Riigikogu — Kriminaalkoodeksi, Eesti NSV kriminaalprotsessi koodeksi ja haldusõiguserikkumiste seadustiku muutmise ja täiendamise seadus — RT I, 33, 539

Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 9. juuni 1993. a otsusega nr 113 I. Teha kriminaalkoodeksis (RT 1992, 20, 288; RT 1993, 7, 103) järgmised muudatused ja täiendused: 1. Täiendada § 232 2. lõiget lausega «Ajateenijale mõistetud arest kantakse garnisoni arestimajas». 2. Muuta § 33 ja sõnastada see järgmiselt: «§ 33. Erikonfiskeerimine (1) Kuriteo toimepanemise vahendid ja riistad ning kuriteo läbi omandatud vara, samuti kriminaalasja menetlusel avastatud aine või ese, mida võib omandada ainult eriloaga, ja see luba puudub, kuuluvad erikonfiskeerimisele. (2) Kuriteo vahetuks objektiks olnud väärtuse erikonfiskeerimist võib kohaldada käesoleva koodeksi §-des 76, 86, 147, 148, 152, 1522, 1523, 155, 157 ja 1772 ettenähtud kuritegudes. (3) Erikonfiskeerimist võib kohaldada transpordivahenditele, mis on salaküttimiseks või salakaubaveoks eriliselt ümber ehitatud.» 3. Täiendada § 38 punktiga 11 järgmises sõnastuses: «11) kuriteo toimepanemine erakorralise või sõjaseisukorra ajal.» 4. Täiendada koodeksit §-ga 482 järgmises sõnastuses: «§ 482.Kaitseväelase või kaitseteenistuskohustuslase suhtes sõja ajal kohtuotsuse täitmise edasilükkamine (1) Sõja ajal kaitseväelase või kutse alla või mobiliseerimisele kuuluva kaitseteenistuskohustuslase suhtes tehtud, aresti või vabadusekaotust ettenägeva kohtuotsuse täitmise võib kohus kuni sõjategevuse lõppemiseni edasi lükata ja saata süüdimõistetu tegevväkke. (2) Kohus võib süüdimõistetu poolt ülesnäidatud isikliku vapruse korral vastava väeosa ülema taotlusel vabastada ta karistusest või asendada karistuse teise, kergemaliigilise karistusega. (3) Kui isik, kelle suhtes kohtuotsuse täitmine lükati edasi seoses sõjaseisukorraga, paneb toime uue kuriteo, mõistab kohus talle karistuse vastavalt käesoleva koodeksi § 41 sätetele.» 5. Muuta § 72 ja sõnastada see järgmiselt: «§ 72. Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla või diskrimineerimise õhutamine (1) Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla või diskrimineerimise õhutamise eest — karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani. (2) Sama tegevuse eest, kui see tõi kaasa inimese hukkumise, vigastamise või muu raske tagajärje, — karistatakse vabadusekaotusega kuni kolme aastani.» 6. Muuta § 721 ja sõnastada see järgmiselt: «§ 721. Võrdõiguslikkuse rikkumine Üksikisiku õiguste otsese või kaudse kitsendamise või talle otseste või kaudsete eeliste kehtestamise eest olenevalt tema rahvusest, rassist, nahavärvusest, soost, keelest, päritolust, usutunnistusest, poliitilistest või muudest veendumustest, varalisest või sotsiaalsest seisundist või muude asjaolude alusel — karistatakse rahatrahvi või arestiga.» 7. Muuta § 76 ja sõnastada see järgmiselt: «§ 76. Salakaubavedu (1) Salakaubaveo, s.o. tollikontrollile kuuluva kauba või muu väärtuse olulises ulatuses ebaseadusliku toimetamise eest üle tollipiiri tollikontrolli eest varjatuna või sellest kõrvale hoides või muul pettuslikul viisil — karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani. (2) Keelatud või vastava loata eriluba nõudva kauba või muu väärtuse — radioaktiivse või lõhkematerjali, narkootilise, psühhotroopse, tugevatoimelise või mürkaine, tulirelva või laskemoona, välja arvatud siledaraualine jahipüss või selle laskemoon — salakaubaveo eest — karistatakse vabadusekaotusega kuni viie aastani. (3) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes ettenähtud salakaubaveo eest sellega tegelemiseks organiseerunud isikute grupi või ametiisiku poolt oma ametiseisundi ärakasutamisega — karistatakse vabadusekaotusega kuni kaheksa aastani.» 8. Muuta § 781 ja sõnastada see järgmiselt: «§ 781.Tegevteenistusest või õppekogunemisest kõrvalehoidumine (1) Kaitsejõudude õppekogunemisele ilmumisest kõrvalehoidumise eest reservväelase poolt — karistatakse arestiga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani. (2) Kaitsejõudude tegevteenistusse ilmumisest kõrvalehoidumise eest kutsealuse poolt — karistatakse vabadusekaotusega kuni kahe aastani.» 9. Asendada §-s 781 «Mobilisatsioonist kõrvalehoidumine» arv «781» arvuga «782». 10. Asendada §-s 86 sõnad «suures ulatuses» sõnadega «olulises ulatuses». 11. Asendada §-s 128 sõnad «hävitamisega suures ulatuses» sõnadega «hävitamise või rikkumisega olulises ulatuses». 12. Asendada koodeksi 4. peatüki pealkirjas sõna «kodaniku» sõnaga «isiku». 13. Asendada §-s 131 sõna «rahvasaadikuks» sõnadega «Vabariigi Presidendiks, Riigikogu liikmeks või kohaliku omavalitsuse volikogu liikmeks». 14. Asendada §-s 132 sõna «rahvasaadikute» sõnadega «Vabariigi Presidendi, Riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu». 15. Asendada § 1321 pealkirjas ja tekstis sõna «rahvasaadiku» sõnadega «Vabariigi Presidendi, Riigikogu liikme või kohaliku omavalitsuse volikogu liikme». 16. Asendada § 1341 pealkirjas ning 1. ja 2. lõikes sõna «kodanik» sõnaga «isik» vastavas käändes. 17. Muuta § 138 ja sõnastada see järgmiselt: «§ 138. Usutalituse täitmise takistamine Usutalituse täitmise takistamise eest, kui see talitus ei kahjusta avalikku korda, tervist ega kõlblust, — karistatakse rahatrahvi või arestiga.» 18. Muuta § 144 ja sõnastada see järgmiselt: «§ 144. Vara tahtlik hävitamine või rikkumine Võõra vara tahtliku hävitamise või rikkumise eest üldohtlikul viisil või kui see põhjustas olulise varalise kahju — karistatakse vabadusekaotusega kuni kümne aastani.» 19. Muuta § 1481 ja sõnastada see järgmiselt: «§ 1481.Tuludeklaratsiooni või muude maksuarvutluste esitamisest kõrvalehoidumine, tulude või muude maksustamisobjektide varjamine või maksude tasumisest kõrvalehoidumine (1) Tuludeklaratsiooni esitamisest kõrvalehoidumise või deklaratsiooni õigeaegselt esitamata jätmise või selles moonutatud andmete esitamise eest tuludeklaratsiooni esitama kohustatud isiku poolt, kui samasuguse rikkumise eest oli süüdlase suhtes kohaldatud halduskaristust, — karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani. (2) Tulude või muude maksustamisobjektide varjamise, vähendamise või sel eesmärgil kulude suurendamise, tuludeklaratsioonide, maksuarvutluste, raamatupidamisaruannete ja muude maksude ning maksete arvutamise ja eelarvesse kandmisega seotud dokumentide mitteõigeaegse esitamise või esitamata jätmise, maksude õigsuse määramiseks ja kontrolliks vajalike raamatupidamisdokumentide, lepingute ja teiste dokumentide mitteõigeaegse esitamise või esitamata jätmise, maksuameti ettekirjutuste mittetäitmise eest selleks kohustatud pädeva ametiisiku poolt, kui samasuguse rikkumise eest oli süüdlase suhtes kohaldatud halduskaristust, — karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani. (3) Maksude mittetähtaegse tasumise või tasumata jätmise ning panga poolt maksuameti esitatud maksude sundsissenõudmise korralduse ebaõige täitmise või täitmata jätmise eest selleks kohustatud pädeva ametiisiku poolt, kui samasuguse rikkumise eest oli süüdlase suhtes kohaldatud halduskaristust, — karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani. (4) Töötajate palgast (tulust) üksikisiku tulumaksu ebaõige kinnipidamise või kinni pidamata jätmise või kinnipeetud maksete mittetäieliku või mitteõigeaegse eelarvesse kandmise eest selleks kohustatud pädeva ametiisiku poolt, kui samasuguse tegevuse eest oli süüdlase suhtes kohaldatud halduskaristust, — karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani. (5) Sama tegevuse eest isiku poolt, kellel on karistatus käesoleva paragrahvi 1., 2., 3. või 4. lõikes ettenähtud kuriteo eest, — karistatakse vabadusekaotusega ühest kuni viie aastani. (6) Käesoleva paragrahvi 1., 2., 3. või 4. lõikes ettenähtud tegevuse eest suures ulatuses — karistatakse vabadusekaotusega kolmest kuni seitsme aastani.» 20. Täiendada § 1482 pärast sõna «hävitamise» sõnadega «või rikkumise». 21. Asendada §-s 161 sõna «kodaniku» sõnaga «isiku». 22. Muuta § 1611 pealkiri ja sõnastada see järgmiselt: «Võimuliialdus». 23. Asendada §-s 162 sõna «kodaniku» sõnaga «isiku». 24. Asendada §-s 166 sõna «kodaniku» sõnaga «isiku». 25. Asendada §-s 1671 sõna «kodaniku» sõnaga «isiku». 26. Asendada §-s 168 sõna «kodaniku» sõnaga «isiku». 27. Asendada §-s 1772 sõna «meditsiiniline» sõnaga «meditsiinilise». 28. Asendada § 184 1. lõikes sõna «ühiskonnavastase» sõnaga «õigusvastase» ja 2. lõikes sõnad «kodaniku» ja «ühiskonnavastase» sõnadega vastavalt «isiku» ja «õigusvastase». 29. Asendada §-s 188 sõna «kodaniku» sõnaga «isiku». 30. Muuta § 1951 ja sõnastada see järgmiselt: «§ 1951.Loomade julm kohtlemine või muu loomakaitse eeskirjade rikkumine Loomade julma kohtlemise eest, mille tagajärjel nad hukkusid või said vigastada, samuti loomade piinamise või loomade kaitseks kehtestatud eeskirjade rikkumise eest, kui süüdlase suhtes oli samasuguse teo eest kohaldatud halduskaristust, — karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.» 31. Asendada § 195 2. lõikes sõnad «ühiskondlikku» ja «kodanikule» vastavalt sõnadega «avalikku» ja «isikule». 32. Asendada §-s 1971 arv «2)» arvuga «(2)». 33. Muuta § 2011 ja sõnastada see järgmiselt: «§ 2011.Avaliku korra rikkumine või rünne isikule või tema õigustele usutalituse täitmise näol (1) Grupi organiseerimise või juhtimise eest, kui grupi tegevus religioosse õpetuse kuulutamise või usutalituse näol on seotud avaliku korra rikkumisega või kahju tekitamisega isiku tervisele või muu ründega isiku elule või õigustele, samuti isiku kallutamisega keeldumisele kodanikukohustuste täitmisest, — karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabatusekaotusega kuni viie aastani. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes tähendatud grupi tegevusest aktiivse osavõtu eest, samuti selle grupi religioosses õpetuses ja usutalituses ettenähtud tegude toimepanemise propageerimise eest — karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani.» 34. Asendada § 204 pealkirjas ja 1. lõike tekstis sõnad «ekspluateerimise eeskirjade» sõnaga «käituseeskirjade». 