Riigikogu — Kindlustusseadus — RT, 48, 601

(õ) 2.12.2008 Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 18. novembri 1992. a. otsusega nr. 4 I. Üldsätted § 1. Kindlustusseaduse ülesanne Kindlustusseadus määrab kindlaks kindlustustegevuse (kindlustuse) üldised organisatsioonilised, majanduslikud ja õiguslikud alused ning reguleerib kindlustustegevusest osavõtjate vahelisi suhteid. § 2. Kindlustuse eesmärk Kindlustuse eesmärk on kindlustusandja poolt kindlustusvõtjale kahju hüvitamine kindlustussumma või -hüvitise väljamaksmise teel seaduses ja kindlustuslepingus ettenähtud korras. § 3. Kindlustusandja Kindlustusandjaks on juriidiline isik, kellel käesoleva seadusega kehtestatud korras on õigus kindlustustegevuseks. § 4. Kindlustusvõtja Kindlustusvõtjaks on füüsiline või juriidiline isik, kes sõlmib kindlustusandjaga kindlustuslepingu ja kellel seaduse või kindlustuslepingu järgi lasub kindlustusmaksete (-preemiate) tasumise kohustus ning kellele kindlustusandja on kohustatud kindlustusjuhtumi saabudes välja maksma kindlustussumma või -hüvitise, kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti. § 5. Kindlustatu Kindlustatu on kindlustusvõtja ise või kolmas isik, kelle huvides on sõlmitud kindlustusleping. § 6. Soodustatud isik (1) Soodustatud isikuks on füüsiline või juriidiline isik, kellele makstakse kindlustusjuhtumi saabumisel välja kindlustussumma, kui kindlustuslepingus on nii ette nähtud. (2) Soodustatud isikule väljamakstav kindlustussumma ei kuulu kindlustusvõtja pärandvara hulka. § 7. Kindlustuse objekt Kindlustuse objektiks on füüsiliste isikute elu ja tervis ning füüsiliste ja juriidiliste isikute vara, varalised ja mittevaralised huvid, õigused ja kohustused. § 8. Kindlustusrisk Kindlustusrisk on kindlustusjuhtumi saabumise tõenäoline oht, mille tagajärgede vastu kindlustatakse. § 9. Kindlustusjuhtum Kindlustusjuhtum on seaduses või kindlustuslepingus määratletud sündmus, seisund või tegu, mille tagajärjel tekib kindlustusvõtjal või kolmandal isikul kindlustussumma või -hüvitise saamise õigus ja kindlustusandjal kindlustussumma või -hüvitise väljamaksmise kohustus. § 10. Kindlustuse vormid ja liigid (1) Kindlustamine toimub sundkindlustuse (kohustusliku kindlustuse) või vabatahtliku kindlustuse vormis. (2) Sundkindlustuse liigid ja nende teostamise kord kehtestatakse eraldi seadustega. (3) Vabatahtliku kindlustuse liigid ja nende tingimused määrab kindlustusandja, lähtudes seadusega kehtestatud korrast. § 11. Kindlustussumma Kindlustussumma on rahasumma, mis kindlustusjuhtumi saabumisel on väljamaksusumma piirmääraks, kui kindlustuslepingus ei ole ette nähtud teisiti. § 12. Kindlustushüvitis (1) Kindlustushüvitis on rahasumma, mis makstakse välja kindlustusjuhtumi saabumisel kindlustuslepingu järgi varalise kahju hüvitamiseks. (2) Kindlustuslepingus võib ette näha ka mitterahalise hüvitise. (3) Kindlustushüvitis on piiratud kindlustatud varale kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud varalise kahju suurusega, kui kindlustuslepingus ei ole ette nähtud teisiti. (4) Ühe ja sama vara kohta sõlmitud mitme ühesugust riski hõlmava kindlustuslepingu alusel makstakse kindlustushüvitist kokku tegeliku kahju ulatuses, kui kindlustuslepingus ei ole ette nähtud teisiti. § 13. Edasikindlustamine (1) Kindlustusandjal on õigus, käesoleva seaduse §-s 51 ettenähtud juhul aga kohustus, osa endale võetud kohustustest edasi kindlustada teises kindlusseltsis, kusjuures kindlustusandjal säilib kohustus kindlustusvõtja ees kogu kindlustussumma ulatuses. (2) Kindlustusjuhtumi saabudes kohustub edasikindlustuslepingujärgne kindlustusandja täitma esmase kindlustusandja ees edasikindlustuslepinguga endale võetud kohustuse. (3) Kindlustusandja võib tegelda edasikindlustusega juhul, kui see on ette nähtud tema põhikirjas. § 14. Kaaskindlustamine Kaks või enam kindlustusandjat võivad kindlustusvõtjaga sõlmida ühise kindlustuslepingu, jaotades õigused ja kohustused kindlustusvõtja suhtes vastavalt temaga sõlmitud lepingule. § 15. Kindlustustariif Kindlustustariif on kindlustusmakse arvestuslik alus kindlustussumma ühe ühiku kohta kas kindlaksmääratud suuruses (kroonides) või protsendina kindlustussummast teatud kindlustusperioodi jooksul. § 16. Kindlustusväärtus Kindlustusväärtus on kindlustatava vara maksumus, mis määratakse kindlaks kindlustuslepingu sõlmimise momendil kas seaduse või kindlustusandja