Riigikogu — Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus — RT I, 29, 505

(õ) 5. 12. 2008 17:10 Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 3. juuni 1993. a. otsusega nr. 108 I peatükk Üldsätted § 1. Valimissüsteemi alused (1) Kohaliku omavalitsuse volikogu valitakse vabadel valimistel proportsionaalse valimissüsteemi alusel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed, hääletamine on salajane. (2) Hääletamine kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel korraldatakse ainult vastava kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil. (3) Kohaliku omavalitsuse volikogu valitakse korralistel valimistel kolmeks aastaks. Kohaliku omavalitsuse volikogu korraliste valimiste päev on oktoobrikuu kolmas pühapäev. § 2. Valimiste väljakuulutamine (1) Kohaliku omavalitsuse volikogu valimised kuulutab välja Riigikogu hiljemalt kolm kuud enne kohaliku omavalitsuse volikogu volituste lõppemist. (2) Valimised korraldatakse kolme kuu jooksul. § 3. Valimisõigus (1) Õigus valida on Eesti kodanikul, kes on valimiste päeval vähemalt 18-aastane ja valimiste aasta 1. jaanuaril elab alaliselt vastava kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil ning on käesoleva seaduse paragrahv 14 kohaselt kantud hääleõiguslike isikute registrisse. (2) Õigus valida on samuti Eesti Vabariigis seaduslikult viibival välisriigi kodanikul või kodakondsuseta isikul, kes on valimiste päeval vähemalt 18-aastane, on valimiste aasta 1. jaanuariks vähemalt viis aastat alaliselt elanud vastava kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil ning on käesoleva seaduse paragrahv 14 kohaselt kantud hääleõiguslike isikute registrisse. (3) Õigus olla valitud on igal vähemalt 18-aastasel Eesti kodanikul, kes käesoleva paragrahvi 1. lõike ja käesoleva seaduse paragrahv 14 kohaselt on kantud hääleõiguslike isikute registrisse. (4) Hääleõiguslik ei ole isik, kes on kohtu poolt tunnistatud teovõimetuks. (5) Valimistest ei võta osa isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannab karistust kinnipidamiskohas. § 4. Valimistega seotud kulud (1) Valimiste korraldamise kulud kannab kohalik omavalitsus. Kui kohalikul omavalitsusel ei jätku valimiste korraldamise kulude tasumiseks raha, võib ta pöörduda põhjendatud taotlusega Eesti Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu Vabariigi Valitsuse poole lisaraha saamiseks. (2) Kandidaatide, erakondade, ühenduste, seltside või muude organisatsioonide valimiskulusid kohalik omavalitsus ei finantseeri. II peatükk Valimisringkonnad ja -jaoskonnad § 5. Valimisringkond (1) Valimised korraldatakse mitmemandaadilistes valimisringkondades. (2) Valimisringkondade arvu, nende piirid ja ühtse numeratsiooni vastava kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil ning mandaatide arvu igas valimisringkonnas määrab kindlaks vastava kohaliku omavalitsuse volikogu hiljemalt 50 päeva enne valimiste päeva. Mandaatide arv määratakse kindlaks lihtkvoodi ja suurimate jääkide põhimõttel, lähtudes valimisringkonnas elavate valijate arvust. (3) Valdades, kus valitakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ettenähtud minimaalmäär volikogu liikmeid, on üks valimisringkond. Ülejäänud valdades, aga samuti linnades on valimisringkonnad 8-15-mandaadilised. (4) Tallinnas moodustatakse valimisringkonnad piiratud kohaliku omavalitsusega linnaosade kaupa. Pooled mandaatidest jaotatakse kõigi Tallinna linnaosade vahel võrdselt, ülejäänud mandaadid jaotatakse lihtkvoodi ja suuremate jääkide põhimõttel, lähtudes linnaosas elavate valijate arvust. (5) Volikogu otsus valimisringkondade moodustamise kohta koos mandaatide arvuga igas ringkonnas ja ringkonna piiride kirjeldusega avaldatakse üldiseks teadmiseks hiljemalt 45 päeva enne valimiste päeva. § 6. Valimisjaoskond (1) Hääletamise korraldamiseks jagatakse iga valimisringkond valimisjaoskondadeks. Valimisjaoskonnad moodustab ning annab neile ühtse numeratsiooni vastava kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil valla- või linnavalitsus hiljemalt 40 päeva enne valimiste päeva. (2) Võimaluse korral moodustatakse valimisjaoskonnad ja määratakse hääletamisruumid valijate elukohta arvestades nii, et valija hääletab tema elukohale kõige lähemal asuvas hääletamisruumis. Valimisjaoskonnas ei ole üldjuhul üle 2500 valija. III peatükk Valimiskomisjonid § 7. Valimiskomisjonide süsteem (1) Valimisi valmistavad ette ja korraldavad järgmised valimiskomisjonid: 1) Riigikogu valimiseks moodustatud Eesti Vabariigi Valimiskomisjon; 2) valla ja linna valimiskomisjonid; 3) valimiste jaoskonnakomisjonid. (2) Valimiskomisjonide volituste aeg on kolm aastat. (3) Valla ja linna valimiskomisjonis saavad olla ainult hääleõiguslikud Eesti kodanikud, valimiste jaoskonnakomisjoni võivad kuuluda ka teised hääleõiguslikud isikud. (4) Eesti Vabariigi Valimiskomisjon võib kaasata Riigikogu valimiseks moodustatud maakondade valimiste territoriaalkomisjone. Tallinnas, Tartus, Pärnus, Narvas, Kohtla-Järvel ja Sillamäel täidavad linna valimiskomisjoni ülesandeid Riigikogu valimiseks moodustatud valimiste linnakomisjonid. § 8. Eesti Vabariigi Valimiskomisjoni ülesanded Eesti Vabariigi Valimiskomisjon: 1) kontrollib käesoleva seaduse täitmist ja annab juhendeid ning selgitusi seaduse ühetaoliselt rakendamiseks kõigi kohalike omavalitsuste volikogude valimistel; 2) kehtestab valimiskomisjonide pitsatite vormid, valimisdokumentide ja hääletamissedelite vormid ning nende täitmise ja kasutamise korra; 3) vaatab läbi taotlused