Ülemnõukogu — Muudatuste tegemise kohta Eesti Vabariigi Ülemnõukogu reglemendis — RT, 1990, 21, 266

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsustab: Teha Eesti Vabariigi Ülemnõukogu reglemendis järgmised muudatused: 1. Muuta reglemendi paragrahvi 4 lõiget 4 ja sõnastada see järgmiselt: "(4) Alatine komisjon on otsustusjõuline, kui tema korralisel, reglemendiga määratud ajal toimuval istungil on kohal vähemalt 1/3 komisjoni koosseisust, kuid mitte vähem kui 3 inimest. (Nende hulgas peab seejuures olema ka komisjoni esimees või tema asetäitja.) Komisjoni erakorraline koosolek on otsustusjõuline, kui kohal on vähemalt pooled liikmetest." 2. Muuta reglemendi paragrahvi 10 lõiget 1 ja sõnastada see järgmiselt: "(1) Hääletamine on avalik, salajane või nimeline. Salajane või nimeline hääletamine viiakse läbi, kui seda taotleb enam kui 1/3 kohalviibivatest saadikutest. Salajasel hääletusel on eesõigus nimelise ees. Avaliku hääletuse kulgu ei esitata saadikute kohaplaani tablool, vaid alles hääletamisaja lõppedes." 3. Muuta reglemendi paragrahvi 15 lõiget 4 ja sõnastada see järgmiselt: "(4) Istungi juhataja annab võimaluse iga istungjärgu teise istungi alguses (istungjärgul, kus on päevakorras Valitsuse ja Eesti Panga infotund - neljanda istungi alguses) esineda Ülemnõukogu liikmeil kuni 5-minutiliste päevakorraväliste avaldustega. Läbirääkimisi taoliste avalduste üle ei avata ega küsimusi ei esitata. Kui avaldus puudutab otseselt mõne Ülemnõukogu liikme, saadikugrupi või komisjoni tegevust, tuleb juhatajal anda võimalus avaldusele vastamiseks." 4. Täiendada reglementi paragrahvidega 19 ja 20 ning sõnastada need järgmiselt: "Paragrahv 19. Ülemnõukogu liikmete arupärimised (1) Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liikme arupärimine on kirjalik pöördumine Eesti Vabariigi Valitsuse või selle liikme poole, mis sisaldab viidet seaduse rikkumisele või Ülemnõukogu otsuse täitmata jätmisele või puudustele selle täitmisel. (2) Arupärimine esitatakse kirjalikult Ülemnõukogu Presiidiumi. Vajaduse korral lisatakse arupärimisele Ülemnõukogu otsuse projekt arupärimises viidatud puuduste kõrvaldamiseks. (3) Arupärimist käsitletakse samas korras seadusandliku initsiatiiviga. Läbinud käesolevas reglemendis paragrahvides 6 ja 7 esitatud protseduuri, võidakse arupärimine lülitada eraldi küsimusena istungjärgu päevakorda või saata enne seda komisjonile seisukohavõtuks. (4) Arupärimise arutamisel esinevad arupärija ning vastaja. Ülemnõukogu liikmed võivad mõlemale esitada küsimusi. Läbirääkimised avatakse vaid otsuseprojekti olemasolul. Paragrahv 20. Valitsuse ja Eesti Panga infotund (1) Valitsuse ja Eesti Panga infotund korraldatakse üldjuhul kord kahe nädala jooksul teisipäeva hommikusel istungil. Täiendav infotund korraldatakse Valitsuse, Eesti Panga või Ülemnõukogu nõudmisel. (2) Valitsuse ja Eesti Panga infotunnis on Valitsuse liikmete ning Eesti Panga presidendi ja juhatuse esimehe kohad istungi juhatajast paremal näoga saali poole. Infotunnist võtavad osa kõik Valitsuse liikmed, või nende poolt volitatud isikud, kes on seotud eelnevalt esitatud kirjalike küsimustega või palutud infotundi Ülemnõukogu juhataja poolt. Eesti Vabariigi Valitsuse esimees või tema ametlik esindaja vastab küsimustele igas infotunnis k. 10.30-11.00. (3) Valitsuse ja Eesti Panga infotunnis tulevad eelisjärjekorras vastamisele eelnevalt kirjalikult esitatud küsimused. Need küsimused esitatakse Ülemnõukogu istungi juhatajale eelmise istungjärgu käigus. Küsimused registreeritakse ja edastatakse Valitsuse esindajale (riigiministri asetäitjale) hiljemalt eelmise istungjärgu lõpuks. (4) Eelnevalt kirjalikult esitatud küsimused loetakse ette ja neile vastatakse kõnetoolist. Pärast küsimusele vastamist võib küsija ja seejärel ka teised Ülemnõukogu liikmed esitada vastajale täpsustavaid küsimusi kirjaliku küsimuse teemal. (5) Valitsuse nimel vastab küsimustele peaminister või minister (ministri asetäitja, riikliku ameti peadirektor), kellele peaminister selle ülesandeks teeb. Eesti Panga nimel vastab küsimustele Eesti Panga president või juhatuse esimees. (6) Pärast kirjalikele küsimustele vastamist on Ülemnõukogu liikmeil õigus esitada suulisi küsimusi kõigile Valitsuse liikmetele. Soovoavaldused selleks registreerib juhataja nende laekumise järjekorras, korraga võib esitada vaid ühe küsimuse. Teiseks jne. küsimuseks saab Ülemnõukogu liige õiguse siis, kui kõik soovijad on saanud esitada oma esimese küsimuse. Suulistele küsimustele vastavad Valitsuse liikmed oma kohtadel istudes. Ülemnõukogu saadikud võivad soovi korral kasutada kõnetooli. Pärast vastust pöördub juhataja küsija poole täpsustamisega, kas ta on vastusega rahul. Ühele küsimusele vastamiseks on ette nähtud aega mitte üle kolme minuti. (7) Raskuste korral anda mõnele küsimusele kohest vastust on Valitsuse ja Eesti Panga esindajail õigus lükata vastamine edasi järgmisele infotunnile. (8) Valitsuse ja Eesti Panga infotund lõpeb selleks ettenähtud ajal. Infotund kantakse üle Eesti Raadios." Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees A. RÜÜTEL Tallinn, 11. detsembril 1990.