ja kindlustusvõtja vahelise kokkuleppe alusel ning mis ei tohi olla suurem kui kindlustatud vara taastamisväärtus vara hävimise või kahjustamise korral. § 17. Kindlustusportfell Kindlustusportfell on käesoleva seaduse mõistes ühe kindlustusandja käes olev või ühele kindlustusandjale üleantavate kehtivate kindlustuslepingute kogum koos nende juurde kuuluvate reservidega. § 18. Regressiõigus Kahjukindlustuse korral läheb nõudeõigus varalist kahju tekitanu vastu kindlustushüvitist saanud isikult üle kindlustusandjale viimase poolt väljamakstud kindlustushüvitise ulatuses. II. Kindlustusleping § 19. Kindlustuslepingu mõiste Kindlustusleping on kindlustusandja ja kindlustusvõtja vahel kirjalikus vormis sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt kindlustusvõtja kohustub tasuma lepingus märgitud kindlustusmakseid ning kindlustusandja kohustub kindlustusjuhtumi saabumisel välja maksma kindlustussumma või -hüvitise või tegema muud lepingus ettenähtud teod. § 20. Lepinguvabaduse piirang Kindlustusleping, mis seab kindlustusvõtja käesoleva seadusega võrreldes halvemasse olukorda, on kehtetu. § 21. Kindlustuslepingu sõlmimine (1) Kindlustusleping sõlmitakse kindlustusandja nimel kirjalikus vormis kindlustusvõtja suulise või kirjaliku avalduse alusel. (2) Kindlustusleping loetakse sõlmituks kindlustusmakse täieliku tasumise momendist, kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti. § 22. Kindlustuspoliis (1) Kindlustuspoliis on kindlustuslepingu sõlmimist tõendav dokument. (2) Kindlustuspoliisi kaotamise või hävitamise korral on kindlustusvõtjal õigus nõuda omal kulul dublikaadi väljaandmist. (3) Kindlustuspoliisil peavad olema järgmised andmed: 1) kindlustusandja nimetus ja rekvisiidid; 2) kindlustusvõtja ning kindlustatu nimi (nimetus); 3) kindlustusliik, kindlustatava objekti määratlus ja riski liik; 4) kindlustussumma suurus, kui see on kokku lepitud, ja kindlustusobjekti kindlustusväärtus; 5) kindlustusmaksete (-preemiate) suurus, nende tasumise kord ja tähtajad; 6) kindlustussumma või -hüvitise väljamaksmise kord ja tähtajad; 7) kindlustuslepingu sõlmimise kuupäev ja kehtivuse aeg; 8) kindlustuslepingu lõpetamise alused ning poolte kohustused ja vastutus lepingust mittekinnipidamise korral. § 23. Kindlustuslepingu lõppemine (1) Kindlustusleping lõpeb: 1) kehtivustähtaja möödumisel; 2) kindlustussumma väljamaksmisega, kui kindlustuslepingus ei ole ette nähtud teisiti; 3) lepingus ettenähtud tähtajal ja suuruses kindlustusmakse mittetasumise korral, kui lepingus on nii ette nähtud; 4) juriidilisest isikust kindlustusvõtja tegevuse lõppemisega, kui lepingujärgsed õigused ja kohustused ei lähe üle teisele isikule; 5) kindlustusvõtja surmaga, kui lepingujärgsed õigused ja kohustused ei lähe üle teisele isikule. (2) Kindlustuslepingu lõpetamise õigus enne lepingu kehtivustähtaja möödumist on nii kindlustusandjal kui ka kindlustusvõtjal seaduses ja kindlustuslepingus ettenähtud korras. (3) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 3, 4 ja 5 märgitud alustel on kindlustusandja kohustatud tagastama kindlustusvõtjale tema poolt sissemakstud kindlustusmaksed, millest arvatakse maha asjaajamiskulud ja kindlustusandja poolt juba kantud risk. (4) Kindlustuslepingu lõppemine ei lõpeta kindlustusandja lepingujärgseid kohustusi. § 24. Sissenõude pööramine kindlustusmaksetele (1) Kindlustuslepingu järgi kindlustusandja arvele laekunud kindlustusmaksed on kindlustusandja omand ja sellele ei saa pöörata sissenõudeid kindlustusvõtja võlgade katteks. (2) Sissenõude võib pöörata summale, mis kuulub kindlustuslepingu alusel kindlustusvõtjale väljamaksmisele. III. Kindlustusseltsi asutamine, tegevus ja likvideerimine 1. Kindlustusselts § 25. Kindlustusseltside tüübid (1) Kindlustusandja võib tegutseda kindlustusaktsiaseltsina või vastastikuse kindlustusseltsina. (2) Seadusega võib ette näha ka muud tüüpi kindlustusseltse. § 26. Kindlustusseltside tegevuse õiguslik reguleerimine (1) Kindlustusseadust kohaldatakse kõigi kindlustusseltside suhtes. (2) Kindlustusseltsile kohaldatakse teisi õigusakte niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus käesoleva seadusega. (3) Käesolev seadus ei laiene riikliku sotsiaalkindlustusega tegelevatele organitele sundkindlustuse osas, kindlustusühistutele ja muudele vastastikuse abistamise kindlustusühingutele. § 27. Riigi vastutus (1) Riik ei vastuta kindlustusseltsi