lisaraha eraldamiseks nendele kohalikele omavalitsustele, kus seda valimiste korraldamiseks ei jätku, ja teeb Vabariigi Valitsusele ettepanekuid lisaraha eraldamiseks; 4) vaatab läbi kaebused valla või linna valimiskomisjonide otsuste ja tegevuse peale valimisseaduse kohaldamisel ning võtab nende kohta vastu otsused. § 9. Valla või linna valimiskomisjoni moodustamine (1) Valla või linna valimiskomisjoni kuulub esimees, aseesimees, sekretär ja kaks liiget. (2) Vastava kohaliku omavalitsuse volikogu määrab valla või linna valimiskomisjoni esimehe ja viimase ettepanekul kinnitab aseesimehe, sekretäri ja liikmed. Volikogu kinnitab samuti kaks asendusliiget, kes komisjoni volituste ajal asuvad komisjoni koosseisust väljalangenud aseesimehe, sekretäri või liikme asemele. (3) Valla või linna valimiskomisjon kasutab temale pandud ülesannete õigeaegseks täitmiseks vajalikul hulgal abitööjõudu, sealhulgas ka häältelugejaid. (4) Valla või linna valimiskomisjoni esimeheks määratakse isik, kellel on vajalikud teadmised ja kogemused valimiste korraldamiseks. Esimehe väljalangemisel määrab volikogu uue esimehe. (5) Valla või linna valimiskomisjon moodustatakse hiljemalt 50 päeva enne valimiste päeva. § 10. Valla või linna valimiskomisjoni ülesanded Valla või linna valimiskomisjon: 1) moodustab valimiste jaoskonnakomisjonid vastavalt käesoleva seaduse paragrahv 11 sätetele; 2) jälgib valimisseaduse täitmist ja valimiste ettevalmistamise ning korraldamise õigsust; 3) kontrollib ja juhendab valimiste jaoskonnakomisjone valimiste ettevalmistamisel ja hääletamise korraldamisel; 4) võtab vastu esildised ülesseatud kandidaatide ning nimekirjade registreerimiseks; 5) registreerib kandidaatide nimekirjad ja ülesseatud kandidaadid; 6) koostab iga valimisringkonna kohta registreeritud nimekirjade kaupa kandidaatide üldnimekirja, korraldab selle trükkimise ja valimiste jaoskonnakomisjonidele üleandmise; 7) loeb hääled ja teeb kindlaks valimiste tulemused iga valimisringkonna kohta eraldi ja vastava kohaliku omavalitsuse volikogu kohta tervikuna; 8) registreerib valitud volikogu liikmed ja avaldab nende nimekirja; 9) otsustab volikogu ettepanekul volikogu liikme volituste peatamise või lõpetamise või peatatud volituste taastamise; 10) koostab valimiste eelarve ja esitab selle volikogule kinnitamiseks ning korraldab valimiskuludeks raha kasutamist; 11) otsustab valimiste materiaal-tehnilise kindlustamise küsimusi; 12) vaatab läbi kaebused valimiste jaoskonnakomisjonide otsuste ja tegevuse peale ning lahendab need. § 11. Valimiste jaoskonnakomisjoni moodustamine (1) Valimiste jaoskonnakomisjoni kuulub esimees, aseesimees, sekretär ja neli kuni kuus liiget. (2) Valla või linna valimiskomisjon määrab jaoskonnakomisjoni esimehe ja viimase ettepanekul kinnitab aseesimehe, sekretäri ja liikmed, aga samuti neli asendusliiget, kes komisjoni volituste ajal asuvad komisjoni koosseisust väljalangenud aseesimehe, sekretäri või liikme asemele; (3) Valimiste jaoskonnakomisjoni koosseisu ei arvata volikogusse kandideerivaid isikuid ega isikuid, kes on kandidaadi ülesseadmise algatajaks või erakonna, ühenduse, seltsi või muu organisatsiooni esindajaks. (4) Valimiste jaoskonnakomisjoni esimeheks määratakse isik, kellel on vajalikud teadmised ja kogemused hääletamise korraldamiseks. (5) Valimiste jaoskonnakomisjon moodustatakse hiljemalt 20 päeva enne valimiste päeva. § 12. Valimiste jaoskonnakomisjoni ülesanded Valimiste jaoskonnakomisjon: 1) tagab valijatele võimaluse valijate nimekirjaga tutvumiseks, võtab vastu ja vaatab läbi nõuded valijate nimekirjas muudatuste ja paranduste tegemiseks, teeb vajalikud muudatused ja parandused valijate nimekirjas; 2) valmistab hääletamiseks ette hääletamisruumi, valimiskastid, salajase hääletamise kabiinid ja muu hääletamise korraldamiseks vajaliku; 3) korraldab hääletamise, eelhääletamise ja kodus hääletamise; 4) teeb kindlaks hääletamistulemused valimisjaoskonnas; 5) vaatab läbi hääletamise korraldamisega seotud avaldused ja kaebused ning lahendab need. § 13. Valimiskomisjonide töökorraldus (1) Valimiskomisjoni kutsub kokku esimees või tema äraolekul aseesimees. Valimiskomisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole komisjoni koosseisust, nende hulgas komisjoni esimees või aseesimees. Komisjoni otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Komisjoni koosseisu kuuluval isikul, kes ei ole nõus komisjoni otsusega, on õigus esitada kirjalik eriarvamus, mis lisatakse protokollile. (2) Valla või linna valimiskomisjoni pädevuse piires vastuvõetud otsused on tema poolt moodustatud jaoskonnakomisjonidele kohustuslikud. (3) Valimiste jaoskonnakomisjoni otsuste ja tegevuse peale võib kaevata valla või linna valimiskomisjonile, viimase otsuste ja tegevuse peale võib kaevata Eesti Vabariigi Valimiskomisjonile, välja arvatud otsused kandidaatide ja nende nimekirjade registreerimise ning valimistulemuste kohta, mis on vaidlustatavad ainult vastavas maa- või linnakohtus. (4) Valimiskomisjoni ettepanekul võib tööandja vabastada komisjoni koosseisu kuuluva või komisjoni ülesandeid täitva isiku valimiste korraldamise ajal ajutiselt töökohustuste täitmisest. (5) Valimiskomisjoni kuuluvale isikule ja abitööjõule tasutakse komisjoni ülesannete täitmise eest komisjoni otsuse alusel valimiste korraldamiseks eraldatud summadest. (6) Valimiskomisjonidel on õigus saada vastavalt valla- või linnavalitsuselt vajalikku abi ning tööks vajalikke andmeid ja materjale. (7) Valimiskomisjoni koosseisust aseesimehe, sekretäri