Riigikogu — Riigihangete seadus — RT I, 1995, 54, 883

1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse ülesanne (1) Seaduse ülesanne on kindlustada riigihangeteks kasutatavate rahaliste vahendite kõige ratsionaalsem ja säästlikum kasutamine. (2) Seadus määrab kindlaks riigihangete teostamise korra ja sätestab riigihangetega seotud subjektide õigused, kohustused ning vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest. § 2. Riigihankeid sätestavad õigusaktid Riigihankeid reguleeritakse käesoleva seadusega ning selle alusel ja täitmiseks välja antud Vabariigi Valitsuse, ministeeriumide ja kohalike omavalitsuste õigusaktidega. § 3. Riigihangete mõiste Riigihangeteks käesoleva seaduse mõistes on asjade ostmine, ehitustööde ja teenuste tellimine, kui see toimub järgmiste rahaliste vahendite arvel: 1) riigi-, linna- ja vallaeelarvete rahalised vahendid; 2) riiklike fondide rahalised vahendid; 3) riigi poolt või tema garantiiga võetud sise- ja välislaenude rahalised vahendid; 4) riikliku välisabi rahalised vahendid; 5) riigi-, linna- ja vallaeelarvetest ja riiklikest fondidest finantseeritavate riigi või kohalike omavalitsuste või teiste avalik-õiguslike juriidiliste isikute majandustegevusest saadud tulu ja nende vara võõrandamisest saadud rahalised vahendid. § 4. Seaduse kehtivusala (1) Käesolevas seaduses sätestatud kord kehtib riigihangete puhul, mille maksumus ületab Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatavad piirmäärad. (2) Käesolevas seaduses sätestatud kord kehtib riigi poolt või tema garantiiga võetud laenude ja riikliku välisabi rahaliste vahendite arvel teostatavate riigihangete puhul, kui vastavate laenu-, garantii- või välisabi lepingutega ei ole sätestatud nende vahendite kasutamise korda. (3) Riigisaladusega seotud riigihanked teostatakse riigisaladuse seaduses (RT I 1994, 45, 720) ja käesolevas seaduses sätestatud korras. § 5. Välislepingute rakendamine Kui käesolev seadus on vastuolus Eesti Vabariigi sõlmitud välislepinguga, kohaldatakse välislepingu sätteid. § 6. Riigihanke jaotamine osadeks Ostja ei või riigihanget jaotada osadeks eesmärgiga vähendada selle maksumust, et vältida käesolevas seaduses sätestatud riigihangete teostamise korra järgimist. § 7. Kasutatavad terminid Käesolevas seaduses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) hankija – juriidiline isik, kes vastavalt käesoleva seaduse sätetele on omandanud õiguse riigihanke sooritamiseks; 2) ostja (tellija) – riigi või kohaliku omavalitsuse nimel riigi või kohaliku omavalitsusüksuse asutus või teine avalik-õiguslik juriidiline isik, kes taotleb hankelepingu sõlmimist või on selle sõlminud; 3) asjad – kinnis- ja vallasvara ning varaliselt hinnatavad õigused asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39, 590; 1995, 26–28, 355) mõistes; 4) ehitustööd – mis tahes töö, mis on seotud ehitamise, ehitiste ning rajatiste või nende osade remondi, lammutamise, renoveerimise või ehituskrundi ettevalmistamisega; 5) teenused – tööd, mis ei ole hõlmatud käesoleva paragrahvi punktis 4 nimetatutega; 6) avatud pakkumine – pakkumismenetlus, mille puhul võivad pakkumise esitada kõik soovijad; 7) kaheetapiline pakkumine – pakkumismenetlus, mille puhul pakkujad esitavad esimesel etapil pakkumise üldise määratluse hinda spetsifitseerimata, teisel etapil teeb ostja väljavalitud pakkujatele ettepaneku esitada lõplik pakkumine koos hinna spetsifitseerimisega; 8) piiratud pakkumine – pakkumismenetlus, mille puhul ostja peab vajalike tingimuste olemasolul läbirääkimisi eelnevalt väljavalitud pakkujatega; 9) hinnakoteeringu näitamisega pakkumine – pakkumismenetlus, mille puhul ostja taotleb laialt saadaolevate kaupade hankimist väljakujunenud hinnatasemest odavamalt; 10) pakkuja – juriidiline isik, kes osaleb