Riigikogu — Veterinaarteenistuse seadus — RT, 49, 613

(õ) 2.12.2008 Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 23. novembri 1992. a. otsusega nr. 6 I peatükk Üldsätted § 1. Veterinaarteenistuse seaduse ülesanne (1) Veterinaarteenistuse seadus sätestab veterinaarteenistuse ja -järelevalve korralduse Eesti Vabariigis. (2) Käesolev seadus on aluseks teistele Eesti Vabariigi veterinaarteenistuse kohta käivatele õigusaktidele. § 2. Veterinaarteenistuse põhiülesanded (1) Veterinaarteenistuse põhiülesanded on: 1) inimeste kaitsmine loomadelt ülekanduvate haiguste eest; 2) koduloomade ja ulukite, lindude, kalade, mesilaste (edaspidi loomade) haiguste profülaktika ja haigete loomade ravi; 3) Eesti Vabariigi territooriumi kaitsmine loomade nakkushaiguste või loomade kaudu levivate nakkushaiguste sissetoomise eest; 4) liha, lihasaaduste, piima, piimasaaduste, munade, kala, mesindussaaduste, loomanahkade, villa, sulgede (edaspidi loomakasvatussaadused) veterinaarsanitaarse kvaliteedi kontrollimine; 5) looduskeskkonna kaitsmine loomade haigustega seostuva saaste eest. § 3. Veterinaarteenistuse struktuur ja juhtimine (1) Veterinaarteenistus Eesti Vabariigis on riiklik, ühtne ja sõltumatu tulunduslikust ettevõtlusest. (2) Riikliku veterinaarteenistuse järelevalvel on lubatud veterinaariaalane erapraksis ning munitsipaalveterinaarteenistus. (3) Vabariigi Valitsus määrab kindlaks riikliku veterinaarteenistuse struktuuri ja juhtimise korralduse ning erapraksise tingimused. § 4. Õigus veterinaartegevuseks (1) Veterinaartegevus hõlmab veterinaarabi andmist, veterinaarjärelevalvet, -ekspertiisi ja -kontrolli. (2) Veterinaartegevuseks on õigus isikul, kes on lõpetanud kõrg- või keskeriõppeasutuse ja kellel on loomaarsti või -velskri diplom ning kes on registreeritud maakonna (linna) veterinaarkeskuses. (3) Loomaarsti ametikohal on lubatud töötada ainult kõrgharidusega loomaarstil. (4) Kui Eesti Vabariigis soovib töötada välismaal loomaarsti kutse omandanud isik, atesteeritakse ta Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatavas korras. § 5. Veterinaartegevuse tasulisus Loomade haiguste ravi ja profülaktika, diagnostika, loomakasvatussaaduste veterinaarsanitaarse kvaliteedi kontrollimine ning veterinaardokumentide väljaandmine on tasuline, välja arvatud käesoleva seaduse § 12 1. lõike alusel sätestatavad juhud. II peatükk Riiklik veterinaarteenistus § 6. Riikliku veterinaarteenistuse ülesanded (1) Riikliku veterinaarteenistuse ülesanded on: 1) järelevalve käesoleva seaduse ja sellest tulenevate õigusaktide täitmise üle; 2) loomadele veterinaarabi, nende haiguste diagnostika, profülaktika, tõrje ja ravi korraldamine; 3) koostöös Riigi Tervisekaitsekeskusega inimestele ja loomadele ühiste nakkushaiguste tõrje; 4) loomade haiguste diagnoosimiseks ja loomakasvatussaaduste, loomasööda ning joogivee kvaliteedi hindamiseks laboratoorsete uuringute korraldamine; 5) loomakasvatussaaduste veterinaarsanitaarne kontroll ja nende kvaliteedi määramine; 6) loomakasvatushoonete, loomakasvatussaadusi töötlevate, transportivate ja säilitavate ettevõtete ning turgude (edaspidi veterinaarjärelevalve objektid) veterinaarsanitaarse seisukorra kontrollimine; 7) loomafarmide, loomakasvatussaadusi töötlevate ja säilitavate ettevõtete ehitus- ja rekonstrueerimisprojektide kooskõlastamine; 8) ravimite, bioloogiliste, keemiliste ja muude veterinaarpreparaatide kasutamise kontrollimine ning nende toime hindamine loomade tervisele ja loomakasvatussaadustele; 9) loomi ja loomakasvatussaadusi Eesti Vabariigist importiva riigi veterinaarsanitaarnõuete täitmise kontrollimine; 10) Eesti Vabariigi territooriumi kaitsmine loomade nakkushaiguste teistest riikidest sissetoomise eest, samuti imporditavate loomade, loomakasvatussaaduste ja loomasööda veterinaarsanitaarse seisundi kontrollimine; 11) veterinaarse erapraksise kontroll ja koordineerimine. § 7. Riikliku veterinaarteenistuse õigused (1) Riiklikul veterinaarteenistusel on oma pädevuse piires õigus: 1) anda täitmiseks kohustuslikke juhendeid tauditõrje ja veterinaarsanitaarse järelevalve alal kõigile loomi omavatele, samuti loomakasvatussaadusi