Riigikogu — Riigieelarve seadus — RT I, 42, 614

(õ) 17.11.2008 14:00 Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 28. juuni 1993. a otsusega nr 137 I peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse ülesanne (1) Riigieelarve seadus sätestab riigieelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise korra. (2) Presidendi Kantselei, Riigikogu Kantselei, Riigikontrolli, Õiguskantsleri Kantselei, Riigikohtu ja Riigikantselei eelarvete koostamisel, täitmisel ja täitmise arvestamise korraldamisel rakendatakse käesoleva seadusega ministeeriumidele kehtestatud korda. § 2. Riigieelarve sisu (1) Riigieelarve koosneb eelarveaasta kõigist riigi tuludest ja kuludest, mis viiakse kokkuvõttes tasakaalu. (2) Riigi eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. § 3. Riigieelarve tulud ja kulud (1) Riigieelarve tulud on: 1) laekumised riiklikest maksudest vastavalt maksuseadustele; 2) koormised, lõivud, trahvid ja muud tulud vastavalt seadustele; 3) tulu riigiettevõtetest, -asutustest ja riigivaradest, sealhulgas riigile kuuluvatest aktsiatest ja teistest väärtpaberitest; 4) sise- ja välislaenud; 5) riigile tagastatud laenud ja saadud intressid; 6) kulude katteks suunatav osa vahendite jäägist eelarves eelarveaasta alguseks; 7) muud laekumised. (2) Riigieelarve kulud on: 1) assigneeringud Presidendi Kantselei, Riigikogu Kantselei, Riigikontrolli, Õiguskantsleri Kantselei, Riigikohtu, Riigikantselei ja ministeeriumide valitsemisalade finantseerimiseks; 2) assigneeringud laenude tagastamiseks ja intresside tasumiseks; 3) assigneeringud Vabariigi Valitsuse reservfondi moodustamiseks; 4) toetused valla- ja linnaeelarvetele ja muud toetused; 5) muud assigneeringud vastavalt seadustele. (3) Kui pärast riigieelarve vastuvõtmist kehtestatakse Riigikogu või Vabariigi Valitsuse õigusakte, mille alusel valla- ja linnaeelarvete tulud vähenevad või kulud suurenevad, hüvitatakse vastavad summad riigieelarvest. § 4. Toetused valla- ja linnaeelarvetele Toetuste andmine riigieelarvest valla- ja linnaeelarvetele sätestatakse eraldi seadusega. § 5. Riigieelarve tulude ja kulude liigendamine (1) Riigieelarves esitatakse tulud maksude ja muude üheliigiliste tulude lõikes liigendatuina riigiasutuste järgi, kelle tegevusalast tulu laekub. (2) Kulud esitatakse riigieelarves koondsummadena Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, ministeeriumide valitsemisalade, kohtute, Riigikontrolli, õiguskantsleri ning nende kantseleide (käesolevas seaduses edaspidi põhiseaduslikud institutsioonid) ning eelloetletute kuludesse mittekuuluvate üheliigiliste kulude lõikes. (3) Ministeeriumi valitsemisala kulud liigendatakse valitsemisalasse kuuluvate ametite ja muude asutuste ning organisatsioonide (edaspidi ministeeriumi valitsemisala organisatsioonid) lõikes. (4) Põhiseaduslike institutsioonide ja ministeeriumide valitsemialade organisatsioonide kulud liigendatakse otstarbe järgi. (5) Põhiseadusliku institutsiooni neid kulusid, mille detailne koostis on riigisaladus, riigieelarve eelnõus ei liigendata. Nende kulude põhjendatuse üle otsustamiseks moodustab Riigikogu fraktsioonide ettepanekul ajutise komisjoni. Ajutine komisjon teatab oma otsuse eelnimetatud kulude üldsumma põhjendatuse kohta Riigikogule enne riigieelarve vastuvõtmist. Ajutise komisjoni koosseisu valitud Riigikogu liikmed on kohustatud hoidma neile komisjonis teatavaks saanud andmete saladust. (6) Riigieelarve tulude ja kulude liigenduse (tulu- ja kulukirjete loetelu) ning selle riigieelarve eelnõus detailiseerimise ulatuse määrab rahandusminister. Riigikogu võib eelarveaastaks riigieelarves määratavate assigneeringute loetelu laiendada. § 6. Riigieelarve kassatagavara Riigieelarve vahendite jääkidest eelarveaasta alguseks moodustatakse riigieelarve kassatagavara, mille suuruse määrab Vabariigi Valitsuse ettepanekul Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarve vastuvõtmisel. II peatükk RIIGIEELARVE EELNÕU KOOSTAMINE § 7. Ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti koostamise kord Ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti koostamise korra, projekti vormid ja esitamise tähtaja kehtestab rahandusminister. § 8. Ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti kulude piirsummad Rahandusministeerium arvutab seadustega ettenähtud kulude, ministeeriumidele antud ülesannete ja eelseisva eelarveaasta majanduse arengu prognoosi põhjal kulude piirsummad, mis on lähtealuseks ministeeriumide valitsemisalade eelarvete projektide koostamisel ning teatab need pärast Vabariigi Valitsuse poolt heakskiitmist ministeeriumidele. § 9. Ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti koostamine (1) Ministeerium koostab oma valitsemisala eelarve projekti, võttes aluseks: 1) ministeeriumi eelarve projekti; 2) valitsemisala organisatsioonide eelarvete projektid; 3) fondidele ja sihtkapitalidele riigieelarvest taotletavate rahaliste toetuste summade projektid; 4) käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud kulude piirsummad. (2) Kui eelarve projektis nähakse ette kulutusi üleminevatele (pärast eelarveaasta lõppu lõpetatavatele) ehitustele või üritustele, tuleb eelarve projektile lisada andmed ja põhjendused nende kulude üldsumma ja jaotuse kohta eelarveaastate lõikes. (3) Eelarve projekt esitatakse koos seletuskirjaga Rahandusministeeriumile. § 10. Ministeeriumi valitsemisala tegevus- ja majandusarengu kava Koos eelarve projektiga esitab ministeerium eelseisva eelarveaasta ja kahe järgneva aasta kohta valitsemisala tegevus- ja majandusarengu kava, mille koostamise korra kehtestab rahandusminister. § 11. Ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti läbivaatamine Rahandusministeeriumis Ministeeriumi valitsemisala eelarve projekt vaadatakse Rahandusministeeriumis läbi koos ministeeriumi esindajatega, pöörates erilist tähelepanu: 1) summade põhjendatusele ja vastavusele seletuskirjas näidatud alustele; 2) summade edasilükkamatule vajadusele ja kulutuste säästlikkusele; 3) kulunormidest kinnipidamisele. § 12. Ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti summade võtmine riigieelarve eelnõusse Riigieelarve eelnõusse võetakse ministeeriumi valitsemisala eelarve projektist summad Rahandusministeeriumi ja vastava ministeeriumi esindajate vahel kokkulepitud ning rahandusministri poolt heakskiidetud suuruses, kusjuures rahandusministril on õigus kokkulepitud summasid muuta või kustutada. § 13. Ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti läbivaatamisel tekkinud lahkhelide lahendamine Kui ministeerium ei nõustu käesoleva seaduse §-s 12 sätestatud korras tehtud otsusega, pöördub minister lahkhelide lahendamiseks rahandusministri poole. Kui läbirääkimistel rahandusministriga ei saavutata kokkulepet, on ministril õigus viie päeva jooksul esitada vastulause Vabariigi Valitsusele. § 14. Summade võtmine riigieelarve eelnõusse seadustega ettenähtust erinevas suuruses Summade võtmisel riigieelarve eelnõusse seadustega ettenähtust erinevas suuruses, esitab Rahandusministeerium koos riigieelarve eelnõuga Vabariigi Valitsusele vastavate seaduste muutmise eelnõud. § 15. Riigieelarve eelnõu koostamine Pärast ministeeriumide valitsemisalade eelarveprojektide arutelu ja ministrite vastulausete otsustamist Vabariigi Valitsuses koostab Rahandusministeerium riigieelarve eelnõu. Riigieelarve eelnõu vaatab läbi Vabariigi Valitsus. § 16. Riigieelarve eelnõu esitamine Riigikogule (1) Vabariigi