Riigikogu — Notariaadiseadus — RT I, 45, 640

(õ) 19.11.2008 11:40 Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 7. juuli 1993. a otsusega nr 157 I peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Notariaadiseaduse ülesanne (1) Käesolev seadus määrab kindlaks notariaadi korralduse Eesti Vabariigis, notarite ametitegevuse õiguslikud alused ning notariaaltoimingute tegemise põhinõuded. (2) Notarite distsiplinaarvastutus ja distsiplinaarmenetlus sätestatakse eraldi seadusega. § 2. Notariaat (1) Notariaat on avalik-õiguslik institutsioon, mille ülesanne on tõestada riigi poolt määratud piires isikutevahelisi õigussuhteid ja juriidilisi fakte, tagamaks isikute ja riigi seaduslike õiguste kaitse ja õiguskorra stabiilsuse. (2) Notariaat kuulub justiitsministri valitsemisalasse, kellel on õigus anda määrusi käesoleva seaduse ellurakendamiseks ja notarite ametitegevuse korraldamiseks. § 3. Notar (1) Notar on isik, kes peab riigiametit vabakutselisena ning täidab notariaadi ülesandeid, tehes notariaaltoiminguid käesoleva seaduse ja teiste õigusaktide alusel. (2) Notar on notariaaltoimingute tegemisel sõltumatu ja erapooletu. (3) Notari ametitegevuse eest makstav tasu kuulub notarile. (4) Notar on oma büroo töötajate tööandja. (5) Notar vastutab oma ametitegevusega tekitatud kahju eest käesoleva seaduse §-s 20 sätestatud ulatuses. Riik notari poolt tekitatud kahju eest ei vastuta. § 4. Notarite koda (1) Notarite koda on notarite omavalitsuslikel põhimõtetel tegutsev ühendus, mille eesmärk on notarite kaasamine notariaadi funktsioneerimise ja arengu probleemide lahendamisele ning notarite ühiste kutsehuvide realiseerimisele. (2) Notarite koda on juriidiline isik, mille kõrgeim organ on notarite koja koosolek ja mille täitev-korraldav organ on notarite koja eestseisus. § 5. Notari ametikohtade arv (1) Notari ametikohtade arvu ja tööpiirkonnad määrab kindlaks justiitsminister. (2) Ette nähakse nii palju notarite ametikohti, kui on vajalik elanike vajaduste rahuldamiseks notariaaltoimingute järele. § 6. Notariaaltoimingud Notariaaltoimingud on notarite poolt füüsiliste või juriidiliste isikute taotlusel või seaduses ettenähtud juhtudel tehtavad ning õiguslikke tagajärgi omavad toimingud, mis on loetletud käesoleva seaduse §-s 41. § 7. Notariaaltoimingu keel (1) Notariaaltoimingu keel on eesti keel. (2) Isiku taotlusel teeb notar notariaaltoimingu mõnes teises keeles, kui notar seda keelt valdab. (3) Kui notariaaltoimingut taotlev isik eesti keelt ei valda, teeb notar vajaduse korral notariaaltoimingu tõlgi osavõtul, kui tõlki on võimalik leida. § 8. Vaidlused notariaaltoimingu tegemisel Notariaaltoimingu tegemisel isikute vahel tekkinud õigusvaidlused lahendab nende taotlusel kohus. § 9. Notariaaltoimingu saladuses hoidmine (1) Notar on kohustatud saladuses hoidma talle seoses ametitegevusega teatavaks saanud andmed. See kohustus jääb püsima ka pärast notari ametist lahkumist ning laieneb notaribüroo töötajatele. (2) Notar annab andmeid notariaaltoimingute kohta ainult nendele füüsilistele või juriidilistele isikutele, kelle ülesandel või kelle suhtes notariaaltoimingud tehti, või nende volinikele. Kohtute nõudmisel annab notar neile andmeid notariaaltoimingute kohta neis kriminaal- või tsiviilasjades, mis on kohtute menetluses. (3) Notar võib avaldada andmeid testamendi olemasolu ja sisu kohta ainult pärast testaatori surma. (4) Isik, kelle ülesandel notariaaltoiming tehti, või tema õigusjärglane või volinik võib notari vabastada notariaaltoimingu saladuses hoidmise kohustusest, esitades selle kohta kirjaliku nõusoleku. Kui see isik on surnud ning tal õigusjärglasi ei ole või kui temaga ühendusse astumine pole võimalik, võib notari saladuse hoidmise kohustusest vabastada kohus. Kohus võib notari taotlusel vabastada ta