töötlevatele, säilitavatele, transportivatele ja loomade ning loomakasvatussaadustega kauplevatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele; 2) kontrollida veterinaarjärelevalve objekte, saada teavet loomade nakkushaiguste leviku (episootilise situatsiooni), loomade haiguste ja hukkumise põhjuste ning loomakasvatussaaduste veterinaarsanitaarse seisukorra kohta; 3) järelevalve korras võtta tasuta proove loomakasvatussaaduste ekspertiisiks; 4) anda välja veterinaartõendeid. § 8. Riigi veterinaarinspektorid Riigi veterinaarinspektori kohustusi täidavad riikliku veterinaarteenistuse loomaarstid Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatavas korras. § 9. Riigi veterinaarinspektori õigused (1) Riigi veterinaarinspektoril on oma pädevuse piires õigus: 1) kontrollida veterinaarjärelevalve objekte, nõuda selgitusi, teha ettekirjutusi ja koostada puuduste kõrvaldamiseks protokolle; 2) keelata veterinaarsanitaarnõuetele mittevastava loomakasvatushoone või loomakasvatussaadusi töötleva objekti ehitamine; 3) keelata veterinaarsanitaarnõuetele mittevastava loomakasvatussaaduse kasutamine inimtoiduks, samuti niisuguse loomse tooraine töötlemine; 4) sulgeda käesoleva paragrahvi punktis 2 märgitud objekt veterinaarsanitaarnõuete pideva eiramise, kahjulike saaduste tootmise või looduse olulise reostamise korral; 5) taotleda käesoleva seaduse ja teiste Eesti Vabariigi veterinaarteenistuse korraldust sätestavate õigusaktide nõuete mittetäitmises süüdiolevate füüsiliste ja juriidiliste isikute vastutusele võtmist vastavalt Haldusõigusrikkumiste seadustikule ning Kriminaalkoodeksile. § 10. Riikliku veterinaarteenistuse ülalpidamine Riiklikku veterinaarteenistust finantseeritakse riigieelarvest. III peatükk Loomade nakkushaiguste ärahoidmine ja veterinaarkontroll § 11. Loomaomaniku ja loomakasvatust teenindava ettevõtte või organisatsiooni kohustused (1) Eesti Vabariiki võib loomi sisse tuua ainult Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatavas korras. Füüsilised ja juriidilised isikud on kohustatud sissetoodud loomi hoidma ettenähtud korras karantiinis. (2) Loomakasvatussaaduste, loomasööda, veterinaarmedikamentide ja biopreparaatide sissetoomine Eesti Vabariiki on lubatud ainult Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatavas korras. (3) Mis tahes ettevõttesse või majapidamisse võib tuua põllumajandusloomi ainult loomaarsti poolt välja antud veterinaartõendi alusel. (4) Looduslike loomaliikide isendeid võib paigutada ühest elupaigast teise ainult riikliku veterinaarteenistuse nõusolekul. (5) Loomaomanik peab kõigist loomade massilise haigestumise või hukkumise juhtudest teatama viivitamatult lähimasse veterinaarteenistuse asutusse. (6) Loomade ja loomakasvatussaadustega võivad kaubelda ainult vormikohast veterinaartõendit omavad füüsilised ja juriidilised isikud. Veterinaartõend peab olema välja antud elukohajärgse loomaarsti poolt. § 12. Karantiin ja kitsendused (1) Vabariigi Valitsus kinnitab loomade nakkushaiguste loetelu, mille puhul kehtestatakse karantiin või kitsendused, samuti loomade nakkushaiguste loetelu, mille profülaktika ja tõrje toimub riigieelarve vahendite arvel, ning karantiini ja kitsenduste tingimused, ulatuse ja tähtajad. (2) Loomade eriti ohtlike nakkushaiguste leviku tõkestamiseks võidakse Vabariigi Valitsuse otsusel kasutada erimeetmeid. § 13. Veterinaarpreparaatide kasutamine ja kontroll (1) Loomakasvatuses on lubatud kasutada ainult farmakopöas või farmaatsiateenistuse ja Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatava korra kohaselt registreeritud medikamente, söödalisandeid, vaktsiine, biopreparaate ning reagente. (2) Loomade kasvu kiirendamiseks ja produktiivsuse tõstmiseks ei tohi kasutada inimtervisele kahjulikuks tunnistatud biostimulaatoreid ja hormoonpreparaate. (3) Veterinaarmedikamentide, vaktsiinide ja teiste biopreparaatide sissetoomine Eesti Vabariiki toimub Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatavas korras. § 14. Veterinaarteenistuse seaduse rakendamine Veterinaarteenistuse seadus jõustub alates 1993. aasta 1. jaanuarist. Riigikogu esimees Ü. NUGIS Õiend Lisatud avaldamisandmed.