pakkumises; 11) riigihange ühelt pakkujalt – pakkumismenetlus, mille puhul ostja kutsub pakkumisele vaid ühe pakkuja; 12) hankeleping – pärast pakkumise vastuvõtmist sõlmitav ostu-müügi- või tööettevõtuleping. § 8. Riigihangete teostamise menetlused (1) Riigihanked teostatakse hankelepingute alusel. (2) Hankelepingud sõlmitakse avatud pakkumiste alusel, välja arvatud käesoleva paragrahvi 3. lõikes sätestatud juhud. (3) Käesoleva seadusega sätestatud juhtudel võib kasutada järgmisi pakkumismenetlusi: 1) kaheetapiline pakkumine; 2) piiratud pakkumine; 3) hinnakoteeringu näitamisega pakkumine; 4) riigihange ühelt pakkujalt. § 9. Pakkumismenetluse korraldamine Pakkumismenetluse korraldajaks on ostja. Ostjal on õigus volitada Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras teisi isikuid korraldama pakkumismenetlust käesoleva seaduse sätete alusel. § 10. Riigihangetealase tegevuse koordineerimine (1) Riigihangetealast tegevust koordineerib Vabariigi Valitsuse poolt moodustatav Riigihangete Amet. (2) Riigihangete korraldamiseks Riigihangete Amet (edaspidi Amet): 1) koostab riigihangete teostamise eeskirjad, juhendid ja muud normatiivsed materjalid ning riigihangete teostamiseks vajaliku dokumentatsiooni vormid; 2) kontrollib riigihangete läbiviimist ja selle vastavust õigusaktidega kehtestatud nõuetele; 3) omab õiguse saada ostjatelt riigihangete kohta käivat informatsiooni; 4) rakendab riigihangetealase informatsioonisüsteemi; 5) hindab riigihangete süsteemi toimimist ning esitab ettepanekuid selle parandamiseks; 6) organiseerib ja teostab riigihangetega erinevail tasandeil seotud avalike teenistujate koolitust; 7) annab konsultatsioone riigihangetega seotud küsimustes; 8) kuulutab riigihankeid välja ja viib neid läbi Vabariigi Valitsuse ülesandel. 2. peatükk PAKKUMISE TOIMINGUD § 11. Pakkujate kvalifitseerimine (1) Ostjal on kohustus kontrollida pakkujate kvalifikatsiooni riigihangete teostamise mis tahes staadiumis. (2) Kvalifikatsiooni kontrollimiseks võib ostja nõuda dokumentide esitamist, mis kinnitavad, et pakkuja: 1) omab tehnilist kompetentsust, finantsressursse, varustatust ning muid eeldusi ja kogemusi kavandatava hankelepingu sõlmimiseks ja selle täitmiseks; 2) on maksevõimeline, tema vara ei ole sekvestreeritud, tema suhtes ei ole algatatud likvideerimist, pankroti- ega kohtumenetlust; 3) on täitnud kõik oma kohustused riiklike ja kohalike maksude ning saastekahju hüvitamise osas; 4) on viimase kolme aasta jooksul täitnud nõuetekohaselt kõik riigihangete teostamiseks sõlmitud hankelepingud. (3) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes loetletud andmete saamiseks esitab ostja vastavad nõuded eelkvalifitseerimise dokumentides, kui neid kasutatakse, või pakkumise kutse dokumentides kõigi pakkujate suhtes võrdselt. § 12. Pakkuja pakkumiselt kõrvaldamine Ostjal on õigus kõrvaldada pakkuja pakkumiselt igal ajal, kui selgub, et esitatud andmed pakkuja kvalifikatsiooni kohta on valed või ebatäpsed. § 13. Pakkujate eelkvalifitseerimine (1) Ostja võib läbi viia eelkvalifitseerimise, et määrata kindlaks võimalikud pakkujad. Perioodiliselt korraldatavate riigihangete puhul võib pakkujaid kindlaks perioodiks eelkvalifitseerida. (2) Eelkvalifitseerimise suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 11 sätestatud põhimõtteid. § 14. Riigihangete dokumendid Teated, otsused ja muud dokumendid, millele käesolevas seaduses viidatakse ja mida ostja esitab hankijale või vastupidi, peavad olema koostatud nende sisu täielikku säilimist tagavas vormis. § 15. Pakkumiste väljakuulutamine (1) Pakkumisi taotlev ostja avaldab kuulutuse ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja mõnes muus üleriigilise levikuga või rahvusvahelises väljaandes vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud pakkumiste väljakuulutamise korrale. (2) Pakkumise väljakuulutamine peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) ostja nimetus ja aadress; 2) riigihanke nimetus ja iseloomustus; 3) riigihanke teostamise tähtpäev; 4) pakkujate eelkvalifitseerimise korral esitatavad tingimused; 5) pakkumise kutse dokumentide väljastamise koht ja tingimused; 6) märge tagatise nõutavuse kohta; 7) pakkumise kutse dokumentide vormistamise keel (keeled); 8) pakkumiste esitamise koht ja tähtpäev. § 16. Pakkumise kutse dokumendid (1) Ostja edastab pakkumise kutse dokumendid huvitatud isikutele kooskõlas pakkumise väljakuulutamisel teatatuga. (2) Pakkumise kutse dokumendid peavad sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) pakkumise ettevalmistamise juhised; 2) tingimused ja protseduurid pakkujate kvalifikatsiooni hindamiseks, nõutavate dokumentide loetelu ja esitamise tähtajad; 3) riigihanke kvaliteedi- ja tehnilised näitajad, kogused, spetsifikatsioonid ja teostamise tähtpäev; 4) hindamiskriteeriumid, mida kasutatakse pakkumise edukuse üle otsustamisel, ning nende suhteline tähtsus; 5) hankelepingu tingimused sellisel määral, nagu ostja oskab neid momendil esitada, ja riigihanke põhitingimused, kui pakkumine võrdsustatakse hankelepinguga; 6) pakkumise hinna väljendamise viis; 7) maksetingimused ja -tähtajad; 8) pakkumise tagatis ja selle suurus; 9) rahaühik või -ühikud, milles esitatakse pakkumise hind; 10) keel või keeled, milles pakkumised tuleb vormistada; 11) pakkumiste esitamise viis, koht ja tähtpäev; 12) pakkumise kutse dokumentide sisu kohta selgituste saamise kord; 13) tähtaeg, mille kestel pakkumised on jõus; 14) pakkumiste avamise koht, kuupäev ja kellaaeg ning vastavad protseduurid; 15) märkus selle kohta, kas ostja jätab endale võimaluse lükata tagasi kõik pakkumised. (3) Ostja võib nõuda pakkumise kutse dokumentide eest tasumist. Tasu suurus ei tohi ületada dokumentide koostamise, trükkimise ning kättetoimetamise kulusid. § 17. Pakkumise tagatis (1) Ostja võib pakkujatelt nõuda tagatist, mis kindlustab ostjale pakkujapoolsete kohustuste täitmise või täitmata jätmisel täieliku või osalise kahjude hüvitamise. (2) Pakkumise tagatisena võib ostja nõuda konkreetse rahasumma, väärtpaberite või krediidiasutuse garantii esitamist. Tagatist tuleb nõuda kõigilt pakkujatelt samas ulatuses. (3) Ostja ei pea tagastama pakkujale tagatist, kui: 1) pakkuja muudab oma pakkumist või võtab selle tagasi pakkumise jõusoleku tähtaja jooksul; 2) pakkuja keeldub hankelepingu sõlmimisest vastavalt tema poolt esitatud pakkumisele. (4) Pakkumise tagatis tagastatakse pakkujale: 1) pärast pakkumise jõusoleku tähtaja lõppemist, välja arvatud käesoleva paragrahvi 3. lõike punktis 2 nimetatud juhul; 2) edukaks tunnistatud pakkumise esitanud isikule pärast sõlmitud hankelepingu jõustumist; 3) pakkumismenetluse lõppemisel ilma tulemusteta; 4) pakkumise tagasivõtmisel, kui see toimus enne pakkumiste esitamise tähtpäeva saabumist; 5) kõigi pakkumiste tagasilükkamise korral käesoleva seaduse § 30 alusel. § 18. Pakkuja õigus konfidentsiaalsusele Pakkuja võib esitada nõude tema poolt esitatava informatsiooni konfidentsiaalsuse tagamiseks, tehes ostjale ettepaneku sõlmida vastav leping. Ostja peab esitatud nõude rahuldama, kui see ei ole vastuolus käesoleva seaduse §-s 35 sätestatuga. § 19. Pakkumise kutse dokumentide sisu selgitamine ja muutmine (1) Pakkujal on õigus saada selgitusi pakkumise kutse dokumentide sisu kohta. Ostja on kohustatud selgitusi andma ja antud selgitused edastama ka teistele pakkujatele enne pakkumiste esitamise tähtpäeva saabumist. (2) Ostja võib enne pakkumiste esitamise tähtpäeva muuta pakkumise kutse dokumentide sisu, saates vajalikud täiendused kohe kõigile pakkumise kutse dokumendid saanud pakkujaile. 