kohustuste eest, välja arvatud juhud, kui riik võtab endale sellise vastutuse. (2) Kindlustusseltside järelevalvet teostab riik (edaspidi kindlustusjärelevalve). § 28. Kindlustusseltsile esitatavad erinõuded (1) Kindlustusselts võib tegutseda ainult kindlustusalal ja erandkorras veel kindlustustegevusega vahetult seotud ning kindlustusjärelevalve poolt lubatud tegevusalal. (2) Kindlustusandja ei või üheaegselt tegelda elu- ja kahjukindlustusega. (3) Kindlustustegevusega võib tegelda ainult tegevuslitsentsi alusel. (4) Kindlustusseltsi nimetuses peab sisalduma sõna «kindlustus» ja vastastikuse kindlustusseltsi nimetuses ka sõna «vastastikune». § 29. Kindlustusseltsi asutamine (1) Kindlustusaktsiaseltsi asutamine toimub aktsiaseltsi asutamise kohta käivaid ja käesoleva seaduse §-de 26–33 ja 36–39 nõudeid järgides. (2) Vastastikuse kindlustusseltsi asutamise kohta kehtivad samad nõuded mis kindlustusaktsiaseltsi puhul, välja arvatud nõuded aktsiate kohta. (3) Väliskapitali osalusega kindlustusseltsi asutamine on Eestis lubatud ainult tütarseltsi või iseseisva seltsi asutamise teel. (4) Kindlustusselts loetakse asutatuks, kui ta on registreeritud seaduses ettenähtud korras. (5) Kui kindlustusselts ei ole kolme kuu jooksul, arvates litsentsi saamisest, registreeritud, kaotab litsents kehtivuse. § 30. Kindlustusseltsi põhikiri (1) Kindlustusseltsi põhikiri peab sisaldama lisaks aktsiaseltsidele kohustuslike sätete veel järgmisi andmeid: kavandatavate kindlustusliikide loetelu, kindlustustegevuse piirkonna määratluse, asjaajamises kasutatavad võõrkeeled, aktsiate või osatähtede müügi korra välisriikides elavatele isikutele, reservide moodustamise, kasutamise ja hoidmise korra, pea(tegev)direktori(te) ametisse nimetamise korra ning nende ja juhatuse liikmete vastutuse ulatuse seltsile tekitatud kahjude eest. (2) Vastastikuse kindlustusseltsi põhikiri peab lisaks käesoleva paragrahvi 1. lõikes loetletud andmete sisaldama seltsi nimetuse, aadressi, liikmeks astumise ja liikmeks olemise lõppemise ning mitteliikmete teenindamise korra, asutamis- ja tagatiskapitali suuruse, seltsi organisatsioonilise struktuuri, juhatuse moodustamise korra ja pädevuse, osanike õigused ja nende vastutuse ulatuse kohustuste tagamisel ja kahjude korvamisel, osa- ja täiendmaksete tasumise, kasumi jaotamise ja seltsi tegevuse revideerimise korra, üldkoosoleku ja volinike koosoleku kokkukutsumise korra ja pädevuse, informatsiooni edastamise ning hääletamise korra ja tingimused, seltsi tegevuse lõpetamise ja seltsi vara jaotamise korra. § 31. Kindlustustegevuseks litsentsi taotlemine (1) Litsentsi taotlemise aluseks on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tegevuslitsentsi väljaandmise eeskirjad. Litsentsi taotlusele tuleb täiendavalt lisada: 1) tegevuskava; 2) üldised kindlustustingimused; 3) õiend aktsiakapitali sissemaksmise kohta 50 protsendi ulatuses nõutavast minimaalsest aktsiakapitalist või asutamiskapitali või selle osa sissemaksmise kohta vastastikuse kindlustusseltsi puhul; 4) tagatised nõutava aktsiakapitali või asutamiskapitali sissemaksu tagamiseks järgneva kuue kuu jooksul. (2) Kindlustusselts, kelle tegevusalaks on ainult edasikindlustamine, ei pea esitama üldisi kindlustustingimusi. (3) Litsentsitaotluses peavad sisalduma andmed asutajate ameti, kavandatava tegevjuhtkonna erialase ettevalmistuse, ametikogemuste ja isikukindlustusega tegelemise korral ka kindlustusmatemaatiku töölerakendamise ja tema ettevalmistuse kohta. (4) Tegelemiseks kindlustusliigiga, mis pole varem väljaantud litsentsis ette nähtud, peab kindlustusselts taotlema täiendava litsentsi või olemasoleva litsentsi täiendamist. (5) Välisriigi kindlustusselts peab oma tütarseltsile litsentsi taotlemisel lisaks käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes loetletule esitama: 1) õiendi kindlustusseltsi asukohariigis väljaantud litsentsi olemasolu ja kindlustustegevuse kohta; 2) kindlustusseltsi viimase kolme aasta finantsaruanded; 3) õiendi Eestis sellel alal tegutsemiseks nõutava minimaalse aktsiakapitali sissemaksmise kohta. § 32. Tegevuskava Tegevuskava peab sisaldama iga kindlustusliigi kolme esimese tegevusaasta finantsplaani koos tegevuspiirkonna määratlusega, planeeritavad kindlustusmaksete laekumised ja väljaminekud, kasumiarvestuse, tariifide, kindlustusmaksete ja hüvitiste arvestuse alused, kindlustustehniliste reservide moodustamise