või liikme väljalangemisel asendab teda üks asendusliikmetest komisjoni otsuse alusel. (8) Valimiskomisjon informeerib elanikke oma otsustest ja korraldatavatest üritustest. Komisjoni otsuse tegemise juures võivad sõnaõigusega osaleda kandidaatide, erakondade, ühenduste, seltside ja muude organisatsioonide selleks volitatud esindajad. (9) Valimiskomisjoni kuuluvatel isikutel pole õigust agiteerida kandidaatide, erakondade, ühenduste, seltside või muude organisatsioonide poolt või vastu. IV peatükk Valijate arvestus § 14. Hääleõiguslike isikute riiklikud registrid (1) Hääleõiguslik isik kantakse kas Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikku registrisse või välisriikide hääleõiguslike kodanike ja hääleõiguslike kodakondsuseta isikute riiklikku registrisse. Registreid peetakse eraldi iga viimastel korralistel valimistel moodustatud valimisjaoskonna kohta. (2) Eesti hääleõiguslike kodanike ning välisriikide hääleõiguslike kodanike ja hääleõiguslike kodakondsuseta isikute registrit peab valla- või linnavalitsus. (3) Eesti hääleõiguslike kodanike ning välisriikide hääleõiguslike kodanike ja hääleõiguslike kodakondsuseta isikute registrisse kantakse valija ees- ja perekonnanimi, sünniaasta, kuu ja päev ning elukoht. Välisriikide hääleõiguslike kodanike ja hääleõiguslike kodakondsuseta isikute registrisse kantakse samuti aeg, mis ajast valija elab alaliselt selle kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil. (4) Eesti hääleõiguslike kodanike register vaadatakse läbi ja selles tehakse vajalikud muudatused ja parandused valimiste aasta 1. jaanuari seisuga veebruarikuu jooksul. (5) Eesti hääleõiguslikud kodanikud, kes on vahetanud elukohta valimistevahelisel ajal, kantakse uues elukohas registrisse Eesti kodaniku passi või isikutunnistuse alusel. (6) Registrisse kandmiseks tuleb välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel end registreerida vastavas kohalikus omavalitsuses pärast valimiste väljakuulutamist Riigikogu poolt määratud ajal. (7) Registrisse ei kanta välisriikide kodanikke ja kodakondsuseta isikuid, kes on välisriigi teenistuses. (8) Hiljemalt 25 päeva enne valimiste päeva saadab valla- või linnavalitsus kõigile registritesse kantud isikutele valijakaardi. Valijakaardile kirjutatakse valija ees- ja perekonnanimi, sünniaasta, valija elukoht, millise valimisjaoskonna valijate nimekirja valija kantakse, valimiste päev, eelhääletamise aeg ning koht ja hääletamisruumi asukoht valimiste päeval. (9) Valijal, kes ei ole käesoleva paragrahvi 8. lõikes ettenähtud ajal saanud valijakaarti või kelle valijakaardile kirjutatud andmetes on vigu, on õigus seitsme päeva jooksul pöörduda kaardi saatnud valla- või linnavalitsusse, pärast valijate nimekirjade üldiseks tutvumiseks väljapanekut aga elukohajärgsesse jaoskonnakomisjoni selgituse saamiseks või vigade parandamiseks. § 15. Valijate nimekirja koostamine (1) Iga valimisjaoskonna kohta koostatakse vormikohased valijate nimekirjad. Kõik Eesti hääleõiguslike kodanike registrisse ning välisriikide hääleõiguslike kodanike ja hääleõiguslike kodakondsuseta isikute registrisse võetud valijad kantakse erinevasse valijate nimekirja. Üht valijat võib kanda ainult ühte valijate nimekirja. (2) Valijate nimekirja koostab valla- või linnavalitsus, sellele kirjutab alla valla- või linnasekretär ja see antakse üle valimiste jaoskonnakomisjoni esimehele hiljemalt 12 päeva enne valimiste päeva. § 16. Valijate nimekirja kontrollimine valimisjaoskonnas (1) Valimiste jaoskonnakomisjon kontrollib, kas nimekirja kantud valijad kuuluvad oma elukoha järgi sellesse valimisjaoskonda. Nimekirja ebaõigesti kantud valijatest teatatakse viivitamatult valla- või linnavalitsusele ja seejärel kustutatakse nad nimekirjast. Valla- või linnavalitsus teeb parandused hääleõiguslike isikute registris, teatab valesse nimekirja kantud valijate andmed nimekirja kandmiseks selle jaoskonna valimiskomisjonile, kelle nimekirja ta kuulub, ning saadab sellele valijale uue valijakaardi. (2) Pärast valijate nimekirja kontrollimist ning vajalike paranduste ja muudatuste tegemist kirjutab nimekirjale alla valimiste jaoskonnakomisjoni esimees ja seitse päeva enne valimiste päeva pannakse valijate nimekiri valimiste jaoskonnakomisjoni ruumis või hääletamisruumis välja üldiseks tutvumiseks. § 17. Valijate nimekirja tutvustamine ning selles muudatuste ja paranduste tegemine (1) Iga valija võib kontrollida enda ja teiste valijate nimekirja kandmise õigsust pärast valijate nimekirja üldiseks tutvumiseks väljapanekut. (2) Kui valija leiab, et tema või mõni teine valija on valijate nimekirjast välja jäänud või on mõni isik valijate nimekirja kantud ebaõigesti, on tal õigus nõuda valimiste jaoskonnakomisjonilt nimekirjas vastavate muudatuste ja paranduste tegemist. (3) Valimiste jaoskonnakomisjon kontrollib kohe valija poolt esitatud andmete ja dokumentide vastavust käesoleva seaduse paragrahvide 3 ja 14 nõuetele. (4) Kui valijat ei ole kantud valijate nimekirja, aga on kantud registrisse, kannab valimiste jaoskonnakomisjon ta valijate nimekirja. (5) Kui isikut, kes väidetakse olevat valija, ei ole kantud hääleõiguslike isikute registrisse, või on valijate nimekirja kantud isik, kelle kohta väidetakse, et ta ei ole valija, teatab valimiste jaoskonnakomisjon sellest kohe valla või linna valimiskomisjonile, andes edasi valijate nimekirja kandmise või sellest kustutamise nõude esitanud isikult saadud andmed. (6) Valla või linna valimiskomisjon kontrollib esitatud nõuet ja