notariaaltoimingu saladuses hoidmisest ka muudel kaaluvatel põhjustel. § 10. Notari õigus kasutada riigivapi kujutist (1) Notaril on Eesti riigivapi kujutisega pitsat, millel on notari nimi ja asukoht. (2) Notaril on õigus kasutada oma dokumentide plankidel ja siltidel Eesti riigivapi kujutist. § 11. Järelevalve notari ametitegevuse üle (1) Järelevalvet notari ametitegevuse üle teostab justiitsminister. (2) Notar on kohustatud justiitsministrile või tema poolt määratud isikutele esitama järelevalve teostamiseks vajalikud registrid, raamatud ja muud materjalid. (3) Notariaaltoimingute eest tasu võtmise õigsuse kontrollimisele kaasatakse notarite koda. Justiitsminister võib notarite ametitegevuse üksikutes küsimustes järelevalve delegeerida notarite kojale ning anda selle teostamiseks kohustuslikke juhendeid. Neis küsimustes vastuvõetud notarite koja otsuseid võib justiitsminister muuta. (4) Järelevalve materjalide alusel vastuvõetud justiitsministri või notarite koja otsuse peale võib notar kaevata kohtusse. II peatükk NOTARIAMET § 12. Notariks saamise tingimused Notariks võib saada Eesti kodanik, kellel on juriidiline kõrgharidus ning kes on edukalt läbinud kandidaaditeenistuse ja sooritanud notarieksami notarite koja juures tegutseva eksamikomisjoni ees. § 13. Notari ametikoha täitmine konkursi alusel Notari ametikoht täidetakse konkursi alusel. Konkursi tingimused ja korra määrab notarite koda kooskõlastatult justiitsministriga. § 14. Notari ametisse nimetamine (1) Notari nimetab ametisse kindlaksmääratud tööpiirkonda ja väljastab talle ametitunnistuse justiitsminister. (2) Notar nimetatakse ametisse eluaegsena. Notari taotlusel ning notarite koja ettepanekul võib justiitsminister lubada notaril pärast pensioniea saabumist jääda ametisse, kuid mitte kauemaks kui 10 aastaks. § 15. Notari ametivanne (1) Notariametisse nimetatud isik annab enne ametisse asumist justiitsministrile ametivande, mille tekst on järgmine: «Tõotan oma au ja teadmiste juures olla truu Eesti Vabariigile, järgida tema põhiseadust ja alluda ainult seadusele. Notarina tõotan pidada oma ametit väärikalt ja erapooletult.» (2) Notari ametivannet hoitakse Justiitsministeeriumis. § 16. Notari ametisse asumine (1) Notar peab ametisse asuma kolme kuu jooksul pärast ametisse nimetamist. (2) Notar peab enne ametisse asumist esitama justiitsministrile oma ametipitsati, allkirjaproovi ja ametikindlustusdokumendi. § 17. Notaribüroo (1) Notari töökohaks on tema büroo. (2) Notar võib avada ainult ühe büroo. Notari taotlusel ja notarite koja eestseisuse ettepanekul võib justiitsminister lubada notaril oma tööpiirkonnas avada mitu bürood, kui seda on vaja teha elanike teenindamise huvides. (3) Kaks või enam ühte ja samasse tööpiirkonda määratud notarit võivad notarite koja eestseisuse nõusolekul pidada ühist bürood. Notarite õigused ja kohustused ühise büroo pidamisel määratakse kindlaks nendevahelise lepinguga. Ka ühise büroo pidamise puhul teeb iga notar notariaaltoiminguid enda nimel ja kannab oma ametitegevuse eest isiklikku vastutust. (4) Notaril on keelatud töötada ühistes ametiruumides teiste elukutsete esindajatega. (5) Notaribüroo peab olema avatud tööpäevadel vähemalt viis tundi päevas. § 18. Notari ametialased kitsendused (1) Notar ei või peale notariameti pidada teisi palgalisi ameteid ega olla muul palgalisel tööl, välja arvatud pedagoogiline ja teadustöö. (2) Notar ei või tegelda maaklerlusega ega ühineda teiste elukutsete esindajatega ühiseks kommerts- ja majandustegevuseks. Notaril on õigus investeerida oma isiklikku kapitali. (3) Notaril ja tema büroo töötajail on keelatud olla poolte vahendajaks tehingute sõlmimisel. § 19. Notari tasu (1) Notariaaltoimingute tegemine ning notarite poolt õigusalaste ja tehniliste teenuste osutamine on tasuline. (2) Notari