Riigikogu — Hasartmängumaksu seadus — RT I, 1995, 95, 1630

§ 1. Hasartmängumaksu objekt Hasartmängumaksuga maksustatakse: 1) osavusmängu, totalisaatori ja kihlveo korraldamisest saadud tulu, mis on võrdne tehtud panuste summaga, millest on maha arvatud mängijaile välja makstud võitude summa; 2) õnnemängu korraldamiseks kasutatavat mängulauda ja mänguautomaati, mis paikneb hasartmänguseaduses sätestatud korraldusloaga lubatud mängukohas; 3) loterii korraldamisest saadud tulu, mis on võrdne loteriipiletite müügist saadud summaga. § 2. Hasartmängumaksu subjekt Hasartmängumaksu maksab: 1) õnnemängu, kihlveo ja totalisaatori korraldaja, kellel on hasartmänguseaduses sätestatud kehtiv tegevusluba ja korraldusluba eespool nimetatud hasartmängu korraldamiseks; 2) osavusmängu korraldaja, kellel on hasartmänguseaduses sätestatud valla- või linnavalitsuse kirjalik nõusolek osavusmängu korraldamiseks; 3) loterii korraldaja, kellel on loteriiseaduses sätestatud korraldusluba loterii korraldamiseks. § 3. Maksustamisperiood (1) Õnnemängu, loterii ja osavusmängu korraldamisel on maksustamisperioodiks üks kalendrikuu. (2) Kihlveo ja totalisaatori korraldamisel on maksustamisperioodiks ühe kihlveo või totalisaatori korraldamise periood, mis algab mängureeglites märgitud panuste tegemise esimesest päevast ja lõpeb mängureeglites märgitud võitude väljaandmise viimase päevaga. Kihlveo või totalisaatori korraldamise periood peab algama ja lõppema samal majandusaastal. § 4. Osavusmängu, kihlveo, totalisaatori ja loterii maksustamine hasartmängumaksuga (1) Osavusmängu, totalisaatori, kihlveo ja loterii korraldajal tuleb esitada maksuameti kohalikule talitusele Vabariigi Valitsuse või tema poolt volitatud ministri kehtestatud vormis hasartmängumaksu deklaratsioon ja tasuda hasartmängumaks maksustamisperioodi lõppemisele järgneva kalendrikuu 15. kuupäevaks maksuameti kohaliku talituse pangakontole. (2) Hasartmängumaksu deklaratsioon tuleb esitada ka maksustatava tulu puudumisel. § 5. Õnnemängu korraldamise maksustamine hasartmängumaksuga (1) Õnnemängu korraldamiseks kasutatava mängulaua ja mänguautomaadi maksustamine hasartmängumaksuga toimub maksumärgi omandamisega õnnemängu korraldaja poolt. (2) Maksumärk käesoleva seaduse mõistes on õnnemängu korraldamiseks kasutatavale mängulauale või mänguautomaadile kinnitatav kleebis, mis tõendab hasartmängumaksu maksmist ja annab õnnemängu korraldajale õiguse paigutada mängulaud või mänguautomaat mängukohta. (3) Maksumärgil peab olema: 1) kordumatu kood; 2) maksustamisperioodi tähistus. (4) Maksumärgi kavandi kinnitab Vabariigi Valitsus või tema poolt volitatud minister. § 6. Maksumärgi väljaandmine (1) Maksumärk: 1) omandatakse maksuhaldurilt õnnemängu korraldaja poolt enne maksustamisperioodi algust; 2) registreeritakse maksuhalduri juures õnnemängu korraldaja nimele; 3) kinnitatakse õnnemängu korraldaja poolt maksuobjektil nähtavale kohale maksustamisperioodi esimesel päeval ja eemaldatakse maksustamisperioodi viimasel päeval pärast mänguautomaadil või mängulaual õnnemängu korraldamise lõpetamist. (2) Maksumärk loetakse rikutuks, kui sellel olev kohustuslik teave on osaliselt või täielikult loetamatu või kui maksumärk on katki. Rikutud maksumärgid kuuluvad väljavahetamisele uute vastu. (3) Maksumärkide omandamise, registreerimise ja rikutud maksumärkide väljavahetamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema poolt volitatud minister. § 7. Maksumäär (1) Hasartmängumaksu määr õnnemängu korraldamisel on: 1) 3000 krooni ühe mänguautomaadi