Valitsus esitab Rahandusministeeriumi koostatud riigieelarve eelnõu koos käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud lisadega Riigikogule hiljemalt kolm kuud enne eelarveaasta algust. (2) Riigieelarve eelnõule lisatakse: 1) rahandusministri esildis riigieelarve eelnõu kohta; 2) informatsioon riigi majanduslikust olukorrast ja eelseisva aasta prognoos; 3) käesoleva seaduse §-st 14 tulenevad seaduseelnõud; 4) seletuskiri riigieelarve eelnõu kohta andmetega eelmise aasta tegelike, jooksvaks aastaks määratud ja eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tulude ja kulude kohta vastavalt tulude ja kulude liigendusele eelarves. § 17. Riigieelarve eelnõu avalikustamine Vabariigi Valitsus avaldab riigieelarve eelnõu koos seletuskirjaga üldiseks teadmiseks üheaegselt Riigikogule esitamisega. III peatükk RIIGIEELARVE VASTUVÕTMINE § 18. Riigieelarve vastuvõtmine Riigikogus (1) Riigikogu võtab seadusena vastu riigi kõigi tulude ja kulude eelarve. (2) Riigieelarvet arutab Riigikogu kolmel lugemisel. § 19. Riigieelarve eelnõu muutmise ettepanekud Riigieelarve eelnõu muutmise ettepanekule, mis tingib eelnõus ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära tuluallikad kulude katteks. § 20. Riigieelarve jõustumine Riigikogu poolt vastuvõetud riigieelarve jõustub eelarveaasta algusest. § 21. Kulutuste tegemine, kui riigieelarvet ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud (1) Kui Riigikogu ei võta riigieelarvet eelarveaasta alguseks vastu, võib kuni riigieelarve vastuvõtmiseni teha eelarveaasta assigneeringute arvel iga kuu kulutusi kuni ühe kaheteistkümnendikuni eelmise aasta eelarve kulutuste summast. (2) Ministeeriumi valitsemisalas võib käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud assigneeringuid kasutada ainult nende kulutuste tegemiseks, mis esinevad nii eelmise aasta eelarves kui ka jooksva aasta eelarve projektis ning kahest summast väiksema ulatuses. IV peatükk RIIGIEELARVE TÄITMINE § 22. Riigieelarve täitmise korraldamine (1) Riigieelarve täitmise korra kehtestab rahandusminister. (2) Rahandusministeerium finantseerib riigieelarves ettenähtud kulusid vastavalt tulude laekumisele ja ettenähtud assigneeringute kasutamisele. § 23. Riigieelarve assigneeringute jaotamine (1) Ministeerium, lähtudes riigieelarves ettenähtud assigneeringute suurusest, teatab kahe nädala jooksul oma valitsemisala organisatsioonidele nende assigneeringud eelarve liigenduse kõigi jaotuste lõikes. (2) Ministeerium teatab rahandusministri poolt ettenähtud tähtajaks enda ja käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud organisatsioonide assigneeringute jaotuse Rahandusministeeriumile. § 24. Riigieelarves ettenähtud summade ülekandmine ministeeriumidele (1) Vastavalt riigieelarves ettenähtud assigneeringutele kannab Rahandusministeerium pangas asuvalt riigieelarve üldiselt kuludekontolt summad ministeeriumide eelarvelistele kuludekontodele. (2) Rahandusministril on õigus ministeeriumi taotlusel erandina lubada üksikute asutuste finantseerimist vahetult riigieelarve üldiselt kuludekontolt. § 25. Ministeeriumidele riigieelarvest ülekantud summade kasutamine (1) Ministeeriumidel ja asutustel on õigus võtta rahalisi kulutusi nõudvaid kohustusi ainult nende eelarves selleks ettenähtud assigneeringute piires. (2) Ministeeriumidel ja asutustel on õigus eelarves ettenähtud assigneeringuid kasutada ainult vastava eelarveaasta jooksul, välja arvatud käesoleva seaduse § 33 2. ja 3. lõikes nimetatud assigneeringud. (3) Ministeeriumidel ja asutustel on õigus soetada eelarve assigneeringute arvel materjalide varusid oma häireteta tööks vajalikus ulatuses, kuid mitte üle rahandusministri poolt kehtestatud varude piirmäära. § 