tasu määrad kehtestab justiitsminister kooskõlastatult notarite kojaga. (3) Notaritel on keelatud sõlmida kokkuleppeid tasumäärade muutmiseks. (4) Igal notariaalselt vormistatud dokumendil peab olema märgitud notari poolt võetud tasu suurus. (5) Notari tulu ametialasest tegevusest on summa, mis jääb notarile pärast notari tasuna saadud summa arvel notaribüroo ülalpidamise kulude, seadusega sätestatud maksude ja muude notari ametialase tegevusega seotud kohustuslike maksete tasumist. § 20. Notari varaline vastutus (1) Notar vastutab otsese varalise kahju eest, mis on tekkinud tema poolt tahtlikult või raskest ettevaatamatusest tehtud ebaõigete tegude tagajärjel. (2) Notari ettevaatamatuse tõttu tekkinud kahju eest vastutab notar ainult selles ulatuses, mis jääb hüvitamata selle kahju tekitanud teiste isikute poolt. § 21. Notari ametikindlustus (1) Käesoleva seaduse §-s 20 näidatud kahju hüvitamise tagamiseks on notar kohustatud kogu oma ametisoleku ajaks sõlmima ametikindlustuslepingu. (2) Notari ametikindlustuse olulised tingimused ja kindlustussumma alammäära määrab justiitsminister. (3) Notarite koda võib sõlmida täiendava kindlustuslepingu oma liikmete poolt tekitatud ning käesoleva seaduse §-s 20 näidatud kahju hüvitamise tagamiseks. § 22. Notari ametist vabastamine ja tagandamine (1) Notari vabastab ametist justiitsminister järgmistel alustel: 1) notari omal soovil; 2) notari tervisliku seisundi tõttu, mis ei võimalda tal notarina töötada; 3) käesoleva seaduse § 14 2. lõikes näidatud vanusepiiri saabumisel. (2) Notari tagandab ametist justiitsminister järgmistel alustel: 1) notari suhtes tehtud süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel, millega notarile mõistetud kriminaalkaristus teeb võimatuks notarina töötamise; 2) raske ametialase üleastumise korral; 3) kui notar ei asu ametisse käesoleva seaduse § 16 1. lõikes näidatud aja jooksul; 4) kui notaril puudub käesoleva seaduse § 21 1. lõikes näidatud ametikindlustus; 5) muude asjaolude ilmnemisel, mis teevad võimatuks notarina töötamise. (3) Enne notari ametist vabastamist või tagandamist kuulab justiitsminister ära notari selgitused ning notarite koja seisukoha. (4) Justiitsminister kehtestab notari ametist vabastamise ja tagandamise küsimuste ettevalmistamise ja läbivaatamise korra. (5) Notaril on õigus tema ametist vabastamise või tagandamise otsuse peale esitada kaebus kohtusse. § 23. Notari ametikohustuste täitmisest eemalviibimine Notar on kohustatud enam kui viiepäevasest ametikohustuste täitmisest eemalviibimisest teatama justiitsministrile. Notari enam kui ühekuuliseks ametikohustuste täitmisest eemalviibimiseks, välja arvatud haiguse korral, on nõutav justiitsministri luba. § 24. Notari asendamine (1) Notari oma ametikohustuste täitmisest eemalviibimise ajaks nimetab justiitsminister notari taotlusel talle asendaja kooskõlastatult notarite kojaga. (2) Notari ettepanekul ning kooskõlastatult notarite kojaga võib justiitsminister nimetada notarile alalise asendaja kalendriaastaks, ära näidates juhud, millal asendaja asub ametikohustuste täitmisele. (3) Notari asendamise korral on notaril keelatud teha notariaaltoiminguid. (4) Justiitsminister võib notarite koja eestseisuse ettepanekul nimetada notari asendaja kuni üheks aastaks juhul, kui notari ametikoht on ajutiselt täitmata. (5) Käesoleva seaduse alusel notari asendamise korra kehtestab justiitsminister. § 25. Notari asendaja (1) Notari asendajaks võib olla teine notar, pensionil viibiv endine notar või notari kandidaat. Notari taotlusel võidakse nimetada notari asendajaks ka mõni teine Eesti kodanik, kellel on juriidiline kõrgharidus ja piisavad notariaalsed teadmised. (2) Isikud, kes on nimetatud notari asendajaks, peavad enne ametisse asumist andma justiitsministrile notari