Riigikogu — Valla- ja linnaeelarve seadus — RT I, 42, 615

(õ) 17.11.2008 14:00 Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 28. juuni 1993. a otsusega nr 138 I peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse ülesanne Valla- ja linnaeelarve seadus sätestab valla- ja linnaeelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise korra. § 2. Valla- ja linnaeelarve sisu (1) Valla ja linna iseseisev eelarve (edaspidi eelarve) koosneb vastava omavalitsusüksuse ühe eelarveaasta kõigist tuludest ja kuludest, mis kokkuvõttes viiakse tasakaalu. (2) Valla ja linna eelarveaasta algab 1. aprillil ja lõpeb 31. märtsil. § 3. Valla- ja linnaeelarve seotus riigieelarvega Valla- ja linnaeelarve seotus riigieelarvega sätestatakse seadustega. § 4. Eelarve avalikustamine Eelarve projekt, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ja lisaeelarved ning eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks valla või linna põhimääruses sätestatud korras. II peatükk EELARVE TULUD JA KULUD § 5. Eelarve tulud Eelarve tulud on: 1) laekumised maksudest; 2) laekumised munitsipaalettevõtetest, -asutustest ja -varadest; 3) rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised; 4) laenud ja intressid; 5) muud laekumised. § 6. Eelarve kulud Eelarve kulud on assigneeringud: 1) seadusega pandud kohustuste täitmiseks; 2) lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; 3) muude vajaduste finantseerimiseks; 4) reservfondi moodustamiseks vähemalt 1% ulatuses eelarve kuludest. § 7. Tulude vähenemise või kulude suurenemise hüvitamine Kui pärast eelarve vastuvõtmist kehtestatakse Riigikogu või Vabariigi Valitsuse õigusakte, mille alusel eelarve tulud vähenevad või kulud suurenevad, hüvitatakse vastavad summad riigieelarvest. § 8. Laenude võtmine (1) Vald ja linn võivad võtta laene tingimusel, et võetud laenude ja laenuintresside tasumiseks vajalikud summad ei ületa ühelgi eelarveaastal 20% viimase vastuvõetud eelarve tuludest, välja arvatud laenud. (2) Vald ja linn võivad võtta laenu käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatust suuremas ulatuses, kui laenu tagajaks on riik. (3) Valla ja linna poolt võetava või tagatava laenu tagatiseks ei või olla munitsipaalomanduses olev kinnisvara. (4) Jooksvate kulude katteks võivad vallad ja linnad võtta ainult lühiajalist laenu. § 9. Eelarve kassatagavara (1) Eelarveaasta alguses eelarves olevate rahaliste vahendite jääkidest moodustatakse eelarve kassatagavara. (2) Kassatagavara suuruse määrab volikogu eelarve vastuvõtmisel. § 10. Eelarve tulude ja kulude liigendamine (1) Eelarve tulude ja kulude liigenduse (tulu- ja kulukirjete loetelu) kehtestab rahandusminister. (2) Vastuvõetava eelarve tulude ja kulude liigendamise detailsuse käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud loetelu järgi määrab volikogu. III peatükk EELARVE KOOSTAMINE JA VASTUVÕTMINE § 11. Eelarve projekti koostamine ja esitamine (1) Eelarve projekti koostab omavalitsusüksuse arengukava arvestades valla- või linnavalitsus (edaspidi valitsus) ja esitab selle koos käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud lisadega volikogule hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust. (2) Eelarve projektile lisatakse: 1) eelarve projekti seletuskiri andmetega eelmise eelarveaasta tegelike, käesolevaks eelarveaastaks määratud ja eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tulude ja kulude kohta vastavalt nende liigendusele; 2) andmed ületulevate (enne eelarveaasta algust alustatud) ja üleminevate (pärast eelarveaasta lõppu lõpetatavate) ehituste ja ürituste kohta koos kulude üldsumma jaotusega eelarveaastate järgi; 3) muud volikogu poolt ettenähtud andmed. § 12. Eelarve vastuvõtmine ja jõustumine (1) Eelarve võtab vastu volikogu kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses, käesolevas seaduses ning valla või linna põhimääruses sätestatud korras. (2) Eelarve või eelarve projekti muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata valitsuse arvamus. (3) Eelarve jõustub eelarveaasta algusest. § 13. Eelarve esitamine riigiasutustele Vastuvõetud eelarve esitatakse riigiasutustele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. § 