hiljemalt kolmandal tööpäeval pärast sellekohase teate saamist võtab selle kohta vastu otsuse, mille teeb kohe teatavaks nõude esitanud isikule ja valimiste jaoskonnakomisjonile. Isik, kes nõuab valijate nimekirjas muudatuste tegemist, võib viibida otsuse tegemise juures. (7) Kui isiku nimekirja kandmise või nimekirjast kustutamise nõue on jäetud rahuldamata, võib nõude esitanud isik kolme tööpäeva jooksul, arvates valla või linna valimiskomisjoni otsusest teada saamisest, esitada selle otsuse peale kaebuse vastavale maa- või linnakohtule, kes peab kaebuse läbi vaatama kolme tööpäeva jooksul selle saamisest arvates. (8) Vead valijate nimekirja kannetes valija ees- ja perekonnanime, sünniaasta ja elukoha, samuti kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil elamise aja osas parandatakse kohe parandamise vajalikkust tõendava dokumendi esitamisel. (9) Kõik muudatused ja parandused valijate nimekirjades kantakse kohe ka hääleõiguslike isikute registritesse. (10) Valimiste päeval valijate nimekirja ei muudeta ega parandata, välja arvatud surnud isikute valijate nimekirjast kustutamine. V peatükk Kandidaatide ülesseadmine ja registreerimine § 18. Kandidaatide ülesseadmine (1) Kohaliku omavalitsuse volikogu liikme kandidaadiks võib üles seada igat Eesti kodanikku, kes vastab käesolevas seaduses esitatud nõuetele. (2) Kandidaadi võib üles seada vastava kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil elav iga hääleõiguslik isik, sealhulgas isik, kes ise soovib kandideerida volikogu valimistel, samuti isikud, kes vastava kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil esindavad erakondi, või isikud, kes esindavad selliseid ühendusi, seltse või muid organisatsioone, kelle registreeritud põhikirjas on fikseeritud kandidaatide kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel ülesseadmise õigus. (3) Ühe nädala jooksul pärast valimiste väljakuulutamist saadab Justiitsministeerium Eesti Vabariigi Valimiskomisjonile registreeritud erakondade nimekirja ning nende registreeritud üleriigiliste ühenduste, seltside või muude organisatsioonide nimekirja, kelle põhikirjas on fikseeritud kandidaatide kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel ülesseadmise õigus. Eesti Vabariigi Valimiskomisjon saadab ühe nädala jooksul nimetatud materjalid kõigile valla või linna valimiskomisjonidele. (4) Kohalikke kodanike omaalgatuslikke ühendusi registreerivad asutused saadavad kahe nädala jooksul, arvates valimiste väljakuulutamisest, vastava valla või linna valimiskomisjonile nende ühenduste, seltside või muude organisatsioonide nimekirja, kelle registreeritud põhikirjas on fikseeritud kandidaatide kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel ülesseadmise õigus. (5) Registreeritud erakonnad ning kandidaatide ülesseadmise õigust omavad ühendused, seltsid või muud organisatsioonid esitavad kahe nädala jooksul, arvates valimiste väljakuulutamisest, vastavale valla või linna valimiskomisjonile isikute andmed, kes on volitatud neid esindama. (6) Nendel hääleõiguslikel isikutel, kelle kohta registreeritud erakonnad, kandidaatide ülesseadmise õigust omavad ühendused, seltsid või muud organisatsioonid on valla või linna valimiskomisjonile teatanud, et nad esindavad erakonda, samuti ühendust, seltsi või muud organisatsiooni selles vallas või linnas, on õigus üles seada kandidaate selle omavalitsuse volikogu valimisteks nende poolt esindatava erakonna, ühenduse, seltsi või muu organisatsiooni nimel. (7) Erakond, samuti kandidaatide ülesseadmise õigust omav ühendus, selts või muu organisatsioon võib ühes valimisringkonnas üles seada niipalju kandidaate, kui on selles ringkonnas mandaate. (8) Ühes valimisringkonnas hääleõiguslike isikute poolt ülesseatud üksikkandidaadid võivad ühineda ja minna valimistele ühise nimekirjana, teatades sellest valla või linna valimiskomisjonile enne kandidaatide registreerimist. Ühes nimekirjas ei või olla kandidaate rohkem kui on selles ringkonnas mandaate. (9) Kandidaatide nimekirjale antakse nimetus, milles peab esinema sõna "nimekiri". Nimetus ei või olla ebaesteetiline või eksitav, see ei või olla samane või mingil viisil sarnane erakonna ega kandidaatide ülesseadmise õigust omava ühenduse, seltsi või muu organisatsiooni nimega. (10) Üks ja sama isik võib olla vaid ühes kandidaatide nimekirjas ning olla üles seatud ühe erakonna või ühe ühenduse, seltsi või muu organisatsiooni poolt ainult ühes ringkonnas. (11) Erakonnad, samuti ühendused, seltsid või muud organisatsioonid ning üksikisikud, kes seavad üles kandidaate, esitavad valla või linna valimiskomisjonile vormikohase esildise kandidaatide ülesseadmise kohta ja kandidaatide nimekirja iga valimisringkonna kohta eraldi. Esildises peab olema märgitud, kelle poolt, millise kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel ja millises valimisringkonnas kandidaat üles seatakse, iga ülesseatava kandidaadi ees- ja perekonnanimi, sünniaeg, elukoht ja kodakondsus. (12) Esildises näidatakse ära isik, keda on volitatud toimima erakonna, samuti ühenduse, seltsi või muu organisatsiooni või kandidaadi esindajana, ja vajalikud andmed tema kohta. (13) Esildisele lisatakse iga kandidaadi omakäeliselt kirjutatud nõusolek kandideerida kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel vastavas valimisringkonnas, süümevanne ja kinnitus, et kandidaat valdab piisavalt eesti keelt, et osaleda kohaliku omavalitsuse volikogu töös. (14) Kandidaatide ülesseadmise esildised ja kandidaatide nimekirjad esitatakse