ametivande, kui nad varem seda teinud ei ole. (3) Notari asendaja juhindub oma ametialases tegevuses käesoleva seaduse sätetest. (4) Notari asendaja ametialased kohustused ja õigused algavad tema asendajakohale nimetamisega ja lõpevad asendajakohalt vabastamise päevast. § 26. Notari asendaja tasu (1) Käesoleva seaduse § 24 1. ja 2. lõike sätete kohaselt nimetatatud notari asendaja saab tasu sellelt notarilt, keda ta asendab. Tasu suuruse nimetab notar, tasu minimaalsuuruse nimetab notarite koda. (2) Käesoleva seaduse § 24 4. lõike sätete kohaselt nimetatud notari asendaja saab tasu notarite kojalt selle poolt nimetatud suuruses. Notari asendaja poolt tehtud notariaaltoimingute eest laekunud tasu läheb notarite kojale. Notaribüroo ülalpidamise kulud kannab notarite koda. § 27. Notari asendaja varaline vastutus (1) Notari taotlusel nimetatud notari asendaja (käesoleva seaduse § 24 1. ja 2. lõige) ebaõige ametialase tegevusega tekitatud varalise kahju eest vastutab notar. (2) Notarite koja eestseisuse taotlusel nimetatud notari asendaja (käesoleva seaduse § 24 4. lõige) ebaõige ametialase tegevusega tekitatud varalise kahju eest vastutab notarite koda. (3) Notaril või notarite kojal on väljamakstud hüvise suuruses tagasinõude õigus notari asendaja vastu. § 28. Notari kandidaat (1) Notari kandidaadiks võib saada juriidilise kõrgharidusega Eesti kodanik, kelle suhtes pole teada ühtegi asjaolu, mis lubaks eeldada sobimatust tööks notarina. (2) Notari kandidaadiks taotleja nimetab kandidaaditeenistusse justiitsminister notarite koja ettepanekul. Notarite koda nimetab notari kandidaadi väljaõppele kindla notari juurde. § 29. Kandidaaditeenistus (1) Kandidaaditeenistus on notarite koja poolt kinnitatud programmi alusel toimuv väljaõpe ning notarite koja poolt antud ülesannete täitmine. (2) Kandidaaditeenistuse kestus on kaks aastat. Notarite koja ettepanekul võib justiitsminister kandidaaditeenistuse kestust muuta. (3) Notari kandidaat võtab notari juhendamisel osa notariaaltoimingute tegemisest. Tal ei ole õigust teha notariaaltoiminguid oma nimel, välja arvatud juhud, kui ta on nimetatud notari asendajaks. § 30. Notari kandidaadi tasu Notari kandidaat saab kandidaaditeenistuse ajal notarite kojalt tasu, mille suuruse nimetab notarite koda. § 31. Notarieksam (1) Kandidaaditeenistuse programmi edukalt täitnud notari kandidaat peab sooritama notarieksami notarite koja juures tegutseva eksamikomisjoni ees. Eksamikomisjoni koosseisu ja töökorra kinnitab justiitsminister. (2) Notari kandidaat esitab enne notarieksamit notarite kojale aruande kandidaaditeenistuse kohta. (3) Notari kandidaati juhendav notar esitab enne notarieksamit notarite kojale arvamuse notari kandidaadi sobivuse kohta tööks notarina. § 32. Kandidaaditeenistuse lõppemine (1) Kandidaaditeenistuse lõpetab justiitsminister notarite koja ettepanekul. (2) Kandidaaditeenistus lõpetatakse järgmistel alustel: 1) seoses notari kandidaadi nimetamisega notariks; 2) notari kandidaadi omal soovil; 3) seoses notari kandidaadi tunnistamisega sobimatuks tööks notarina; 4) kui notari kandidaat pärast notarieksami sooritamist mõjuva põhjuseta ei taotle konkursi alusel täidetavat notari ametikohta. III peatükk NOTARITE KODA § 33. Notarite koja koosseis ja asukoht (1) Notarite koja koosseisu kuuluvad kõik ametisse nimetatud notarid. Notar saab notarite koja liikmeks notari ametisse nimetamise päevast ning tema liikmeksolek lõpeb notari ametikohalt vabastamise päevast. (2) Notarite koja asukoht on Tallinnas. § 34. Notarite koja õiguslik seisund (1) Notarite koda on juriidilise isiku õigustega avalik-õiguslik ühendus. (2) Notarite koda tegutseb käesoleva seaduse ning notarite koja põhikirja alusel, mille võtab vastu notarite koja koosolek ja kinnitab justiitsminister. (3) Järelevalvet