korra ning edasikindlustusprogrammi. § 33. Kindlustuse üldised ja eritingimused (1) Kindlustuse üldistes tingimustes peavad sisalduma: 1) kindlustusjuhtumite loetelu; asjaolud, mille alusel on kindlustusseltsil õigus keelduda kindlustussumma või -hüvitise väljamaksmisest; 2) kindlustusmaksete tasumise kord ja mittetasumise tagajärjed; 3) kindlustusseltsi vastutuse ulatus ja sellest vastutusest tulenevate kohustuste täitmise viisid ja tähtajad, neid kohustusi välistavad või edasilükkavad asjaolud; 4) kindlustuslepingu tähtaeg, lepingu ühepoolse lõpetamise alused ja tagajärjed; 5) lepingupoolte muud õigused ja kohustused; 6) kindlustuslepingust tulenevate vaidluste lahendamise kord. (2) Kindlustusandja ja kindlustusvõtja võivad vastastikusel kokkuleppel võtta lepingusse eritingimusi, mis pole vastuolus seadusega. (3) Kindlustuse üldised ja eritingimused koostatakse kindlustusseltsi poolt. (4) Kindlustuse üldiste tingimuste muutmisest on kindlustusseltsid kohustatud eelnevalt kindlustusjärelevalvele teatama. § 34. Litsentsi väljaandmisest keeldumine Lisaks litsentsi väljaandmisest keeldumise üldistele alustele ei anta litsentsi: 1) kui pole täidetud käesoleva seaduse nõuded; 2) taotlejale, kellel puuduvad võimalused vastava erialase hariduse, väljaõppe ja ametikogemustega juhtide ning spetsialistide rakendamiseks. § 35. Litsentsi kehtivuse peatamine või tühistamine (1) Lisaks litsentsi tühistamise üldistele alustele võib litsentsi tühistada, kui: 1) kindlustusseltsi tegevus on põhikirja või tegevuskavaga vastuolus; 2) kindlustusselts ei vasta enam temale väljaantud litsentsi tingimustele aktsiakapitali suuruse, osanike arvu või muude nõuete osas; 3) kindlustusselts ei järgi temale litsentsi andmisel tingimuseks pandud erinõudeid; 4) kindlustusselts ei ole ettenähtud tähtaja jooksul täitnud temale kindlustusjärelevalve poolt tehtud ettekirjutusi; 5) kindlustusselts ei ole alustanud kindlustustegevust 12 kuu jooksul, arvates litsentsi väljaandmisest, kui kindlustusjärelevalve ei ole seda tähtaega pikendanud; 6) kindlustusselts ei ole kuue kuu jooksul sõlminud kindlustuslepinguid. (2) Kindlustusjärelevalve võib litsentsi kehtivuse peatada litsentsi tühistamise põhjuseks olevate asjaolude kõrvaldamise ajaks. (3) Kindlustusseltsile väljaantud litsentsi tühistamise tagajärjeks on seltsi sundlikvideerimine. § 36. Nõuded kindlustusaktsiaseltsi aktsiakapitalile (1) Kindlustusseltsi minimaalne aktsiakapital peab olema: 1) elu- ja edasikindlustusega tegelemise korral kaks miljonit krooni; 2) kahjukindlustusega tegelemise korral üks miljon krooni; 3) muudele kahjukindlustusliikidele krediidi- või garantiikindlustuse lisandumise korral kaks miljonit krooni. (2) Kindlustusaktsiaseltsil ei ole õigust käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud minimaalset aktsiakapitali vähendada. § 37. Vastastikune kindlustusselts (1) Vastastikune kindlustusselts tegutseb vastastikuse kindlustamise põhimõttel oma liikmete huvides ja vastutusel. (2) Vastastikuse kindlustusseltsi väikseim liikmete arv füüsiliste isikute puhul on 50. (3) Vastastikuse kindlustusseltsi liikmeteks on kindlustusvõtjad, kes vastutavad seltsi kohustuste eest põhikirjas määratud ulatuses. Vastastikune kindlustusselts, kelle sissemakstud osakapital ei ulatu käesoleva seaduse § 36 1. lõikes sätestatud kindlustustegevuseks nõutava minimaalkapitalini, võib anda kindlustusi ainult oma liikmetele. (4) Vastastikune kindlustusselts võib tegutseda edasikindlustuse alal, kui tema sissemakstud osakapital ei ole väiksem käesoleva seaduse § 36 1. lõikes sätestatud minimaalsest edasikindlustusega tegelemiseks nõutavast minimaalkapitalist. § 38. Väliskapitali osalusega kindlustusselts Väliskapitali osalusega kindlustusselts on kohustatud: 1) pidama arvestust ja esitama aruandeid eesti keeles; 2) hoidma kõik kindlustusoperatsioonidega seonduvad dokumendid Eestis; 3) paigutama Eestis sõlmitud kindlustuslepingute alusel moodustatud kindlustustehnilised reservid Eestis; 4) järgima kõiki kindlustusseltside suhtes Eestis kehtivaid õigusakte, samuti nende suhtes kehtestatud erinõudeid. § 39. Erinõuded kindlustusseltsi juhatuse liikmete ja pea(tegev)direktori kohta (1) Kindlustusseltsi pea(tegev)direktor peab alaliselt elama Eestis. (2) Väliskapitali osalusega kindlustusaktsiaseltsi juhatuse liikmete hulgas võib olla välisriikide kodanikke proportsionaalselt väliskapitali osalusele, kuid