Rahandusminister — Eesti Vabariigi Valitsuse 28.septembri 1990.a. määruse nr. 199 "Lastega perekondade sotsiaalse kaitse ja toetamise kohta" rakendamise ajutine juhend — RT, 1990, 15, 171

I. Üldsätted

1. Eesti Vabariigi Valitsuse 28.septembri 1990.a. määrusega nr.199 (Riigi Teataja 1990, nr.11, art.125) suurendati alates 1.oktoobrist 1990.a. mõnede senikehtinud lastetoetuste määrasid ja väljamaksmise tingimusi ning kehtestati uus toetuseliik

1.1. Laste sünnijärjekorrast sõltuva ühekordse sünnitoetuse asemel kehtestati ühekordne toetus 200 rubla iga lapse sünni puhul.

1.2. Osaliselt tasulise lapsehoolduspuhkuse toetuse asemel kehtestati lapsetoetus (lapsehooldustoetus) 70 rubla kuus iga lapse kohta kuni 1,5 aastaseks saamiseni.

1.3. Kehtestati uus toetus 50 rubla kuus igale lasteasutuses mittekäivale 1,5- kuni 6-aastasele lapsele, kui perekonna eelmise aasta keskmine sissetulek ühe perekonnaliikme kohta ei ületa 140 rubla kuus.

1.4. Suurendati eestkoste ja hoolduse all olevate laste riiklikke toetusi 70 rublani kuus.

1.5. Suurendati sõjaväe ajateenijate laste riiklikke toetusi 70 rublani kuus.

1.6. Nähti ette soodustused lapsinvaliidide vanematele.

2. Toetusi määratakse ja makstakse Eesti Vabariiki sissekirjutatud kodanikele. Piiriäärsetel aladel reguleeritakse lastetoetuste maksmist vastavate riikide kohalike omavalitsuste kaudu.

3. Toetuste määramisel ja maksmisel juhindutakse "Riikliku sotsiaalkindlustuse toetusega kindlustamise korra määrustikust" (kinnitatud ÜAÜKN-i Presiidiumi 12.novembri 1984.a. otsusega nr.13-6), "Rasedatele naistele, lasterikastele ja vallasemadele toetuste määramise ja maksmise korra määrustikust" (kinnitatud NSV Liidu Ministrite Nõukogu 12.augusti 1970.a. määrusega nr.659) ning "Väikese sissetulekuga perekondadele lastetoetuse määramise ja maksmise korra määrustikust" (kinnitatud NSV Liidu Ministrite Nõukogu 25.septembri 1974.a. määrusega nr.752), kui käesoleva juhendiga pole ette nähtud teisiti.

4. Lastetoetused makstakse välja riikliku sotsiaalkindlustuse või sotsiaalhoolduse vahendite arvelt, samuti kolhoosnike fondide arvelt ettenähtud korras, kusjuures puuduvad summad taastatakse ametiühingute vabariiklike (rajooni) liitude (komiteede) kaudu.

Ametiühingute vabariiklikud (rajooni) liidud (komiteed) arvlevad Riikliku Sotsiaalkindlustuse Ametiga, kusjuures raha selleks laekub Eesti Vabariigi Sotsiaalfondist.

Liidulised ettevõtted, asutused, organisatsioonid, filiaalid jne. (k.a. Paldiski ja Sillamäe linn), kes ei arvle Eesti Ametiühingute Keskliiduga, arvlevad toetuste maksmisel otse Sotsiaalfondiga.

5. Toetus 1,5- kuni 6-aastasele lapsele ning lapsinvaliidi vanema täiendava puhkepäeva tasu kantakse riikliku sotsiaalkindlustuse vahendite arvestamise andmiku (vorm 4a) täiendavatele ridadele 9a ja 0, näidatakse ära toetuse maksmise juhtude arv ning väljamakstud summa.

6. Kõik lastetoetused võib saaja soovil tema hoiuarvele kanda.

II. Ühekordne toetus lapse sünni puhul (lapse sünnitoetus)

7. Ühekordset riiklikku toetust 200 rubla makstakse iga lapse sünni puhul olenemata laste sünnijärjekorrast ning sellest, kas toetuse saaja töötab, õpib või on kodune.