notarite koja tegevuse üle teostab justiitsminister. Järelevalve seisneb notarite koja poolt seaduste ja teiste õigusaktide järgimise ning notarite koja põhikirja täitmise kontrollimises. (4) Justiitsminister, otsustades oma pädevusse kuuluvaid notariaadialaseid küsimusi, kuulab eelnevalt ära notarite koja arvamuse ja ettepanekud. § 35. Notarite koja põhilised ülesanded Notarite koja põhilised ülesanded on: 1) notarite ühiste kutsehuvide esindamine ja kaitsmine; 2) notariaaltoimingute tegemise praktika ühtlustamine ja notarite ametitegevuse koordineerimine; 3) meetmete rakendamine notarite poolt oma ülesannete täielikuks ja kohusetruuks täitmiseks ning notaritele selleks abi osutamine; 4) osavõtt notarite väljaõppe ja valiku, nende kvalifikatsiooni tõstmise ning muude notariaadi kaadrialaste küsimuste lahendamisest; 5) osavõtt notarite tegevuse üle järelevalve teostamisest ning notarite kutse-eetika nõuete järgimise kontrollimine. § 36. Notarite koja ülesannete täitmise viisid Oma ülesannete täitmiseks on notarite kojal õigus: 1) esindada notareid riigi- ja kohaliku omavalitsuse organites ning elanike ühendustes ja liitudes ning suhelda teiste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega; 2) esitada kooskõlastatult justiitsministriga ettepanekuid ja eelnõusid seaduste ja muude õigusaktide vastuvõtmiseks, täiendamiseks või muutmiseks; 3) tõstatada valitsusasutustes ning teistes riigi- ja kohalike omavalitsuste organites, samuti muudes asutustes notariaadiga seonduvaid lahendamist vajavaid küsimusi; 4) nõuda notaritelt vajalikku informatsiooni ja kuulata ära nende selgitusi; 5) kehtestada notarite kohustuslikke makseid notarite kojale; 6) luua notarite koja juurde palgalisi ametikohti; 7) kasutada teisi seaduse ja notarite koja põhikirjaga kooskõlas olevaid tegevusviise. § 37. Notarite koja koosoleku kokkukutsumine ja otsuste vastuvõtmine (1) Notarite koja korralised koosolekud toimuvad üks kord aastas. (2) Notarite koja erakorralised koosolekud kutsutakse kokku: 1) notarite koja eestseisuse algatusel; 2) justiitsministri ettepanekul; 3) kui seda nõuab vähemalt 1/5 notarite koja liikmete üldarvust. (3) Notarite koja koosoleku kutsub kokku notarite koja eestseisus, teatades koja liikmetele koosoleku aja, koha ja päevakorra vähemalt kaks nädalat ette. (4) Notarite koja koosolekust võtab koja liige osa isiklikult või voliniku kaudu, kelleks võib olla teine koja liige kirjaliku volituse alusel. (5) Notarite koja koosolek on otsustusvõimeline, kui sellel on esindatud vähemalt 2/3 notarite koja liikmete üldarvust. Notarite koja koosoleku otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. § 38. Notarite koja koosoleku pädevus (1) Notarite koja koosolek võib oma päevakorda võtta ja otsustada iga notarite koja pädevusse kuuluva küsimuse. (2) Ainult notarite koja koosolek võib otsustada järgmisi küsimusi: 1) notarite koja põhikirja vastuvõtmine ning selles täienduste ja muudatuste tegemine; 2) notarite koja eestseisuse valimine; 3) notarite koja aasteelarve kinnitamine ning notarite kojale notarite poolt tehtavate kohustuslike maksete ja nende suuruse kehtestamine. (3) Notarite koja koosolek võib anda eestseisusele õiguse teha mõjuvatel põhjustel notarite koja eelarves muudatusi, mis esitatakse järgmisele notarite koja koosolekule kinnitamiseks. § 39. Notarite koja eestseisuse koosseis ja istungid (1) Notarite koja koosolek valib notarite koja eestseisuse koosseisus: eestseisuse esimees, esimehe asetäitja ja kolm eestseisuse liiget. (2) Eestseisus valitakse salajasel hääletamisel kolmeks aastaks. (3) Eestseisuse istungid toimuvad üldjuhul üks kord kuus ja need kutsub kokku eestseisuse esimees. § 40. Notarite koja eestseisuse pädevus (1) Notarite koja eestseisus tagab notarite koja põhikirja täitmise ning notarite koja