3. peatükk PAKKUMISE ESITAMINE § 20. Pakkumise esitamine (1) Pakkumine peab vastama pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimustele. (2) Pakkumine peab olema esitatud kirjalikult ja kinnises pakendis. (3) Pakkumise laekumise kohta peab ostja andma pakkujale tõendi, milles on märgitud pakkumise kättesaamise kuupäev ja kellaaeg. § 21. Pakkumiste esitamise tähtaeg (1) Vabariigi Valitsus kehtestab pakkumiste esitamise minimaalse tähtaja, mis algab pakkumise väljakuulutamisest, ning pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimuste muutmise tähtpäeva. (2) Ostja võib pakkumiste esitamise tähtaega pikendada. Teade tähtaja pikendamise kohta tuleb ostjal edastada kõigile pakkujaile, kes on saanud pakkumise kutse dokumendid. (3) Pakkumist, mis laekub pärast pakkumiste esitamise tähtpäeva, ei avata ning see kuulub tagastamisele. § 22. Pakkumiste jõusoleku tähtaeg (1) Pakkumised on jõus pakkumise kutse dokumentides näidatud tähtaja jooksul. Jõusoleku tähtaeg algab pakkumiste esitamise tähtpäevast ja see ei tohi olla pikem kui 90 päeva. (2) Enne pakkumiste jõusoleku tähtaja lõppemist võib ostja teha pakkujatele ettepaneku seda pikendada. Tähtaja pikendamisest keeldumisel lõpeb pakkumise jõusolek varem kindlaksmääratud tähtpäeval. (3) Pakkujad, kes nõustuvad pakkumiste jõusoleku tähtaja pikendamisega, peavad pikendama ka pakkumiste tagatiste kehtivuse tähtaega või muretsema uued pakkumiste tagatised. Pakkujatele, kes pakkumise tagatist ei pikenda või uut tagatist ei muretse, loetakse pakkumiste jõusolek lõppenuks. § 23. Pakkumise asendamine ja tagasivõtmine Pakkuja võib oma pakkumise asendada või selle tagasi võtta enne pakkumiste esitamise tähtpäeva. Teade pakkumise asendamise või tagasivõtmise kohta on jõus, kui ostja on saanud selle enne pakkumiste esitamise tähtpäeva. § 24. Pakkumiste avamine (1) Pakkumised avatakse pakkumise kutse dokumentides määratud kohas ja ajal (pakkumiste esitamise tähtaja pikendamise korral ostja määratud ajal) ning protseduuri järgi. (2) Kõigil pakkujatel on isiklikult või volitatud esindajate kaudu õigus osaleda pakkumiste avamisel. (3) Pakkumiste avamisel tehakse teatavaks pakkujate nimed, aadressid ja nende pakkumiste hinnad, mille kohta koostatakse pakkumiste avamise protokoll. (4) Pakkujatele, kes ei osale pakkumiste avamisel, tuleb saata pakkumiste avamise protokoll kolme tööpäeva jooksul, arvates pakkumiste avamisest. § 25. Pakkumise tagasilükkamine Ostja lükkab pakkumise tagasi, kui: 1) pakkuja ei ole kvalifitseeritud vastavalt käesoleva seaduse §-s 11 sätestatule; 2) pakkumine ei vasta pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimustele. 4. peatükk PAKKUMISTE HINDAMINE § 26. Pakkumiste võrdlemine ja hindamine (1) Ostja hindab ja võrdleb kõiki pakkumisi vastavalt pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimustele. (2) Pakkumiste võrdlemisel ja hindamisel arvestatakse ainult nende tingimustega, mis olid esitatud pakkumise kutse dokumentides. (3) Ostja esindajaks ega eksperdiks ei või olla isikud, kes on olnud pakkujaga sellistes suhetes, et võib tekkida põhjendatud kahtlus nende isikute objektiivsuses. § 27. Pakkumise vastavaks tunnistamine (1) Pakkumine tunnistatakse vastavaks, kui see on kooskõlas kõigi pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimustega. (2) Pakkumise võib tunnistada vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldumisi pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimustest. § 28. Edukas pakkumine (1) Edukaks pakkumiseks on vastavaks tunnistatud pakkumiste hulgast pakkumise kutse dokumentides esitatud hindamiskriteeriumide suhtes kõige soodsam pakkumine. (2) Kui pakkumise kutse dokumentides on sätestatud kodumaise toote või teenuse eelistamine, võib edukaks pakkumiseks