35. Paragrahvis 207: 1) täiendada pealkirja ja teksti pärast sõna «valmistamine» sõnaga «müümine»; 2) asendada 2. lõikes sõna «lõhkeaine» sõnaga «lõhkematerjali». 36. Tunnistada § 2081 kehtivuse kaotanuks. 37. Asendada §-s 2113 sõnad «sisemere- või territoriaalvetes» sõnadega «sisemerel, territoriaalvetes või majandusvööndis». 38. Täiendada koodeksit §-ga 2114 järgmises sõnastuses: «§ 2114. Jäätmete käitlemise korra rikkumine Jäätmete käitlemise korra rikkumise eest, kui samasuguse rikkumise eest oli kohaldatud süüdlase suhtes halduskaristust, — karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani.» 39. Täiendada koodeksit enne «Lõppsätteid» 12. peatükiga «Kaitseteenistusalased kuriteod» järgmises sõnastuses: «12. peatükk KAITSETEENISTUSALASED KURITEOD § 245. Vastutus kaitseteenistusalaste kuritegude toimepanemise eest (1) Kaitseteenistusalaste kuritegude toimepanemise eest kannavad vastutust isikud, kes on tegevteenistuses kaitseväes, piirivalves, sisekaitse- ja Päästeameti üksustes või muudes organisatsioonides, millele on laiendatud kaitseväes kehtivad määrustikud, samuti õppekogunemisel viibivad reservväelased. (2) Isik loetakse tegevteenistuses olevaks käskkirjaga määratud päevast, mil ta arvati väeosa või käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud asutuse või organisatsiooni koosseisu. (3) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes loetletud isikud kannavad käesoleva koodeksi eriosa teistes peatükkides ettenähtud kuritegude toimepanemise eest vastutust üldistel alustel. § 246. Keeldumine käsu täitmisest (1) Keeldumise eest ülema teenistusalase käsu täitmisest isiku poolt, kellel on kehtiv distsiplinaarkaristus sellise üleastumise eest, — karistatakse arestiga. (2) Ülema teenistusalase käsu täitmisest avaliku keeldumise eest isiku või isikute grupi poolt — karistatakse arestiga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani. (3) Keeldumise eest ülema teenistusalase käsu täitmisest erakorralise või sõjaseisukorra ajal — karistatakse vabadusekaotusega kuni kümne aastani. § 247. Käsu täitmata jätmine (1) Ülema teenistusalase käsu tahtliku täitmata jätmise eest isiku poolt, kellel on kehtiv distsiplinaarkaristus sellise üleastumise eest, — karistatakse arestiga. (2) Ülema teenistusalase käsu tahtliku täitmata jätmise eest erakorralise või sõjaseisukorra ajal — karistatakse vabadusekaotusega kuni viie aastani. § 248. Ülemale vastuhakkamine või tema sundimine teenistuskohustuste rikkumisele (1) Vastuhakkamise eest ülemale või muule isikule, kes on temale pandud kaitseteenistusalaste kohustuste täitmisel, kui see vastuhakkamine oli seotud vägivallaga isiku kallal või vägivallaga ähvardamisega, samuti nende isikute sundimise eest teenistuskohustuste rikkumisele — karistatakse arestiga või vabadusekaotusega kuni kuue aastani. (2) Sama tegevuse eest isikute grupi poolt või relva kasutamisega ähvardamisega või relva kasutamisega — karistatakse vabadusekaotusega kuni kaheksa aastani. (3) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes ettenähtud tegevuse eest erakorralise või sõjaseisukorra ajal — karistatakse vabadusekaotusega viiest kuni viieteistkümne aastani. § 249. Ähvardus või vägivald ülema suhtes (1) Ülema ähvardamise eest tapmise, kehavigastuse tekitamise või vara hävitamisega, samuti ülema ähvardamise eest panna samasuguseid tegusid toime tema perekonnaliikmete suhtes, kui ähvarduse eesmärgiks oli kaitseteenistusalaste kohustuste täitmise lõpetamine või nende iseloomu muutmine ähvardaja huvides, samuti ülema sellise ähvardamise eest seoses tema osavõtuga kuriteo või muu õigusvastase teo tõkestamisest — karistatakse arestiga või vabadusekaotusega kuni kahe aastani. (2) Üliraske, raske või kerge kehavigastuse tekitamise, peksmise või muu vägivallateo eest, mis pandi toime kaitseteenistusalaste kohustuste täitmisel oleva ülema suhtes seoses tema poolt nende kohustuste täitmisega või seoses tema osavõtuga kuriteo või muu õigusvastase teo tõkestamisest, — karistatakse arestiga või vabadusekaotusega kuni kaheteistkümne aastani. (3) Sama tegevuse eest erakorralise või sõjaseisukorra ajal — karistatakse vabadusekaotusega viiest kuni viieteistkümne aastani. § 250. Omavoliline lahkumine väeosast või teenistuskohast (1) Väeosast või teenistuskohast omavolilise lahkumise eest, samuti väeosast väljalubatu tähtajaks teenistusse mitteilmumise eest teenistuskohale määramisel või üleviimisel või komandeeringust, puhkuselt või raviasutusest tagasitulekul, kui omavoliline äraolek kestis üle kolme ööpäeva, — karistatakse arestiga. (2) Sama tegevuse eest erakorralise või sõjaseisukorra ajal — karistatakse vabadusekaotusega kuni viie aastani. § 251. Väeosa omavoliline mahajätmine lahinguolukorras Väeosast või teenistuskohast omavolilise lahkumise eest lahinguolukorras, sõltumata äraoleku kestusest, — karistatakse vabadusekaotusega viiest kuni viieteistkümne aastani. § 252. Väejooks (1) Väeosast või teenistuskohast omavolilise lahkumise eest kaitseteenistusest kõrvalehoidumise eesmärgil — karistatakse vabadusekaotusega kahest kuni nelja aastani. (2) Sama tegevuse eest erakorralise või sõjaseisukorra ajal — karistatakse vabadusekaotusega kümnest kuni viieteistkümne aastani. § 253. Kõrvalehoidumine kaitseteenistusest enesevigastamise abil või muul viisil (1) Kõrvalehoidumise eest kaitseteenistusalaste kohustuste kandmisest endale vigastuse tekitamise või tekitada laskmise, haiguse simuleerimise, dokumendi võltsimise või muu pettuse abil — karistatakse vabadusekaotusega kahest kuni nelja aastani. (2) Sama tegevuse eest erakorralise või sõjaseisukorra ajal — karistatakse vabadusekaotusega kümnest kuni viieteistkümne aastani. § 254. Masinate juhtimise või käituseeskirjade rikkumine Lahingutehnika, spetsiaal- või transpordimasina juhtimise või käituseeskirjade rikkumise eest, kui see põhjustas õnnetusjuhtumi inimesega või muu raske tagajärje, — karistatakse vabadusekaotusega kuni kümne aastani. § 255. Lendude või nendeks ettevalmistamise eeskirjade rikkumine Lendude või nendeks ettevalmistamise eeskirjade rikkumise eest, kui see põhjustas õnnetusjuhtumi inimesega või muu raske tagajärje, — karistatakse vabadusekaotusega kuni kaheteistkümne aastani. § 256. Laevajuhtimiseeskirjade rikkumine Laevajuhtimiseeskirjade rikkumise eest, kui see põhjustas laeva hukkumise või sellele tõsise kahjustuse tekkimise, õnnetusjuhtumi inimesega või muu raske tagajärje, — karistatakse vabadusekaotusega kuni kaheteistkümne aastani. § 257. Garnisoni- või sisemäärustiku sätete rikkumine (1) Garnisoni- või sisemäärustiku sätete rikkumise eest, kui see põhjustas olulise kahju või muu raske tagajärje, — karistatakse arestiga või vabadusekaotusega kuni viie aastani. (2) Sama tegevuse eest erakorralise või sõjaseisukorra ajal — karistatakse vabadusekaotusega kahest kuni kaheksa aastani. § 258. Riigisaladust kujutavate sõjalise iseloomuga andmete avaldamine või sõjasaladust sisaldava dokumendi kaotamine (1) Riigisaladust kujutavate sõjalise iseloomuga andmete avaldamise eest — karistatakse vabadusekaotusega kuni kolme aastani. (2) Riigisaladust kujutavaid sõjalisi andmeid sisaldava dokumendi, samuti eseme kaotamise eest, millesse puutuvad andmed kujutavad riigisaladust, isiku poolt, kellele see dokument või ese oli usaldatud, kui kaotamine oli nimetatud dokumendi või esemega ümberkäimiseks kehtestatud eeskirjade rikkumise tagajärg, — karistatakse vabadusekaotusega ühest kuni viie aastani. (3) Käesoleva paragarahvi 1. ja 2. lõikes ettenähtud tegude eest, kui need põhjustasid raske tagajärje, — karistatakse vabadusekaotusega kuni kaheksa aastani. § 259. Võimu kuritarvitamine (1) Ülema või ametiisiku poolt võimu või teenistusseisundi kuritarvitamise, võimupiiridest või teenistusvolitustest üleastumise eest, kui sellega põhjustati oluline kahju isiku, ettevõtte, asutuse või organisatsiooni seadusega kaitstud õigustele ja huvidele või riigi huvidele, — karistatakse arestiga või vabadusekaotusega kuni viie aastani. (2) Samade tegude eest erakorralise või sõjaseisukorra ajal — karistatakse vabadusekaotusega kahest kuni kaheksa aastani. § 260. Teenistusalane lohakus (1) Ülema või ametiisiku poolt oma teenistusalaste kohustuste täitmata jätmise või nõuetele mittevastava täitmise eest nendesse kohusetundetu või lohaka suhtumise tagajärjel, kui sellega põhjustati suur varaline kahju või muu raske tagajärg isiku, ettevõtte, asutuse või organisatsiooni seadusega kaitstud õigustele ja huvidele või riigi huvidele, — karistatakse arestiga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani. (2) Samade tegude eest erakorralise või sõjaseisukorra ajal — karistatakse arestiga või vabadusekaotusega kuni viie aastani. § 261. Kaitseväe vara pillamine (1) Kaitseväe relvastuse, tehnika, varustuse või muu vara pantimise, mahajätmise, hooletu hoidmise või ettevaatamatu rikkumise eest, kui sellega tekitati oluline kahju, — karistatakse arestiga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani. (2) Sama tegevuse eest erakorralise või sõjaseisukorra ajal — karistatakse vabadusekaotusega kuni seitsme aastani. § 262. Sõjajõudude üleandmine või sõjapidamisvahendi jätmine vaenlasele Ülema poolt temale usaldatud sõjajõudude üleandmise eest vaenlasele, samuti kindlustuse, lahingutehnika või muu sõjapidamisvahendi jätmise eest vaenlasele, ilma et seda oleks tinginud lahinguolukord, — karistatakse vabadusekaotusega kümnest kuni viieteiskümne aastani. § 263. Hukkuva sõjalaeva mahajätmine (1) Hukkuva sõjalaeva mahajätmise eest komandöri poolt, kes ei täitnud oma teenistuskohustusi lõpuni, samuti laeva meeskonda kuuluva isiku poolt ilma komandöri sellekohase korralduseta — karistatakse vabadusekaotusega kuni viie aastani. (2) Sama tegevuse eest erakorralise või sõjaseisukorra ajal — karistatakse vabadusekaotusega kahest kuni seitsme aastani. § 264. Lahinguvälja omavoliline mahajätmine või relvaga tegutsemisest keeldumine Lahingu ajal lahinguvälja omavolilise mahajätmise või lahingu ajal relvaga tegutsemisest keeldumise