koosolekute otsuste elluviimise. (2) Eestseisus täidab notarite koja koosolekute vahelisel ajal kõiki notarite koja ülesandeid, välja arvatud käesoleva seaduse § 38 2. lõikes toodud küsimused, suhtleb notarite koja nimel riigi- ja kohaliku omavalitsuse organite ja teiste organisatsioonidega ning teeb notarite koja nimel neile ettepanekuid ja esitab arvamusi. (3) Eestseisus võib oma ülesannete täitmisele kaasata notarite koja liikmeid ning moodustada enda juurde palgalise aparaadi. (4) Eestseisuse koosseisu kuuluvad notarid ja eestseisuse palgalised töötajad ei tohi avaldada neile nende tegevusega teatavaks saanud andmeid notariaaltoimingute kohta. Nad võivad neid andmeid kohtus avaldada ainult notarite koja eestseisuse loal. Andmete saladuses hoidmise kohustus säilib ka pärast nende lahkumist eestseisuse koosseisust või notarite koja teenistusest. IV peatükk NOTARIAALTOIMINGUD JA NENDE TEGEMISE PÕHINÕUDED § 41. Notariaaltoimingud (1) Notar teeb järgmisi notariaaltoiminguid: 1) tõestab tehinguid (lepinguid, testamente, volikirju jms.); 2) annab välja omandiõiguse tunnistusi vara osale; 3) paneb keelu alla isiku kinnisvara võõrandamise; 4) tõestab dokumentide ärakirjade ja väljavõtete õigsust; 5) tõestab allkirja ehtsust; 6) tõestab dokumentide tõlke õigsust; 7) tõestab isiku elusolekut; 8) tõestab isiku viibimist teatud kohas; 9) tõestab isiku ja fotol kujutatud isiku samasust; 10) tõestab dokumendi esitamise aega; 11) annab isikute avaldusi ja teateid edasi teistele isikutele; 12) võtab deposiiti raha, väärtpabereid ja väärtesemeid; 13) võtab dokumente hoiule; 14) protestib veksleid; 15) esitab tšekke maksmiseks ja tõestab tšekkide mittemaksmist; 16) koostab mereproteste; 17) fikseerib tõendeid. (2) Peale käesoleva paragrahvi 1. lõikes toodud toimingute teeb notar ka teisi notariaaltoiminguid, kui see on seadusega sätestatud. (3) Seoses notariaaltoimingutega annab notar isikutele õigusabi ning koostab isikute taotlusel dokumentide projekte. (4) Notariaaltoimingute tegemise korra kehtestab justiitsminister notarite koja ettepanekul. § 42. Notariaaltoimingute tegemine konsulaaresinduste ametiisikute poolt Notariaaltoiminguid võivad peale notari teha ka Eesti Vabariigi konsulaaresinduste selleks volitatud ametiisikud, juhindudes konsulaaresinduste tegevust reguleerivatest õigusaktidest ning käesoleva seadusega kehtestatud notariaaltoimingute tegemise põhinõuetest. § 43. Notariaaltoimingu alluvus ja tegemise koht (1) Notariaaltoimingu võib teha isiku taotlusel ükskõik milline notar, välja arvatud juhul, kui seadus või muu õigusakt on sätestanud, et antud liiki notariaaltoiminguid võib teha ainult teatud tööpiirkonna notar. (2) Notar teeb notariaaltoimingud oma büroos. (3) Notariaaltoimingut taotleva isiku soovil teeb notar notariaaltoimingu oma tööpiirkonnas isiku poolt näidatud kohas. § 44. Notariaaltoimingu tegemise tähtaeg Notariaaltoiming tehakse pärast seda, kui on esitatud kõik vajalikud dokumendid ja tehtud ettenähtud maksed. § 45. Notariaaltoimingu tegemise edasilükkamine ja peatamine (1) Notariaaltoimingu tegemine lükatakse edasi: 1) täiendavate andmete või dokumentide väljanõudmise puhul kuni nende saabumiseni; 2) ekspertiisi tegemise puhul kuni ekspertarvamuse saabumiseni; 3) asjast huvitatud isiku taotlusel, kes soovib kohtus vaidlustada notariaaltoimingu sisusse puutuvat fakti või õigsust, kuni 10 päevaks. (2) Notariaaltoimingu tegemine peatatakse kohtu sellekohase teate alusel kuni õigusliku vaidluse lahendamiseni kohtus. (3) Notariaaltoimingu tegemise edasilükkamisel või peatamisel ei anna notar selle toimingu raames välja notariaalselt tõestatud dokumente ega tunnistusi. § 46. Notariaaltoimingute tegemise õiguse piirangud (1) Notaril ei ole õigust teha notariaaltoimingut, milles osalejaks on ta ise, tema