valla või linna valimiskomisjonile hiljemalt 30. päeval enne valimiste päeva kella kuueks õhtul. § 19. Kandidaatide registreerimine (1) Valla või linna valimiskomisjon registreerib hiljemalt 25 päeva enne valimiste päeva kõik nõuetekohaselt ülesseatud kandidaadid ja kandidaatide nimekirjad. (2) Kui mõnes valimisringkonnas on registreeritud kandidaate niisama palju või vähem, kui on selles ringkonnas mandaate, pöördub valla või linna valimiskomisjon valijate ja erakondade ning kandidaatide ülesseadmise õigust omavate ühenduste, seltside või muude organisatsioonide poole ettepanekuga kandidaatide täiendavaks ülesseadmiseks. Täiendavalt ülesseatud kandidaadid registreeritakse hiljemalt 15 päeva enne valimiste päeva ja kantakse registreeritud kandidaatide üldnimekirja. (3) Kui 15 päeva enne valimiste päeva on mõnes ringkonnas kandidaate niisama palju või vähem kui selles ringkonnas mandaate, lükatakse valimised selles valimisringkonnas kuni ühe kuu võrra edasi. (4) Registreerimisel antakse igale kandidaadile registreerimisnumber. Registreerimisnumbrid algavad 101-st ja need antakse kandidaatidele vastavalt registreerimiseks esitamise järjekorrale. (5) Juhul kui esildises või nimekirjas puudub osa nõutavaid andmeid või neis esineb vigu, teeb valla või linna valimiskomisjon esildise või nimekirja esitajale ettepaneku andmete täiendamiseks või vigade kõrvaldamiseks kolme tööpäeva jooksul. (6) Kui esildises või nimekirjas märgitud puudusi või vigu ei ole kõrvaldatud valimiste päevale eelnenud 26. päeva õhtuks enne kella kuut ja täiendavalt esitatud kandidaatide puhul valimiste päevale eelnenud 16. päeva õhtuks enne kella kuut, jäetakse selles esildises või nimekirjas toodud kandidaadid registreerimata. Kui puudused või vead esinevad ainult ühe või mõne kandidaadi andmetes, jäetakse need kandidaadid registreerimata. (7) Pärast valimiste väljakuulutamist või valla või linna valimiskomisjoni moodustamist avaldab komisjon aja ja koha, kus antakse välja kandidaatide ülesseadmiseks vajalikke dokumendiplanke ja võetakse vastu esildisi kandidaatide ülesseadmise kohta ja kandidaatide nimekirju. (8) Pärast kandidaatide registreerimist ei ole lubatud teha muudatusi kandidaatide ülesseadmise esildistes ja nimekirjades, välja arvatud: 1) kandidaadi loobumisel kandideerimisest tema isikliku avalduse alusel 10 päeva jooksul pärast registreerimist; 2) kandidaadi surma korral; 3) juhul kui leiab tõendamist, et kandidaadi kohta oli esitatud ebaõigeid andmeid. Sellisel juhul otsustab kandidaadi kustutamise kandidaatide nimekirjast valla või linna valimiskomisjon. (9) Kõik kandidaatide nimekirjast kustutamised tehakse kohe ka valimiste jaoskonnakomisjonidele antud vastava valimisringkonna kandidaatide üldnimekirjas. (10) Valimiskomisjoni kuuluv kandidaat loetakse komisjoni koosseisust välja arvatuks tema kandidaadiks registreerimisele järgnevast päevast. (11) Valimiskomisjonidesse kuuluvad isikud ei või olla kandidaatide ülesseadmise algatajaks, erakonna, samuti ühenduse, seltsi või muu organisatsiooni esindajaks. (12) Registreeritud kandidaat võib kokkuleppel tööandjaga katkestada oma töökohustuse täitmise kuni valimiste päevani töökoha säilitamisega. § 20. Kandidaatide üldnimekiri (1) Pärast kandidaatide registreerimist koostab valla või linna valimiskomisjon vastava kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel kandideerivate kandidaatide üldnimekirja iga valimisringkonna kohta eraldi. Ühes valimisringkonnas kandideerivad kandidaadid kantakse selle ringkonna üldnimekirja nimekirjade kaupa vastavalt nende esitamise järjekorrale. Kandidaatide nimekirja ees märgitakse ära kandidaadid esitanud erakonna, ühenduse, seltsi või muu organisatsiooni nimekirja nimetus. Üksikkandidaadid kantakse üldnimekirja pärast kandidaatide nimekirja. (2) Valla või linna valimiskomisjon paljundab igas valimisringkonnas kandideerivate kandidaatide üldnimekirja ja hiljemalt 10 päeva enne valimiste päeva annab selle ringkonna igale valimiste jaoskonnakomisjonile. (3) Kandidaatide üldnimekiri pannakse välja jaoskonnakomisjoni asukohas ja hääletamisruumis, valimiste päeval aga ainult igas salajase hääletamise kabiinis. Üldnimekiri on komisjoni koosseisu kuuluvatel isikutel kaasas kodus hääletamisel. § 21. Hääletamissedel (1) Hääletamissedel on trükitud paberil, mis on keskelt kokkumurtav, moodustades pärast kokkumurdmist neli lehekülge. Esimene lehekülg on tühi, teisele leheküljele on kirjutatud tekst "Kohaliku omavalitsuse volikogu valimised" ja valimiste kuupäev. Kolmandal leheküljel on ruut tekstiga: "Hääletan kandidaadi nr. . . poolt", kuhu valija kirjutab selle kandidaadi registreerimisnumbri, kelle poolt ta hääletab. Neljas lehekülg on tühi. (2) Hääletamissedelid on unifitseeritud ja valmistatakse tsentraliseeritult Eesti Vabariigi Valimiskomisjoni tellimisel. (3) Hääletamissedelite kättesaamisel märgistatakse need valimiste jaoskonnakomisjoni poolt valimiste jaoskonnakomisjoni pitsati jäljega teisel leheküljel. (4) Valimiste jaoskonnakomisjonile antakse hääletamissedelid hiljemalt viis päeva enne valimiste päeva. VI peatükk HÄÄLETAMISE KORD § 22. Hääletamise aeg ja koht (1) Valimiste päeval algab hääletamine kell 8 hommikul ja lõpeb kell 8 õhtul. Hääletamine korraldatakse valimiste jaoskonnakomisjoni poolt selleks määratud hääletamisruumis. (2) Eelhääletamine algab kolmandal päeval enne valimiste päeva ja toimub igal päeval valimiste jaoskonnakomisjoni poolt selleks määratud hääletamisruumis ja ajal. (3) Kõigil neil valijail, kes on