eest — karistatakse vabadusekaotusega kümnest kuni viieteistkümne aastani. § 265. Marodeerimine Lahinguväljal langenu või haavatu juures oleva eseme riisumise eest — karistatakse vabadusekaotusega kolmest kuni kümne aastani. § 266. Tsiviilelanikkonna kaitset käsitlevate rahvusvahelise õiguse normide rikkumine Sõja ajal tsiviilelanikkonna kaitset käsitlevate rahvusvahelise õiguse normide rikkumise eest — karistatakse vabadusekaotusega kuni viieteistkümne aastani. § 267. Sõjavangi halb kohtlemine Sõjavangi halva kohtlemise eest, mis oli seotud erilise julmusega või toime pandud haige või haavatu suhtes, samuti hooletu kohustuste täitmise eest haige või haavatu suhtes isiku poolt, kellele oli pandud tema ravimine või tema eest hoolitsemine, raskema kuriteo tunnuste puudumisel — karistatakse arestiga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani.» II. Teha Eesti NSV kriminaalprotsessi koodeksis (ENSV Teataja 1961, 1, 4 ja lisa; 1963, 28, 107; 1966, 20, 121; 1967, 12, 72; 1982, 24, 351; 1984, 16, 179 ja 31, 377; 1985, 9, 126 ja 31, 483; 1986, 6, 65 ja 19, 251; 1988, 6, 68 ja 36, 517; 1989, 28, 373; RT 1990, 22, 274; 1992, 20, 290; 1993, 19, 339) järgmised muudatused ja täiendused: 1. Paragrahvis 99: 1) tunnistada kehtivuse kaotanuks punktid 2, 4 ja 5; 2) asendada punktis 3 sõnad «parandusliku töö asutuste, uurimisisolaatorite, ravi- ja tööprofülaktooriumide ning kasvatus- ja tööprofülaktooriumide ülemad» sõnadega «parandusliku töö asutused ja uurimisisolaatorid»; 3) senised punktid 3, 6 ja 7 lugeda vastavalt punktideks 2, 3 ja 4. 2. Paragrahvis 105: 1) asendada tekstis sõnad «76 lg. 2» sõnadega «76 lg. 2 ja 3»; 2) täiendada teksti pärast sõnu «143 lg. 3» sõnadega «1481 lg. 6»; 3) jätta tekstist välja arv «144»; 4) täiendada teksti pärast sõnu «2103 lg. 2» sõnadega «247 lg. 2, 248 lg. 1 ja 2, 249 lg. 1, 250 lg. 2, 252 lg. 2, 253 lg. 1, 257, 258, 259, 260, 261 lg. 2, 263, 267». III. Teha haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 396; RT 1993, 7, 103) järgmised muudatused ja täiendused: 1. Paragrahvis 21: 1) muuta 2., 3. ja 4. lõige ja sõnastada need järgmiselt: «(2) Rahatrahvi minimaalmäär on poole päevapalga, maksimaalmäär kahesaja päevapalga suurune summa. (3) Haldusõiguserikkumise asja arutama volitatud ametiisik võib määrata rahatrahvi kuni kümne päevapalga ulatuses. Politsei-, tolli-, tööinspektsiooni-, hinna-, kaubandus-, maksu- ja piirivalveametnik ning mereinspektsiooni volitatud looduskaitseametnik võib määrata rahatrahvi viiekümne päevapalga ulatuses. (4) Halduskohtunik võib määrata rahatrahvi käesoleva paragrahvi 2. lõikes ettenähtud ulatuses.»; 2) tunnistada 6. lõige kehtivuse kaotanuks. 2. Täiendada § 22 5. lõikega järgmises sõnastuses: «(5) Eriõiguse äravõtmise põhikaristusena otsustab haldusõiguserikkumise asja arutama volitatud ametiisik või halduskohtunik. Eriõiguse äravõtmise lisakaristusena koos rahatrahvi või haldusarestiga otsustab halduskohtunik.» 3. Muuta §-s 30 3. ja 4. lõige ning sõnastada need järgmiselt: «(3) Juhul kui halduskaristuse määramise esialgne otsus kehtestatud korras tühistatakse ja haldusõiguserikkumise asi saadetakse uuesti arutamiseks, võib halduskaristust määrata ühe kuu jooksul, arvates halduskaristuse määramise esialgse otsuse tühistamise päevast. (4) Ühelgi juhul ei või halduskaristust määrata, kui haldusõiguserikkumise päevast, jätkuva haldusõiguserikkumise korral selle avastamise päevast, on möödunud üks aasta või rohkem aega.» 4. Paragrahvis 31: 1) asendada sõna «määramist» sõnadega «täideviimise lõppemist»; 2) täiendada paragrahvi 2. lõikega järgmises sõnastuses: «(2) Karistatuse kustumist arvutatakse põhi- ja lisakaristuse täideviimise lõppemisest.»; 3) lugeda senine tekst 1. lõikeks. 5. Muuta § 34 pealkiri ja 1. lõige ning sõnastada need järgmiselt: «§ 34. Tööõiguse aktide nõuete rikkumine (1) Tööõiguse aktide nõuete, sealhulgas ohutustehnika või muude töökaitse eeskirjade rikkumise eest nende täitmise eest vastutava isiku poolt — määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses.» 6. Muuta § 39 ja sõnastada see järgmiselt: «§ 39. Maaomandiõiguse rikkumine Maatüki omavolilise kasutamise või maakasutamisõiguse omavolilise loovutamise eest — määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses.» 7. Täiendada seadustikku §-ga 481 järgmises sõnastuses: «§ 481. Geodeetilise võrgu märkide kahjustamine (1) Kohaliku (linnade, alevite, valdade) plaanilise ja kõrguselise võrgu märkide hävitamise, rikkumise või omavolilise teisaldamise eest — määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. (2) Riikliku plaanilise, kõrguselise ja gravimeetrilise võrgu märkide hävitamise, rikkumise või omavolilise teisaldamise eest — määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses.» 8. Asendada §-s 51 sõna «kolmesaja» sõnaga «kahesaja». 9. Muuta § 65 ja sõnastada see järgmiselt: «§ 65. Loomade julm kohtlemine või muu loomakaitse eeskirja rikkumine Loomade julma kohtlemise eest, mille tagajärjel nad hukkusid või said vigastada, samuti loomade piinamise või loomakaitse eeskirja rikkumise eest — määratakse rahatrahv kuni kuuekümne päevapalga ulatuses.» 10. Jätta § 68 1. lõikest välja sõnad «ametiisiku poolt». 11. Täiendada § 92 2. lõiget pärast sõna «registreerimismärgita» sõnadega «või sellele autole mittekuuluva registreerimismärgiga». 12. Muuta § 94 punkti 2 sanktsioon ja sõnastada see järgmiselt: «määratakse rahatrahv kuni kolmekümne päevapalga ulatuses või võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus kuni kolmeks kuuks või määratakse rahatrahv kuni kahekümne päevapalga ulatuses ja võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus kuni kaheks kuuks.» 13. Paragrahvis 96: 1) muuta 1. lõike sanktsioon ja sõnastada see järgmiselt: «määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses või võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus kuni kaheks aastaks või määratakse rahatrahv kuni kaheksakümne päevapalga ulatuses ja võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus kuni üheks aastaks.»; 2) muuta 2. lõike sanktsioon ja sõnastada see järgmiselt: «määratakse rahatrahv kuni saja kolmekümne päevapalga ulatuses.»; 3) muuta 3. lõike sanktsioon ja sõnastada see järgmiselt: «määratakse rahatrahv kuni saja seitsmekümne päevapalga ulatuses või võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus kuni kolmeks aastaks või määratakse rahatrahv kuni saja viiekümne päevapalga ulatuses ja võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus kuni kaheks aastaks või määratakse haldusarest kuni kolmkümmend ööpäeva.» 14. Muuta § 98 1. lõike sanktsioon ja sõnastada see järgmiselt: «määratakse rahatrahv kuni saja viiekümne päevapalga ulatuses või võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus kuni kolmeks aastaks või määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses ja võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus kuni kaheks aastaks.» 15. Muuta § 99 1. lõike sanktsioon ja sõnastada see järgmiselt: «määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses või võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus kuni kuueks kuuks või määratakse rahatrahv kuni kolmekümne päevapalga ulatuses ja võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus kuni kolmeks kuuks.» 16. Täiendada seadustikku §-ga 1011 järgmises sõnastuses: «§ 1011.Võltsitud juhitunnistuse kasutamine mootorsõiduki juhi poolt (1) Mootorsõiduki juhtimist õigustava dokumendina võltsitud juhitunnistuse teadvalt kasutamise eest — määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni kolmkümmend ööpäeva. (2) Sama teo eest isiku poolt, kellel on mootorsõiduki juhtimise õigus — määratakse rahatrahv kuni saja viiekümne päevapalga ulatuses või võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus kuni kaheks aastaks või määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses ja võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus kuni üheks aastaks või määratakse haldusarest kuni kolmkümmend ööpäeva.» 17. Paragrahvis 103: 1) muuta 1. lõike sanktsioon ja sõnastada see järgmiselt: «määratakse rahatrahv kuni saja viiekümne päevapalga ulatuses või võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus kuni kolmeks aastaks või määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses ja võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus kuni kaheks aastaks.»; 2) jätta 2. lõikest välja sõnad «eespool paikneva». 18. Muuta § 104 sanktsioon ja sõnastada see järgmiselt: «määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses või võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus kuni kolmeks aastaks või määratakse rahatrahv kuni kaheksakümne päevapalga ulatuses ja võetakse ära mootorsõiduki juhtimise õigus kuni kaheks aastaks.» 19. Täiendada seadustikku §-ga 1061 järgmises sõnastuses: «§ 1061.Kohustusliku liikluskindlustuse tunnistuse mitteesitamine Kohustusliku liikluskindlustuse tunnistuse mitteesitamise eest kontrollimise õigust omavale isikule sõidukijuhi poolt (välja arvatud riigieelarvelisele asutusele või organisatsioonile kuuluv mootorsõiduk) — määratakse rahatrahv kuni viie päevapalga ulatuses.» 20. Muuta § 138 ja sõnastada see järgmiselt: «§ 138. Valuutatehingute sooritamise korra rikkumine (1) Valuutatehingute sooritamise korra rikkumise eest — määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses. (2) Isiku tülitamise eest temalt valuuta ostmise, vahetamise või omandamise eesmärgil — määratakse rahatrahv viiekümne kuni kahesaja päevapalga ulatuses. (3) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes ettenähtud tegevuse eest vähemalt teistkordselt aasta jooksul — määratakse rahatrahv saja kuni kahesaja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni viisteist ööpäeva.» 