26. Lepingute sõlmimine järgmise aasta eelarve arvel (1) Inventari, seadmete ja materjalide tellimiseks on ministeeriumidel ja asutustel õigus sõlmida lepinguid järgmise aasta assigneeringute arvel kuni 50 protsendi ulatuses jooksvaks eelarveaastaks ettenähtud vastavatest assigneeringutest. (2) Lepingute sõlmimise summas, mis ületab käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud määra, otsustab rahandusministri ettepanekul Vabariigi Valitsus. § 27. Vabariigi Valitsuse reservfondi kasutamine (1) Vabariigi Valitsus eraldab reservfondist summasid rangelt sihtotstarbeliselt ja nende kasutamata jäägid tagastatakse reservfondi. (2) Reservfondist eraldatud summade kulutamise kohta on summade saaja kohustatud pidama eraldi arvestust. § 28. Riigieelarve kassatagavara kasutamine (1) Rahandusminister võib eelarveaasta jooksul kasutada riigieelarve kassatagavara riigieelarve kulude finantseerimiseks ajutiste kassalünkade korral. Kassatagavara tuleb Riigikogu poolt määratud suuruseni taastada eelarveaasta lõpuks. (2) Vabariigi Valitsuse ettepanekul võib Riigikogu riigieelarve kassatagavara riigieelarve täitmisel tekkinud tulude puudujäägi katmiseks vähendada. § 29. Riigieelarve kassaline täitmine Riigieelarve tulude ja kulude kassalist täitmist korraldatakse vastavalt rahandusministri poolt kehtestatud riigieelarve kassalise täitmise eeskirjadele. § 30. Riigieelarve assigneeringute ümberpaigutamine (1) Riigieelarve täitmisel on ministril õigus oma otsusega paigutada eelarve kulude liigenduse alajaotuste, samuti valitsemisala organisatsioonide eelarvete vahel ümber Riigikogu poolt riigieelarves kindlaks määramata assigneeringuid. Riigikogu poolt riigieelarves kindlaksmääratud assigneeringuid on keelatud ümber paigutada. (2) Asutuse juhil on õigus eelarves ettenähtud assigneeringuid, mis ei ole ministri poolt kindlaks määratud, kululiikide vahel ümber paigutada. § 31. Laenu võtmine Kui riigieelarve täitmise käigus ei laeku tulusid eelarves ettenähtud kulude finantseerimiseks vajalikus ulatuses, võib Vabariigi Valitsus esitada Riigikogule laenu võtmise seaduseelnõu. § 32. Laen valla- ja linnaeelarvetele (1) Valla- ja linnavalitsused võivad oma eelarvete tulude ajutise ebapiisavuse korral taotleda kassalünkade katteks riigieelarvest lühiajalist laenu. (2) Rahandusministeerium vaatab laenutaotlused läbi koos valla- või linnavalitsuse esindajatega, kooskõlastades laenu suuruse, laenugarantiid, intressimäära ja tagastamise tähtaja. Lühiajalist laenu antakse rahandusministri otsuse alusel riigieelarve kassatagavara arvel. (3) Lühiajaline laen tagastatakse riigi eelarveaasta lõpuks. § 33. Riigieelarve assigneeringute sulgemine (1) Eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud riigieelarve assigneeringud suletakse eelarveaasta 31. detsembri seisuga. Asutuste kassades ja eelarvelistel kontodel olevad summad kantakse riigieelarvesse või tasaarvestatakse rahandusministri poolt määratud korras. (2) Rahandusminister võib ministeeriumi taotlusel jätta sulgemata eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud assigneeringuid: 1) kapitaalmahutusteks; 2) soetusteks, mis lepingute mittekohase täitmise või lepingutähtaegade rikkumise tõttu ei toimunud. (3) Eelarveaastal sulgemata jäetud assigneeringuid on lubatud kasutada järgmise eelarveaasta lõpuni samaks otstarbeks, milleks need olid eelarves määratud. § 34. Eelarveaasta lõpuks täitmata jäänud kohustuste täitmine Eelarveaasta lõpuks täitmata jäänud kohustused, mis ei ole kaetud käesoleva seaduse § 33 2. ja 3. lõikes nimetatud assigneeringutega, täidetakse järgmise eelarveaasta vastavatest assigneeringutest. § 35. Eelarveaastal laekumata jäänud tulude arvestamine Riigieelarves ettenähtud