise aluseks olnud metoodika. (4) Maksuhalduri poolt määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub maksumaksjal kohustus tõestada, et maks määrati valesti. § 23. Maksuhalduri poolt määratud maksusumma tasumise kord (1) Maksumaksja peab maksuhalduri poolt määratud tasumisele kuuluva maksusumma tasuma 30 kalendripäeva jooksul maksuhalduri vastava ettekirjutuse saamise päevast arvates, välja arvatud käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud juhul. (2) Kui maksumaksja hoidub kõrvale maksu tasumisest, võib maksuhaldur teha ettekirjutuse maksu tasumiseks 48 tunni jooksul, kusjuures tal on õigus teha ettekirjutus krediidiasutusele maksumaksja pangaarve arestimiseks. § 24. Maksuhalduri õigused maksuvõla sissenõudmisel (1) Kui maksumaksja ei ole tasunud maksusummat ning sellelt arvestatud intressi maksuhalduri ettekirjutuses määratud tähtajaks, on maksuhalduril õigus: 1) teha krediidiasutusele ettekirjutus maksumaksja arvelt maksusumma ja intressi vastuvaidlematus korras sissenõudmiseks või tema pangaarvete arestimiseks; 2) pöörduda Täitevameti poole maksumaksja maksuvõla sissenõudmiseks täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. (2) Maksumaksja varale võib pöörata sissenõuet seitsme aasta jooksul, arvates päevast, mil maksusumma oleks tulnud maksuseaduse alusel tasuda, rakendades selleks täitemenetluse seadustikus sätestatud korda. § 25. Maksumaksja pangaarvete arestimine (1) Krediidiasutus on kohustatud võtma maksuhalduri ettekirjutuse maksumaksja arvelt maksuvõla vastuvaidlematus korras sissenõudmise või tema pangaarvete arestimise kohta täitmiseks viivitamatult selle saamisel. (2) Arestitud pangaarvetelt võib väljamakseid teha ainult maksuhalduri ettekirjutuse alusel. Arestitud pangaarve avatakse maksuhalduri ettekirjutuse alusel. (3) Maksuhalduri ettekirjutuse saanud krediidiasutusel on keelatud avada uusi pangaarveid maksumaksjale, kelle pangaarved on arestitud. § 26. Ekspordi- ja imporditehingute peatamine Maksuvõla sissenõudmise tagamiseks käesoleva seaduse § 24 1. lõike punkt 2 alusel võib Tolliamet iseseisvalt või teise maksuhalduri ettekirjutuse alusel peatada maksumaksja ekspordi- ja imporditehingud, arestides maksumaksja poolt üle tollipiiri toimetatava kauba. § 27. Tõkendite kõrvaldamine (1) Maksuhaldur on kohustatud kõrvaldama käesoleva seaduse paragrahv 18 punktide 2 ja 3 või §-de 25 ja 26 alusel rakendatud tõkendi hiljemalt maksmisele kuulunud maksusumma tasumisele või tõkendi rakendamise põhjuse kõrvaldamisele või äralangemisele järgneval tööpäeval. (2) Maksuhaldur on kohustatud hüvitama maksumaksjale otsese kahju, mis tekkis käesoleva seaduse § 18 punktides 2 või 3 sätestatud tegevuse tagajärjel, kui seejuures ei tuvastatud seaduserikkumist maksumaksja poolt või kui maksuhaldur ei täitnud käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud tingimust. IV peatükk VASTUTUS MAKSUSEADUSE RIKKUMISE EEST § 28. Intressid (1) Kui maksumaksja poolt tasutud või maksu kinnipidaja poolt ülekantud maksusumma on väiksem maksusummast, mida oleks tulnud tasuda või üle kanda vastavalt maksuseadusele, arvestatakse maksmata või ülekandmata summalt intressi alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tasumine või ülekandmine seaduse järgi pidi toimuma, kuni tasumise päevani, viimane kaasa arvatud. (2) Kui maksumaksja tasub maksuhalduri