tunnistada parima kodumaise pakkumise, mis ei tarvitse olla soodsaim kõigist esitatud pakkumistest. § 29. Teabe avaldamine pakkumiste hindamise kohta Teavet pakkumiste hindamise ja võrdlemise, ekspertiisi ja selgituste kohta ei või avaldada pakkujatele või teistele isikutele, kes ei ole teenistuslikult seotud pakkumiste ekspertiisi, hindamise, võrdlemise või pakkumiste vastuvõtmise otsustamisega, välja arvatud avaldamine riigihanke aruande avalikustamise korras. § 30. Kõigi pakkumiste tagasilükkamine (1) Ostja võib Ameti loal lükata tagasi kõik pakkumised igal ajal enne pakkumiste avamist, kui pakkumise kutse dokumentides on selline võimalus ette nähtud. (2) Teade kõigi pakkumiste tagasilükkamise kohta tuleb ostjal kohe edastada kõigile pakkujatele, kellele pakkumise kutse dokumendid saadeti. (3) Ostja peab igale pakkujale tema nõudel teatama kõigi pakkumiste tagasilükkamise alused, kuid ei pea neid põhjendama. (4) Ostja ei kanna vastutust pakkujate ees, kui kõigi pakkumiste tagasilükkamine on toimunud käesoleva paragrahvi 1. lõikes määratud tingimustel. (5) Kõigi pakkumiste tagasilükkamisel tagastab ostja pakkumise kutse dokumentide eest vastavalt käesoleva seaduse § 16 3. lõikele pakkujatelt sissenõutud tasu. § 31. Pakkumise vastuvõtmine (1) Edukaks tunnistatud pakkumine loetakse vastuvõetuks. (2) Teade pakkumise vastuvõtmise kohta edastatakse kohe eduka pakkumise esitanud pakkujale ning teistele pakkujatele. § 32. Hankelepingu sõlmimine ja jõustumine (1) Hankeleping sõlmitakse ostja ja isiku (isikute) vahel, kelle pakkumine (pakkumised) on vastu võetud. (2) Ajavahemikus pakkumise vastuvõtmise teate edastamisest kuni hankelepingu allakirjutamiseni või jõustumiseni ei või kumbki pool ette võtta toiminguid, mis häiriksid hankelepingu sõlmimist pakkumiste käigus esitatud tingimustel. (3) Ostjal on õigus valida ülejäänud jõusolevate pakkumiste hulgast uus edukas pakkumine ja see vastu võtta, kui vastuvõetud pakkumise esitanud isik keeldub hankelepingu sõlmimisest. Pakkumise vastuvõtmisest teatatakse vastavalt käesoleva seaduse § 31 2. lõikele. § 33. Pakkumise võrdsustamine hankelepinguga Kui pakkumise kutse dokumentides ei ole seatud nõuet hankelepingu vormistamiseks, jõustub vastuvõetud pakkumine hankelepinguna vastavalt pakkumiste esitamise tähtpäevale ja tingimustele. Pakkumise vastuvõtmisest teatatakse vastavalt käesoleva seaduse § 31 2. lõikele pakkumise jõusoleku tähtajal. § 34. Riigihanke aruanne Pärast hankelepingu sõlmimist koostab ostja riigihanke aruande, mis peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) lühikirjeldus riigihankest, mille kohta taotleti pakkumisi; 2) pakkumised esitanud pakkujate ärinimed ja aadressid; 3) pakkujate nõutavat kvalifikatsiooni või selle puudumist kinnitav teave; 4) hankelepingu maksumus ning teiste põhiliste tingimuste kokkuvõte; 5) pakkumiste hindamise ja võrdlemise kokkuvõte; 6) pakkumismenetluse käigus laekunud avaldused ja kaebused; 7) kõigi pakkumiste tagasilükkamise põhjused ning alus, millele toetudes seda tehti; 8) riigihanke teostamisel riigihankena ühelt pakkujalt ja pakkumiste taotlemisel väljavalitud pakkujatelt (vastavalt käesoleva seaduse 7. ja 8. peatükis sätestatule) põhjused ja alus, millele toetudes seda tehti; 9) pakkumiste taotlemisel vaid kodumaistelt pakkujatelt taotlemise põhjused. § 35. Riigihanke aruande avalikustamine (1) Aruande osa, milles on riigihanke lühikirjeldus ning pakkumised esitanud pakkujate ärinimed ja aadressid, avalikustatakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras pärast eduka pakkumise vastuvõtmist või pakkumise tulemusteta lõppemist. (2) Aruande osa, milles on andmed pakkumised esitanud pakkujate kvalifikatsiooni kohta, pakkumiste hinnad ja muud põhilised tingimused ning kõigi pakkumiste tagasilükkamise põhjused, tuleb teha kättesaadavaks kõigile pakkumised esitanud pakkujatele alles pärast eduka pakkumise vastuvõtmist või pakkumise tulemusteta lõppemist. Mainitud andmete varasem avaldamine võib toimuda vaid seaduses ettenähtud juhtudel. § 36. Riigihanke aruande avalikustamata jätmine Avalikustamisele ei kuulu andmed, mille avaldamine on vastuolus seadusega või mis takistavad seaduse täitmist või kahjustavad poolte kommertshuvisid või takistavad ausat konkurentsi. 