8. Ühekordset toetust määratakse ja makstakse

8.1. Töötavale või statsionaarselt õppivale emale tema töö- või õppimiskohas.

8.2. Kui lapse ema ei tööta ega õpi, samuti ema surma korral - lapse isale või eestkostjale tema töö- või õppimiskohas.

8.3. Kui mõlemad vanemad, üksikvanem või eestkostja ei tööta ega õpi, on talunik, talupere liige, individuaaltöötaja, samuti kui ema on ajateenija mittetöötav naine - toetuse taotleja elukohajärgse sotsiaalhooldusorgani kaudu.

9. Ühekordset toetust lapse sünni puhul lapsendatud lapse eest makstakse lapsendajale siis, kui laps on lapsendatud vahetult sünnitusmajast.

10. Lapse sünnitoetust ei maksta, kui laps sündis surnult.

11. Ühekordse toetuse saamiseks lapse sünni puhul esitatakse väljamaksu teostavale organile perekonnaseisuorgani poolt väljaantud sünnitõend.

12. Sotsiaalkindlustuse toetuste määramiseks volitatud isik teeb kindlaks õiguse toetusele, kinnitades selle oma allkirjaga sünnitõendi pöördel.

13. Toetus makstakse välja kassa väljamineku orderiga, millele on lisatud sünnitõendi originaal.

14. Kui pärast 1.oktoobrit 1990.a. sündinud laste pealt on toetus välja makstud varemkehtinud suuruses, kompenseerib väljamaksu teostanud organ toetuste vahe.

III. Lapsetoetus (lapsehooldustoetus) kuni lapse 1,5 aastaseks saamiseni.

15. Lapsetoetust makstakse alates 1.oktoobrist 1990.a. 70 rubla kuus iga lapse pealt kuni lapse 1,5-aastaseks saamiseni olenemata sellest, kas ema töötab, õpib või on kodune.

16. Lapsetoetuse saamine ei sõltu lapsehoolduspuhkuse kasutamisest, toetuse saaja täieliku või mittetäieliku tööajaga töötamisest, tööstaaþist ning stipendiumi saamisest.

17. Lapsetoetust lapse 1,5-aastaseks saamiseni määratakse ja makstakse

17.1. Töötavale või statsionaarselt õppivale emale tema töö- või õppimiskohas.

17.2. Kui lapse ema ei tööta ega õpi, lapse isa töö- või õppimiskohas.

17.3. Kui lapse ema on surnud, emalt on võetud vanemlikud õigused või lapsed elavad isa perekonnas - lapse isale või eestkostjale tema töö- või õppimiskohas.

17.4. Kui kumbki vanematest, üksikvanem või eestkostja ei tööta ega õpi, on talunik, talupere liige, individuaaltöötaja, ema on ajateenija mittetöötav naine - ema (toetuse taotleja) elukohajärgse sotsiaalhooldusorgani kaudu.

18. Lapse isaks loetakse isik, kes on lapse emaga registreeritud abielus või tunnistatud lapse isaks kehtestatud korras.

19. Lapsetoetust lapsendatud lapse pealt määratakse ja makstakse võrdselt lihaste lastega.

20. Töötavatele emadele makstakse lapsetoetust pärast sünnitusjärgse puhkuse lõppemist, teistel juhtudel lapse sündimise päevast alates.

21. Toetuse saamise viimaseks päevaks on lapse 1,5-aastaseks saamise päev, lapse surma korral surmapäev.

22. Kui laps on antud täielikule riiklikule ülalpidamisele hooldusasutusse, siis toetust ei maksta.

23. Lapsetoetust kuni lapse 1,5-aastaseks saamiseni on õigus määrata üheaegselt mitmele lapsele.

24. Kui ema rasedus- ja sünnituspuhkus algab ajal, mil ta saab eelmise lapse eest lapsetoetust, makstakse üheaegselt mõlemat toetust.

