Riigikogu — Apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustik — RT I, 50, 695

(õ) 20.11.2008 12:30 Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 13. juuli 1993. a otsusega nr 164 I peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku ülesanded Käesolev seadustik reguleerib kriminaalkohtumenetlust apellatsiooni- ja kassatsioonikohtus. § 2. Apellatsiooni- ja kassatsioonikohus (1) Apellatsiooni korras vaatavad kriminaalasju läbi ringkonnakohtud. (2) Kassatsiooni korras vaatab kriminaalasju läbi Riigikohus. § 3. Kohtukoosseisude moodustamine (1) Kriminaalasja läbivaatamiseks ringkonnakohtus moodustab ringkonnakohtu esimees või kriminaalkohtukolleegiumi esimees vastavalt ringkonnakohtu reglemendile kohtukoosseisu vähemalt kolmest kohtunikust. (2) Kriminaalasja läbivaatamiseks Riigikohtus moodustab Riigikohtu esimees või kriminaalkohtukolleegiumi esimees vastavalt Riigikohtu reglemendile kohtukoosseisu vähemalt kolmest Riigikohtu liikmest. § 4. Riigikohtu loakogu Riigikohtu loakogu moodustatakse kolmest Riigikohtu liikmest Riigikohtu reglemendis sätestatud korras. II peatükk RINGKONNAKOHTUSSE EDASIKAEBAMINE § 5. Apellatsiooni korras edasikaebamise või protestimise õigus (1) Esimese astme kohtu otsuse peale on kohtualusel, tema kaitsjal või seaduslikul esindajal, kannatanul ning tema esindajal õigus apellatsiooni korras edasi kaevata, prokuröril aga esitada proteste ringkonnakohtule. (2) Tsiviilhagejal, tsiviilkostjal ja nende esindajatel on õigus esitada apellatsioonkaebusi ainult tsiviilhagisse puutuvas osas. § 6. Apellatsiooni korras edasikaebamise ja protestimise tähtaeg (1) Apellatsioonkaebus või -protest esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 10 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. (2) Vahi all viibiv kohtualune võib apellatsioonkaebuse esitada 10 päeva jooksul, alates kohtuotsuse ärakirja kättesaamisele järgnevast päevast. (3) Otsuse teinud kohus võib tähtaja mööda lasknud protsessiosalise, tema kaitsja või seadusliku esindaja taotlusel kaebuse või protesti esitamise tähtaja ennistada, kui ta leiab, et tähtaeg on lastud mööda mõjuval põhjusel. (4) Kui kriminaalasi on enne taotluse esitamist edasi saadetud, otsustab tähtaja ennistamise ringkonnakohus. § 7. Tutvumine kriminaaltoimikuga ja toimiku väljanõudmise lubamatus (1) Apellatsioonitähtaja jooksul asub kriminaaltoimik esimese astme kohtus ning ei kuulu väljastamisele. (2) Protsessiosalised võivad kriminaaltoimikuga tutvuda ja teha sellest väljakirjutusi ning taotleda kohtu kantseleilt tasu eest koopiate tegemist toimiku materjalidest. § 8. Apellatsioonkaebuse või -protesti sisu ja lisad (1) Apellatsioonkaebus või -protest peab sisaldama järgmisi andmeid ja lisasid: 1) ringkonnakohtu nimetus, kellele kaebus või protest esitatakse; 2) kaebuse või protesti esitanud isiku nimi, protsessuaalne seisund ja aadress või asukoht; 3) otsuse teinud kohtu nimetus, otsuse kuupäev, kohtualuse nimi, kelle suhtes tehtud otsust vaidlustatakse; 4) millises osas otsust vaidlustatakse ning apellandi nõuete sisu, motiivid ja taotlused; 5) tõendid, mida apellant peab vajalikuks ringkonnakohtus kontrollida; 6) kaebuse või protesti lisade loetelu; 7) kaebuse või protesti ärakirjad või koopiad kohtualustele, kelle huve kaebus või protest puudutab; vahi all viibiv kohtualune ei pea kaebuse ärakirju lisama; 8) apellatsiooni esitamise kuupäev ja apellandi allkiri. (2) Apellant võib kaebuses või protestis tugineda uutele või esimese astme kohtus läbi vaatamata jäetud tõenditele ainult siis, kui ta põhjendab kaebuses, et tal ei olnud võimalik neid esimese astme kohtus esitada. (3) Apellant peab kaebuses või protestis märkima isikute nimed ja aadressid, kelle ülekuulamist ringkonnakohtus ta taotleb. § 9. Apellatsioonkaebusest või -protestist