Riigikogu — Konkurentsiseadus — RT I, 47, 642

(õ) 27.11.2008 16:00 Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 7. juuli 1993. a otsusega nr 156 I peatükk ÜLDSÄTTED Paragrahv 1. Seaduse ülesanne (1) Käesoleva seaduse ülesanne on konkurentsivabaduse kaitsmine Eesti territooriumil, lähtudes eelkõige tarbija huvidest. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse ka juhul, kui konkurentsi ahistamine toimub väljaspool Eesti territooriumi, kuid ahistab konkurentsi Eesti territooriumil. Paragrahv 2. Seaduse objekt (1) Käesolev seadus määrab kindlaks kõlvatu konkurentsi ja konkurentsi kahjustamise olemuse, kehtestab turusuhetes osalejate vastutuse ning sätestab konkurentsi riikliku järelevalve. (2) Käesolev seadus ei reguleeri: 1) leiutiste, patentide, kaubamärkide ja autoriõiguste kaitsega seoses tekkivaid suhteid niivõrd, kuivõrd neid suhteid reguleeritakse teiste seadustega; 2) tööjõuturul tekkivaid suhteid. Paragrahv 3. Konkurentsi mõiste Konkurents on ettevõtlusega tegelevate füüsiliste ja juriidiliste isikute ning nende liitude, assotsiatsioonide ja muude ühenduste (edaspidi: turusuhetes osalejad) selline omavaheline võistlus, mis soodustab näiteks: 1) tegevus- ja valikuvabadust; 2) kaupade, teenuste ja tehnoloogia uuendamist; 3) kaupade ja teenuste pakkumise vastavusse viimist nõudlusega; 4) turu intensiivistumist, turutoonuse tõusu. Paragrahv 4. Keeld ahistada konkurentsivabadust (1) Keelatud on konkurentsivabaduse ahistamine kõlvatu konkurentsiga ja konkurentsi kahjustamisega. (2) Konkurentsivabaduse ahistamiseks on ka konkurentsivabaduse piiramine või konkurentsipiirangute kehtestamine täidesaatva riigivõimuasutuse ja kohaliku omavalitsuse otsustega, mis on vastuolus käesoleva seadusega ega ole lubatud teiste seadustega. Paragrahv 5. Täielik kontroll teise turusuhetes osaleja üle (1) Kahte turusuhetes osalejat, kellest ühel on teise üle täielik kontroll, käsitatakse käesolevas seaduses ühe turusuhetes osalejana. (2) Turusuhetes osaleja omab täielikku kontrolli teise turusuhetes osaleja üle siis, kui ta on omandanud: 1) teise turusuhetes osaleja üle valitsemist kindlustava osa aktsiatest, osakuist või hääleõigusest; 2) erikokkuleppe alusel õiguse teise turusuhetes osaleja majandusotsuste mõjutamiseks. Paragrahv 6. Välislepingute rakendamine (1) Kui käesolev seadus on vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepinguga, kohaldatakse välislepingu sätteid. (2) Käesoleva seaduse kehtestamise järel sõlmitavad lepingud on kehtetud, kui need on vastuolus käesoleva seaduse sätetega. II peatükk KÕLVATU KONKURENTS Paragrahv 7. Kõlvatu konkurentsi mõiste Kõlvatuks konkurentsiks on turusuhetes osaleja teod, mis on vastuolus kaubandustegevuse heade kommete ja tavadega ning millega taotletakse ebaausate konkurentsieeliste saamist, sealhulgas järgmised teod: 1) eksitav reklaam; 2) firmanimetuse, kaubamärgi või muude tunnuste ebaõige kasutamine; 3) konkurendi või tema kauba halvustamine; 4) ärisaladuse kuritarvitamine; 5) teise turusuhetes osaleja töötaja ärakasutamine; 6) kaupade ja teenuste müügi ebaseaduslik piiramine või soodustamine; 