ettekirjutuse alusel suurema maksusumma, kui tal oleks tulnud tasuda vastavalt maksuseadusele, arvestatakse enammakstud summalt intressi maksumaksja kasuks, alates enammakstud summa tasumise päevast kuni summa tagastamiseni või maksumaksja muude maksukohustuste katteks arvestamiseni. (3) Kui maksu tasumise viivituse põhjustas moratoorium, peatatakse selle kehtimise ajaks intressi arvestamine. (4) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatud intressi võrdse määra kehtestab rahandusminister. § 29. Füüsilise isiku vastutus (1) Füüsilise isiku poolt vastavalt maksuseadusele maksmisele kuuluva maksusumma tähtajaks tasumata jätmisel või ettenähtust väiksema maksusumma tasumisel määrab maksuhaldur täiendava maksu 50% tasumata või vähemtasutud maksusummast. (2) Maksuseaduste muude rikkumiste eest kannab füüsiline isik vastutust haldusõiguserikkumiste seadustiku või kriminaalkoodeksi alusel. § 30. Juriidilise isiku vastutus (1) Juriidilise isiku poolt: 1) maksuseaduses ettenähtud maksudeklaratsiooni tähtajaks esitamata jätmisel määratakse rahatrahv kuni 5000 krooni; 2) käesoleva seaduse § 12 1. lõike nõuete rikkumisel määratakse rahatrahv kuni 10 000 krooni; 3) takistuse tegemisel maksuhaldurile maksude tasumise õigsuse kontrollimisel, tasumisele kuuluva maksusumma määramisel või maksu sissenõudmisel ning maksuhalduri sellekohase ettekirjutuse täitmata jätmisel määratakse rahatrahv kuni 15 000 krooni; 4) maksuseaduses ettenähtust väiksema maksubaasi näitamisel maksudeklaratsioonis (välja arvatud tulumaks) määratakse rahatrahv 20% summast, mille võrra maksumaksja poolt näidatud maksubaasist tulenev maksusumma on väiksem maksuseaduse järgi tasumisele kuuluvast maksusummast; 5) maksubaasi varjamisel, tahtlikult maksuseaduses ettenähtust väiksema maksubaasi näitamisel maksudeklaratsioonis või muu tegevuse korral, mille eesmärgiks oli kõrvalehoidumine maksu tasumisest (välja arvatud tulumaks), määratakse rahatrahv 50% summast, mille võrra maksumaksja poolt näidatud summa on väiksem maksuseaduse järgi tasumisele kuuluvast summast; 6) tulude vähendamisel, kui selle tagajärjel on makstud ettenähtust vähem tulumaksu, määratakse rahatrahv 50% summast, mille võrra maksumaksja poolt arvutatud maksusumma on väiksem maksuseaduse järgi tasumisele kuuluvast maksusummast; 7) tulude varjamisel või tahtlikul vähendamisel, kui selle tagajärjel on makstud ettenähtust vähem tulumaksu, määratakse rahatrahv 200% summast, mille võrra maksumaksja poolt arvutatud maksusumma on väiksem maksuseaduse järgi tasumisele kuuluvast maksusummast; 8) kinnipidamisele kuuluva maksu kinni pidamata või üle kandmata jätmisel määratakse rahatrahv summas, mis on võrdne tähtaegselt ülekandmata maksusummaga; 9) krediidiasutusele, kes ei täida maksuhalduri ettekirjutust maksumaksja arvelt maksusumma ja intressi vastuvaidlematus korras sissenõudmiseks, määratakse rahatrahv maksuhalduri poolt esitatud sissenõude ulatuses, kuid mitte üle maksumaksja arvel tegelikult olnud summa. (2) Juriidilise isiku poolt maksuseaduse rikkumise asja arutamise ja karistuse määramise õigus on maksuhalduri peadirektoril, tema asetäitjal, maksuhalduri kohaliku talituse juhatajal ja nende poolt volitatud isikutel. (3) Käesoleva paragrahvi l. lõikes ettenähtud sanktsioone rakendatakse haldusõiguserikkumiste seadustikus toodud menetluskorda järgides. § 