abikaasa, tema või tema abikaasa vanemad, lapsed, vanavanemad, vennad või õed. (2) Notaril ei ole õigust tõestada tehingut, milles osalejaks on tema enda, tema abikaasa, tema vanemate või laste kapitalil põhinev ettevõte või tulundusühendus. (3) Nende notariaaltoimingute tegemiseks, mida võib teha ainult antud tööpiirkonna notar (käesoleva seaduse § 43), määrab notari käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes loetletud isikutele justiitsminister. (4) Käesoleva paragrahvi sätete rikkumisega tehtud notariaaltoiming on kehtetu. § 47. Isikusamasuse tuvastamine, õigus- ja teovõime ning esindajate volituste kontrollimine ja dokumentide väljakutsumine (1) Notariaaltoimingu tegemisel tuvastab notar notariaaltoimingus osalevate füüsiliste isikute või nende esindajate ning juriidiliste isikute esindajate isikusamasuse passi või seda asendava dokumendi alusel. Kui notar tunneb isikut, ei ole isikuttõendava dokumendi esitamine nõutav. (2) Tehingu tõestamisel kontrollib notar tehinguosaliste isikute õigus- ja teovõimet. Vajadusel märgib notar notariaaldokumendis, mil viisil ta isikute õigus- ja teovõimet kontrollis. (3) Kui tehing tehakse esindaja kaudu, kontrollib notar esindaja volitusi. (4) Notar võib asutustest, ettevõtetest ja organisatsioonidest välja nõuda notariaaltoimingu tegemiseks vajalikke dokumente. § 48. Notariaaltoimingu sisu ja tagajärgede selgitamine Notar on notariaaltoimingu tegemisel kohustatud notariaaltoimingut taotlevatele isikutele selgitama notariaaltoimingu sisu ja õiguslikke tagajärgi. Seejuures peab notar eriti jälgima, et ei kahjustataks seadust mittetundvate ja õiguslikku kaitset vajavate isikute huve. § 49. Notariaaldokumentide allakirjutamise kord (1) Notari poolt tõestatavatele tehingutele ja muudele dokumentidele kirjutatakse alla notari juuresolekul. Kui dokument on varem alla kirjutatud, peab allakirjutanud isik notarile kinnitama, et alla on kirjutanud tema. (2) Juhul kui notariaaldokument sisaldab notariaaltoimingus osaleja tahteavaldust, peab notar enne dokumendile allakirjutamist selle teksti talle ette lugema. (3) Kui notariaaltoimingus osaleja on kurt, tumm või kurttumm, peab notar vajadusel kasutama sellele isikule toimingu sisu ja tagajärgede selgitamisel vastava asjatundja abi. See asjatundja peab oma allkirjaga kinnitama, et toimingu sisu on isikule selgitatud ja vastab tema tahtele. (4) Kui isik ei ole füüsilise puude, haiguse või muul põhjusel võimeline notariaaldokumendile alla kirjutama, kirjutab tema ülesandel ja notari juuresolekul sellele alla teine isik. § 50. Notariaaltoimingute registreerimine (1) Kõik notari tehtud notariaaltoimingud registreeritakse notariaalregistris. Notariaaltoimingu sissekanne notariaalregistris tõendab notariaaltoimingu tegemist. (2) Vajaduse korral antakse selle isiku kirjaliku avalduse alusel, kelle taotlusel või kelle suhtes notariaaltoiming tehti, talle väljavõte notariaalregistrist. § 51. Notariaaldokumentide koostamine ja juhiste kinnitamine Notariaaldokumentide koostamise juhised ning notariaalregistri ja notariaaldokumentide tõestuspealdiste vormi kinnitab justiitsminister. § 52. Notariaaltoimingu tegemisest keeldumine (1) Notar keeldub notariaaltoimingu tegemisest, kui: 1) notariaaltoimingu tegemine on seaduse või teiste õigusaktidega vastuolus; 2) notariaaltoimingu tegemiseks esitatud dokumendid ei vasta nõuetele või sisaldavad isikute au ja väärikust teotavaid andmeid või on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega; 3) notariaaltoimingus osalejal puudub nõutav õigus- või teovõime; 4) taotletakse notariaaltoimingu tegemist keeles, mida notar ei valda ning puudub võimalus tõlgi kasutamiseks. (2) Isikule, kellele notar keeldus notariaaltoimingut tegemast, annab notar hiljemalt kolme päeva jooksul keeldumise päevast