7) muud teod. Paragrahv 8. Eksitav reklaam (1) Eksitav reklaam on ebatõeste andmete levitamine, mis võivad ostja tavalise tähelepanelikkuse juures tekitada eksliku mulje eriti soodsast pakkumisest. (2) Käesoleva paragrahvi 1.lõikes nimetatud andmete all mõistetakse eelkõige teavet pakutavate kaupade ja teenuste päritolu, omaduste, valmistamisviisi, hankimisviisi, hinna, auhindamise, müügi põhjuste ja varude suuruse ning turusuhetes osaleja eesõiguste, finantsseisundi ja muude omaduste kohta. (3) Kauba tootja, päritolu ja kauba omaduste märkimine on eksitav ka juhul, kui kaubal endal, selle pakendil, saatedokumentides või mujal on kasutatud märki, teavet või nimetust, mis tavalise tähelepanelikkuse juures võib viia eksitusele kauba valmistamise koha, tootja või kauba omaduste suhtes. Paragrahv 9. Firmanimetuse, kaubamärgi või muude tunnuste lubamatu kasutamine Firmanimetuse, kaubamärgi või turusuhetes osaleja muude tunnuste kasutamine on lubamatu, kui neid võib tavalise tähelepanelikkuse juures ära vahetada tunnustega, mida teine turusuhetes osaleja juba seaduslikult kasutab. Paragrahv 10. Konkurendi halvustamine Konkurendi halvustamine on tahtlik valeteadete levitamine teise turusuhetes osaleja või tema poolt müüdava kauba või teenuse kohta, kui sellega kahjustatakse konkurentsieeliste saamiseks teise turusuhetes osaleja mainet või tema äritegevust. Paragrahv 11. Ärisaladuse kuritarvitamine (1) Ärisaladuse kuritarvitamine on teise turusuhetes osaleja ärisaladuse kasutamine konkurentsieeliste saamiseks, kui vastavad andmed on saadud seadusevastaselt või nende kasutamine on vastuolus teise turusuhetes osalejaga sõlmitud kokkuleppega. (2) Ärisaladus on turusuhetes osaleja käsutuses olev tehniline, tehnoloogiline ja muu ärialane teave, samuti andmed kaubanduslike läbirääkimiste, tehingute, turu-uuringute ja muude asjaolude kohta, mille avaldamine ei ole kohustuslik ja mille saladuses hoidmist peab turusuhetes osaleja vajalikuks. Paragrahv 12. Teise turusuhetes osaleja töötaja või esindaja ärakasutamine Teise turusuhetes osaleja töötaja või esindaja ärakasutamine on tema mõjutamine mõjutaja huvides tegutsema või tema tegelik kasutamine konkurentsieeliste saamiseks. Paragrahv 13. Kaupade ja teenuste müügi ebaseaduslik piiramine või soodustamine (1) Kaupade ja teenuste müügi ebaseaduslik piiramine on: 1) ostjale müüdavate kaupade või teenuste koguse piiramine või müügi sidumine mingite tingimustega, kui see ei tulene seadusandliku või täidesaatva riigivõimuasutuse või kohaliku omavalitsusasutuse otsusest; 2) kaupade või teenuste müügi takistamine või nende müügilt kõrvaldamine enne hinnatõusu; 3) üleskutse müügi- või ostukeelu (boikoti) rakendamiseks teise turusuhetes osaleja suhtes. (2) Kaupade ja teenuste müügi ebaseaduslik soodustamine on nende müügi sidumine kohustusega: 1) osta teisi kaupu või teenuseid; 2) leida uus ostja. III peatükk KONKURENTSI KAHJUSTAMINE Paragrahv 14. Konkurentsi kahjustamine Konkurentsi kahjustamine on turusuhetes osalejate konkurentsivabaduse ahistamine järgmiste tegudega: 1) oma seisundi kuritarvitamine turgu valitseva ettevõtte