teatamine (1) Apellatsioonkaebuse või -protesti esitamisest teatab esimese astme kohus kolme päeva jooksul kaebuse või protesti saamise päevast alates protsessiosalistele, kelle huve see puudutab. (2) Kohtualusele, kelle huve kaebus või protest puudutab, saadetakse koos teatega ärakiri või koopia esitatud kaebusest või protestist. (3) Protsessiosalistel on õigus esitada apellatsiooni kohta kirjalikke seletusi ja vastuväiteid. § 10. Apellatsioonkaebuse või -protesti käiguta jätmine (1) Kui apellatsioonkaebus või -protest ei vasta käesoleva seadustiku § 8 nõuetele, määrab kohtunik apellandile tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. (2) Kui apellant ei täida määratud tähtajaks esitatud nõudmisi ega põhista nende täitmise võimatust või kui kaebuse või protesti on esitanud isik, kes ei olnud selleks õigustatud käesoleva seadustiku § 5 kohaselt, tagastab kohtunik oma määrusega kaebuse või protesti läbivaatamatult. § 11. Kriminaalasja saatmine ringkonnakohtusse Pärast apellatsioonitähtaja möödumist saadab esimese astme kohus kriminaalasja koos apellatsioonidega ringkonnakohtule. III peatükk EELMENETLUS RINGKONNAKOHTUS § 12. Kohtuistungi ettevalmistamine (1) Kriminaalasja valmistab kohtulikuks arutamiseks ette üks ringkonnakohtu liige, kelle määrab ringkonnakohtu esimees või ringkonnakohtu kriminaalkohtukolleegiumi esimees. (2) Asja ettevalmistamisel juhindutakse kriminaalprotsessi koodeksi §-de 184, 192, 193, 196, 197, 198 ja 200 sätetest, välja arvatud käesolevas peatükis kehtestatud erandid. (3) Protsessiosalistele teatatakse eelmenetluse istungi aeg ja koht. § 13. Apellatsioonkaebuse või -protesti puuduste kõrvaldamine Kui ringkonnakohtunik leiab, et apellatsioonkaebus või -protest ei vasta käesoleva seadustiku § 8 nõuetele, määrab ta apellandile tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kui apellant ei täida määratud tähtajaks esitatud nõudmisi ega põhista nende täitmise võimatust, tagastab ringkonnakohtunik oma määrusega kaebuse või protesti läbivaatamatult. § 14. Kohtumäärused eelmenetluse käigus (1) Kui kohtuistungi ettevalmistamise käigus tuvastatakse kriminaalprotsessi seaduse olulisi rikkumisi, mis välistavad kohtuotsuse seaduslikkuse, tühistab ringkonnakohus kohtuotsuse ja saadab asja esimese astme kohtule uueks arutamiseks. (2) Kriminaalprotsessi koodeksi § 5 1. lõike punktides 5, 7, 8 või 9 sätestatud asjaolude ilmnemisel tühistab ringkonnakohus kohtuotsuse ja lõpetab kriminaalasja. (3) Kohtumääruse ärakiri saadetakse protsessiosalistele, kelle huve see puudutab, kolme päeva jooksul selle tegemise päevast alates. § 15. Eelmenetluse teised toimingud (1) Kriminaalasja igakülgse ja täieliku uurimise huvides võib ringkonnakohus eelmenetluse käigus määrata ekspertiisi ja nõuda tõendeid. Protsessiosalistel on õigus esitada selle kohta ringkonnakohtule taotlusi. (2) Protsessiosalistele teatatakse ekspertiisi määramisest eelmenetluse käigus ja tehakse teatavaks kriminaalprotsessi koodeksi § 157 2. lõikes toodud õigused. § 16. Apellatsioonkaebusest või -protestist loobumine Apellatsioonkaebuse või -protesti esitanud isikul on õigus kaebusest või protestist loobuda kuni hetkeni, mil kohus läheb otsust tegema. Kui teised protsessiosalised ei ole otsuse peale edasi kaevanud, lõpetab kohus apellatsioonimenetluse. Apellatsioonimenetluse lõpetamise määruse kuulutamisega jõustub esimese astme kohtu otsus ning seda ei saa vaidlustada kassatsiooni korras. § 17. Kohtuistungi määramine (1) Kui eelmenetluse käigus ei ilmne apellatsioonimenetlust takistavaid asjaolusid, määrab kohus kriminaalasja arutamisele. (2) Määruses näidatakse: 1) kohtuistungi aeg ja koht; 2) kaitsja määramine, kui kohtualune ei ole kaitsjat valinud; 3) isikud, keda kutsutakse kohtuistungile protsessiosaliste, tunnistajate või ekspertidena; 