arvates dokumendi, milles on toodud keeldumise põhjused. (3) Notar on kohustatud selgitama isikule, kellele ta keeldus notariaaltoimingut tegemast, keeldumise peale kaebamise korda. § 53. Kaebuste esitamine notari tegevuse peale (1) Isik, kelle õigusi notariaaltoiming puudutab, või isik, kellele notar keeldus notariaaltoimingut tegemast, võib notariaaltoimingu või notariaaltoimingu tegemisest keeldumise peale esitada kaebuse kohtule notaribüroo asukoha järgi. (2) Kaebused notari tegevuse peale, mis pole toodud käesoleva paragrahvi 1. lõikes, vaatab läbi justiitsminister või tema ülesandel notarite koda. § 54. Notariaaltoimingute tegemine teiste riikide kodanikele ja kodakondsuseta isikutele Teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud võivad isiklikult või oma esindajate kaudu taotleda notariaaltoimingute tegemist samas korras nagu Eesti kodanikudki. § 55. Teistes riikides väljaantud dokumentide vastuvõtmine notari poolt Teistes riikides väljaantud dokumente võtab notar vastu siis, kui need on Välisministeeriumi asutuste poolt legaliseeritud. § 56. Rahvusvahelistest lepingutest ja kokkulepetest juhindumine Kui rahvusvaheliste lepingute või kokkulepetega, mille on sõlminud või millega on ühinenud Eesti Vabariik, on sätestatud Eesti Vabariigi seaduste sätetest erinev notariaaltoimingute tegemise kord, juhindub notar notariaaltoimingute tegemisel rahvusvahelistest lepingutest või kokkulepetest. V peatükk SEADUSE JÕUSTUMINE JA RAKENDAMINE § 57. Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub l993. aasta 1. novembrist. (2) Eesti NSV seadus «Riikliku notariaadi kohta» (ENSV Teataja 1973, 33, 473; 1977, 6, 72; 1979, 21, 249 ja 1985, 27, 452) tunnistatakse kehtetuks käesoleva seaduse jõustumise päevast. § 58. Riiklike notariaalkontorite reorganiseerimine ja uute notarite ametisse nimetamine (1) Riiklikud notariaalkontorid reorganiseeritakse käesoleva seaduse jõustumise päevast. (2) Riiklikud notarid võivad esitada taotlused käesoleva seaduse alusel notariks nimetamise kohta justiitsministrile kahe kuu jooksul käesoleva seaduse vastuvõtmise päevast arvates. (3) Riiklikud notarid jätkavad töötamist päevani, mil nad on nimetatud käesoleva seaduse alusel notariks või vabastatud ametist. (4) Isikud, kes ei tööta riiklike notaritena, nimetatakse notariks konkursi alusel, mille kuulutab välja Justiitsministeerium. (5) Kuni 1995. aasta 1. juulini võib lubada notari ametisolekut ilma käesoleva seaduse §-s 20 nimetatud ametikindlustuslepingut justiitsministrile esitamata. (6) Kuni 1995. aasta 1. juulini võib notariks saada ja olla notariametisse nimetatud ka Eesti kodanik, kes ei vasta käesoleva seaduse § 12 muudele nõuetele. § 59. Pärimisõiguse tunnistuste väljaandmine ja pärandvara säilitamiseks hoiuabinõude tarvituselevõtmine Käesoleva seaduse alusel ametisse nimetatud notarid annavad välja pärimisõiguse tunnistusi ning võtavad pärandvara säilitamiseks tarvitusele hoiuabinõusid kuni 1995. aasta 1. novembrini. § 60. Dokumentide tõestamise kord Lugeda valla- või linnasekretäri poolt kuni 1995. aasta 1. novembrini dokumentide ärakirjade või väljavõtete õigsuse, dokumentidel isikute allkirjade ehtsuse ning volikirjade tõestamine võrdseks notariaalse tõestamisega. § 61. Notaribüroo ruumid Üürilepingud, millega on üüritud või üüritakse loodavate notaribüroode jaoks ruume majades, mis on tagastatud või kuuluvad õigusjärgsetele omanikele tagastamisele kui õigusvastaselt võõrandatud vara, jäetakse kehtima viieks aastaks, arvates käesoleva seaduse jõustumise päevast. § 62. Notariaadi ümberkorraldamine Notariaadi ümberkorraldamine vastavalt käesolevale seadusele pannakse Justiitsministeeriumile. Riigikogu esimees Ü. NUGIS Õiend Akti metaandmetesse lisatud avaldamise andmed, lisatud väljakuulutamise märge, parandatud vorming.