31. Protokolli koostamine (1) Käesoleva seaduse §-s 30 sätestatud haldusõiguserikkumiste kohta koostab maksuhalduri ametiisik protokolli, milles tuuakse ära selle koostamise aeg ja koht, asutuse nimetus ja aadress, kelle nimel protokoll koostatakse, protokolli koostanud isiku ametinimetus, ees- ja perekonnanimi, haldusõiguserikkuja nimi ja aadress (haldusõiguserikkuja esindaja ees- ja perekonnanimi ja ametikoht), haldusõiguserikkumise koht, aeg ja kirjeldus, viide käesoleva seaduse paragrahv 30 1. lõike punktile, mis näeb ette vastutuse selle haldusõiguserikkumise eest, haldusõiguserikkuja esindaja seletus ja muud andmed, mis on asja lahendamiseks vajalikud. (2) Protokollile kirjutavad alla selle koostanud isik ja haldusõiguserikkuja esindaja. Kui haldusõiguserikkuja esindaja keeldub protokollile alla kirjutamast, tehakse sellesse vastav kanne. Protokollile lisatakse haldusõiguserikkuja esindaja kirjalikud märkused protokolli kohta, samuti protokollile allakirjutamisest keeldumise kohta. § 32. Tegevuslitsentsi kehtetuks tunnistamine Kui maksumaksja ei registreeri ennast maksuhalduri juures maksuseaduses sätestatud tähtajaks, ei esita maksudeklaratsiooni maksuhalduri ettekirjutuses nimetatud tähtajaks või takistab maksuhalduril oma tegevust kontrollida, võib maksuhaldur teha riikliku tegevuslitsentsi väljaandjale ettekirjutuse maksumaksjale väljaantud riiklik tegevuslitsents tühistada. V peatükk INTRESSI, TRAHVI JA TÄIENDAVA MAKSU LAEKUMINE § 33. Laekumine (1) Käesoleva seadusega kehtestatud intressid ja täiendavad maksud laekuvad vastava maksu laekumise kohta. (2) Käesoleva seaduse alusel määratud trahvid laekuvad riigieelarvesse. § 34. Tagasimaksete allikas Maksumaksjale tagastatavad enammakstud maksusummad ja intressid makstakse tagasi nende laekumise kohtadest. VI peatükk VAIDLUSTE LAHENDAMISE KORD § 35. Maksusumma määramise vaidlustamine (1) Maksumaksjal ja maksu kinnipidajal on õigus vaidlustada maksuhalduri poolt käesoleva seaduse §-de 21 ja 22 alusel tehtud maksusumma määramise ettekirjutus 30 kalendripäeva jooksul ettekirjutuse saamise päevast arvates. (2) Kaebuse esitamine ei võta maksumaksjalt või maksu kinnipidajalt kohustust täita ettekirjutus, kuid otsuse tegemiseni maksumaksja kaebuse kohta ei ole maksuhalduril õigust maksuvõla sissenõudmiseks käesoleva seaduse § 24 1. lõikes sätestatud korras. (3) Kaebus esitatakse maksuhalduri kohalikule talitusele, kelle ametiisik ettekirjutuse on koostanud. Kaebus esitatakse kirjalikult, allkirja ja koostamise kuupäevaga ning selles tuleb nimetada asjaolud, millega ettekirjutus vaidlustatakse. § 36. Kaebuse läbivaatamine (1) Maksuhalduri kohalik talitus on kohustatud maksumaksja või maksu kinnipidaja kaebuse läbi vaatama, tegema selle kohta motiveeritud otsuse ning vastama kaebuse esitajale 30 kalendripäeva jooksul kaebuse saamise päevast arvates. Rahandusministril on õigus seda tähtaega pikendada. Pikendamine toimub igal üksikul juhtumil eraldi. (2) Kaebuse läbivaatamisel teeb maksuhalduri kohalik talitus otsuse jätta ettekirjutus jõusse, see muuta või tühistada. § 37. Maksuhalduri kohaliku talituse otsuse vaidlustamine Maksumaksjal või maksu kinnipidajal on õigus maksuhalduri kohaliku talituse otsusega mittenõustumisel või kaebuse läbivaatamise tähtaja ületamisel esitada kaebus maksuhalduri keskasutusele 30 kalendripäeva