25. Lapsetoetuse taotlemiseks esitatakse avaldus, sünnitunnistuse ärakiri, vajadusel lapse elukoha tõend, mittetöötavate isikute puhul tööraamat (tööraamatud) või muu dokument, mis tõendab mittetöötamist.

26. Kõigil juhtudel, kui ema ei tööta ega õpi ning toetus määratakse lapse isa töö- või õppimiskohas või sotsiaalhooldusorganeis, peab ema oma allkirjaga tõendama, et ta ei saa toetust mujalt.

27. Sotsiaalkindlustuse toetuste määramiseks volitatud isik teeb dokumentide alusel kindlaks taotleja õiguse lapsehooldustoetusele ning võtab vastu otsuse toetuse määramise kohta, mille kinnitab oma allkirjaga.

28. Lapsehooldustoetuste määramise kohta vormistatakse eraldi toimik.

29. Lapsehooldustoetus makstakse välja igas kuus töötasu väljamaksmise lehega või ühtse väljamaksudokumendi alusel.

30. Varem määratud osaliselt tasulisi lapsehoolduspuhkuse toetusi lapse eest hoolitsemiseks tema 1,5-aastaseks saamiseni suurendatakse alates 1.oktoobrist 1990.a. 70 rublani kuus ilma täiendavate dokumentideta.

31. Kui 1990.a. oktoobri- või hilisema kuu eest on välja makstud osaliselt tasulise lapsehoolduspuhkuse toetus 35 rubla kuus, kompenseerib puuduva summa toetuse välja maksnud organ.

32. Eesti Vabariigi Valitsuse 11.septembri 1990.a. korralduse nr.272-k alusel kõrgkooli, keskeri- ja kutseõppeasutuse lõpetanud ning tööga mittekindlustatud naistele lõpetatakse toetuste maksmine koolide kaudu 1.jaanuarist 1991.a. ning hakatakse maksma üldistel alustel vastavalt käesolevale juhendile.

33. Toetuse väljamaksmise koha muutumisel (toetuse saaja tööle asumisel, töö- või elukoha muutumisel, toetuse ümbervormistamisel teisele isikule, samuti käesoleva juhendi punktis 32 toodud juhul jm.) saadab toetuse välja maksnud organ toetuse saaja avalduse alusel toetuse saamist tõendavad dokumendid uude kohta, näidates ära kuupäeva, mis ajani toetus oli välja makstud.

34. Dokumentide saabumisel uude kohta jätkatakse toetuse maksmist sotsiaalkindlustuse toetuse määramiseks volitatud isiku loal.

IV. Toetus 1,5- kuni 6-aastasele lapsele

35. Toetust 1,5- kuni 6-aastasele lapsele makstakse 50 rubla kuus, kui üheaegselt on täidetud 2 tingimust

35.1. Laps ei käi koolieelses lasteasutuses.

35.2. Eelmise aasta keskmine sissetulek iga perekonnaliikme kohta kuus ei ületa 140 rubla.

36. Lapsetoetuse taotlemisel, määramisel ning keskmise sissetuleku arvutamisel juhindutakse "Väikese sissetulekuga perekondadele lastetoetuse määramise ja maksmise korra määrustikust" arvestades käesolevas juhendis tehtud muudatusi ning täiendusi.

37. Erandina võetakse 1990.a. oktoobri- kuni detsembrikuu eest toetuste määramisel aluseks 1990.a. 9 kuu keskmine sissetulek, edaspidi eelmise kalendriaasta keskmine sissetulek.

38. 1991.aastaks toetuste taotlemisel ei arvestata kogusissetuleku hulka 1990.a. saadud toetust 1,5- kuni 6-aastasele lapsele ning liha-, piima-, kala- ja teraviljatoodete hinna tõusu kompensatsiooni.

39. Lapse mittekäimist koolieelses lasteasutuses kinnitab toetuse taotleja oma allkirjaga avaldusel. Vajaduse korral on toetust määraval organil õigus nõuda täiendavate dokumentide esitamist.