5. peatükk AVATUD PAKKUMINE § 37. Avatud pakkumise tingimused (1) Avatud pakkumisel võivad osaleda kõik soovijad. (2) Avatud pakkumine viiakse läbi vastavalt käesoleva seaduse 2., 3. ja 4. peatükis sätestatule. § 38. Läbirääkimiste keeld avatud pakkumiste korral Avatud pakkumiste korral ei tohi ostja ja pakkujate vahel toimuda esitatud pakkumiste osas mingeid läbirääkimisi. 6. peatükk KAHEETAPILINE PAKKUMINE § 39. Kaheetapilise pakkumise tingimused Kaheetapilist pakkumist kasutatakse, kui: 1) eelnevalt ei ole võimalik kindlaks määrata riigihanke kõiki tehnilisi ja majanduslikke näitajaid; 2) riigihanke objektiks on uuringud ja eksperimendid, mille tulemused ja maksumused ei ole üheselt prognoositavad. § 40. Kaheetapilise pakkumise läbiviimine Kaheetapilise pakkumise korral esitavad pakkujad pakkumise esimesel etapil riigihanke teostamise kava ja üldise määratluse. Pakkumiste teisele etapile kutsub ostja kõik pakkujad, kelle esitatud pakkumised vastasid pakkumise esimesel etapil määratletud tingimustele. § 41. Kaheetapilise pakkumise reguleerimine Kaheetapilise pakkumise korral rakendatakse kõiki käesoleva seaduse 2., 3. ja 4. peatüki sätteid, kui käesolevas peatükis ei sätestata teisiti. § 42. Kaheetapilise pakkumise kutse dokumentide sisu (1) Kaheetapilise pakkumise kutse dokumentides peab olema märgitud, et pakkujad kutsutakse kaheetapilisele pakkumisele. (2) Pakkumise kutse dokumentides kutsutakse pakkujaid esitama pakkumise esimesel etapil vaid algpakkumisi, mis sisaldavad pakkujate ettepanekuid riigihanke võimalike tehniliste, kvaliteedi-, hinna- ja muude karakteristikute kohta. Pakkumise teisel etapil kutsutakse pakkujaid esitama lõplikke pakkumisi koos hinna spetsifitseerimisega. Pakkumise kutse dokumentides peavad olema ära näidatud lõplike pakkumiste täpsustatud tingimused, esitamise koht ja tähtpäev. § 43. Ostja õigus pidada läbirääkimisi Kaheetapilise pakkumise esimesel etapil on ostjal õigus astuda läbirääkimistesse iga pakkujaga. § 44. Lõplike pakkumiste esitamine (1) Kaheetapilise pakkumise korral peab ostja kutsuma pakkumise teisele etapile kõik pakkujad, kelle pakkumise esimesele etapile esitatud pakkumist ei lükatud tagasi. (2) Ostja võib pakkumise teise etapi pakkumise kutse dokumentides muuta pakkumise esimesel etapil esitatud tingimusi, riigihanke tehnilisi ja kvaliteedi näitajaid ning tingimusi, mis käsitlevad pakkumiste hindamist ja võrdlemist, eduka pakkumise kindlaksmääramise korda, ning lisada täiendavaid, käesoleva seaduse sätetega vastavuses olevaid tingimusi ja näitajaid. 7. peatükk PIIRATUD PAKKUMINE § 45. Piiratud pakkumise tingimused (1) Piiratud pakkumise korral määrab ostja eduka pakkumise eelnevalt väljavalitud pakkujatega läbirääkimiste teel. (2) Piiratud pakkumist kasutatakse juhtudel, kui avatud pakkumise korral ei esitatud ühtegi pakkumist või lükati kõik pakkumised tagasi, samuti juhtudel, kui riigihange on seotud riigisaladusega. § 46. Piiratud pakkumise kutse dokumendid Piiratud pakkumise kutse dokumendid peavad sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) ostja nimi ja aadress; 2) riigihanke kirjeldus, nõutavad tehnilised ja muud näitajad; 3) piiratud pakkumise edukaks tunnistamise tingimused; 4) piiratud pakkumise esitamise viis ja tähtpäev. § 47. Piiratud pakkumise läbiviimine (1) Piiratud pakkumise võib ostja läbi viia Ameti nõusolekul. (2) Piiratud pakkumisele peab ostja konkurentsi tagamiseks välja valima vähemalt kolm pakkujat. (3) Piiratud pakkumise korral rakendatakse kõiki käesoleva seaduse 3. ja 4. peatüki sätteid, kui käesolevas peatükis ei sätestata teisiti. § 48. Läbirääkimiste konfidentsiaalsus Piiratud pakkumise käigus toimuvad ostja ja pakkuja vahelised läbirääkimised on konfidentsiaalsed ja nende sisu ei või kumbki pool avalikustada ega edastada ilma teise poole nõusolekuta, kui seadus ei sätesta teisiti. 