poolt; 2) lepingute sõlmimine ja tegevuse kooskõlastamine konkurentsi kahjustamiseks (sh. kartellilepingud ja -otsused). Paragrahv 15. Kaubaturg (1) Kaubaturg on ostja seisukohalt hinna, kvaliteedi, tehniliste ja realiseerimistingimuste, tarbimis- ja muude omaduste poolest omavahel asendatavate kaupade ja teenuste käibimise valdkond (ostu-müügisuhete toimimisala) vaadeldaval territooriumil. (2) Konkreetse kaubaturu piiritleb konkurentsi riikliku järelevalve asutus ning tema otsus ei kuulu vaidlustamisele. Paragrahv 16. Turgu valitsev ettevõte Turgu valitsev on ettevõte või muu turusuhetes osaleja, kes on kaubaturul: 1) olulise konkurentsita (omab sellel kaubaturul vähemalt 40% käibest); 2) turusuhetes osalejate seas domineerivas seisundis oma finantsjõu, kaubaturgudele juurdepääsu, sidemete või muude asjaolude tõttu. Paragrahv 17. Turgu valitseva ettevõtte seisundi kuritarvitamine Turgu valitseva ettevõtte seisundi kuritarvitamine on näiteks: 1) tootmise, teenindamise või turustamise mahu vähendamine, et tekitada või säilitada kaubaturul rahuldamata nõudlus, mis viib vastava kauba või teenuse hinna põhjendamatule tõusule või hoidmisele kõrgel tasemel, kui teiste turusuhetes osalejate pääs kaubaturule on raskendatud; 2) kaupade ja teenuste müümine alla omahinna või muu kahjustav hinnakujundus (k.a. dumping) teise turusuhetes osaleja konkurentsivõime kahjustamise või tema turult väljatõrjumise eesmärgil; 3) turusuhetes osalejate mõjutamine endaga või teiste turusuhetes osalejatega ühinemiseks, lepingusuhetesse astumiseks või kooskõlastatud käitumiseks konkurentsi ahistamise eesmärgil; 4) põhjendamatu keeldumine kauba või teenuse müümisest ettevõttele, kellel puudub piisav võimalus teise turusuhetes osaleja valikuks, kui turgu valitseval ettevõttel oleks selleks reaalne võimalus; 5) teisele turusuhetes osalejale selliste lepingutingimuste dikteerimine, mis võimaldavad saada põhjendamatut kasumit, piirata oma lepingulist vastutust lepingu täitmata jätmise või sobimatu täitmise korral ning millega teine lepingupool vaba valiku võimaluse korral ei nõustuks; 6) lepingu sõlmimise sõltuvusse seadmine tingimusest, et teine lepingupool sõlmib lisaks antud lepingule teisi selle lepinguga seostamata lepinguid, millega teine lepingupool vaba valiku võimaluse korral ei nõustuks. Paragrahv 18. Konkurentsi kahjustavad lepingud ja kooskõlastatud tegevus (1) Lepingud ja kooskõlastatud tegevus (sh. kartellilepingud ja -otsused) on konkurentsi kahjustavad, kui nendega kolmandate turusuhetes osalejate suhtes: 1) määratakse kindlaks ostu- või müügihindu või muid lepingutingimusi; 2) piiratakse toodangu mahtu, kaubaturge või ahistatakse tehnilist arengut või investeeringuid; 3) piiratakse kaubaturule pääsu või püütakse kaubaturult välja tõrjuda kahjustava hinnakujunduse või lepingu sõlmimisest keeldumisega; 4) kasutatakse erinevaid ostu- või müügihindu muude tingimuste poolest analoogilistes lepingutes; 5) nähakse ette positiivsete või negatiivsete mõjutusvahendite rakendamist käesoleva seadusega vastuolus oleva käitumise saavutamiseks. (2) Konkurentsi riiklikku järelevalvet teostav