40. Lapse paigutamine sellisesse koolieelsesse lasteasutusse, kus lapsevanem tasub kõik lapse ülalpidamiskulud, ei võta ära toetuse saamise õigust.

41. Toetus määratakse toetuse taotlemise kuust (kui kõik vajalikud dokumendid esitatakse hiljemalt kolme kuu jooksul) täissummas, välja arvatud juhtudel, kui toetuse saamise õigus tekkis kuu keskel. Toetuse saamise õigus tekib lapse 1,5-aastaseks saamisele järgnevast päevast (perekonna suuruse muutumise päevast), toetuse maksmise viimane päev on lapse 6-aastaseks saamise päev. Mittetäielike kuude eest makstakse toetust proportsionaalselt maksmisele kuuluvate kalendripäevade arvuga.

42. Toetuse taotlemisel 1990.a. määratakse toetus tagasiulatuvalt alates 1.oktoobrist 1990.a.

43. Toetus makstakse välja töötasu maksmise lehega.

44. Üheaegselt võib maksta nii käesolevat kui ka väikese sissetulekuga perekondadele makstavat lastetoetust, kusjuures mõlema üheaegseks taotlemiseks pole vaja esitada eraldi tõendeid.

45. Toetuse taotleja on kohustatud esitama andmed tulude ja perekonna koosseisu kohta, samuti teatama lapse lasteasutuses mittekäimisest ning aasta kestel tekkinud muudatustest, mis tingivad lastetoetuse maksmise peatamise. Esitatud andmete tõesust kinnitab toetuse taotleja oma allkirjaga (avalduse näidis lisatud).

46. Liigselt makstud toetussummad kuuluvad kehtestatud korras tagasinõudmisele lastevanemate (eestkostja) töötasust, stipendiumist, pensionist või muust tulust nende avalduse, pensionide või toetuste määramise komisjonide otsuste, notariaalorgani täitepealdise või kohtuotsuse alusel.

V. Toetused sõjaväe ajateenijate lastele

47. Toetust sõjaväe ajateenistuses olevate sõdurite, madruste, seersantide ja vanemate lastele makstakse ema elukoha järgse sotsiaalhooldusorgani kaudu 70 rubla kuus iga lapse kohta olenemata nende vanusest, kogu tegevteenistuses viibimise aja jooksul.

VI. Toetused eestkoste ja hoolduse all olevatele lastele

48. Iga eestkostel ja hooldusel oleva lapse pealt makstakse toetust 70 rubla kuus olenemata toitjakaotuspensioni, alimentide või muu toetuse saamisest ning selle suurusest.

49. Eestkostjale või hooldajale määrab ning maksab toetuse välja omavalitsuse täitevorgan (haridusosakond).

50. Toetust makstakse kuni hooldatava 16-aastaseks saamiseni, edasiõppimise korral kui 18-aastaseks saamiseni, kusjuures toetuse maksmiseks 16-18-aasta vanustele õppivatele hooldatavatele esitatakse õppeaasta algul õppeasutuse tõend hooldatava õppimise kohta.

51. Toetust ei maksta lastele, kes on hooldusasutustes täielikult riiklikul ülalpidamisel või kellele on vormistatud eestkoste või hooldus seoses vanemate töötamisega välisriikides.

VII. Lapsehoolduspuhkuste andmine teisele isikule

52. Kui ema ei kasuta lapsehoolduspuhkust, võib lapsehoolduspuhkuse lapse 3-aastaseks saamiseni vormistada terves pikkuses või teatud perioodiks lapse isale, töötavale vanaemale, vanaisale või teisele isikule, kes alaliselt elab Eesti Vabariigis ja tegelikult hoolitseb lapse eest.

53. Ema pikaajalise haiguse korral võib perioodiks, mil ema ei saa last hooldada, lapsehoolduspuhkuse vormistada teisele isikule, olenemata ema poolt lapsehoolduspuhkuse kasutamisest.