8. peatükk HINNAKOTEERINGU NÄITAMISEGA PAKKUMINE § 49. Hinnakoteeringu näitamisega pakkumise tingimused Hinnakoteeringu näitamisega pakkumist võib ostja kasutada Ameti nõusolekul kui: 1) riigihankele eksisteerib väljakujunenud turg, mis avaldub pakkujate paljususes ja konkurentsihindade olemasolus; 2) hinnakoteeringu taotlemisega kujuneb riigihanke hind väljakujunenud turuhinnast madalamaks. § 50. Hinnakoteeringu näitamisega pakkumise läbiviimine Pakkumise läbiviimise korra kehtestab ostja, lähtudes käesoleva peatüki sätetest. Konkurentsi tagamiseks tuleb hinnakoteeringuid taotleda vähemalt kolmelt pakkujalt. § 51. Hinnakoteeringu esitamine (1) Igal pakkujal on õigus esitada ainult üks hinnakoteering. (2) Pakkuja ja ostja vahel ei tohi toimuda läbirääkimisi esitatud hinnakoteeringu üle. § 52. Hinnakoteeringu näitamisega pakkumise tulemus Ostja on kohustatud sõlmima hankelepingu pakkujaga, kes esitas ostja poolt määratud asukohas kõige madalama hinnakoteeringu. 9. peatükk RIIGIHANGE ÜHELT PAKKUJALT § 53. Riigihange ühelt pakkujalt Ostja võib Ameti nõusolekul pöörduda vaid ühe isiku poole kutsega pakkumisele, kui: 1) vajalikku riigihanget saab ainult ühelt hankijalt või hankijal on ainuõigus sellele hankele ja puuduvad asendamise võimalused; 2) erakorraliselt on tekkinud vajadus teatavale riigihankele ja teiste pakkumismenetluste kasutamine pole ajalise piiratuse tõttu võimalik; 3) ostja on varem sõlmitud hankelepingu alusel saanud hankijalt tooraine, seadmed, tehnoloogia jne. ning lepingus oli ette nähtud või ostja peab vajalikuks, et täiendav hange tuleb teostada samal hankijal standardiseerimise või kokkusobivuse vajadusel, arvesse võttes hanke piiratud ulatust varem hangitu suhtes ja hinna vastuvõetavust ning võimalike alternatiivide sobimatust varem hangituga; 4) ostja taotleb uurimistöö või eksperimendi läbiviimist tootenäidise hankimise eesmärgil; 5) riigihange on seotud riigisaladusega. 10. peatükk KAEBUSTE LAHENDAMISE KORD § 54. Õigus kaebuse esitamiseks pakkumismenetluse kohta Pakkuja, kes oli saanud pakkumise kutse dokumendid käesolevas seaduses sätestatud menetluse korras, võib esitada Ametile kaebuse ostja tegevuse, pakkumismenetluse protseduuride või otsuse kohta, kui ta leiab, et käesoleva seaduse sätete rikkumisega on kahjustatud tema huve, ja taotleda otsuse või selle sätte läbivaatamist Ameti poolt, või pöörduda kohtusse. § 55. Kaebuse rahuldamata jätmine Pakkuja poolt Ametile esitatud kaebust ei rahuldata, kui: 1) ostja otsus pakkumismenetluse valiku osas on vastavuses käesoleva seaduse sätetega; 2) pakkumismenetluse piiramine on toimunud kodumaise toote või teenuse pakkuja kasuks pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimustel; 3) kõigi pakkumiste tagasilükkamine on toimunud vastavuses käesoleva seaduse §-s 30 sätestatuga. § 56. Kaebuse esitamise kord (1) Pakkujal on õigus esitada Ametile kaebus kirjalikult 10 päeva jooksul, arvates ajast, mil kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest. (2) Kaebuse võib esitada ainult enne hankelepingu jõustumist. § 57. Kaebuse läbivaatamise kord ja otsus (1) Kaebuse esitanud pakkuja, ostja ja Amet vaatavad kaebuse ühiselt läbi viie tööpäeva jooksul pärast kaebuse esitamist. (2) Kaebus