14. Eelarveaasta alguseks vastuvõtmata eelarve (1) Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib valitsus iga kuu teha kulutusi ühe kaheteistkümnendikuni lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest. (2) Kui volikogu pole suutnud kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest arvates eelarvet vastu võtta, on volikogu tegutsemisvõimetu. IV peatükk EELARVE TÄITMINE § 15. Eelarve täitmise korraldamine Eelarve täitmist korraldab valitsus volikogu poolt kehtestatud korras. § 16. Eelarve assigneeringute kasutamine (1) Eelarves määratud assigneeringuid võib kasutada üksnes ettenähtud otstarbeks, kusjuures nende suurust võib muuta vaid eelarve muutmisega. (2) Eelarvesse riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud vahendeid võib kasutada ainult ettenähtud otstarbel. (3) Valla- ja linnavalitsusel ning nende asutustel on õigus võtta rahalisi kulutusi nõudvaid kohustusi ainult neile eelarves selleks ette nähtud kulude piires. § 17. Reservfondi käsutamine Reservfondi käsutab valitsus ettenägemata kulude katmiseks volikogu poolt kehtestatud korras. § 18. Kassatagavara kasutamine (1) Kassatagavara kasutab valitsus tulude laekumise viibimisel eelarve kulude katmiseks ja see tuleb taastada volikogu poolt määratud suuruseni samal eelarveaastal. (2) Volikogu võib vähendada kassatagavara eelarve täitmisel tekkinud tulude puudujäägi katmiseks. § 19. Eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud assigneeringute sulgemine (1) Eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud assigneeringute sulgemise otsustab volikogu. (2) Eelarveaastal sulgemata jäetud assigneeringuid on lubatud kasutada järgmise eelarveaasta lõpuni otstarbeks, milleks need olid määratud eelneva aasta eelarves. § 20. Eelarveaastal laekumata jäänud tulude arvestamine Eelarveaasta lõpuks laekumata jäänud tulud loetakse selle eelarveaasta tuludeks, millal need laekuvad. § 21. Eelarveaasta lõpuks täitmata jäänud kohustused Eelarveaasta lõpuks täitmata jäänud kohustustest tulenevad kulutused, mis ei ole kaetud käesoleva seaduse § 19 2. lõikes nimetatud assigneeringutega, kaetakse järgmise aasta eelarvest. § 22. Summade kasutamine, mille võrra tulud ületavad eelarveaasta lõpuks kulusid Eelarveaasta lõpul kulusid ületava tulude summa kasutamise järgmisel eelarveaastal otsustab volikogu. V peatükk EELARVE MUUTMINE, LISAEELARVE § 23. Eelarve muutmine Eelarves määratud assigneeringute ümberjaotamiseks esitab valitsus volikogule eelarve muutmise otsuse eelnõu. Eelarve muutmise otsus võetakse vastu samas korras kui eelarve. § 24. Lisaeelarve projekti esitamine (1) Kulude tegemiseks, milleks eelarves ei ole assigneeringuid määratud või mille tegemiseks määratud assigneeringutest ei jätku, võib valitsus mitte hiljem kui kaks kuud enne eelarveaasta lõppu esitada volikogule lisaeelarve projekti. (2) Lisaeelarve projektile lisatakse: 1) põhjendused täiendavate kulude vajaduse ja nende tegemise paratamatuse kohta käesoleval eelarveaastal; 2) andmed assigneeringute kasutamise kohta, mille täiendamist taotletakse, samuti andmed lisatulude ja säästu kohta, millega lisakulud kaetakse. § 25. Lisaeelarve koostamine ja vastuvõtmine Lisaeelarve koostamine ja vastuvõtmine toimub käesolevas seaduses eelarve koostamise ja vastuvõtmise kohta sätestatud korras, arvestades käesoleva seaduse §-s 24 toodud erisusi. VI peatükk EELARVE TÄITMISE ARUANNE § 26. Eelarve täitmise aruande koostamine (1) Eelarve täitmise aruande koostab valitsus ning esitab selle hiljemalt järgneva eelarveaasta 1. juuniks volikogule. (2) Eelarve täitmise aruandesse kuuluvad: 1) bilanss aruandeaastale järgneva eelarveaasta alguseks; 2) tulude ja kulude aruanne; 3) reservfondi kasutamise aruanne; 4) muud volikogu poolt ettenähtud andmed. § 27. Eelarve täitmise aruande kinnitamine Eelarve täitmise aruande vaatab läbi ja kinnitab volikogu. § 28. Eelarve täitmise aruande esitamine riigiasutustele Eelarve täitmise kinnitatud aruanne esitatakse riigiasutustele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. § 29. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 1994. aasta 1. jaanuarist. Riigikogu esimees Ü. NUGIS Õiend Akti metaandmetesse lisatud avaldamise andmed.