54. Isa, vanaema, vanaisa või teise isiku lapsehoolduspuhkusele lubamine ei sõltu lastetoetuste saamisest. Toetused makstakse välja vastavalt lapsehooldustoetuse ning 1,5- kuni 6-aastase lapse toetuse määramise ning maksmise juhendile olenemata sellest, kes kasutab lapsehoolduspuhkust.

55. Teise isiku lapsehoolduspuhkusele lubamiseks esitatakse tema töökohta avaldus, lapse sünnitunnistuse ärakiri ning teatis ema töö- või õppimiskohast selle kohta, et ema ei kasuta lapsehoolduspuhkust või on selle katkestanud. Katkestamise päevast võib teise isiku vormistada lapsehoolduspuhkusele, kusjuures lapsehoolduspuhkusel oldud aeg läheb tema üldisesse pidevasse ja erialasesse tööstaaži.

56. Ema uuesti lapsehoolduspuhkusele jäämisel on vajalik seda kasutanud isiku töökohast teatis lapsehoolduspuhkuse lõpetamise kohta.

57. Ema töö- või õppimiskohta jääb teatise ärakiri, mis tõendab, et lapsehoolduspuhkuse kasutamise õigus on antud teisele isikule.

58. Lapsehoolduspuhkus kuni noorima lapse 3-aastaseks saamiseni võib olla vormistatud ühes perekonnas ainult ühele isikule (v.a. punktis 53 toodud erand). Kui lapsehoolduspuhkust ei vormistatud emale, vaid teisele isikule, kuulub see katkestamisele lapse (laste) ema jäämisel järgmise lapsega lapsehoolduspuhkusele.

VIII. Ajutise töövõimetuslehe väljastamine isikule, kes hoolitseb ema haigestumise korral kuni 3-aastase lapse (kuni 16-aastase lapsinvaliidi) eest

59. Alla 3-aastase lapse (kuni 16-aastase lapsinvaliidi) ema haigestumisel väljastab vajaduse korral ema haigestumise fikseerinud arst ajutise töövõimetuse lehe sellel ajal lapse eest hoolitsevale isikule.

60. Ema haigestumise korral makstakse ajutise töövõimetuse toetust alla 3-aastase lapse (kuni 16-aastase lapsinvaliidi) hoolitsemise eest analoogiliselt haige lapse põetamisega.

IX. Alla 14-aastase lapse (alla 16-aastase lapsinvaliidi) ema pidev tööstaaþ ei katke

61. Alla 14-aastase lapse (alla 16-aastase lapsinvaliidi) emal ei katke pidev tööstaaþ riikliku sotsiaalkindlustuse toetuste ja pensionide määramiseks (välja arvatud süülise käitumise eest vallandatul), kui ta asub tööle hiljemalt lapse 14 (lapsinvaliidi 16) aasta vanuseks saamisel.

62. Pideva tööstaaþi kindlaks tegemiseks on käesolev emale antud soodustus tagasiulatuva jõuga.

63. Töövahekorras mitteoldud aeg ei arvata üldisesse ega pidevasse tööstaaži.

X. Ühele vanematest, kes kasvatab lapsinvaliidi, täiendava tasulise puhkepäeva andmine

64. Ühel vanematest (eestkostjal, hooldajal), kes kasvatab lapsinvaliidi, on õigus saada lapsinvaliidi hooldamiseks administratsiooniga kooskõlastatud ajal üks täiendav tasuline puhkepäev igas kuus.

65. Täiendava puhkepäeva (täiendavate puhkepäevade) andmine vormistatakse administratsiooni käskkirjaga ning makstakse välja sotsiaalkindlustuse maksete arvelt palgalehel eraldi reana.

66. Keskmine päevatasu tehakse kindlaks analoogiliselt ajutise töövõimetuse toetuse arvutamisega, kuid see makstakse välja 100% ulatuses olenemata pideva tööstaaþi pikkusest.

67. Kui lisapuhkepäeva kasutab isa, on ema töökohast vaja tuua tõend puhkepäeva mittekasutamise kohta.

Eesti Vabariigi rahandusminister R. MILLER

Eesti Vabariigi sotsiaalminister A. KUDDO

Tallinn, 17. oktoobril 1990.