amet võib anda loa lepingute sõlmimiseks, mis toovad kaasa käesoleva paragrahvi 1.lõikes nimetatud tagajärjed, kui selle tulemusel täidetakse vähemalt üks järgmistest tingimustest: 1) tõuseb kauba või teenuse kvaliteet või alaneb hind; 2) täiustub tootmine; 3) paraneb looduskeskkond; 4) tõuseb kauba konkurentsivõime välisturul. (3) Vabariigi Valitsus võib teha erandeid käesoleva paragrahvi 1.lõikes nimetatud tagajärgi põhjustavate lepingute sõlmimiseks. (4) Konkurentsi kahjustavad lepingud ja kooskõlastatud tegevus ei kuulu keelu alla, kui lepingut sõlmivate või kooskõlastatud tegevust arendavate poolte osatähtsus kaubaturul kokku ei ületa 10%. See tingimus peab olema täidetud lepingu kehtivuse või kooskõlastatud tegevuse kogu aja vältel, juhul kui kehtivus ületab aasta, siis igal kalendriaastal. IV peatükk KONKURENTSI RIIKLIK JÄRELEVALVE Paragrahv 19. Konkurentsi riikliku järelevalve asutused (1) Riiklikku konkurentsipoliitikat teostab Vabariigi Valitsuse poolt moodustatud konkurentsi riikliku järelevalve amet. (2) Pankade ja kindlustusseltside konkurentsi järelevalvet teostab vastava ala riikliku järelevalve asutus, kusjuures konkurentsi riikliku järelevalve ametil on õigus avaldada soovitusliku iseloomuga seisukohti. (3) Panganduse ja kindlustuse riikliku järelevalve asutustel on vastava ala konkurentsi järelevalve teostamisel analoogilised õigused ja kohustused konkurentsi riikliku järelevalve ametiga. Paragrahv 20. Ärisaladuse hoidmise kohustus (1) Konkurentsi riikliku järelevalve ameti ametiisikud on kohustatud hoidma seoses ametikohustuste täitmisega neile teatavaks saanud ärisaladusi. (2) Konkurentsi riikliku järelevalve amet võib avalikustada ärisaladusi, mis on otseselt seotud käesoleva seaduse rikkumisega turusuhetes osaleja poolt. Paragrahv 21. Konkurentsi riikliku järelevalve ameti õigused ja kohustused konkurentsipoliitika teostamisel Konkurentsi riikliku järelevalve ametil on konkurentsipoliitika teostamisel õigus ja kohustus: 1) jälgida ja analüüsida konkurentsi, kavandada konkurentsi soodustavaid meetmeid ja teha ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks; 2) kontrollida käesoleva seaduse täitmist; 3) piiritleda kaubaturgu; 4) teha kohustuslikke ettekirjutusi käesoleva seaduse rikkumise viivitamatuks lõpetamiseks, esialgse olukorra taastamiseks ja kohaldada ettenähtud sanktsioone; 5) anda erandkorras lube käesoleva seaduse paragrahv 18 1.lõikes sätestatud tagajärgi põhjustavate lepingute sõlmimiseks. Paragrahv 22. Konkurentsi riikliku järelevalve ameti õigused konkurentsivabaduse ahistamise tuvastamiseks (1) Konkurentsi riikliku järelevalve ametil on õigus konkurentsi ahistamise tuvastamiseks kontrollida turusuhetes osaleja majandustegevust puudutavaid dokumente ning saada neist koopiaid, ärakirju või väljavõtteid. (2) Konkurentsi riikliku järelevalve ameti volitatud esindajal on õigus takistamatult siseneda ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide territooriumile, hoonesse, rajatisse ja transpordivahendisse ning teostada seal konkurentsi ahistamise tuvastamiseks vajalikku kontrolli. (3) Turusuhetes osalejad