21. Muuta § 141 ja sõnastada see järgmiselt: «§ 141.Tuludeklaratsiooni või muude maksuarvutluste esitamisest kõrvalehoidumine, tulude või muude maksustamisobjektide varjamine ja maksude tasumisest kõrvalehoidumine (1) Tuludeklaratsiooni esitamisest kõrvalehoidumise või deklaratsiooni õigeaegselt esitamata jätmise või selles moonutatud andmete esitamise eest tuludeklaratsiooni esitama kohustatud isiku poolt — määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. (2) Tulude või muude maksustamisobjektide varjamise, vähendamise või sel eesmärgil kulude suurendamise, tuludeklaratsioonide, maksuarvutluste, raamatupidamisaruannete ja muude maksude ning maksete arvutamise ja eelarvesse kandmisega seotud dokumentide mitteõigeaegse esitamise või esitamata jätmise, maksude õigsuse määramiseks ja kontrolliks vajalike raamatupidamisdokumentide, lepingute ja teiste dokumentide mitteõigeaegse esitamise või esitamata jätmise, maksuameti ettekirjutuste mittetäitmise eest selleks kohustatud pädeva ametiisiku poolt — määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. (3) Maksude mittetähtaegse tasumise või tasumata jätmise ning panga poolt maksuameti esitatud maksude sundsissenõudmise korralduse ebaõige täitmise või täitmata jätmise eest selleks kohustatud pädeva ametisiku poolt — määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. (4) Töötajate palgast (tulust) üksikisiku tulumaksu ebaõige kinnipidamise või kinni pidamata jätmise või kinnipeetud maksete mittetäieliku või mitteõigeaegse eelarvesse kandmise eest selleks kohustatud pädeva ametiisiku poolt — määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses.» 22. Täiendada seadustikku §-ga 1411 järgmises sõnastuses: «§ 1411.Metsamaterjali ostu-müügi või üleandmise-vastuvõtmise korra rikkumine Metsamaterjali ostu-müügi või üleandmise-vastuvõtmise korra rikkumise eest ostja või vastuvõtja poolt — määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses.» 23. Täiendada seadustikku §-ga 1441 järgmises sõnastuses: «§ 1441. Pisivargus (1) Võõra vara salajase pisivarguse eest, mis ei olnud seotud vargusega eluruumist või vara asukohta pääsemist takistanud tõkke või lukustuse kõrvaldamisega, — määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses või haldusarest kuni viisteist ööpäeva. (2) Pisivargus käesoleva paragrahvi järgi on vargus, kui varastatu maksumus ei ületa kümmet päevapalka. Seejuures võib arvestada peale varastatu maksumuse ka selle kogust natuuras (kaalu, mahtu).» 24. Paragrahvis 146: 1) jätta tektist välja sõna «kasutamise»; 2) lugeda senine tekst 1. lõikeks; 3) täiendada teksti 2. lõikega järgmises sõnastuses: «(2) Enesekaitse või ründe erivahendite ebaseadusliku kasutamise eest — määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni üks kuu.» 25. Täiendada seadustikku §-ga 1461 järgmises sõnastuses: «§ 1461.Külmrelva ilma vastava loata kandmine, valmistamine või turustamine Külmrelva ilma vastava loata kandmise, valmistamise või turustamise eest, välja arvatud juhud, kui külmrelva kandmine on seotud töö või teenistuse tingimustega, — määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni üks kuu.» 26. Paragrahvis 153: 1) jätta välja sõna «tahtliku»; 2) asendada sõna «kuue» sõnaga «viiekümne». 27. Asendada § 160 pealkirjas ja tekstis sõna «täituri» sõnadega «täituri või politseiametniku». 28. Tunnistada § 161 kehtivuse kaotanuks. 29. Muuta § 167 ja sõnastada see järgmiselt: «§ 167. Heakorra- ja kaevetööde eeskirjade rikkumine (1) Heakorraeeskirjade rikkumise eest — määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses. (2) Kaevetööde eeskirjade rikkumise eest — määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses.» 30. Asendada § 171 5. lõikes sõna «kohaldatakse» sõnadega «võib kohaldada». 31. Muuta § 174 ja sõnastada see järgmiselt: «§ 174. Piirivalvetöötaja seadusliku korralduse eiramine (1) Piirivalvetöötaja poolt oma ülesannete täitmisel riigipiiri kaitsel piirikontrolli tsoonis antud seadusliku korralduse, välja arvatud käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõikes loetletud juhud, tahtliku eiramise eest — määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni viisteist ööpäeva. (2) Transpordivahendi mittepeatamise eest piirikontrolli tsoonis vormiriietuses piirivalvetöötaja poolt käe, saua, helkurketta, vile või helisignaaliga antud peatumismärguande või -nõude korral — määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni viisteist ööpäeva. (3) Piirivalvelaeva, -lennuki või -helikopteri komandöri seaduslike nõuete eiramise eest — määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni kolmkümmend ööpaeva.» 32. Muuta § 175 ja sõnastada see järgmiselt: «§ 175. Tollieeskirjade rikkumine (1) Tollieeskirjade rikkumise eest — määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses. (2) Sama tegevuse eest, kui see on seotud keelatud või eriluba nõudva kauba, ja see luba puudub, ebaseadusliku toimetamisega üle tollipiiri või muu deklareerimisele kuuluva kauba või väärtuse ebaseadusliku toimetamisega üle tollipiiri tollikontrolli eest varjatuna, sellest kõrvale hoides või muul pettuslikul viisil — määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses või haldusarest kuni kolmkümmend ööpäeva. (3) Teadvalt käesoleva paragrahvi 2. lõikes loetletud kauba või muu väärtuse ebaseadusliku hoidmise, edasitoimetamise või turustamise eest — määratakse rahatrahv kuni saja viiekümne päevapalga ulatuses või haldusarest kuni kakskümmend ööpäeva.» 33. Asendada § 177 1. lõikes sõnad «kuni viie päevapalga ulatuses» sõnadega «kuni kümne päevapalga ulatuses või haldusarest kuni viisteist ööpäeva». 34. Täiendada seadustikku §-ga 1781 järgmises sõnastuses: «§ 1781. Kodanikukaitseseaduse rikkumine (1) Kodanikukaitseseadusega ettenähtud kohustuste täitmata jätmise eest kodanikukaitse juhi poolt — määratakse rahatrahv kuni kahekümne päevapalga ulatuses. (2) Kodanikukaitse varustuse, seadmete ning ehitiste rikkumise eest — määratakse rahatrahv kuni kolmekümne päevapalga ulatuses.» 35. Asendada § 181 pealkirjas ja tekstis sõnad «Eesti Vabariigi Riigikogu» sõnadega «Vabariigi Presidendi, Riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu». 36. Asendada § 182 pealkirjas ja tekstis sõnad «riigi- või kohaliku omavalitsuse esindusorgani» sõnadega «Vabariigi Presidendi, Riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu». 37. Täiendada seadustikku §-ga 1841 järgmises sõnastuses: «§ 1841. Trükiste sundeksemplaride saatmise korra rikkumine Trükiste sundeksemplaride saatmise korra rikkumise eest — määratakse rahatrahv kuni kolmekümne päevapalga ulatuses.» 38. Täiendada seadustikku §-ga 1842 järgmises sõnastuses: «§ 1842.Mootorsõiduki juhtimise tunnistuse ebaseaduslik väljaandmine Ametiisiku poolt mootorsõiduki juhtimise tunnistuse ebaseadusliku väljaandmise eest — määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses.» 39. Paragrahvi 186 1. lõikes: 1) jätta välja arv «161»; 2) asendada arv «138» sõnadega «138 lg. 1 ja 3»; 3) täiendada lõiget pärast sõnu «170 lg. 4» sõnadega «175 lg. 3» ja asendada sõnad «ning 184» sõnadega «184, 1841 ja 1842». 40. Tunnistada § 187 kehtivuse kaotanuks. 41. Paragrahvis 188: 1) täiendada paragrahvi pärast arvu «81» sõnadega «122 (linna teede ja tänavate ning valla teede osas), 123 (linna teede ja tänavate ning valla teede osas), 124 (linna teede ja tänavate ning valla teede osas), 125 (linna teede ja tänavate ning valla teede osas)»; 2) asendada sõnad «167 ning 180» sõnadega «167, 169, 1781 ning 180»; 3) asendada sõnad «ametiisikuid, keda ei ole loetletud käesoleva peatüki §-des 189—216, kuid» sõnadega «täiendavalt §-des 189—216 loetletud haldusõiguserikkumiste asjadele ametiisikuid». 42. Paragrahvis 189: 1) täiendada 1. lõiget pärast sõnu «60 lg. 2» arvudega «62, 63, 64, 65, 78, 81», pärast arvu «101» arvuga «1011», pärast arvu «106» arvuga «1061», pärast arvu «125» arvudega «128, 129», pärast arvu «133» sõnadega «134, 138 lg. 2», pärast arvu «140» sõnadega «1411, 142», pärast arvu «144» arvuga «1441», pärast arvu «146» arvuga «1461», pärast arvu «158» arvuga «167»; 2) asendada 1. lõikes sõnad «132 lg. 1» arvuga «132»; 3) täiendada 2. lõike punkti 2 pärast sõnu «60 lg. 2» numbriga «81», pärast sõnu «90 lg. 1 ja 2» arvuga «1061», pärast arvu «117» arvuga «118», pärast arvu «140» sõnadega «142, 1441», pärast sõnu «154 lg. 1» arvuga «167»; 4) asendada 2. lõike punktis 2 sõnad «132 lg. 1» arvuga «132»; 5) täiendada 2. lõike punkti 4 pärast sõnu «60 lg. 2» arvuga «81», pärast arvu «106» arvuga «1061» ja pärast sõnu «125 lg. 3» sõnadega «142, 150 lg. 1 ja 167». 43. Muuta § 190 2. lõige ja sõnastada see järgmiselt: «(2) Halduskaristuse määramise õigus on reservväelase või kutsealuse elukohajärgse riigikaitse osakonna ülemal või tema asetäitjal.» 44. Täiendada § 203 2. lõiget pärast sõnu «tema asetäitjal» sõnadega «ning peadirektori poolt selleks volitatud piirkondliku standardiseerimis- ja metroloogiakeskuse direktoril». 45. Paragrahvis 204: 1) asendada 1. lõikes sõnad «seadustiku §-s 175» sõnadega «seadustiku §-des 141 lg. 3 ning 175 lg. 1 ja 2»; 2) asendada 2. lõikes sõnad «tema asetäitjal ja tolliinspektuuri juhatajal» sõnadega «tema asetäitjal, tolliinspektuuri juhatajal ja tema poolt volitatud tolliinspektoril». 46. Asendada § 206 1. lõikes sõnad «132, 134 ning 136» sõnadega «132, 134, 135 lg. 1 ja 2, 136 ja 137». 47. Paragrahvis 207: 1) täiendada 1. lõiget pärast arvu «136» sõnadega «137 lg. 2» ja pärast arvu «140» arvuga «1411»; 2) asendada 1. lõikes sõnad «ning 149» sõnadega «149 ning 169 p. 1 ja 2». 48. Täiendada § 208 1. lõiget pärast sõnu «seadustiku §-des» arvuga «65». 49. Paragrahvis 209: 1) täiendada 1. lõiget pärast arvu «48» arvuga «481» ja pärast sõnu «§ 107 lg. 1 (loodusele kahjulike ainete osas)» arvuga «1411»; 2) asendada 2. lõike punktis 5 sõnad «64 ja» sõnadega «64, 1411 ja»; 3) täiendada 7. lõiget pärast arvu «54» arvuga «59». 50. Asendada § 210 2. lõike punktis 1 sõnad «Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumi» sõnadega «Kultuuri- ja Haridusministeeriumi». 51. Paragrahvis 212: 1) täiendada 1. lõiget ja 2. lõike punkti 1 pärast arvu «104» arvuga «1061»; 2) täiendada 2. lõike punkti 2 pärast arvu «92» arvuga «1061». 52. Asendada § 214 1. lõikes sõnad «§-des 137 ning 141» sõnadega «§-des 137 lg. 1, 141 ja 1411». 