jooksul otsuse saamise või tähtaja lõppemise päevast arvates. § 38. Kaebuste läbivaatamine maksuhalduri keskasutuses (1) Maksuhalduri keskasutus vaatab maksuhalduri kohaliku talituse otsuse peale esitatud kirjaliku kaebuse läbi ning vastab kaebuse esitajale 30 kalendripäeva jooksul kaebuse saamise päevast arvates. (2) Kaebuse läbivaatamisel teeb maksuhalduri keskasutus otsuse jätta maksuhalduri kohaliku talituse otsus jõusse, see muuta või tühistada. Otsuse tühistamise korral tühistab maksuhalduri keskasutus ka vaidlustatud ettekirjutuse maksu määramise kohta. (3) Maksuhalduri keskasutusel on õigus välja nõuda kaebuse tinginud materjalid ja teha uus ettekirjutus tasumisele kuuluva maksusumma määramiseks. § 39. Maksuhalduri ettekirjutuse tühistamine (1) Kui maksuhalduri keskasutus ei tee kohaliku talituse otsuse vaidlustamise korral otsust 30 kalendripäeva jooksul, on ettekirjutuse vaidlustanud isikul õigus pöörduda halduskohtusse, nõudes ettekirjutuse tühistamist. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes toodud juhul tunnistab halduskohus ettekirjutuse kehtetuks ja teeb maksuhaldurile ettekirjutuse endise olukorra taastamiseks. § 40. Kaebuse lahendamisel tehtud otsus (1) Kaebuse lahendamisel tehtud otsuses peab sisalduma selle teinud maksuhalduri nimetus ja aadress, otsuse tegemise kuupäev, andmed kaebuse esitanud isiku kohta, otsust põhjendavad asjaolud ja negatiivse otsuse korral ka edasikaebamise kord. (2) Otsus tehakse kaebuse esitajale teatavaks ning antakse kätte allkirja vastu või saadetakse posti teel väljastusteatega. § 41. Kohtusse kaebamine (1) Maksumaksjal või maksu kinnipidajal on õigus maksuvaidluse igas faasis esitada kaebus kohtusse. (2) Kaebuse esitamine kohtusse ei võta maksumaksjalt või maksu kinnipidajalt kohustust täita ettekirjutus, kuid kohtuotsuseni ei ole maksuhalduril õigust maksuvõla sissenõudmiseks käesoleva seaduse § 24 1. lõikes sätestatud korras. VII peatükk LÕPPSÄTTED § 42. Maksuvõlgnevuste sissenõudmise järjekord Maksuvõlglaselt nõutakse esmajärjekorras sisse riigieelarvesse laekuvad riiklikud maksud. § 43. Lootusetu maksuvõlgnevuse kustutamine Maksuhalduril on õigus ettevõtte likvideerimise või pankroti korral kustutada lootusetu maksuvõlgnevus rahandusministri poolt kehtestatud korras. § 44. Rahandusministri pädevus Rahandusministril on õigus anda määrusi maksuseaduste alusel ja nende täitmiseks. § 45. Muudatused varasemates õigusaktides (1) Tunnistatakse kehtetuks: 1) Eesti Vabariigi maksukorralduse seadus (ENSV Teataja 1989, 41, 648; RT 1991, 10, 156; 1992, 17, 253; RT I 1993, 28, 500); 2) tsiviilkohtupidamise seadustiku (RT I 1993, 31/32, 538) 32. peatükk. (2) Muudetakse täitemenetluse seadustiku (RT I 1993, 49, 693) § 1 1. lõike punkti 9 ja sõnastatakse see järgmiselt: «9) maksuhalduri ettekirjutused maksuvõlgade sissenõudmise asjades;». (3) Muudetakse haldusõiguserikkumiste seadustiku (RT 1992, 29, 396; 1993, 7, 103; RT I 1993, 33, 539; 1993, 44, 637; 1993, 62, 891) § 21 ja täiendatakse seda 7. lõikega järgmiselt: «(7) Rahatrahv maksuseaduste rikkumisel juriidiliste isikute poolt määratakse kindlaks maksukorralduse seadusega käesoleva paragrahvi 2. ja 5. lõikes sätestatud tingimusi arvestamata.» § 46. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisest, kuid mitte varem kui 1994. aasta 1. jaanuaril. Riigikogu esimees Ü. NUGIS