Riigikogu — Väärismetalltoodete proovi seadus — RT, 55, 676

(õ) 4.12.2008 Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 16. detsembri 1992. a. otsusega nr. 12 I peatükk Üldsätted § 1. Käesolev seadus reguleerib müügiks määratud või tellimise peale valmistatud väärismetalltoodete märgistamist. § 2. Väärismetallidena käsitab käesolev seadus kulda, hõbedat ja plaatina ning nende sulameid. § 3. Väärismetalli proov on arv, mis näitab, mitu kaaluosa puhast kulda, hõbedat või plaatina sisaldub sulamis selle tuhande kaaluosa kohta. § 4. (1) Käesoleva seaduse alusel kuuluvad proovimärgistamisele järgmised tooted: 1) kuldtooted, mis on valmistatud sulamist puhta kulla sisaldusega vähemalt 375 tuhandikku kaaluosa; 2) hõbetooted, mis on valmistatud sulamist puhta hõbeda sisaldusega vähemalt 800 tuhandikku kaaluosa; 3) plaatinatooted, mis on valmistatud sulamist puhta plaatina sisaldusega vähemalt 950 tuhandikku kaaluosa. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatust väiksema kulla-, hõbeda- või plaatinasisaldusega sulamist ning väärismetalliga kaetud muudest metallidest tooteid ei loeta väärismetalltoodeteks ja ei märgistata. (3) Märgistatavas väärismetalltootes ei tohi olla kullast, hõbedast või plaatinast raskesti eraldatavat muud ainet, kui see pole vajalik toote tarbimisomaduste jaoks. Tootele ei tohi jootmisega ühendada sellist metalli, mida värvi tõttu võiks pidada samaks metalliks, millest toode on valmistatud. § 5. Väärismetalltoodete tulunduslik valmistamine, kokkuostmine ning müümine on lubatud juriidilistele ja füüsilistele isikutele Proovikoja registreerimistunnistuse ning riikliku tegevuslitsentsi või tegevusloa olemasolul. § 6. Eestis müüdavad väärismetalltooted peavad olema märgistatud vastavalt käesolevale seadusele. II peatükk Märgised ja märgistamine § 7. (1) Väärismetalltooteid märgistatakse nime-, kontroll-, proovi- ja aastamärgisega. (2) Nimemärgis võib olla ühitatud aastamärgisega ja proovimärgis kontrollmärgisega. (3) Märgised kantakse väärismetalltootele selliselt, et see ei vähendaks toote kaubanduslikku, kunsti- või tarbimisväärtust või, kui see pole võimalik, siis toote külge kinnitatud plommile. Proovikoda kannab materiaalset vastutust proovimisele antud väärismetalltoote rikkumise eest. § 8. (1) Nimemärgis on toote valmistajat tähistav täht, täheühend või märk, mis on selgesti eristatav teiste valmistajate märkidest ja on registreeritud Proovikojas. (2) Nimemärgis peab olema igal Eestis valmistatud märgistamisele kuuluval väärismetalltootel. Nimemärgisega märgistab toote valmistaja. § 9. (1) Kontrollmärgis on Eesti proovijärelevalve märk. (2) Kontrollmärgise olemasolu on kohustuslik kõigil Eestis valmistatud märgistamisele kuuluvatel, samuti edasimüügiks imporditud ja eksporditavatel käesoleva seaduse § 4 nõuetele vastavatel väärismetalltoodetel, kui rahvusvahelises kokkuleppes ei ole sätestatud teisiti. Eestis sisetarbimiseks valmistatavate kuni ühegrammiste kuldtoodete ja kuni viiegrammiste hõbetoodete kontrollmärgistamine ei ole kohustuslik. (3) Kontrollmärgise kuju kehtestab ministeerium, kelle valitsemisalasse Proovikoda kuulub. (4) Väärismetalltoodete kontrollmärgisega märgistamise (kontrollmärgistamise) õigus on ainult Proovikojal. § 10. (1) Proovimärgis näitab väärismetalli proovi ja see peab olema kõigil märgistamisele kuuluvatel väärismetalltoodetel. Proovimärgis on kehtiv ainult koos kontrollmärgisega, välja arvatud kuni ühegrammised kuldtooted ja kuni viiegrammised hõbetooted. (2) Proovimärgise kuju on eri väärismetallide puhul erinev ja selle kehtestab ministeerium, kelle valitsemisalasse Proovikoda kuulub. § 11. (1) Kuldtoote proovimärgises peab olema kullaproovi näitav arv 375, 585 või 750. (2) Hõbetoote proovimärgises peab olema hõbedaproovi näitav arv 800, 830 või 925. (3) Plaatina proovimärgises