53. Täiendada § 223 4. lõikega järgmises sõnastuses: «(4) Kui tunnistaja ei ilmu kohtu kutse peale, võib kohus talle määrata rahatrahvi kuni kahe päevapalga suuruses, teistkordselt kohtu kutse peale mitteilmumisel võib kohus määrata tunnistajale rahatrahvi kuni kahekümne päevapalga suuruses või kohaldada politseiga sundtoomist, kui tunnistaja asub kohtuga samas asulas.» 54. Paragrahvis 228: 1) täiendada 1. lõike punkti 1 pärast arvu «138» sõnadega «lg. 1 ja 3», pärast arvu «164» sõnadega «175 lg. 3» ja pärast arvu «182» arvuga «1842»; 2) jätta 1. lõike punktist 5 välja sõnad «72 (ka soojusvõrgud)»; 3) täiendada 1. lõike punkti 8 pärast arvu «1371» sõnadega «175 lg. 3»; 4) täiendada 1. lõike punkti 20 pärast arvu «1371» sõnadega «175 lg. 3»; 5) täiendada 1. lõike punkti 21 pärast arvu «1371» sõnadega «162 ja 175 lg. 3»; 6) täiendada 1. lõiget järgmiste punktidega: «22) Kultuuri- ja Haridusministeerium ning Eesti Rahvusraamatukogu — § 1841; 23) energiamüügiga tegelev organisatsioon — § 72.»; 7) täiendada 2. lõiget pärast sõnu «teistel sama ametkonna» sõnaga «poolt»; 8) täiendada 2. lõiget punktidega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: «4) Piirivalveamet — § 175 lg. 1 ja 2; 5) taimekaitseasutused — §-d 53 ja 76.» 55. Jätta § 231 1. lõikest välja arv «187». 56. Muuta § 238 ja sõnastada see järgmiselt: «§ 238. Erikonfiskeerimine (1) Haldusõiguserikkumise toimepanemise vahendid ja riistad ning haldusõiguserikkumise läbi omandatud vara, samuti haldusõiguserikkumise asja menetlemisel avastatud aine või ese, mida võib omandada ainult eriloaga, ja see luba puudub, kuuluvad erikonfiskeerimisele. (2) Haldusõiguserikkumise vahetuks objektiks olnud väärtuse erikonfiskeerimist võib kohaldada käesoleva seadustiku §-des 135 (välja arvatud kaubad, mis kuuluvad allahindamisele või töötlemisele), 1371, 138, 158, 168 ning 175 lg. 2 ja 3 loetletud haldusõiguserikkumise asjades. (3) Erikonfiskeerimine otsustatakse haldusõiguserikkumise asja arutamisel. Haldusõiguserikkumise asja, mis on seotud erikonfiskeerimisega, arutab halduskohtunik. Paragrahvi 175 2. lõikes ettenähtud haldusõiguserikkumise asja arutamisel võib erikonfiskeerimist kohaldada ka tolliametnik, kui see ei ole seotud transpordivahendi erikonfiskeerimisega.» 57. Muuta § 241 järgmiselt: 1) asendada pealkirjas ja 1. lõike tekstis sõnad «dokumentide äravõtmise peale» sõnadega «dokumentide äravõtmise ja nende erikonfiskeerimise peale»; 2) asendada 2. lõike tekstis sõnad «dokumentide äravõtmise seaduslikkuse kohta» sõnadega «dokumentide äravõtmise ja nende erikonfiskeerimise seaduslikkuse kohta». 58. Täiendada § 250 3. lõikega järgmises sõnastuses: «(3) Tolliametnik võib arutada haldusõiguserikkumise asja, mille kohta koostas haldusõiguserikkumise protokolli piirivalveametnik käesoleva seadustiku § 175 1. või 2. lõike järgi.» 59. Muuta 20. ja 21. peatükk ja sõnastada need järgmiselt: «20. peatükk HALDUSÕIGUSERIKKUMISE ASJAS TEHTUD OTSUSE PEALE EDASIKAEBAMINE HALDUSKOHTUSSE § 269. Haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse peale edasikaebamise õigus Haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse peale võib isik, kelle kohta see on tehtud, samuti kannatanu või nende poolt selleks volitatud isik edasi kaevata kümne päeva jooksul, arvates otsuse kättesaamise päevast. § 270. Haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse peale edasikaebamise kord (1) Käesoleva seadustiku §-des 188—216 märgitud ametiisiku poolt tehtud otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule (halduskohtunikule). (2) Halduskohtu poolt tehtud otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule. (3) Kaebus või apellatsioonkaebus esitatakse kaebuse esitaja elukoha järgi. Kui kaebuse esitaja ei ela Eesti Vabariigis, esitatakse kaebus ametiisiku või halduskohtu asukoha järgi. (4) Kaebus ametiisiku otsuse peale, samuti apellatsioonkaebus halduskohtu otsuse peale esitatakse vahetult vastavale halduskohtule. (5) Kaebuse esitaja on riigilõivu tasumisest vabastatud. § 271. Nõuded kaebuse kohta (1) Haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse peale esitatud kaebuses peab olema märgitud kaebuse esitaja ees- ja perekonnanimi, tema vanus, alaline elu- ning töökoht, otsuse teinud ametiisik, otsuse kuupäev, edasikaebamise motiivid ja kaebuse esitaja taotlus. (2) Kaebusele lisatakse kaebuse motiive kinnitavad tõendid või viited nendele tõenditele. (3) Kui kaebuse esitab selleks volitatud isik, lisatakse kaebusele volitusi tõendav dokument. § 272. Kaebuse esitamise tähtaja ennistamine Kui käesoleva seadustiku §-s 269 kehtestatud kaebuse esitamise tähtaeg lasti mööda mõjuvatel põhjustel, võib kaebust läbivaatav halduskohus tähtaja ennistada. § 273. Ametiisiku otsuse täitmise peatamine seoses kaebuse esitamisega Halduskaristuse vaidlustamine seaduses ettenähtud korras peatab otsuse täitmise kuni vaidluse lahendamiseni, välja arvatud täitmisele pööratud aresti kohaldamisel, samuti haldusõiguserikkumise kohas sissenõutava rahatrahvi määramise korral. 21. peatükk HALDUSÕIGUSERIKKUMISE ASJAS TEHTUD OTSUSE PEALE ESITATUD KAEBUSE LÄBIVAATAMINE HALDUSKOHTUS § 274. Haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamise kord Haldusõiguserikkumise asjas ametiisiku poolt tehtud otsuse peale esitatud kaebuse vaatab halduskohtus läbi halduskohtunik ainuisikuliselt käesolevas peatükis sätestatud korras. § 275. Kaebuse läbivaatamise tähtaeg Halduskohus vaatab haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse peale esitatud kaebuse läbi kümne päeva jooksul, arvates kaebuse saabumisest. § 276. Kaebuse kohtuliku arutamise ettevalmistamine Asja kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamise korras halduskohtunik: 1) teeb kindlaks kohtuliku arutamise osalised ja teatab nendele kohtu menetluses olevast asjast ning selle arutamise ajast; 2) teeb kindlaks, milliseid tõendeid tuleb uurida kohtulikul arutamisel, ja võtab tarvitusele abinõud nende esitamiseks kohtuistungil; 3) nõuab viivitamatult välja haldusõiguserikkumise protokolli koos selle juurde kuuluvate dokumentide ja asitõenditega; 4) selgitab välja, kes on haldusõiguserikkumises kannatanu, ning kutsub ta kohtuistungile; 5) teatab haldusõiguserikkumise asjas otsuse teinud ametiisikule kaebuse läbivaatamise aja ning koha; 6) lahendab tunnistajate kohtuistungile kutsumise küsimuse või nende erinõude korras ülekuulamise teises Eesti Vabariigi halduskohtus; 7) lahendab ekspertiisi tegemise küsimuse, arvestades kohtuliku arutamise osaliste arvamust; 8) lahendab asja kohtuliku arutamise osaliste esitatud taotlused. § 277. Kaebuse käiguta jätmine ja tagastamine kaebuse kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise staadiumis (1) Kui halduskohtunik tegi kindlaks, et kaebus haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse peale ei vasta käesoleva seadustiku § 271 nõuetele, teeb ta määruse kaebuse käiguta jätmise kohta ja määrab kaebuse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. (2) Kui halduskohtuniku poolt määratud tähtajaks puudused kõrvaldatakse, loetakse kaebus esitatuks puuduste kõrvaldamise päevast. (3) Kui halduskohtuniku poolt määratud tähtajaks puudusi ei kõrvaldatud, tagastab halduskohus kaebuse seda läbi vaatamata viie päeva möödumisel puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtajast. (4) Halduskohtuniku määruse peale kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamise või kaebuse tagastamise kohta võib kaebuse esitanud isik kümne päeva jooksul määruse saamisest esitada kaebuse ringkonnakohtule. § 278. Kohtuistungi juhtimine Halduskohtunik juhib kohtuliku asja arutamist kõigi asjaolude täieliku, igakülgse ja objektiivse uurimise suunas ning kõrvaldab kohtulikul arutamisel kõik, mis ei käi arutatava haldusõiguserikkumise asja kohta. § 279. Kohtuliku arutamise vahenditus ja suulisus Haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel peab halduskohus vahetult uurima kõiki asjas leiduvaid tõendeid: kuulama ära selle isiku seletuse, kelle suhtes on otsus tehtud, kannatanu seletuse, tunnistajate ütlused ja eksperdi arvamuse, vaatlema asitõendeid, avaldama protokolle ja muid dokumente. § 280. Kohtuliku arutamise osalised (1) Kohtuliku arutamise osalisteks haldusõiguserikkumise asjas on lisaks käesoleva seadustiku §-s 242 loetletud isikutele ka haldusõiguserikkumise asjas otsuse teinud ametiisik. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes märgitud kohtuliku arutamise osalised võivad kohtuistungist osa võtta isiklikult või oma esindaja kaudu. § 281. Esindus halduskohtus (1) Haldusõiguserikkuja või kannatanu esindajaks halduskohtus võib olla vandeadvokaat või halduskohtu loal muu isik, kellel on halduskohtus esinemiseks volikiri. (2) Haldusõiguserikkuja või kannatanu seaduslikuks esindajaks halduskohtus on käesoleva seadustiku § 245 1. lõikes märgitud isikud. (3) Haldusõiguserikkumise asjas otsuse teinud ametiisiku esindajaks võib olla isik, kelle on selleks volitanud asutus, kus otsuse teinud ametiisik töötab. § 282. Kohtuliku arutamise piirid Kaebust haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse peale arutab halduskohus vaid selle tegevuse piires, mille kohta on koostatud haldusõiguserikkumise protokoll ja mille kohta on asjas tehtud otsuses antud õiguslik hinnang. § 283. Kaebuse arutamise edasilükkamine Kaebuse esitanud isiku põhjendatud palvel võib halduskohus kaebuse arutamise edasi lükata, kuid mitte kauemaks kui viieks päevaks. Samaks tähtajaks võib halduskohus kaebuse arutamise edasi lükata ka juhul, kui kaebuse arutamisel ilmneb vajadus välja nõuda täiendavaid tõendeid. § 284. Kohtuistungi korra rikkujate suhtes kohaldatavad abinõud (1) Kui kaebuse esitanud isik, kannatanu või haldusõiguserikkumise asjas otsuse teinud ametiisik või nende esindajad rikuvad kohtuistungi korda ega täida halduskohtuniku korraldusi, võib halduskohus määrata süüdlasele rahatrahvi kuni viie päevapalga suuruses, korduva rikkumise korral aga kuni kahekümne päevapalga suuruses ning lisaks sellele eemaldada ta kohtusaalist osa või kogu kohtuistungi ajaks. Selle