mitte üle poole juhatuse liikmetest. (3) Erandeid käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes ettenähtud nõudeist võib teha Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. § 40. Ärisaladuste hoidmine (1) Kindlustusseltsi juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmed, pea(tegev)direktorid, samuti teised töötajad on nii seltsi teenistuses olles ja ka pärast seltsi teenistusest lahkumist kohustatud hoidma saladuses seltsi sisemist ärilist asjaajamist, samuti kindlustusvõtjate varalist või ärilist seisundit käsitlevad andmed, mis on neile teatavaks saanud seltsi teenistuses olles, kui seadus ei näe ette teisiti. (2) Kindlustusseltsil on õigus käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud isikutelt võtta allkiri ärisaladuse hoidmise kohta. § 41. Kindlustusagent ja -maakler (1) Kindlustuslepingu sõlmimine ja täitmine võib toimuda kindlustusagentide ja maaklerite vahendusel, kes võivad olla kas füüsilised või juriidilised isikud. (2) Kindlustusagent sõlmib kindlustuslepinguid ja täidab teisi funktsioone kindlustusandjaga sõlmitud lepingu alusel ja tema nimel. (3) Kindlustusmaakler on iseseisev vahendaja, kes tegutseb kindlustusvõtjate ja kindlustusandjatega sõlmitud lepingute alusel. (4) Kindlustusagent ja maakler ei oma õigust üldiste kindlustustingimuste muutmiseks. (5) Kindlustusmaaklerite tegutsemise kord kehtestatakse õigusaktiga. 2. Kindlustusseltsi maksejõulisus, vahendid ja aruandlus § 42. Maksejõulisus (1) Kindlustusselts on kohustatud säilitama maksejõulisuse, tagamaks endale võetud kohustuste pideva täitmise. (2) Kindlustusseltsi maksejõulisuse kindlaksmääramise kord kehtestatakse rahandusministeeriumi poolt. (3) Kui kindlustusaktsiaseltsi maksejõulisus ei vasta esitatavatele nõuetele, kehtestatakse tema suhtes vajalikke piiranguid ja kindlustusaktsiaselts on kohustatud viivitamatult esitama kindlustusjärelevalvele abinõude plaani oma finantsolukorra parandamiseks. § 43. Raamatupidamine ja aruandlus Kindlustusseltside raamatupidamise ja aruandluse korra kehtestab rahandusministeerium. § 44. Omavahendid Kindlustusseltsi omavahendite moodustamise kord määratakse kindlaks rahandusministeeriumi poolt kehtestatud kindlustusseltsi raamatupidamise ja aruandluse korraga. § 45. Reservid Kindlustusseltsi poolt moodustatakse järgmised reservid: 1) kindlustustehnilised reservid; 2) kohustuslikus korras moodustatav üldreserv; 3) õigusaktides ja seltsi põhikirjas ettenähtud muud reservid. § 46. Kindlustustehnilised reservid (1) Kindlustustehnilised reservid on: 1) ettemakstud preemiate reserv; 2) rahuldamata nõuete reserv; 3) elukindlustuse reserv; 4) muud kindlustustehnilised reservid, mis määratakse kindlaks kindlustusseltsi raamatupidamise ja aruandluse korra alusel. (2) Kindlustustehnilistesse reservidesse paigutatud summad kuuluvad kindlustusseltsi kulude hulka. § 47. Üldreserv (1) Üldreservi ülesandeks on tagada võimaliku kahjumi katmist. (2) Kindlustusseltsi üldreservi paigutatakse aastakasumist vähemalt 10 protsenti, kuni see reserv kasvab kindlustusaktsiaseltsi puhul tema aktsiakapitali suuruseks ja vastastikuse kindlustusseltsi puhul ulatub viie protsendini kindlustustehniliste reservide summast. § 48. Vahendite paigutamine (1) Kindlustusselts peab oma vahendeid paigutades saavutama kõrgeima kindluse astme ja tagama oma maksejõulisuse endale võetud kohustuste täitmiseks. (2) Kindlustusseltsil on lubatud paigutada kuni 50 protsenti üldreservist ja kõik kindlustustehnilised reservid ainult järgnevatesse varadesse: 1) Vabariigi Valitsuse, Eesti Panga või kohalike omavalitsuste poolt väljaantud või garanteeritud võlakohustustesse; 2) Eesti ettevõtete võlakohustustesse; 3) hüpoteeklaenudesse; 4) kinnisvarasse, välja arvatud põllumajanduslik kinnisvara; 5) börsil noteeritud aktsiatesse; 6) börsil mittenoteeritud aktsiatesse eeldusel, et need aktsiaseltsid esitavad kindlustusseltsile oma aastaaruanded; 7) tähtajalistesse hoiustesse krediidiasutustes. (3) Kindlustusselts võib omandada teiste aktsiaseltside aktsiaid kuni 10 protsenti vastava aktsiaseltsi aktsiakapitalist, välja arvatud oma tütarseltsid, või teha paigutusi ettevõtteisse, kes on temast sõltuvad või kellest tema sõltub, ainult kindlustusjärelevalve loal. (4) Kindlustusjärelevalvel on õigus anda soovitusi või kehtestada piiranguid investeeringute puhul, mis võivad ohustada kindlustusseltsi finantsilist stabiilsust, või