tulud, mis ei laekunud eelarveaastal, loetakse selle eelarveaasta tuludeks, millal need laekuvad. § 36. Laenude ja intresside arvestamine (1) Riigile tagastatud laenud ja saadud intressid on selle eelarveaasta tulud, millal need laekuvad. (2) Intresside ja võetud laenude tasumine on selle eelarveaasta kulu, millal need tasutakse. § 37. Summade kasutamine, mille võrra tulud ületavad eelarveaasta lõpuks kulusid Eelarveaasta lõpuks kulusid ületava tulude summa, millest on maha arvatud käesoleva seaduse § 33 2. ja 3. lõikes nimetatud assigneeringud, kasutamise järgmisel eelarveaastal otsustab Riigikogu Vabariigi Valitsuse ettepanekul. V peatükk RIIGIEELARVE MUUTMINE, LISAEELARVE § 38. Riigieelarve muutmine Riigieelarves ettenähtud kulude ümberjaotamiseks esitab Vabariigi Valitsus Riigikogule riigieelarve muutmise seaduse eelnõu. Riigieelarve muutmise seadus võetakse vastu samas korras kui riigieelarve. § 39. Lisaeelarve eelnõu (1) Kulude tegemiseks, milleks riigieelarves ei ole assigneeringuid määratud või mille tegemiseks riigieelarve assigneeringutest ei jätku, võib Vabariigi Valitsus mitte hiljem kui kolm kuud enne eelarveaasta lõppu esitada Riigikogule lisaeelarve eelnõu. (2) Lisaeelarve eelnõule lisatakse: 1) andmed nende assigneeringute kasutamise kohta, millele lisa taotletakse; 2) põhjendused täiendavate kulude vajaduse ja nende tegemise paratamatuse kohta jooksval aastal; 3) andmed lisatulude ja eelarve vabade ressursside kohta, mida võib kasutada lisakulude katteks. § 40. Lisaeelarve eelnõu koostamine ja vastuvõtmine Lisaeelarve eelnõu koostamine ja vastuvõtmine toimub käesolevas seaduses riigieelarve koostamise ja vastuvõtmise kohta sätestatud korras, arvestades käesoleva seaduse §-s 39 toodud erisusi. VI peatükk RIIGIEELARVE TÄITMISE ARVESTUS JA ARUANDLUS § 41. Riigieelarve täitmise arvestuse korraldus (1) Riigieelarve, ministeeriumide ja asutuste eelarvete täitmise arvestust peetakse raamatupidamise kahekordses süsteemis. Arvestuse ja aruandluse korra kehtestab rahandusminister. (2) Riigieelarve täitmise arvestust peavad Rahandusministeerium ja eelarve kassalise täitmisega tegelevad pangad. (3) Ministeeriumide ja asutuste eelarvete täitmise arvestust peavad ministeeriumid, iseseisva raamatupidamisega asutused ning asutusi teenindavad raamatupidamised. § 42. Riigieelarve täitmise aruande koostamine (1) Ministeeriumid, iseseisva raamatupidamisega asutused ning asutusi teenindavad raamatupidamised koostavad oma eelarvete täitmise raamatupidamise aruanded rahandusministri poolt kehtestatud korras ja tähtaegadeks. (2) Riigieelarve täitmise aruande koostab Rahandusministeerium. § 43. Riigieelarve täitmise aruande esitamine (1) Riigieelarve täitmise aruande esitab Vabariigi Valitsus Riigikogule aruandeaastale järgneva aasta 1. juuniks. (2) Riigieelarve täitmise aruandesse kuuluvad: 1) bilanss aruandeaastale järgneva eelarveaasta alguseks; 2) tulude ja kulude aruanne; 3) Vabariigi Valitsuse reservfondi kasutamise aruanne; 4) andmed riigieelarvest toetust saanud fondide ja sihtkapitalide tulude ning kulude kohta; 5) ülevaade riigiettevõtete majandustegevuse kohta; 6) andmed riigi poolt antud laenude ja laenugarantiide kohta; 7) andmed riigivõla kohta; 8) rahandusministri poolt vajalikuks peetavad täiendavad selgitused. § 44. Seaduse rakendamine (1) Käesolev seadus jõustub 1994. aasta 1. jaanuarist. Vabariigi Valitsusel rakendada käesolevat seadust 1994. aasta riigieelarve eelnõu koostamisel. (2) Käesoleva seaduse jõustumisest tunnistatakse kehtetuks Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi eelarveseadus (ENSV Teataja 1989, 36, 555; RT 1992, 415, 65). Riigikogu esimees Ü. NUGIS Õiend Akti metaandmetesse lisatud avaldamise andmed.