isiku tagasikutsumisel istungisaali tutvustab halduskohtunik teda tema äraolekul tehtud protsessuaalsete toimingutega. (2) Kui kohtuistungi korda rikuvad ja halduskohtuniku korraldustele ei allu teised halduskohtusse kutsutud või saalis viibivad isikud, võib halduskohus määrata süüdlasele rahatrahvi kuni kümne päevapalga suuruses ja eemaldada ta kohtusaalist. § 285. Taandamine (1) Halduskohtuniku, kohtuistungi sekretäri, tõlgi ja eksperdi vastu võib avaldada taanduse käesoleva seadustiku §-s 256 sätestatud alustel. (2) Taandusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määrus edasikaebamisele ei kuulu. Kohtuotsuse peale esitatud kaebuses aga võib viidata asjaoludele, mis tingisid taandusavalduse esitamise. § 286. Taotluste esitamine ja lahendamine (1) Halduskohtunik küsib kohtuliku arutamise osalistelt, kas nendel on taotlusi uute tunnistajate või ekspertide väljakutsumiseks, uute tõendite väljanõudmiseks ja asja juurde võtmiseks. (2) Kohtuliku arutamise osalistel on õigus esitada taotlusi kõigis antud haldusõiguserikkumise asja puutuvates küsimustes, olenemata sellest, kas neid varem esitati. (3) Iga taotluse kohta küsib halduskohtunik teiste kohtuliku arutamise osaliste arvamust, misjärel teeb määruse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. (4) Taotluse rahuldamata jätmine ei võta taotluse esitanud isikult õigust esitada sama taotlus kohtuliku arutamise käigus uuesti. (5) Taotluse läbivaatamise kohta tehtud määruse võib teha kohtusaalis ja sel juhul kantakse see kohtuistungi protokolli. Halduskohtunik võib taotluse läbi vaadata ja määruse selle kohta teha ka kirjalikult nõupidamistoas. (6) Taotluse kohta tehtud kohtumäärus eraldi edasikaebamisele ei kuulu, kuid kohtuotsuse peale esitatud kaebuses võib esitada vastuväiteid taotluse rahuldamata jätmise motiividele. § 287. Haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse peale esitatud kaebusest loobumine (1) Isik, kes esitas halduskohtule kaebuse haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse peale, võib oma kaebusest loobuda igas kohtuliku arutamise staadiumis. (2) Kaebusest loobumise avaldus esitatakse halduskohtule kirjalikult või suuliselt. Kirjalik avaldus lisatakse kohtuistungi protokollile, suuline avaldus kantakse kohtuistungi protokolli ja sellele võetakse kaebuse esitanud isiku allkiri. (3) Kaebusest loobumine võtab selle esitanud isikult õiguse uuesti esitada samale halduskohtule samasugune kaebus. Enne kaebusest loobumist selgitab halduskohtunik kaebuse esitanud isikule neid tagajärgi ning selle kohta tehakse märge kohtuistungi protokolli. (4) Kui kaebuse esitanud isik kaebusest loobub, teeb halduskohus loobumise vastuvõtmise kohta määruse ja lõpetab menetluse kaebuse läbivaatamise kohta. § 288. Kohtuliku arutamise algus (1) Kohtulik arutamine algab halduskohtuniku ettekandega haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse sisu ja kaebuse motiivide kohta. (2) Pärast ettekannet küsib halduskohtunik kaebuse esitanud isikult, kas ta toetab oma kaebust või loobub sellest. § 289. Tõendite uurimise korra kindlaksmääramine (1) Kuulanud ära kohtuliku arutamise osaliste arvamuse, määrab halduskohtunik kindlaks tunnistajate ja ekspertide ülekuulamise ning teiste tõendite uurimise korra. (2) Kohtuistungil uuritakse kõiki antud asjasse puutuvaid tõendeid, sealhulgas haldusõiguserikkumise protokolli, kirjalikke tõendeid, mis on esitatud nii enne haldusõiguserikkumise asjas otsuse tegemist kui ka pärast seda kas koos kaebusega või kohtuliku arutamise käigus. § 290. Kohtuliku arutamise osaliste seletused (1) Pärast ettekannet asja kohta kuulab halduskohus ära kaebuse esitanud isiku või tema esindaja seletused. Seejärel kuulatakse ära haldusõiguserikkumise asjas otsuse teinud ametiisiku või tema esindaja ning kannatanu seletused. Kohtuliku arutamise osalised võivad esitada üksteisele küsimusi. (2) Kohtuistungile ilmunud kannatanu kuulatakse üle käesoleva seadustiku § 289 eeskirju järgides. (3) Kohtuliku arutamise osalised võivad anda oma seletuse kirjalikult nii kohtuistungil kui ka enne asja kohtulikku arutamist, juhul kui nad kohtuistungile ilmuda ei saa. (4) Kohtuliku arutamise osaliste kirjalikud seletused teeb halduskohtunik avalikult teatavaks ja need lisatakse kohtuistungi protokollile. § 291. Tunnistaja ülekuulamise kord Tunnistaja ülekuulamine ja kirjalike tõendite uurimine toimub käesoleva seadustiku §-dega 257—260 sätestatud korras. § 292. Avaldus dokumendi võltsituse kohta (1) Juhul kui esitati avaldus selle kohta, et asjas olev dokument on võltsitud, võib dokumendi esitanud isik paluda see tõendite hulgast välja jätta ja asi muude tõendite alusel lahendada. (2) Dokumendi võltsituse kohta esitatud avalduse kontrollimiseks võib halduskohus määrata ekspertiisi või välja nõuda muid tõendeid. (3) Kui halduskohus tuleb järeldusele, et dokument on võltsitud, kõrvaldab ta selle tõendite hulgast. (4) Vajadusel algatab halduskohus kriminaalasja dokumendi võltsimise kohta. § 293. Asitõendite uurimine Asitõendite uurimine toimub käesoleva seadustiku §-s 261 sätestatud korras. § 294. Ekspertiisi määramine, eksperdi arvamuse uurimine (1) Kui haldusõiguserikkumise asjaolude väljaselgitamiseks on vaja eriteadmisi teaduse, kunsti, tehnika, meditsiini või muul alal, võib halduskohtunik asja kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamise ajal või asja läbivaatamise ajal määrata ekspertiisi. (2) Kohtuliku arutamise osalistel on õigus halduskohtule esitada küsimusi, milles tuleks ekspertiisi käigus selgust saada. Lõpliku küsimuste ringi, mille kohta on nõutav eksperdi arvamus, määrab halduskohus. Kohtuliku arutamise osaliste poolt esitatud küsimuste tagasilükkamist peab halduskohus motiveerima. (3) Kui ekspert on esitanud arvamuse kirjalikult, tehakse see kohtuistungil avalikult teatavaks. Arvamuse selgitamiseks võivad kohtuliku arutamise osalised esitada eksperdile küsimusi. (4) Halduskohtunik võib esitada eksperdile küsimusi mis tahes kohtuliku arutamise momendil. § 295. Asja kohtuliku arutamise lõpetamine (1) Pärast kõigi asjas olevate tõendite uurimist küsib halduskohtunik kohtuliku arutamise osalistelt, kas nad soovivad asja materjale millegagi täiendada. (2) Esitatud taotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb halduskohus määruse. (3) Taotluste puudumisel kuulutab halduskohtunik asja kohtuliku arutamise lõppenuks ja annab sõna kohtuliku arutamise osalistele järgmiselt: esmalt kaebuse esitanud isikule, seejärel kannatanule ning lõpuks haldusõiguserikkumise asjas otsuse teinud ametiisikule või nende esindajatele. § 296. Halduskohtu eemaldumine nõupidamistuppa Pärast kohtuliku arutamise osaliste lõppsõna eemaldub halduskohus otsuse tegemiseks nõupidamistuppa. Halduskohtunik teatab sellest kohtusaalis viibijaile. § 297. Kohtuotsuse tegemine (1) Halduskohtu lahend, millega sisuliselt otsustatakse haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamise tulemused, vormistatakse otsusena. (2) Otsus tehakse viivitamatult pärast asja kohtulikku arutamist. § 298. Nõupidamise saladus (1) Halduskohtunik teeb otsuse nõupidamistoas. Otsuse tegemise ajal võivad nõupidamistoas viibida ainult halduskohtunik ja kohtuistungi sekretär, kelle ülesandeks on kohtuotsuse vormistamine. Halduskohtunik võib kohtuotsuse kirjutada ka ise. (2) Halduskohtunik ja kohtuistungi sekretär ei või avaldada nõupidamise ajal asetleidnud arutlusi. § 299. Kohtuotsuse tegemise kord (1) Kohtuotsus tehakse kirjalikult ja sellele kirjutab alla halduskohtunik. (2) Kohtuotsuses tehtud parandused peavad olema õiendatud enne halduskohtuniku allkirja. § 300. Kohtuotsuse tegemisel lahendamisele kuuluvad küsimused (1) Kohtuotsuses peab kohus õigusliku hinnangu andma järgmistele küsimustele: kas halduskaristus määrati seaduse alusel ja selleks volitatud ametiisiku poolt; kas isikule halduskaristuse määramisel peeti kinni käesoleva seadustikuga kehtestatud korrast; kas halduskorras karistatud isik pani toime haldusõiguserikkumise, mille eest on halduskaristus seadusega ette nähtud, ja kas ta on selle haldusõiguserikkumise toimepanemises süüdi; kas karistuse määramisel on arvestatud toimepandud haldusõiguserikkumise astet, süüdlase isikut ja tema varalist seisundit; kas halduskaristuse määramise tähtaeg ei ole aegunud; kas haldusõiguserikkumise asja menetluse lõpetamise otsus on tehtud õigesti. (2) Haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse peale esitatud kaebuse arutamisel võtab halduskohus vastu ühe järgmistest otsustest: 1) jätab kaebuse rahuldamata ning asjas tehtud otsuse muutmata; 2) tühistab otsuse ja saadab asja uuesti arutamiseks, kui ei ole möödunud halduskaristuse määramiseks kehtestatud tähtaeg; 3) tühistab otsuse ja lõpetab asja menetluse; 4) muudab karistusmäära ja kergendab määratud karistust. (3) Kui halduskohus tuvastab, et halduskaristuse on määranud ametiisik, kes ei ole pädev seda haldusõiguserikkumise asja otsustama, tühistab ta otsuse ja saadab asja arutamiseks pädevale ametiisikule, kui ei ole möödunud halduskaristuse määramiseks kehtestatud tähtaeg. Tähtaja möödumisel lõpetab halduskohus asja menetluse. § 301. Kohtuotsuse sisu (1) Kohtuotsus koosneb sissejuhatavast, kirjeldavast, motiveerivast ja resolutiivosast. (2) Kohtuotsuse sissejuhatavas osas märgitakse otsuse tegemise aeg ja koht, otsuse teinud kohtu nimetus, halduskohtuniku ja kohtuistungi sekretäri nimi, kohtuliku arutamise osaliste nimed, kaebuse esitaja nimi ja otsuse teinud ametiisik, kelle otsuse kohta kaebus oli esitatud. (3) Otsuse kirjeldavas osas märgitakse haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse sisu koos viitega seadusele, mille alusel on otsus tehtud, otsuse tegemise kuupäev ja kaebuse esitaja taotlus. (4) Otsuse motiveerivas osas peavad olema kohtu poolt tuvastatud asjaolud, kohtu järeldus kaebuse põhjendatuse või põhjendamatuse kohta, tõendid, millele kohtu järeldus on rajatud, motiivid, mille järgi kohus ühed või teised tõendid tagasi lükkas, ja sätted, millest kohus juhindus. (5) Otsuse resolutiivosas peab olema üks