Riigikogu — Õiguskantsleri tegevuse korraldamise seadus — RT I, 25, 436

(õ) 4. 12. 2008 17:05 Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 13. mai 1993. a. otsusega nr. 97 I peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Käesolev seadus sätestab õiguskantsleri õigusliku seisundi ja tema kantselei töökorralduse. § 2. Õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide vastavuse üle põhiseadusele ja seadusele. Oma tegevuses juhindub õiguskantsler põhiseadusest ja seadusest. § 3. Õiguskantsleri nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul seitsmeks aastaks. Käesoleva seaduse paragrahv 10 1. lõike punktides 1 ja 2 tähendatud juhtudel esitab Vabariigi President Riigikogule ettepaneku uue õiguskantsleri ametisse nimetamiseks vähemalt kolm kuud enne õiguskantsleri volituste lõppemist. § 4. Õiguskantsler peab olema Eesti kodanik. Õiguskantsleril peab olema õigusalane kõrgharidus, kõrge erialane kvalifikatsioon ja sellele vastavad praktilise töö kogemused ning ta peab vabalt valdama riigikeelt. § 5. Õiguskantsleriks ei saa nimetada isikut, kes on süüdi mõistetud tahtlikult toimepandud kuriteo eest või kes on oma tervisliku seisundi tõttu sobimatu töötama õiguskantslerina. Kahtluse korral määrab õiguskantsleriks kandideeriva isiku tervisliku seisundi kindlaks arstlik komisjon. § 6. Õiguskantsler ja tema nõunikud ei tohi ametisoleku ajal: 1) osaleda erakondade tegevuses; 2) olla mõnes teises riigiametis ja saada sealt sissetulekuid või hüvesid; 3) kuuluda tulundusettevõtte juhatusse või nõukogusse; 4) osaleda ettevõtluses, välja arvatud nende endi isiklikud investeeringud ning nendelt saadavad protsendid ja dividendid, samuti neile kuuluva vara käsutamisest saadav tulu. Õiguskantsleril ja tema nõunikel on lubatud tegelda teadusliku ja pedagoogilise tööga, kui see ei takista nende ametiülesannete täitmist. § 7. Õiguskantsler astub ametisse Riigikogu ees enda nimetamisele järgneval täiskogu töönädalal järgmise ametivande andmisega: " Tõotan jääda ustavaks Eesti rahvale, Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale ning oma südametunnistuse järgi, kooskõlas põhiseaduse ja seadusega, täita erapooletult kõiki " Ametivande tekstile kirjutab õiguskantsler alla ja seda hoitakse õiguskantsleri ametisoleku ajal Riigikogu Kantseleis, pärast ametist lahkumist aga Riigiarhiivis. § 8. Õiguskantsleri saab kriminaalvastutusele võtta ainult Vabariigi Presidendi ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. § 9. Õiguskantsleri saab ametist tagandada üksnes kohtuotsusega. § 10. Õiguskantsleri volitused loetakse lõppenuks: 1) tema ametist tagasiastumise päevast; 2) käesoleva seaduse paragrahv 3 1. lõikes tähendatud seitsmeaastase tähtaja möödumise päevast; 3) õiguskantsleri kestva võimetuse korral üle kuue kuu järjest täita oma ülesandeid - Riigikohtu otsuses märgitud päevast; 4) tahtlikult toimepandud kuriteo eest süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumise päevast; 5) tema surma päevast. Õiguskantsler teatab oma ametist tagasiastumisest Vabariigi Presidendile vähemalt neli kuud ette. § 11. Kuni uue õiguskantsleri ametisse astumiseni käesoleva seaduse paragrahv 10 1. lõike punktides 3 - 5 tähendatud juhtudel täidab tema ülesandeid õiguskantsleri asetäitja- nõunik. II peatükk ÕIGUSKANTSLERI ÕIGUSLIK SEISUND § 12. Igal isikul on õigus pöörduda avaldusega õiguskantsleri poole seaduse või mõne muu õigustloova akti põhiseadusele või seadusele vastavuse kontrollimiseks. § 13. Õiguskantslerile saadetakse kõigi seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide, jõustumata välislepingute ning kõigi Riigikohtu põhiseaduslikke vaidlusi käsitlevate jõustunud kohtuotsuste ärakirjad kümne päeva jooksul vastavalt nende väljakuulutamisest, vastuvõtmisest, allakirjutamisest või jõustumisest arvates. § 14. Õiguskantsler esitab kord aastas, Riigikogu sügisistungjärgu täiskogu kolmandal töönädalal, Riigikogule ülevaate seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohalike omavalitsuste õigustloovate aktide kooskõlast põhiseaduse ja seadusega. § 15. Kui õiguskantsler leiab, et õigustloov akt kas täielikult või osaliselt ei vasta põhiseadusele või seadusele, teeb ta akti vastu võtnud organile ettepaneku see akt või selle säte 20 päeva jooksul põhiseaduse ja seadusega kooskõlla viia. Kui õiguskantsler leiab, et õigustloov akt on vastuolus tähtajalise välislepinguga, teeb ta akti vastu võtnud organile ettepaneku peatada