hääletamisruumis hääletamise lõppemise või ruumi sulgemise ajal, on õigus hääletada. (4) Kodus hääletamine korraldatakse valimiste päevale eelneval ja valimiste päeval. § 23. Hääletamise korraldamine (1) Hääletamisruumis peavad olema salajase hääletamise kabiinid, hääletamissedelite väljaandmise koht ja valimiskast. Kuni valimiste päevani peab olema välja pandud selles valimisringkonnas kandideerivate kandidaatide üldnimekiri. (2) Valimiste jaoskonnakomisjon on kohustatud tagama salajase hääletamise. Selleks peab hääletamisruumis olema niipalju salajase hääletamise kabiine, et ei tekiks järjekorda nende kasutamisel. (3) Salajase hääletamise kabiinis peab olema kandidaatide üldnimekiri, laud (pult) ja kirjutusvahend. Kirjutusvahend peab olema selline, et kirjutatu oleks selgesti loetav ega oleks kustutatav. Kabiin peab olema normaalselt valgustatud. (4) Hääletamissedelite väljaandmise koht tähistatakse nii, et valija näeks, kelle poole pöörduda hääletamissedeli saamiseks. (5) Valimiskast on üldjuhul kõrgusega 85 cm ja laiusega 50x40 cm, kasti kaas on hingedel ülestõstetav ning avaga hääletamissedelite sisselaskmiseks. Kodus hääletamiseks kasutatakse vähendatud mõõtmetega valimiskasti. Valimiskaste ei dekoreerita. (6) Enne hääletamise algust kontrollib valimiste jaoskonna-komisjoni esimees komisjoni kuuluvate isikute juuresolekul valimiskaste ja pitseerib need. Pitseerimise kohta koostatakse akt, millele kirjutavad alla kõik kasti pitseerimise juures viibinud komisjoni kuuluvad isikud. Enne eelhääletamise algust pitseeritakse valimiskast vastavalt käesoleva seaduse § 25 2. lõikes toodud nõuetele. (7) Hääletamisruumis tagab korra valimiste jaoskonnakomisjon, kelle pädevuse piires antud korraldused on täitmiseks kohustuslikud kõigile hääletamisruumis viibivatele isikutele. (8) Hääletamisruumi ei lasta relvastatud isikuid, välja arvatud hääletamisruumide valve, ega joobnud isikuid. (9) Hääletamisruumis ning valimiste päeval ka hoones, milles hääletamisruum asub, on valimisagitatsioon keelatud. § 24. Hääletamine (1) Iga valija hääletab isiklikult. Valijal, kellel pole võimalik hääletamissedelit iseseisvalt täita, on õigus kutsuda salajase hääletamise kabiini ja lasta oma hääletamissedel täita teisel isikul, kuid mitte selles ringkonnas kandideerival kandidaadil. (2) Teistel isikutel on keelatud teha valimisotsustust isiku eest, kes ise ei ole selleks võimeline. (3) Kui valija avastas hääletamissedelil vigu ja defekte või rikkus hääletamissedeli, siis on tal sedeli jaoskonnakomisjonile tagastamisel õigus saada uus hääletamissedel. Kui valija oli rikutud sedelile märkinud juba oma otsustuse, kriipsutab ta selle enne sedeli tagastamist läbi nii, et otsustus ei ole loetav. (4) Hääletamissedeli annab valijale valijate nimekirja alusel valimiste jaoskonnakomisjoni kuuluv isik pildiga varustatud isikut tõendava dokumendi esitamisel. Hääletamissedeli saamise kohta annab valija allkirja valijate nimekirja. (5) Valijate nimekirjas valija andmete leidmise hõlbustamiseks võib valija esitada valijakaardi. Valijale antakse hääletamissedel ka juhul, kui ta valijakaarti ei esita. (6) Valija täidab hääletamissedeli salajase hääletamise kabiinis, kirjutades hääletamissedelile selleks ettenähtud kohta ühe kandidaadi registreerimisnumbri. Seejärel murrab valija sedeli kokku ja esitab selle valimiskomisjoni kuuluvale isikule, kes paneb kokkumurtud hääletamissedeli välisküljele uuesti jaoskonnakomisjoni pitsati jäljendi. Seejärel laseb valija hääletamissedeli valimiskasti. (7) Iga valija laseb hääletamissedeli kasti ise. Valija palvel, kes füüsiliste puuete tõttu ei ole võimeline ise sedelit valimiskasti laskma, võib seda teha mõni teine isik valija juuresolekul. (8) Kui valimiste jaoskonnakomisjoni kuuluval isikul tekib kahtlus, et valija on juba varem hääletanud, tuleb see selgitada enne hääletamissedeli valimiskasti laskmist. (9) Valimiskasti ava peab olema suletud, see avatakse ainult sedeli kasti laskmiseks. § 25. Eelhääletamine (1) Eelhääletamist võib läbi viia ainult selleks jaoskonnakomisjoni poolt määratud ja sisustatud hääletamisruumis, mille kohta tuleb täita kõiki käesoleva seaduse paragrahv 23 1. lõikes toodud nõudeid. (2) Enne eelhääletamise algust pitseeritakse üks valimiskast valla või linna valimiskomisjoni pitsatiga selliselt, et ilma pitserit rikkumata ei ole võimalik valimiskasti avada. Valimiskast pitseeritakse valla või linna valimiskomisjoni liikme poolt jaoskonnakomisjoni kuuluvate isikute juuresolekul, kusjuures kohal peab olema üle poole jaoskonnakomisjoni koosseisust. Valimiskasti pitseerimise kohta koostatakse akt, millele kirjutavad alla kõik pitseerimise juures viibinud isikud. (3) Eelhääletamiseks pitseeritud valimiskasti kasutatakse ainult eelhääletamisel. Valimiskast peab asuma kohas, kuhu valija ilma jaoskonnakomisjoni kuuluva isiku vahenduseta ligi ei pääse, ja sedeli sisselaskmise ava peab olema suletud. (4) Eelhääletamine korraldatakse vähemalt kahe jaoskonnakomisjoni kuuluva isiku juuresolekul. (5) Enne eelhääletamise algust kontrollib valla või linna valimiskomisjon iga hääletamisruumi vastavust käesoleva seaduse nõuetele. (6) Eelhääletamine korraldatakse vastavalt käesoleva seaduse paragrahv 24 sätetele. § 26. Kodus hääletamine (1) Valija, kes tervisliku seisundi tõttu või mõnel muul mõjuval põhjusel ei saa tulla hääletama hääletamisruumi, võib taotleda hääletamist oma kodus. (2) Kodus hääletamine korraldatakse ainult valija sellekohase taotluse põhjal, mille ta võib esitada valimiste