käesoleva seadustiku § 300 2. või 3. lõikes loetletud lahend. § 302. Kohtuotsuse teatavakstegemine (1) Pärast kohtuotsuse allakirjutamist tuleb halduskohtunik tagasi kohtuistungisaali ja teeb kohtuotsuse avalikult teatavaks. Seejärel selgitab halduskohtunik otsust, selle edasikaebamise korda ja tähtaega. (2) Kui kohtuotsus on tehtud keeles, mida mõni kohtuliku arutamise osaline ei valda, tõlgib tõlk neile kohtuotsuse pärast selle teatavakstegemist. § 303. Kohtuistungi protokoll (1) Kohtuistungi kohta koostab kohtuistungi sekretär protokolli vahetult kohtuistungil. (2) Kohtuistungi protokollis on kohustuslik märkida: 1) kohtuistungi toimumise aasta, kuu, kuupäev ja koht; 2) kohtuistungi alguse ja lõpu kellaaeg; 3) asja arutava kohtu nimetus, halduskohtuniku ja kohtuistungi sekretäri nimi; 4) kaebuse esitaja ja otsus, mille kohta kaebus on esitatud; 5) andmed kohtuliku arutamise osaliste, samuti tunnistajate, ekspertide ja tõlkide ilmumise kohta; 6) andmed kutsete kätteandmise ning kohtuliku arutamise osaliste, tunnistajate, ekspertide ja tõlkide mitteilmumise põhjuste kohta; 7) halduskohtuniku korraldused ja määrused, mille ta tegi nõupidamistuppa eemaldumata; 8) kohtuliku arutamise osaliste avaldused ja taotlused; 9) märkus kohtuliku arutamise osalistele nende õiguste ja kohustuste selgitamise kohta; 10) kohtuliku arutamise osaliste seletuste sisu, tunnistajate ütlused, ekspertide suulised arvamused, küsimused ekspertidele, märkused asitõendite ja kirjalike tõendite vaatluse kohta halduskohtu poolt ning teostatud vaatluste tulemused; 11) asja kohtuliku arutamise osaliste lõppsõna lühikokkuvõte; 12) andmed halduskohtu nõupidamistuppa eemaldumise kohta, märkus kohtumääruste ja -otsuste avaldamise ning nende peale edasikaebamise korra ja tähtaegade selgitamise kohta. (3) Protokollile kirjutavad halduskohtunik ja kohtuistungi sekretär alla vähemalt kolme päeva jooksul. Kõik muudatused, parandused ja täiendused peavad protokollis olema tõestatud halduskohtuniku ja kohtuistungi sekretäri allkirjaga. § 304. Märkused protokolli kohta (1) Kohtuliku arutamise osalistel on õigus tutvuda kohtuistungi protokolliga kolme päeva jooksul, arvates protokollile allakirjutamise päevast, ja esitada oma kirjalikud märkused selle puuduste kohta. (2) Märkused protokolli kohta vaatab läbi halduskohtunik ja märkustega nõustumise korral tõestab nende õigsust. (3) Kui halduskohtunik esitatud märkustega ei nõustu, kuuluvad need läbivaatamisele kohtuistungil, kuhu vajadusel kutsutakse välja isikud, kes protokolli kohta märkused tegid. Märkuste läbivaatamise tulemuste kohta (märkuste õigsuse tõestamine, nende tagasilükkamine) teeb halduskohus määruse. Märkused võetakse toimikusse igal juhul. § 305. Kohtuotsuse ärakirjade saatmine Kohtuliku arutamise osalistele saadetakse kohtuotsuse ärakiri viie päeva jooksul, arvates kohtuotsuse teatavakstegemisest. § 306. Kohtuotsuse jõustumine Halduskohtu otsus haldusõiguserikkumise asjas jõustub selle teatavakstegemisest, mis aga ei võta kaebuse esitanud isikult õigust esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebust ringkonnakohtule käesoleva seadustiku 211. peatükis sätestatud korras. § 307. Haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse tühistamise ja asja menetluse lõpetamise tagajärjed Haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse tühistamisel ja asja menetluse lõpetamisel hüvitatakse sama otsusega isikule kõik tekitatud kahjud. Kahjude hüvitamise kord sätestatakse seadusega.» 60. Täiendada seadustikku peatükiga 211 järgmises sõnastuses: «211. peatükk APELLATSIOONIMENETLUS RINGKONNAKOHTUS § 3071. Ringkonnakohtu pädevus Ringkonnakohus arutab apellatsiooni korras kaebusi: 1) halduskohtuniku otsuse peale, mis on tehtud käesoleva seadustiku §-s 266 ettenähtud korras; 2) halduskohtuniku otsuse peale, mis on tehtud käesoleva seadustiku §-s 297 ettenähtud korras. § 3072. Nõuded apellatsioonkaebusele (1) Apellatsioonkaebuses peab olema märgitud: 1) kaebuse esitaja nimi ja postiaadress; 2) halduskohtuniku nimi, kelle otsuse peale kaevatakse; 3) kaevatava otsuse sisu ja selle kuulutamise kuupäev; 4) motiivid, miks kaebuse esitaja loeb kaevatavat otsust ebaõigeks ja millises osas; 5) kaebuse esitaja selgelt väljendatud nõue; 6) kaebusele lisatud dokumentaalsete tõendite loetelu, samuti tunnistajate nimed ja postiaadressid, kelle kohtuistungile kutsumist taotletakse. (2) Kui kaebuses esitatakse dokumentaalseid tõendeid, mida halduskohtus ei esitatud, või taotletakse üle kuulata tunnistajaid, keda seal üle ei kuulatud, peab kaebuses märkima põhjused, miks neid ei esitatud halduskohtule. Kui kaebaja taotleb halduskohtus juba ülekuulatud tunnistajate uuesti ülekuulamist, peab kaebus sisaldama sellise taotluse põhjenduse. Sellisel juhul peab kaebuse esitaja tasuma ka kõik tunnistajate kutsumisega seotud kulud. (3) Kui kaebuse esitaja või kaebuses märgitud tunnistajate postiaadressid muutuvad, on kaebuse esitaja kohustatud sellest õigeaegselt teatama ringkonnakohtu kantseleisse. (4) Kaebusele kirjutab alla selle esitaja. Kui kaebuse esitab kaebaja volinik, lisatakse kaebusele volitusi tõendav dokument. (5) Kui kaebus esitatakse halduskohtuniku määruse peale, lisatakse kaebusele ka kaevatav määrus ja sellega tagastatud dokumendid. § 3073. Apellatsioonkaebuse ärakirjad (1) Apellatsioonkaebus esitatakse ühes ärakirjadega vastavalt protsessiosaliste arvule. (2) Kaebusele lisatakse kirjalike dokumentide tõestatud ärakirjad. § 3074.Halduskohtu toimingud pärast apellatsioonkaebuse saamist (1) Pärast apellatsioonkaebuse saamist peab halduskohtunik: 1) teatama järgmisel päeval teistele protsessiosalistele apellatsioonkaebuse saamisest; 2) kontrollima apellatsioonkaebuse vastavust käesoleva seadustiku §-s 3072 sätestatud nõuetele; 3) saatma viivitamata teistele protsessiosalistele kaebuse ärakirja ühes sellele lisatud tõendite ärakirjadega. (2) Kui apellatsioonkaebus vastab käesoleva seaduse §-ga 3072 sätestatud nõuetele, peab halduskohus hiljemalt viie päeva pärast saatma apellatsioonkaebuse ühes kohtutoimikuga ringkonnakohtule. § 3075. Apellatsioonkaebuse käiguta jätmine (1) Kui saabunud apellatsioonkaebus ei vasta käesoleva seadustiku §-s 3072 sätestatud nõuetele, või on muul viisil puudulik, teeb halduskohtunik kaebuse käiguta jätmise määruse, andes kaebuse esitajale kuni kümnepäevase tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. (2) Kui kaebuse esitaja ei täida määratud tähtajaks talle esitatud nõudmisi ja kaebuse puudulikkuse tõttu ei ole seda võimalik apellatsiooni korras läbi vaadata, loetakse kaebus mitteesitatuks ja tagastatakse. (3) Käesolevas paragrahvis märgitud määruse peale võib kümne päeva jooksul, arvates määruse tegemise päevast, esitada erikaebuse vahetult ringkonnakohtule, lisades erikaebusele kogu tagastatud materjali. § 3076. Uute tõendite esitamine (1) Apellatsioonkaebuse esitajal ei ole õigust viidata kaebuses nendele motiividele või tõenditele, mida ei ole esitatud halduskohtus. (2) Uutele motiividele ja tõenditele võib kaebuse esitaja viidata üksnes siis, kui esitab mõjuvad põhjused, miks tal ei olnud võimalik seda teha halduskohtus, või kui tal oli selleks muu kaaluv põhjus. § 3077. Apellatsioonkaebuse täiendamine (1) Kui ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus, vaatamata esitajalt seni nõutud täiendustele, on puudulik ja ei vasta käesoleva seadustiku §-s 3072 sätestatud tingimustele, on tal õigus nõuda puuduste kõrvaldamist määratud tähtajaks. (2) Kui kaebuse esitaja jätab ringkonnakohtu nõudmised täitmata ja kaebust ei ole seetõttu võimalik läbi vaadata, tagastatakse kaebus läbivaatamatult selle esitajale, kohtutoimik aga vastavale halduskohtule. § 3078. Asja otsustamine üksnes kaebuse põhjal (1) Ringkonnakohus otsustab asja apellatsioon- või erikaebuse põhjal ilma menetlust jätkamata ja protsessiosalisi välja kutsumata, kui ta üksmeelselt leiab, et: 1) kaebuse on esitanud isik, kellel selleks õigust ei ole; 2) asja arutamisel halduskohtus rikuti protsessiõiguse norme, mis seaduse järgi toob kaasa otsuse või määruse tühistamise. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 1 märgitud juhul jäetakse kaebus läbi vaatamata, punktis 2 märgitud juhul aga kohtuotsus või määrus tühistatakse ja asi saadetakse uueks arutamiseks esimese astme halduskohtule. § 3079. Apellatsioonkaebusest loobumine Apellatsioonkaebuse või erikaebuse esitanud isik võib sellest loobuda kuni kohtuotsuse või -määruse tegemiseni. Kui teised protsessiosalised ei ole otsuse või määruse peale kaevanud, lõpetab ringkonnakohus oma määrusega apellatsioonimenetluse. § 30710.Ringkonnakohtu istungi määramine ja kohtusse kutsumine (1) Kui ringkonnakohus käesoleva seadustiku § 3077 nõudeid järgides võtab apellatsioonkaebuse vastu, määrab ta kindlaks kohtuistungi päeva ja aja, teatades sellest protsessiosalistele. (2) Protsessiosalisteks ringkonnakohtus on käesoleva seadustiku §-s 242 loetletud isikud. Ringkonnakohus võib protsessiosalisena kaasata ka käesoleva seadustiku §-des 188—216 märgitud, halduskaristuse määranud ametiisiku. (3) Ringkonnakohus võib tunnistada kaebuse esitaja kohtusse ilmumise kohustuslikuks. Sel juhul teatatakse talle, et kohtuistungile mitteilmumisel jäetakse tema kaebus läbi vaatamata. § 30711. Asja arutamise tähtaeg Ringkonnakohus arutab asja mitte enne seitsme päeva möödumist ja mitte hiljem kui kolme nädala möödumisel kohtukutsete väljasaatmisest. § 30712. Kohtuistungi kord Ringkonnakohus arutab haldusõiguserikkumise asja apellatsiooni korras koosseisus kolm ringkonnakohtunikku. Eesistujaks kohtuistungil on ringkonnakohtu esimees, halduskolleegiumi esimees või mõni nende poolt määratud ringkonnakohtunik. § 30713.Asja arutamise põhimõtted ja käik ringkonnakohtus Asja arutamisel ringkonnakohtus kohaldatakse käesolevas peatükis sätestatud erisustega §-de 247, 249, 256—262 ja 289—291 sätteid. § 30714. Asja läbivaatamise algus Ringkonnakohtu istungi avab eesistuja, kes teatab, milline asi, kelle kaebuse põhjal ja millise kohtuotsuse peale tuleb läbivaatamisele. Eesistuja