siis, kui kindlustusseltsi juhatuse liige või pea(tegev)direktor on samal ajal mõne käesoleva paragrahvi 2. lõikes mainitud ettevõtte juhatuse liige ja investeering võib avaldada ebasoovitavat mõju kindlustusseltsi tegevusele. (5) Kindlustustegevusest saadud vahendid võib investeerida välisriikidesse õigusaktidega kehtestatud korras. § 49. Piirangud kindlustustehniliste reservide paigutamisel Kindlustusselts peab kindlustustehniliste reservide paigutamisel järgima järgmisi piiranguid: 1) § 48 2. lõike punktides 5 ja 6 nimetatud paigutused ei tohi olla suuremad kui 30 protsenti, punktis 6 nimetatud paigutused ei tohi ületada 15 protsenti kindlustustehnilistest reservidest; 2) § 48 2. lõike punktides 2 ja 4 nimetatud paigutused ei tohi ületada 25 protsenti kindlustustehnilistest reservidest; 3) § 48 2. lõike osas kehtestatud piirangud ei kehti elukindlustuslepingute puhul, mis on seotud kindlustusvõtjale teada oleva investeeringuriskiga. § 50. Riiklik kindlustusfond (1) Sundkindlustusest tulenevate kindlustussummade või hüvitiste väljamaksmise tagamiseks võib Vabariigi Valitsus moodustada riiklikke kindlustusfonde. (2) Riikliku kindlustusfondi moodustamise kord kehtestatakse õigusaktiga. § 51. Kohustus võetud riski edasikindlustamiseks Kindlustusselts, kelle finantsolukord ei vasta võetud riskile, on kohustatud sõlmima edasikindlustuslepingu edasikindlustamiseks litsentsi omava kindlustusseltsiga või edasikindlustusseltsiga. § 52. Üksiku suurima kindlustusriski ja kindlustusriskide summa piiritlemine (1) Kindlustusseltsi poolt enda kanda võetud üksik suurim risk ühe kindlustusobjekti suhtes võib olla kuni 10 protsenti maksejõulisuse piirist ja kindlustusriskide summa ühe kindlustusjuhtumi kohta ei või ületada 20 protsenti maksejõulisuse piirist. (2) Säilitatava riski suurust vähendatakse edasikindlustatud summa võrra. 3. Kindlustusseltside ühinemine, eraldumine ja tegevuse lõpetamine § 53. Ühinemine, eraldumine ja kindlustuslepingute üleandmine (1) Kindlustusseltside ühinemise, eraldumise ja ühe kindlustusseltsi kindlustuslepingute üleandmise kord teisele kindlustusseltsile kehtestatakse õigusaktiga. (2) Kindlustuslepinguid vastuvõttev kindlustusselts peab olema maksejõuline. (3) Kindlustuslepingute üleandmiseks sõlmitakse leping, mille kinnitab kindlustusjärelevalve ja millega määratakse kindlaks kindlustusportfelli loovutamise tähtaeg. (4) Ühinemisest, eraldumisest ja kindlustuslepingute üleandmisest on kindlustusseltsid kohustatud kindlustusvõtjaid informeerima vastava teatega Riigi Teataja Lisas ja vähemalt ühes üleriigilises ja ühes kindlustusseltside asukohajärgses kohalikus ajalehes, esitades avaldatud ajalehekuulutused kindlustusjärelevalvele pärast nende ilmumist ajalehtedes. (5) Kindlustuslepingute üleandmisel antakse üle ka vastavad reservid. (6) Kindlustusvõtjal on õigus protestida kindlustuslepingu üleandmise vastu. Protestinud kindlustusvõtjal on õigus kolme kuu jooksul üleandmislepingu sõlmimisest kindlustusleping lõpetada kõigi sissemaksete tagasisaamise õigusega, millest on maha arvatud asjaajamiskulud ja kantud risk. (7) Kindlustuslepingute üleandmine peab eelnevalt olema nende kindlustusseltside üldkoosolekute poolt heaks kiidetud. Kindlustuslepinguid saab üle anda ka likvideerimisolukorras. § 54. Vabatahtlik likvideerimine (1) Kindlustusselts, kes ei tegele elukindlustusega, võib oma tegevuse lõpetada põhikirjas ette nähtud korras, esitades vastava otsuse pärast selle vastuvõtmist koos andmetega likvideerimiskomisjoni koosseisu kohta kindlustusjärelevalvele. (2) Kindlustusselts, kes tegeleb elukindlustusega, võib asuda enda likvideerimisele pärast seda, kui ta on elukindlustusportfelli kehtestatud korras üle andnud teisele kindlustusseltsile. (3) Kindlustusseltsi likvideerimise otsustab üldkoosolek, kes valib likvideerimiskomisjoni, mille liikmetest 2/3 peavad olema Eesti Vabariigi kodanikud, ja kuulutab välja likvideerimisolukorra käesoleva seaduse § 53 4. lõikes sätestatud korras. (4) Likvideerimiskomisjon asendab kindlustusseltsi juhatust ja nõukogu, kui viimane on ette nähtud. Likvideerimiskomisjon võtab üle asjaajamise, esineb hagejana ja kostjana kohtus, võtab vastu makseid, annab üle lõpetamata kindlustuslepingud, täidab kohustused ja realiseerib varad, kuid ei sõlmi uusi kindlustuslepinguid, ei pikenda jõusolevaid ega suurenda nende kindlustussummasid. (5) Kindlustusseltsi