kohta; 2) 10 000 krooni ühe mängulaua kohta. (2) Hasartmängumaksu määr käesoleva seaduse § 1 punktides 1 ja 3 sätestatud maksuobjektidelt on: 1) 30 protsenti kihlveo korraldamisel; 2) 5 protsenti totalisaatori korraldamisel; 3) 18 protsenti osavusmängu korraldamisel; 4) 16 protsenti loterii korraldamisel. § 8. Hasartmängumaksu laekumine ja kasutamine (1) Õnnemängu, osavusmängu, kihlveo ja totalisaatori korraldamisel laekub mängukohalt makstavast hasartmängumaksust 5 protsenti selle valla või linna eelarvesse, kelle haldusterritooriumil mängukoht asub. (2) Õnnemängu, osavusmängu, kihlveo ja totalisaatori korraldamisel makstav hasartmängumaks, millest on maha arvatud käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud maksusumma, laekub riigieelarvesse. (3) Riigieelarvesse laekunud käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud hasartmängumaksu summast kantakse laekumisele järgneva kuu 25. kuupäevaks 30 protsenti üle Kultuurkapitalile ja 7 protsenti Eesti Punasele Ristile. Ülejäänud 63 protsenti kasutatakse sihtotstarbeliselt laste, perede, vanurite ja puuetega inimestega otseselt seotud programmide ja ürituste toetamiseks. (4) Loterii korraldamisel makstav hasartmängumaks laekub riigieelarvesse. Maks laekub sihtotstarbelisena, välja arvatud 1996. aastal laekuvast summast 8 300 000 krooni, millest arvatakse maha loteriide korraldamisest loteriiseaduse § 17 2. lõike alusel riigieelarvesse 1996. aastal laekuv tulu. Sihtotstarbelisena laekunud maks kasutatakse tagastamatu rahalise abi andmiseks toetustena kultuuri-, spordi-, teadus-, haridus-, meditsiini-, sotsiaalhooldus- ja keskkonnakaitsealastele programmidele ning üritustele. Konkreetse programmi ja ürituse finantseerimiseks korraldatud loteriilt makstavat hasartmängumaksu kasutatakse eesmärgil, milleks loterii on korraldatud. (5) Käesoleva paragrahvi 3. ja 4. lõikes sätestatud sihtotstarbeliselt kasutatavatest laekumistest toetuste taotlemise ja eraldamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Taotlused vaatab läbi ja raha eraldamise otsustab kahe kuu jooksul, arvates taotluste esitamisest, Riigikogu moodustatud üheksaliikmeline nõukogu, millesse kuulub neli Riigikogu liiget, üks Haridusministeeriumi, üks Keskkonnaministeeriumi, üks Kultuuriministeeriumi, üks Rahandusministeeriumi ja üks Sotsiaalministeeriumi esindaja. § 9. Muudatused varasemates õigusaktides (1) Maksukorralduse seaduses (RT I 1994, 1, 5; 24, 394; 54, 904; 68, 1169; 1995, 20, 297; 26-28, 355; 58, 1005) tehakse järgmised muudatused: 1) täiendatakse § 18 punkti 2 pärast sõna «seadmeid» sõnadega «, samuti hasartmängu korraldamisel kasutatavat mänguinventari»; 2) § 30 1. lõiget täiendatakse punktidega 10 ja 11 järgmises sõnastuses: «10) ilma vastava maksustamisperioodi maksumärgita mänguautomaadiga hasartmängu korraldamisel määratakse rahatrahv 50 000 krooni iga mängukohas paikneva maksumärgita mänguautomaadi kohta; 11) ilma vastava maksustamisperioodi maksumärgita mängulauaga hasartmängu korraldamisel määratakse rahatrahv 100 000 krooni iga mängukohas paikneva maksumärgita mängulaua kohta.» (2) Tunnistatakse kehtetuks loteriiseaduse (RT I 1994, 50, 845) § 17 2. lõige. (3) Tunnistatakse kehtetuks hasartmängumaksu seadus (RT 1992, 35, 458; RT I 1994, 1, 4; 46, 772; 50, 845). § 10. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 1996. aasta 1. veebruaril. § 11. Seaduse rakendamine 1996. aasta jaanuarikuu eest arvutatakse hasartmängumaksu 1996. aasta jaanuarikuus kehtinud hasartmängumaksu seaduse järgi. Riigikogu esimees Toomas SAVI