määratud ajaks selle akti toime. § 16. Erakorralisel juhul, kui õiguskantsler leiab, et õigustloov akt või selle säte seab ohtu füüsiliste isikute elu või tervise või rikub kas rahvusvahelise praktika järgi jõustunud või Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingut, teeb õiguskantsler akti vastu võtnud organile ettepaneku peatada selle toime kuni selle akti põhiseaduse või seadusega kooskõlla viimiseni. § 17. Kui õigustloova akti vastu võtnud organ ei ole 20 päeva jooksul, arvates õiguskantsleri ettepaneku saamise päevast, akti või selle sätet põhiseaduse või seadusega kooskõlla viinud, teeb õiguskantsler Riigikohtule ettepaneku tunnistada õigustloov akt või selle säte kehtetuks. § 18. Õiguskantsleri osalemise korra ning õigused Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses sätestavad seadus ja Riigikohtu reglement. § 19. Õiguskantsler analüüsib seaduste muutmiseks ja uute seaduste vastuvõtmiseks ning riigiasutuste töö kohta talle tehtud ettepanekuid ja esitab vajaduse korral Riigikogule ettekande. § 20. Õiguskantsler vastab käesoleva seaduse paragrahvides 12 ja 19 tähendatud avaldustele ja ettepanekutele ühe kuu jooksul, arvates nende saamisest. Kui õiguskantsler leiab, et avalduse või ettepaneku lahendamine kuulub kohtu või teiste organite pädevusse, edastab ta selle vastavalt kuuluvusele või tagastab motiveeritult esitajale. § 21. Kui õiguskantsler tuvastab, et ametiisik on rikkunud põhiseadust või seadust, teatab ta sellest kirjalikult kas uurimisorganile või muule pädevale organile ning edastab vajaduse korral neile kõik tema käsutuses olevad andmed ja dokumendid. § 22. Õiguskantsler teeb Riigikogule põhiseaduse paragrahvides 76, 85, 101, 138 ja 153 ettenähtud juhtudel ettepaneku Riigikogu liikme, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, riigikontrolöri, Riigikohtu esimehe või Riigikohtu liikme kriminaalvastutusele võtmiseks vastavalt seadusele. § 23. Seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse organid on kohustatud vastama õiguskantsleri järelepärimistele kümne päeva jooksul, arvates nende saamisest. § 24. Õiguskantsler võib sõnaõigusega osa võtta Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse istungitest. Temale saadetakse Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse istungite päevakorrad koos arutusele tulevate õigusaktide eelnõudega. § 25. Õiguskantsleril, samuti tema poolt volitatud nõunikel on õigus tutvuda nende tööks vajalike, s.h. salastatud dokumentidega ning saada vastavat informatsiooni. § 26. Õiguskantsler, tema nõunikud ja kantselei töötajad on kohustatud hoidma riiklikku saladust, samuti mitte avaldama neile teatavaks saanud ärisaladust ning andmeid üksikisikute eraelu kohta. III peatükk ÕIGUSKANTSLERI NÕUNIKUD JA KANTSELEI § 27. Õiguskantsleri asjaajamist toimetab tema kantselei. Õiguskantsleril on oma kantselei juhtimisel samad õigused, mis on seadusega antud ministrile ministeeriumi juhtimiseks. § 28. Õiguskantsleri nõunikud nimetab ametisse ja vabastab ametist õiguskantsler. Oma tegevuses juhinduvad nõunikud põhiseadusest, käesolevast seadusest ja muudest õigusaktidest. § 29. Õiguskantsleri ettepanekul nimetab Riigikogu ühe õiguskantsleri nõunikest tema asetäitjaks-nõunikuks. Õiguskantsleri asetäitja-nõunik annab ametisse astumisel käesoleva seaduse paragrahvis 7 tähendatud ametivande. Kui õiguskantsler ei saa ajutiselt täita oma ametiülesandeid, täidab neid õiguskantsleri asetäitja-nõunik. § 30. Õiguskantsleri kantselei ülalpidamiskulud kaetakse riigieelarve vahenditest. IV peatükk ÕIGUSKANTSLERI, NÕUNIKE JA KANTSELEI TÖÖTAJATE AMETIPALGAD NING SOTSIAALSED TAGATISED § 31. Õiguskantsleri ametipalk on võrdne peaministri ametipalgaga. Õiguskantsler saab iga kuu esinduskuludeks kuni 20% oma ametipalgast. § 32. Õiguskantsleri asetäitja-nõuniku ametipalk on võrdne ministeeriumi kantsleri ametipalgaga. Õiguskantsleri nõunike ning kantselei spetsialistide töö tasustamine toimub eelarveliste asutuste ja organisatsioonide töötajatele ettenähtud korras. Õiguskantsleri kantselei eelarves nähakse ette vahendid konsultatsioonide ja ekspertiiside eest tasustamiseks kuni 20% ulatuses aasta palgafondist. § 33. Õiguskantslerile, tema nõunikele ning kantselei töötajatele laienevad riigiteenistujatele ettenähtud sotsiaalsed tagatised. V peatükk SEADUSE JÕUSTUMINE § 34. Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamise päevast. Riigikogu esimees Ü. Nugis Õiend Lisatud avaldamisandmed.