likvideerimiskomisjon peab viivitamatult kindlustusjärelevalvele teatama likvideerimise käigus ilmnenud maksejõuetusest. (6) Likvideerimiskomisjoni liikmed vastutavad solidaarselt nende süül tekkinud kahjude eest. (7) Likvideerimisolukorras oleva kindlustusseltsi poolt väljaantavatest dokumentidest peab nähtuma, et kindlustusselts on likvideerimisolukorras. (8) Kindlustusseltsi vabatahtlikul likvideerimisel kasutatakse kindlustustehniliste reservide vahendeid esmajärjekorras kindlustusvõtjate nõuete, seejärel teiste kreeditoride nõuete rahuldamiseks. (9) Pärast kõigi käesoleva paragrahvi 8. lõikes märgitud nõuete rahuldamist järelejäänud summa jaotatakse aktsionäride või osanike vahel õigusaktidega kehtestatud korras. (10) Revisjonikomisjoni või audiitori poolt läbi vaadatud likvideerimiskomisjoni aruande kinnitab üldkoosolek, kelle kutsub kokku likvideerimiskomisjon kindlustusseltsi põhikirjas ettenähtud korras. (11) Likvideerimiskomisjoni aruanne esitatakse kindlustusjärelevalvele enne selle kinnitamist kindlustusseltsi üldkoosoleku poolt. (12) Teade kindlustusseltsi likvideerimiskomisjoni töö lõpetamise kohta avaldatakse vähemalt ühes üleriigilises ja kindlustusseltsi asukohajärgses kohalikus ajalehes. § 55. Sundlikvideerimine (1) Kindlustusselts kuulub sundlikvideerimisele talle välja antud litsentsi tühistamise korral. (2) Sundlikvideerimine kuulutatakse välja § 53 4. lõikes sätestatud korras ja kindlustusselts viiakse likvideerimisolukorda. Pärast seda on keelatud uute kindlustuslepingute sõlmimine, kehtivate lepingute pikendamine ja kindlustussummade suurendamine. (3) Litsentsi tühistamisel või selle kehtivuse peatamisel peab kindlustusseltsi juhatus 10 päeva jooksul saatma kutsed üldkoosoleku kokkukutsumiseks ühe kuu jooksul. (4) Kui üldkoosolek otsustab sundlikvideerimise aluseks olevat olukorda mitte muuta, moodustab ta likvideerimiskomisjoni. (5) Juhul kui üldkoosolek ei otsusta sundlikvideerimise aluseks olevat olukorda muuta, ei vali või ei saa valida likvideerimiskomisjoni, määratakse likvideerimiskomisjon kindlustusjärelevalve poolt. Likvideerimiskomisjon võtab viivitamatult üle kindlustusseltsi asjaajamise ja asub seltsi likvideerima. § 56. Kindlustusseltsi pankrot (1) Kindlustusseltsi pankroti väljakuulutamist võib taotleda rahandusminister ja kindlustusjärelevalve. (2) Kindlustusvõtjate õigusi ja huve pankrotimenetluses esindab pankrotitoimkond. (3) Kindlustusjärelevalve võib teha kohtule ettepaneku pankrotihalduri kandidaadi kohta. (4) Kindlustusvõtjate üldkoosoleku kokkukutsumise võimatuse korral määrab pankrotitoimkonna liikmed kindlustusjärelevalve, kelle esindaja on üheks pankrotitoimkonna liikmeks. § 57. Kindlustusvõtjate õiguste tagamine pankroti korral (1) Kindlustusvõtjate ja võlausaldajate nõuded, mis ei ole esitatud pankrotitoimkonnale määratud tähtaja jooksul, tehakse kindlaks ja rahuldatakse kindlustusseltsi dokumentide alusel. (2) Kindlustustehnilistesse reservidesse paigutatud summadest rahuldatakse ainult vastava reservi moodustanud kindlustuslepingutest tulenevad nõudmised. Kui need summad ei ole piisavad neile esitatud nõudmiste rahuldamiseks, siis laienevad nende kindlustusvõtjate nõudmised katmata osa ulatuses muule pankrotivarale. § 58. Kindlustusportfelli eraldamine pankrotivarast (1) Pankrotitoimkonnal on õigus osaliselt või täielikult eraldada pankrotivarast üksikuid kindlustusportfelle, andes need üle teisele kindlustusseltsile. Üleandmise momendist lähevad vastuvõtjale üle kõik üleantavatest lepingutest tulenevad õigused ja kohustused. (2) Kindlustusportfelli üleandmise võimatuse korral teatab pankrotitoimkond sellest kohtule, kes, kuulanud ära kindlustusjärelevalve esindaja arvamuse, kuulutab kindlustuslepingud lõppenuks kindlustusseltsi maksejõuetuks tunnistamise päevast arvates ja kinnitab tehniliste reservide jagamise ettepaneku. (3) Pankrotitoimkond teeb tehniliste reservide jagamise ettepaneku lõppenuks tunnistatud lepingute juurde kuuluvate summade jagamiseks proportsionaalselt kindlustusvõtjate vahel. IV. Kindlustustegevuse kontrollimine § 59. Kindlustustegevuse kontrollimise eesmärk ja teostamise kord (1) Kindlustustegevuse kontrollimise eesmärk on kindlustusvõtjate huvide ja õiguste kaitse tagamine kindlustusseltside tegevuse järelevalve ja õigusaktide järgimise kontrollimise teel. (2) Kõigi kindlustusseltside tegevust kontrollib Vabariigi Valitsuse poolt määratud