kontrollib, kes protsessiosalistest on ilmunud, kas puudujatele on istungi aeg ja koht teatatud ning millised andmed on nende mitteilmumise põhjuste kohta. Eesistuja teeb kindlaks ka ilmunud protsessiosaliste isikusamasuse, kontrollib ametiisikute ja esindajate volitusi. § 30715. Protsessiosaliste taotluste lahendamine Protsessiosaliste avaldused ja taotlused ringkonnakohtus arutatavas asjas lahendab kohus pärast teiste protsessiosaliste arvamuse ärakuulamist. § 30716. Asja ettekandmine (1) Asja sisuline läbivaatamine ringkonnakohtus algab eesistuja või ühe kohtuliikme ettekandega, kes loeb vajalikus ulatuses ette halduskohtuniku otsuse ja teatab apellatsioonkaebuse lühikese sisu. (2) Järgmisena peab apellatsioonkaebuse esitaja teatama, millises osas ta kohtuotsust vaidlustab ja millise muudatuse tegemist kohtuotsuses ta taotleb. (3) Seejärel teatavad teised protsessiosalised, kas nad nõustuvad apellatsioonkaebusega või vaidlevad sellele vastu. § 30717. Seisukohtade põhjendamine (1) Kui ringkonnakohus ei pea teist järjekorda õigemaks, esineb esimesena oma seisukohtade põhjendusega apellatsioonkaebuse esitaja. Seejärel esinevad oma põhjendusega teised protsessiosalised. (2) Kui ringkonnakohtu istung peetakse mõne protsessiosalise kohalolekuta, esitab ringkonnakohus tema seisukoha dokumentide põhjal vajalikus ulatuses. § 30718. Tõendite esitamine (1) Täiendavad tõendid esitatakse ringkonnakohtule pärast protsessiosaliste seisukohtade põhjendamist. Ringkonnakohus võib koguda täiendavaid tõendeid ka omal algatusel või teha selle ülesandeks esimese astme kohtule. (2) Kui ringkonnakohus peab teist järjekorda õigemaks, esitatakse vaidlustatud asjaolude kohta halduskohtus protokollitud ja toimikusse võetud tõendid enne kui samu asjaolusid kajastavad vahetult ringkonnakohtule esitatavad tõendid. § 30719. Kohtulikud vaidlused Kohtulike vaidluste käigus saab esimesena sõna apellatsioonkaebuse esitaja, seejärel teised protsessiosalised. § 30720. Otsuse tegemine (1) Pärast kohtulikke vaidlusi lahkub ringkonnakohus nõu pidama. (2) Enne nõupidamistuppa eemaldumist teatab eesistuja, millal otsus kuulutatakse või tehakse avalikult teatavaks ringkonnakohtu kantseleis. (3) Kohus peab nõu kohe pärast nõupidamistuppa eemaldumist või hiljemalt järgmisel tööpäeval. (4) Otsus tehakse avalikult teatavaks hiljemalt viie päeva jooksul ja antakse kätte või soovi korral saadetakse kõigile protsessiosalistele. (5) Nõupidamistoas võib peale kohtuliikmete viibida vaid kohtusekretär, kelle ülesanne on otsus kirja panna. Kohtuliikmed ja kohtuistungi sekretär ei tohi avaldada nõupidamistoas toimunud arutluste sisu. (6) Otsus tehakse kohtuliikmete häälteenamusega ja sellele kirjutavad alla kõik otsuse teinud kohtuliikmed. Eriarvamusele jäänud kohtuliige võib oma arvamuse lisada otsusele kirjalikult. § 30721. Ringkonnakohtu otsuse sisu (1) Lisaks §-s 301 ettenähtule peab ringkonnakohtu otsuses olema märgitud apellatsioonkaebuse esitaja nimi, tema nõudmised ja nende põhjendused. (2) Kui ringkonnakohus jätab halduskohtuniku otsuse muutmata, ei pea ta oma otsuses enam kordama halduskohtu otsuse motiive. § 30722. Ringkonnakohtu määrus (1) Erikaebused halduskohtuniku määruse peale lahendab ringkonnakohus oma määrusega lõplikult. (2) Ringkonnakohtu määrusega lahendatakse lõplikult ka apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmine (§ 3078 lg. 2 ja 30710 lg. 3) ning apellatsioonimenetluse lõpetamine (§ 3079). § 30723. Apellatsioonimenetluse uuendamine (1) Kui apellatsioonkaebus jäeti § 30710 3. lõike alusel läbi vaatamata, peab ringkonnakohus menetluse apellatsioonkaebuse esitaja nõudel uuendama, kui tal oli kohtuistungilt puudumiseks mõjuv põhjus, mida ta ei saanud kohtule õigeaegselt teatada. (2) Uuendamise avalduse peab apellatsioonkaebuse esitaja esitama ringkonnakohtule kirjalikult kümne päeva jooksul, arvates määruse tegemise päevast. (3) Kui apellatsioonkaebuse esitaja pärast menetluse uuendamist teistkordselt ei ilmu kohtuistungile, ei ole tal enam õigust nõuda menetluse uuendamist. § 30724. Apellatsioon tõendite hindamise peale Kui apellatsioonkaebuses vaidlustatakse kohtuotsust osas, mis tugineb halduskohtus ülekuulatud tunnistaja ütlusele või eksperdi arvamusele, ei või ringkonnakohus kohtuotsust selles osas muuta ilma nende tõendite vahetu kontrollimiseta või eriliste põhjuste äranäitamiseta, miks neid tõendeid tuleb teisiti hinnata. § 30725. Protsessiõiguse normide rikkumine Ringkonnakohus tühistab apellatsiooni korras läbivaadatava kohtuotsuse igal juhul järgmiste protsessiõiguse normide rikkumise korral: 1) kui esimeses astmes lahendas asja ebaseaduslik kohtunik; 2) kui kohtuotsus tehti isiku suhtes, kellele ei teatatud käesolevas seadustikus ettenähtud korras kohtuistungi aega ja kohta. § 30726. Ringkonnakohtu volitused Ringkonnakohtul on õigus: 1) jätta oma otsusega kohtuotsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata; 2) muuta kohtuotsus või tühistada see ja teha uus otsus; 3) tühistada kohtuotsus ja saata haldusõiguserikkumise asi uueks arutamiseks halduskohtule, kui ei ole möödunud halduskaristuse määramiseks kehtestatud tähtaeg; 4) tühistada kohtuotsus ja lõpetada asjas menetlus käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatud alustel, samuti siis, kui on möödunud halduskaristuse määramiseks kehtestatud tähtaeg.» 61. Jätta § 308 1. lõikest välja sõnad «Maa- või linnakohtu või». 62. Muuta § 309 1. lõige ja sõnastada see järgmiselt: «(1) Kassatsioonkaebuse võib esitada ühe kuu jooksul, arvates ringkonnakohtu otsuse avaliku kuulutamise päevast.» 63. Jätta § 312 1. lõikest välja sõna «halduskolleegiumi». 64. Täiendada seadustikku §-ga 3131 järgmises sõnastuses: «§ 3131.Haldusõiguserikkumise asja andmine arutamiseks halduskolleegiumile terves koosseisus (1) Haldusõiguserikkumise asja arutab kassatsiooni korras halduskolleegium kolmeliikmelises koosseisus. (2) Kui haldusõiguserikkumise asja arutamisel halduskolleegiumi terve koosseis tahab muuta kolmeliikmelise halduskolleegiumi senist seisukohta seaduse kohaldamisel, antakse asi viimase määrusega arutada halduskolleegiumile terves koosseisus. (3) Kui asi oli arutusel kohtuistungil, määratakse uus kohtuistung, millest teatatakse asjast osavõtvatele isikutele.» 65. Täiendada seadustikku §-ga 3132 järgmises sõnastuses: «§ 3132. Haldusõiguserikkumise asja üleandmine erikogule (1) Kui halduskolleegium ei nõustu seaduse kohaldamisel teiste kohtukolleegiumide seisukohaga, moodustatakse asja lahendamiseks erikogu, millesse iga lahkarvamusel olev kohtukolleegium valib oma liikmetest kaks riigikohtunikku. (2) Erikogu istungeid juhatab Riigikohtu esimees. Ettekandjaks on halduskolleegiumi liige. (3) Erikogu lahendab asja kohtukolleegiumide esindajate kokkuleppel. Kui kokkuleppele ei jõuta, antakse asi lahendada Riigikohtu üldkogule. (4) Erikogu otsus on seaduse kohaldamisel kohustuslik kõigile kohtukolleegiumidele niikaua, kuni seda pole muutnud erikogu ise või Riigikohtu üldkogu.» 66. Muuta § 314 ja sõnastada see järgmiselt: «§ 314.Haldusõiguserikkumise asja üleandmine Riigikohtu üldkogule Haldusõiguserikkumise asi antakse kassatsiooni korras Riigikohtu üldkogule arutamiseks, kui: 1) halduskolleegium oma enamuses asub seaduse kohaldamisel teistsugusele seisukohale, kui seda on Riigikohtu üldkogu poolt enne selle asja arutamist omaksvõetud seisukoht; 2) haldusõiguserikkumise asja arutamine üldkogus on tähtis seaduse ühetaolise kohaldamise seisukohast; 3) erikogu ei jõua kokkuleppele.» 67. Jätta § 315 2. lõikest välja sõnad «maa- või linnakohtu või». 68. Täiendada § 317 1. lõiget pärast sõna «osavõtul» sõnadega «välja arvatud §-des 3131 ja 314 loetletud juhud». 69. Asendada § 346 1. lõikes sõnad «mil ta loovutas juhitunnistuse, jahipileti või kalastuskaardi ja kalastusloa» sõnadega «mil tehti otsus temalt selle õiguse äravõtmise kohta». 70. Täiendada seadustikku §-ga 3511 järgmises sõnastuses: «§ 3511. Tasu õigusabi eest (1) Kui kohus tunnistas halduskaristuse määramise otsuse ebaseaduslikuks ja asja arutamisest võttis haldusvastutusele võetud isiku esindajana osa vandeadvokaat, võib kohus isiku palvel teha määruse advokaadi õigusabi eest tasutud summa temale hüvitamiseks riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. (2) Kohtul on õigus füüsilise isiku maksujõuetusest lähtudes vabastada ta täielikult või osaliselt õigusabi eest tasumisest ja kanda advokaadikulud riigi arvele. Kohtu sellekohane määrus saadetakse täitmiseks advokaadibüroole ja Justiitsministeeriumile. Advokaadibüroole riigi arvelt väljamakstavate summade määrad kehtestab seadus.» IV. Vabastada käesoleva seaduse jõustumise päeval karistuse kandmisest kõik isikud: 1) kes kannavad vabadusekaotuseta paranduslikku tööd; 2) kes kannavad tingimisi vabadusekaotust ühes kohustusliku töölerakendamisega; 3) kes kannavad karistust tahtlikult kuriteo toimepannud isikute parandusliku töö asunduskoloonias ja kindlalt paranemise teele asunud isikute parandusliku töö asunduskoloonias. V. Kehtestada, et tulirelva või laskemoona omandamine, hoidmine, kandmine või vedu välisriigi kodaniku või kodakondsuseta isiku poolt, samuti neile tulirelva või laskemoona müümine või edastamine on keelatud. Erandeid antud korrast võidakse teha Vabariigi Valitsuse määruse või korraldusega. VI. Muuta Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse (RT 1992, 29, 397) «Haldusõiguserikkumiste seadustiku rakendamise kohta» 4. punkt ja sõnastada see järgmiselt: «4. Kehtestada, et haldusõiguserikkumiste seadustiku alusel määratud ja sissenõutavad rahatrahvisummad laekuvad haldusõiguserikkumise koha järgi vastava esmatasandi omavalitsuse eelarvesse. Laekunud rahatrahvisummadest kantakse 40 protsenti riigieelarvesse. Kui haldusõiguserikkumise kohta ei ole võimalik kindlaks määrata, laekuvad rahatrahvisummad riigieelarvesse.» VII. Tunnistada kehtivuse kaotanuks Eesti Vabariigi seaduse ««Eesti NSV kriminaalkoodeksi» uue redaktsiooni — Kriminaalkoodeksi kehtestamise kohta» (RT 1992, 20, 287) §-d 12 ja 13. Riigikogu aseesimees T. KELAM