jaoskonnakomisjonile kirjalikult, telefoni teel või suuliselt teiste isikute kaudu. Valimiste jaoskonnakomisjon registreerib kõik taotlused. (3) Hääletamise korraldamisel valija kodus tuleb täita käesoleva seaduse paragrahv 24 1. - 4. ja 7. lõike nõudeid. (4) Kodus hääletamist korraldavad vähemalt kaks valimiste jaoskonnakomisjoni liiget. Kaasas on neil nõuetekohaselt pitseeritud väike valimiskast, piisavalt hääletamissedeleid, kodus hääletavate valijate nimekiri, selles valimisringkonnas kandideerivate kandidaatide üldnimekiri ja kirjutusvahendid. (5) Kodus hääletavate valijate nimekiri koostatakse järgmiselt: kodus hääletamist taotlenud valija andmed kantakse sellesse nimekirja valijate üldnimekirja alusel, märkides järjekorranumbrina valija järjekorranumbri üldnimekirjas ja täites nimekirja tiitellehe samuti, nagu on täidetud üldnimekirja tiitelleht. Valija andmete kandmisel kodus hääletavate valijate nimekirja tehakse tema kohta üldnimekirja märkuste lahtris märge "hääletab kodus". Juhul kui valija ilmus hääletamisruumi hääletama ajal, millal mindi tema koju hääletamist korraldama, tuleb valijal oodata kodus käinud komisjoniliikmete tagasitulekut, et siis lahendada tema hääletamise küsimus. (6) Kodus hääletades annab valija hääletamissedeli saamise kohta allkirja kodus hääletavate valijate nimekirja. Kodus hääletades tuleb jaoskonnakomisjoni kuuluvatel isikutel tagada hääletamise saladus. (7) Kohe pärast valimiskomisjoni kuuluvate isikute tagasitulekut kodus hääletamise korraldamiselt tehakse kodus hääletanute kohta valijate üldnimekirja valija allkirja lahtris märge "hääletas kodus". Nendel, kes mingil põhjusel kodus ei hääletanud, kustutatakse märkuste lahtrisse tehtud märge "hääletab kodus". (8) Kodus hääletamisel hääletamissedelile enne selle valimiskasti laskmist jaoskonnakomisjoni pitsati teist jäljendit ei panda. (9) Kodus hääletanute hääletamissedeleid sisaldav valimiskast avatakse valimiste päeval pärast hääletamise lõppemist käesoleva seaduse paragrahv 27 1. ja 3. lõike nõudeid järgides. Seejärel pannakse kodus hääletanute hääletamissedelitele uuesti jaoskonnakomisjoni pitsati jäljend ja sedelid pannakse valimiste päeval hääletanud valijate hääletamissedelite hulka. (10) Hääleõiguslikele ravi- või hooldusalustele, kes alaliselt elavad selles valimisjaoskonnas asuvas ravi- või hooldusasutuses, viiakse hääletamine läbi samal viisil ja ajal nagu kodus hääletamine. (11) Kodus hääletamisega samal viisil ja ajal võib valimiste jaoskonnakomisjon korraldada hääletamise selle kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil asuvas haiglas, invaliidide- ja vanadekodus, sanatooriumis ning eeluurimisisolaatoris, kui valijal on esitada valijakaart ja isikut tõendav dokument. VII peatükk HÄÄLETAMIS- JA VALIMISTE TULEMUSTE KINDLAKSTEGEMINE § 27. Hääletamistulemuste kindlakstegemine valimisjaoskonnas (1) Valimiste jaoskonnakomisjon avab valimiskastid valimiste päeval pärast hääletamise lõppemist. Avamise juures peab olema vähemalt üle poole valimiskomisjoni koosseisust. (2) Enne valimiskastide avamist peab valimiste jaoskonnakomisjon üle lugema ja kustutama kõik valijatele välja andmata jäänud hääletamissedelid. Hääletamissedelid kustutatakse, lõigates need murdekohast pooleks. (3) Valimiskasti avamisel koostatakse akt valimiskastil oleva pitseri seisukorra kohta. Aktile kirjutavad alla kõik valimiskasti avamise juures olevad valimiskomisjoni kuuluvad isikud. (4) Valimiste jaoskonnakomisjon teeb kindlaks valijate nimekirja alusel nimekirjas olevate valijate arvu ja hääletamissedeli saanud valijate arvu, valimiskastis olevate sedelite alusel hääletamisest osavõtnud valijate arvu, kehtetute sedelite arvu ning kandidaatide ja nimekirjade poolt antud häälte arvu. (5) Kehtetuks tunnistatakse hääletamissedel, mis pole Eesti Vabariigi Valimiskomisjoni poolt kehtestatud vormi kohane, millel puudub selle valimiste jaoskonnakomisjoni pitsati kaks jäljendit, millele pole kirjutatud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit või on neid kirjutatud rohkem kui üks, millele kirjutatud numbriga kandidaati ei kandideeri selles valimisringkonnas, millele kirjutatud kandidaadi registreerimisnumber on parandatud, kuid ei ole üheselt mõistetav, millele kirjutatud kandidaadi registreerimisnumber, aga samuti hääletamissedel ei ole loetav. Kui hääletamissedel ei ole täidetud nõuetekohaselt, kuid sellele on arusaadavalt ja ilma parandusteta märgitud kandidaat, kelle poolt valija hääletas, loetakse sedel kehtivaks. Kahtluse korral otsustab hääletamissedeli kehtivuse valimiste jaoskonnakomisjon hääletamise teel. (6) Hääletamistulemuste kindlakstegemise kohta koostatakse vormikohane protokoll. Protokollile kirjutavad alla komisjoni esimees ja sekretär. Protokollis näidatakse selle koostamise kuupäev ja kellaaeg. (7) Pärast hääletamistulemuste kindlakstegemist pakitakse valimiskastides olnud sedelid eraldi kandidaatide kaupa, samuti kehtetud sedelid, valijatele välja andmata jäänud sedelid ja valijate poolt tagastatud rikutud sedelid. Pakile kirjutatakse, millise valimisjaoskonna sedelid, millist liiki ja kui palju neid pakis on. Kirjele kirjutab alla jaoskonnakomisjoni esimees. Pakid pitseeritakse jaoskonnakomisjoni pitsatiga. (8) Hääletamissedelid, protokollid, valijate nimekirjad, komisjoni liikmete eriarvamused, komisjonile esitatud kaebused hääletamise käigus või häälte lugemisel esinenud valimisseaduse rikkumise kohta ning aktid valimiskasti pitseerimise ja valimiskasti avamisel kastil olnud pitseri