peab olema plaatinaproovi näitav arv 950. (4) Vastavalt rahvusvahelistele kokkulepetele võib ministeerium, kelle valitsemisalasse Proovikoda kuulub, lubada rakendada käesoleva paragrahvi 1., 2. ja 3. lõikes loetletud proovidest erinevaid proove. § 12. (1) Väärismetalltoote märgistab proovimärgisega valmistaja või tema soovil Proovikoda. (2) Ühitatud proovikontrollmärgisega märgistab väärismetalltoote Proovikoda. § 13. (1) Väärismetalltoode on proovile vastav, kui selle puhta kulla, hõbeda või plaatina sisaldus ei ole proovist väiksem. Kui puhta väärismetalli sisaldus tootes tervikuna on proovist väiksem, on toode alaprooviline. (2) Proovikotta märgistamiseks esitatud proovimärgiseta tooted, mis ei vasta deklareeritud proovile, märgistatakse esitaja nõusolekul lähima madalama prooviga. (3) Alaproovilistest toodetest informeerib Proovikoda esitajat, kellel on õigus seitsme päeva jooksul nõuda Proovikojalt oma kulul kordusanalüüsi. (4) Kui väärismetalltoodete esitaja ei kasuta käesoleva paragrahvi 3. lõikes talle antud õigust või kui kordusanalüüsiga tuvastati toodete alaproovilisus, siis proovimärgisega alaproovilised tooted deformeeritakse ja tagastatakse esitajale. (5) Alaprooviliste toodete deformeerimisest ja proovianalüüside võtmisest tekkivat kahju Proovikoda ei hüvita. § 14. (1) Aastamärgis tähistab toote valmistamisaastat. Iga järgneva aasta tähise kehtestab Proovikoda. (2) Aastamärgisega märgistab väärismetalltoote valmistaja. Kui kõik märgised tootele ei mahu, võib aastamärgise ära jätta. § 15. (1) Märgistamine ei ole kohustuslik järgmiste väärismetalltoodete puhul: 1) Eesti ja teiste riikide mündid; 2) töövahendid, aparaadid, nende osad ja pooltooted; 3) proteesid; 4) mälestus- ja aumärgid ning medalid, võidetud spordiauhinnad; 5) inkrustatsioonid; 6) kuld- ja hõbefoolium; 7) esemed, millel on ajaloolis-kultuuriline või arheoloogiline väärtus; 8) tooted, mis on väikesemõõdulised ja õrnad märgistamiseks. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes toodud loetelu on õigus täiendada ministeeriumil, kelle valitsemisalasse Proovikoda kuulub. III peatükk Imporditavad ja eksporditavad väärismetalltooted § 16. (1) Edasimüügiks imporditavad väärismetalltooted kuuluvad Eestisse sissetoomisel kontrollmärgistamisele. Need tooted suunab Proovikotta Tolliamet. (2) Käesoleva seaduse §-s 11 sätestatud proovidest madalama prooviga imporditavad väärismetalltooted märgistatakse kauba omaniku nõusolekul ümber lähima madalama prooviga. Omaniku keeldumisel toodete ümbermärgistamisest on ta kohustatud need Eestist välja viima. (3) Käesoleva seaduse §-s 4 toodust madalama prooviga märgistatud kuld-, hõbe- või plaatinatoodete Eestisse importimine on keelatud. (4) Imporditavate väärismetalltoodete kontrollmärgistamise kulud kannab kauba importija. § 17. Märgistamisele kuuluvad eksporditavad väärismetalltooted peavad olema märgistatud vastavalt käesolevale seadusele. § 18. Transiitveostena Eestisse saabunud väärismetalltooted ei kuulu kontrollmärgistamisele. IV peatükk Lõppsätted § 19. (1) Järelevalvet käesoleva seaduse täitmise üle teostab Proovikoda ning teised kontrollorganid vastavalt oma pädevusele. (2) Järelevalve teostamiseks on Proovikoja volitatud töötajatel õigus pääseda väärismetalltoodete valmistamise, lao- ja müügiruumidesse. § 20. Käesoleva seaduse rakendamise kohta annab juhendeid ministeerium, kelle valitsemisalasse Proovikoda kuulub. § 21. Käesolevas seaduses sätestatud viisil alustatakse väärismetalltoodete märgistamist alates 1993. aasta 1. aprillist. § 22. Väärismetalltooteid, mis on valmistatud ja märgistatud enne 1993. aasta 1. aprilli või valmistatakse enne seda tähtaega sõlmitud tellimuse alusel, on lubatud müüa proovimärgisega, mis erineb käesolevas seaduses sätestatust. Riigikogu aseesimees T. KELAM Õiend Lisatud avaldamisandmed.