lahendatakse vastastikuse kokkuleppe alusel ja vormistatakse motiveeritud otsusena. Kaebuse osalisel või täielikul rahuldamisel määratakse kindlaks ka viivitamatult tarvituselevõetavad abinõud rikkumiste kõrvaldamiseks ja kahjude hüvitamiseks. (3) Kui kaebust ei õnnestu vastastikuse kokkuleppe alusel lahendada, peab Amet saatma kaebuse esitajale sellekohase kirjaliku otsuse viie tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemist. (4) Kui ostja keeldub kaebuse ühisest läbivaatamisest või ei alusta tegevust selle läbivaatamiseks koos kaebuse esitanuga kaebuse laekumisest arvates viie tööpäeva jooksul, on viimasel õigus pöörduda kohtusse. § 58. Kaebuste esitamise tagajärjed (1) Pärast kaebuse vastuvõtmist katkestab ostja pakkumismenetluse kuni kaebuse lahendamiseni vastastikuse kokkuleppe alusel või vahekohtu otsuseni. (2) Pakkumismenetluse katkestamine ei ole edasikaebamise põhjuseks. § 59. Edasikaebuse esitamine (1) Esitatud kaebuse lahendamise otsusega mittenõustumisel või juhul, kui otsus jäi tähtajaliselt esitamata, võib asjast huvitatud pool Ameti kaudu esitada edasikaebuse lahendamiseks vahekohtus. (2) Edasikaebuse saab esitada viie tööpäeva jooksul, arvates kaebuse ühise läbivaatamise otsuse väljasaatmise päevast. § 60. Vahekohtu moodustamine (1) Edasikaebuse läbivaatamiseks moodustatakse vahekohus kolmest vahekohtunikust. Vahekohtunikud valitakse Ameti poolt kinnitatud vahekohtunike nimekirjast ning põhimõttel, et kumbki pool valib ühe vahekohtuniku ja Amet määrab ühe. (2) Juhul kui üks pooltest ei vali kolme tööpäeva jooksul vahekohtunikku, määrab selle Amet. (3) Amet määrab kolme väljavalitud vahekohtuniku seast vahekohtu esimehe. § 61. Menetlus vahekohtus (1) Menetluse läbiviimise korra vahekohtus kehtestab Amet. (2) Edasikaebuse vaatab vahekohus läbi 14 päeva jooksul. (3) Vahekohtu otsus on lõplik ja kohustuslik pakkumismenetluse mõlemale poolele. Edasine pöördumine kohtusse ei katkesta pakkumismenetlust. (4) Vahekohtu kulud kannab pakkumismenetluse pool, kelle kahjuks vahekohus oma otsuse tegi. 11. peatükk LÕPPSÄTTED § 62. Vastutus riigihangete teostamise korra rikkumise eest Kui avalik teenistuja, kellele tehti ülesandeks teostada riigihanget, kuritarvitab oma ametiseisundit ja rikub seadusega sätestatud korda, võetakse ta distsiplinaar- või kriminaalvastutusele vastavalt avaliku teenistuse seaduses (RT I 1995, 16, 228) ja korruptsioonivastases seaduses (RT I 1995, 14, 170) sätestatule. § 63. Ostja vastutus riigihangete teostamise korra rikkumise eest (1) Kui ostja ei selgita ettenähtud korras välja edukat pakkumist või lükkab pakkumise tagasi käesoleva seaduse §-s 25 sätestamata põhjustel, hüvitab ta pakkujale pakkumise esitamisega kantud kulud. (2) Teabe avaldamisel pakkumistes esitatava informatsiooni kohta (käesoleva seaduse § 18), pakkumise hindamise, võrdlemise, ekspertiisi ja selgituste kohta (käesoleva seaduse § 29) või toimunud läbirääkimiste kohta (käesoleva seaduse § 48), kui see on vastuolus poolte vahel sõlmitud lepingute ja käesoleva seaduse sätetega, vastutab avalik teenistuja käesoleva seaduse §-s 62 sätestatud korras, ostja hüvitab aga teabe avalikustamisega tekitatud kahju. (3) Kui ostja keeldub edukaks tunnistatud pakkumise esitanud pakkujaga hankelepingu sõlmimisest või vastuvõetud pakkumise hankelepinguna tunnistamisest, kui selline kord on esitatud pakkumise kutse dokumentides (käesoleva seaduse § 33), siis hüvitab ta pakkujale pakkumise esitamisega kantud kulud. § 64. Pakkuja vastutus riigihangete teostamise korra rikkumise eest Pakkuja hüvitab ostjale pakkumise mis tahes staadiumis valeandmete või võltsitud dokumentide esitamisest tulenenud kahju. § 65. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 1996. aasta 1. jaanuaril. Riigikogu aseesimees Arvo JUNTI