on kohustatud andma konkurentsi riikliku järelevalve ameti nõudel selgitusi oma turgu valitseva ettevõtte seisundi ja konkurentsivabaduse ahistamise kohta. Paragrahv 23. Konkurentsi riikliku järelevalve ametilt lubade taotlemine (1) Käesoleva seaduse paragrahv 18 1.lõikes sätestatud tagajärgi põhjustavate lepingute sõlmimiseks esitab turusuhetes osaleja taotluse konkurentsi riikliku järelevalve ametile. (2) Konkurentsi riikliku järelevalve amet võib anda lepingu sõlmimiseks loa eeldusel, et loa saamisel saavutatav kasu ületab konkurentsile tekitatava kahju vastavalt käesoleva seaduse paragrahv 18 2.lõikele. (3) Konkurentsi riikliku järelevalve amet teeb otsuse ühe kuu jooksul, alates loataotluse saamise päevast. V peatükk VASTUTUS KONKURENTSISEADUSE RIKKUMISE EEST Paragrahv 24. Konkurentsi riikliku järelevalve ameti ettekirjutused Konkurentsi riikliku järelevalve amet, tuvastanud käesoleva seaduse rikkumise, teeb seaduserikkujale kohustusliku ettekirjutuse: 1) lõpetada viivitamatult seadusevastane tegevus ja taastada esialgne, enne seaduse rikkumist eksisteerinud olukord; 2) avalikult ümber lükata käesoleva seadusega keelatud teave. Paragrahv 25. Vastutus konkurentsi riikliku järelevalve ameti ettekirjutuste mittetäitmise eest (1) Käesoleva seaduse paragrahvis 24 sätestatud ettekirjutuse mittetäitmisel 15 kalendripäeva jooksul või mittenõuetekohasel täitmisel on konkurentsi riikliku järelevalve ametil õigus juriidilistelt isikutelt: 1) sisse nõuda vastuvaidlematus korras rahatrahv 10% ulatuses eelmise kvartali brutokäibest; kui see summa on väiksem kui kümnekordne Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötajate kuupalga alammäär (miinimumpalk), määratakse rahatrahv kümnekordse miinimumpalga suuruses summas; 2) taotleda seadusega ettenähtud korras ettevõtte või ettevõtete ühenduse likvideerimist. (2) Käesolevat seadust rikkunud füüsiline isik kannab haldusvastutust haldusõiguserikkumiste seadustiku järgi. Paragrahv 26. Konkurentsi riikliku järelevalve ameti otsuste vaidlustamine (1) Konkurentsi riikliku järelevalve ameti ettekirjutuse ja sanktsiooni rakendamise otsuse peale on õigus kohtusse edasi kaevata 15 kalendripäeva jooksul, alates otsuse tegemise päevast. Edasikaebamine ei peata konkurentsi riikliku järelevalve ameti otsuse täitmist. (2) Kui kohus tühistab konkurentsi riikliku järelevalve ameti otsuse, tagastatakse sissenõutud trahvisumma trahvi maksnud isikutele täies ulatuses. Paragrahv 27. Kahjude hüvitamine (1) Käesoleva seadusega keelatud tegude toimepanemisega tekitatud varaline või muu kahju kuulub hüvitamisele tsiviilseadustes ettenähtud korras. (2) Konkurentsi riikliku järelevalve ameti valeks tunnistatud otsuse alusel tekkinud kahju hüvitab riik. Paragrahv 28. Seaduse jõustumine Käesoleva seaduse turgu valitseva ettevõtte seisundi kuritarvitamist käsitlevad sätted jõustuvad 1993.aasta 1.oktoobrist ning konkurentsi kahjustavaid lepinguid ja kooskõlastatud tegevust käsitlevad sätted 1994.aasta 1.jaanuarist. Riigikogu esimees Ü. Nugis Õiend Akti metaandmetesse lisatud avaldamise andmed, väljakuulutamise märge ja parandatud vorming.