kindlustusjärelevalve. (3) Vabariigi Valitsusel on õigus kindlustusjärelevalvele allutada ka teisi kindlustusega tegelevaid organisatsioone. § 60. Kindlustusjärelevalve õigused litsentsi andmisel, peatamisel ja tühistamisel (1) Litsentsi andmise, tühistamise ja kehtivustähtaja määramise otsus tehakse kindlustusjärelevalve ettepanekul. (2) Litsentsi osalise või täieliku peatamise õigus on kindlustusjärelevalvel käesoleva seadusega kehtestatud korras. § 61. Põhikirjast ja tegevuskavast kinnipidamise kontrollimine (1) Kindlustusjärelevalvel on õigus kontrollida kindlustusseltsi põhikirja ja tegevuskava järgimist ning nõuda nendest kinnipidamist. (2) Põhikirja ja tegevuskava muutmisest on kindlustusselts kohustatud eelnevalt kindlustusjärelevalvele teatama. § 62. Kindlustustingimuste ja -tariifide kontrollimine Kindlustusjärelevalvel on õigus kontrollida kindlustusseltside kindlustustingimusi ja -tariife ning teha ettepanekuid nende muutmiseks, kui kontrollimisel selgub, et rikutakse kindlustusvõtjate huve või pole tagatud maksejõulisus. § 63. Kindlustusseltsi maksejõulisuse kontrollimine Kindlustusseltsi maksejõulisust kontrollib kindlustusjärelevalve. § 64. Aruannete ja andmete esitamine kindlustusjärelevalvele Kindlustusjärelevalvel on õigus lisaks statistikaseaduse kohaselt kehtestatud aruandlusele nõuda kindlustusseltsilt aastaaruande ja muude kindlustusseltsi tegevuse kohta käivate majanduslike ja statistiliste andmete kohustuslikku esitamist kindlustusjärelevalve poolt kehtestatud tähtaegadel ja korras. § 65. Kindlustusjärelevalve õigused kindlustusseltsi kontrollimisel (1) Kindlustusjärelevalve töötajail või kindlustusjärelevalve poolt volitatud isikutel on õigus kontrollida (revideerida) kindlustusseltside tegevust ja tutvuda vahetult raamatupidamisdokumentidega. (2) Kindlustusselts on kohustatud määrama kontrollimise juurde oma esindaja, võimaldama dokumentidega tutvumist ja vajaduse korral abistama tööjõuga ning võimaldama kontrollijale töötamise koha. (3) Kindlustusseltsi kontrollimise tulemuste kohta koostatakse akt, millele kirjutavad alla kontrollija(d), kindlustusseltsi pea(tegev)direktor ja esindaja. Kontrollakti üks eksemplar antakse kindlustusseltsi juhatusele. (4) Kui kindlustusseltsi tegevuses tuvastatakse seaduserikkumine, mis teeb võimatuks pea(tegev)direktori edasitöötamise, teeb kindlustusjärelevalve kindlustusseltsi juhatusele ettekirjutuse nimetatud isiku ametist kõrvaldamiseks ja põhikirjas ettenähtud korras uue pea(tegev)direktori ametisse nimetamiseks. § 66. Kindlustusjärelevalve õigused õigusaktide täiustamisel ja muutmisel Kindlustusjärelevalvel on õigus teha ettepanekuid õigusaktide täiustamiseks ja muutmiseks. § 67. Kohustus hoida ärisaladust Kindlustusjärelevalve töötajad ja muud isikud, kes kontrollimisel on saanud teavet kindlustusseltsi ärisaladustest, võivad neid teatavaks teha ainult kindlustusjärelevalve juhtkonnale ja kontrollitava kindlustusseltsi juhatusele. § 68. Kindlustusjärelevalve kulud Kindlustusjärelevalve kulud kannavad kindlustusseltsid Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. § 69. Kindlustusnõukogu Kindlustustegevuse koordineerimiseks Eestis võidakse moodustada kindlustusnõukogu. Kindlustusnõukogu moodustamise korra ja ülesanded määrab Vabariigi Valitsus. § 70. Kindlustustegevusest tulenevate vaidluste lahendamine Vaidlused kindlustusandjate ja kindlustusvõtjate ning teiste isikute ja kindlustusandjate ning kindlustusjärelevalveameti vahel lahendatakse õigusaktidega kehtestatud korras. § 71. Seaduse rakendamine Käesoleva seaduse jõustumisel viia tegutsevatel kindlustusorganisatsioonidel oma tegevus ja dokumendid vastavusse käesoleva seadusega alljärgnevateks tähtaegadeks: 1) §-de 25, 28, 30, 39 1. ja 2. lõikes ning § 48 2. ja 3. lõikes sätestatu 1993. aasta 1. aprilliks; 2) §-des 31–33 sätestatu 1993. aasta 1. jaanuariks, kusjuures kindlustusettevõtted, kes käesoleval ajal tegutsevad aastatel 1990 ja 1991 väljaantud litsentsi alusel, kuhu on märgitud «kindlustustegevus», peavad selleks tähtajaks esitama litsentsi saamiseks uue litsentsitaotluse vastavuses kindlustusseadusega; 3) §-s 36 sätestatu 1993. aasta 1. juuliks, kusjuures kindlustusjärelevalve võib pikendada seda tähtaega kuni kahe aastani neile kindlustusseltsidele, kelle poolt on minimaalkapitali nõue täidetud vähemalt 60 protsendi ulatuses. Riigikogu esimees Ü. NUGIS Õiend Lisatud avaldamisandmed.