seisukorra kohta viiakse kohe valla või linna valimiskomisjonile. (9) Hääletamistulemuste kindlakstegemine on avalik. § 28. Hääletamistulemuste kindlakstegemine valla või linna valimiskomisjonis (1) Valla või linna valimiskomisjon loeb hääli iga valimisringkonna, kandidaadi ja nimekirja kohta eraldi. (2) Enne häältelugemise algust kontrollib valla või linna valimiskomisjon, kas on saadud kõik hääletamissedelid igalt valimiste jaoskonnakomisjonilt. (3) Valimiste jaoskonnakomisjonidelt saadud valijate nimekirjade, protokollide ja hääletamissedelite alusel teeb valla või linna valimiskomisjon kindlaks iga valimisringkonna kohta eraldi valijate üldarvu ringkonnas, hääletamissedeli saanud valijate arvu, hääletamisest osavõtnud valijate arvu, kehtetuks tunnistatud hääletamissedelite arvu, igale kandidaadile ja igale nimekirjale antud häälte arvu. (4) Häältelugemise tulemuste kohta koostatakse vormikohane protokoll. (5) Valla või linna valimiskomisjoni protokollile kirjutavad alla komisjoni esimees ja sekretär. Protokollis näidatakse koostamise kuupäev ja kellaaeg. (6) Kui mõnes valimisjaoskonnas või valimisringkonnas rikuti valimisseadust, võib valla või linna valimiskomisjon tunnistada valimised selles valimisjaoskonnas või valimisringkonnas kehtetuks. Sellisel juhul korraldatakse ühe kuu jooksul vastavas valimisjaoskonnas kordushääletamine ja hääletamistulemused valimisringkonnas tehakse kindlaks pärast kordushääletuse tulemuste selgumist. Valimisi ei tunnistata kehtetuks, kui valimisseaduse rikkumine ei mõjutanud valimiste tulemusi. § 29. Valimiste tulemuste kindlakstegemine (1) Valimiste tulemused tehakse kindlaks ringkonniti. (2) Nimekirjades reastatakse kandidaadid vastavalt saadud häältele. Ühes nimekirjas olevatele kandidaatidele antud hääled liidetakse. (3) Mandaatide jaotamises osalevad sama nimetusega nimekirjad, mis said vallas või linnas kokku vähemalt viis protsenti kehtivatest häältest. (4) Mandaadid jaotatakse nimekirjade vahel d' Hondti jagajate modifitseeritud meetodil. Igas nimekirjas olevatele kandidaatidele antud häälte summa jagatakse läbi jagajate jadaga 1, 2. 0,9, 3. 0,9, 4. 0,9,. . . . Jagamisel saadud võrdlusarvude alusel antakse mandaadid nimekirjadele, mille võrdlusarvud on suuremad. Valituks osutuvad nimekirjas enam hääli saanud kandidaadid. Üksikkandidaati käsitletakse ühest kandidaadist koosneva nimekirjana. Valimiste tulemuste kindlakstegemise kord kehtestatakse Eesti Vabariigi Valimiskomisjoni juhendiga. (6) Kui mõnes valimisringkonnas jääb osa mandaate jaotamata, korraldatakse selles valimisringkonnas valituks mitte osutunud kandidaatide vahel kordushääletamine ühe kuu jooksul. (7) Valimiste lõplike tulemuste kohta koostab valla või linna valimiskomisjon vormikohase protokolli. (8) Valimiste tulemuste kindlakstegemine on avalik. § 30. Volikogu asendusliige (1) Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ettenähtud juhtudel volikogu liikme volituste peatamisel või ennetähtaegsel lõppemisel astub tema asemele asendusliige. Asendusliikmel on kõik volikogu liikme õigused ja kohustused. Volikogu liikme volituste taastamisel lõpevad asendusliikme volitused. (2) Asendusliikmeks on esimene valimata jäänud kandidaat samast valimisringkonnast selle nimekirja kandidaatide hulgast, milles kandideeris asendatav volikogu liige. (3) Kui asendatav volikogu liige kandideeris väljaspool nimekirju või selle ringkonna samas nimekirjas rohkem asendusliikmeid ei ole, siis jaotatakse mandaatide jaotamises osalenud ülejäänud nimekirjade vahel üks lisamandaat. VIII peatükk LÕPPSÄTTED § 31. Volikogu liikmete registreerimine (1) Valla või linna valimiskomisjon registreerib valitud volikogu liikmed ning teeb teatavaks kohaliku omavalitsuse valimiste tulemused koos volikogu liikmeks valitud isikute nimekirjaga hiljemalt kaheksandal päeval pärast valimiste päeva. Protestide esitamisel aga pärast nende lahendamist vastavalt käesoleva seaduse paragrahvis 32 3. ja 4. lõike nõuetele. (2) Valla või linna valimiskomisjon kutsub kokku valitud volikogu hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimiste lõplike tulemuste teatavakstegemist. § 32. Kaebuste ja protestide esitamine ning lahendamine (1) Kaebus käesoleva seaduse rikkumise kohta vastava kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil, samuti kaebus valimiste jaoskonnakomisjoni tegevuse kohta esitatakse valla või linna valimiskomisjonile, kes vaatab kaebuse läbi kolme tööpäeva jooksul, arvates selle saamisest, ja teatab oma otsusest kaebajale. (2) Kaebus valla või linna valimiskomisjoni tegevuse peale esitatakse Eesti Vabariigi Valimiskomisjonile, kes vaatab esitatud kaebuse läbi seitsme päeva jooksul, arvates selle saamisest, ja teatab oma otsusest kaebajale. (3) Protestid ülesseatud kandidaatide või kandidaatide nimekirjade registreerimisest keeldumise kohta, samuti valimiste tulemuste kindlakstegemise kohta esitatakse hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast registreerimisest keeldumist või valimiste tulemuste kindlakstegemist valla või linna valimiskomisjonile, kes vaatab protestid läbi hiljemalt nende saabumisele järgneval tööpäeval ja teatab oma otsusest protestijale. (4) Protesti rahuldamata jätmise peale võib protestija kaevata vastavale maa- või linnakohtule kahe tööpäeva jooksul, arvates komisjoni otsuse saamisest. § 33. Vastutus valimisseaduse rikkumise eest Käesoleva valimisseaduse sätete rikkumine on karistatav haldus- või kriminaalkorras. Riigikogu aseesimees T. Kelam Õiend Lisatud avaldamisandmed.