4) kriminaalasja arutamine avalikul või kinnisel kohtuistungil; 5) tõlgi osavõtt kohtuistungist. (3) Kohus peab ühtlasi lahendama protsessiosaliste poolt kohtule esitatud taotlused ning teatama nende läbivaatamise tulemustest esitajale. Taotluste rahuldamata jätmise peale ei saa edasi kaevata, kuid neid on õigus kohtuistungil uuesti esitada. (4) Kohtul on õigus omal algatusel kutsuda kohtuistungile tunnistajaid ning eksperte, määrata ekspertiise ja nõuda tõendeid. (5) Tunnistajate või ekspertide uuesti kutsumise taotlused rahuldatakse siis, kui esimese astme kohus on sellised taotlused jätnud ebaõigesti rahuldamata või kui kutsutud tunnistaja või ekspert on jäänud esimese astme kohtu kutsel ilmumata või kui ringkonnakohus leiab, et ülekuulatud tunnistaja või eksperdi kordusülekuulamine on olulise tähtsusega. § 18. Kohtuistungile kutsumine (1) Protsessiosalised kutsutakse ringkonnakohtu istungile kohtukutsega. (2) Kohtukutse saanud protsessiosalise suhtes, kes mõjuva põhjuseta ei ole ilmunud kohtuistungile, kohaldab kohus kriminaalprotsessi koodeksis ettenähtud mõjutusvahendeid. IV peatükk RINGKONNAKOHTU ISTUNG § 19. Apellatsioonkaebuste läbivaatamise kord Ringkonnakohus juhindub apellatsioonikohtu istungi läbiviimisel kehtiva kriminaalprotsessi seaduse sätetest, mis käsitlevad menetlust esimese astme kohtus, arvestades käesolevas seadustikus sätestatud erandeid ja täiendusi. § 20. Kriminaalasja läbivaatamise ulatus (1) Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust esitatud kaebuse või protesti piires käesolevas seadustikus sätestatud eranditega. (2) Kohtuistungi käigus ei ole apellandil õigust väljuda apellatsioonkaebuse või -protesti piiridest. § 21. Kohtu koosseis (1) Kohus arutab kriminaalasja koosseisus eesistuja ja vähemalt kaks kohtu liiget. (2) Eesistujaks on ringkonnakohtu esimees, kriminaalkohtukolleegiumi esimees või nende määratud kohtu liige. § 22. Kohtuistungi rakendamine (1) Eesistuja kuulutab kohtuistungi avatuks ja teatab, milline asi ning kelle kaebuse või protesti alusel tuleb arutamisele. (2) Kohtuistungi sekretär teeb kohtule teatavaks, kes kutsututest on ilmunud, kas ilmumata jäänud isikutele on kohtuistungist teatatud ja millised on andmed nende mitteilmumise põhjuste kohta. (3) Eesistuja: 1) kontrollib protsessiosaliste ning nende esindajate isikusamasust ja volitusi; 2) kontrollib, kas kohtualune on kaebuse või protesti ärakirja kätte saanud tähtajal, mida kohus peab küllaldaseks kohtuistungiks valmistumisel; see tähtaeg võib olla lühem kui kolm päeva ainult kohtualuse nõusolekul. (4) Seejärel täidab eesistuja kriminaalprotsessi koodeksi §-des 228, 230—237 sätestatud toimingud. § 23. Kohtuliku arutamise algus (1) Eesistuja või tema korraldusel üks kohtu liige kannab ette kohtuotsuse kaevatava või protestitava osa sisu ja kaebuse või protesti motiivid ning taotlused, samuti kohtule saabunud dokumentide ja käesoleva seadustiku § 15 korras teostatud toimingute sisu. (2) Mitteilmunud apellandi kaebus loetakse ette tervikuna. (3) Pärast ettekannet selgitab eesistuja apellandile tema õigust kaebusest või protestist loobuda, samuti loobumise tagajärgi ja küsib apellandilt, kas ta jääb oma kaebuse või protesti juurde või loobub sellest osaliselt või täielikult. Kaebusest või protestist loobumise kohta annab apellant kohtule allkirja. (4) Kannatanu, tsiviilhageja, tsiviilkostja või nende esindajate mitteilmumist kohtuistungile ei loeta kaebusest loobumiseks, nende mitteilmumine aga ei takista asja sisulist arutamist. § 24. Kaebusest või protestist loobumise tagajärjed (1) Kaebusest või protestist loobumine on kohtule siduv ning sel juhul teeb kohus määruse apellatsioonimenetluse lõpetamise kohta. (2) Kui prokurör loobub protestist, kuid protsessiosaline, kelle huvides protest on esitatud, nõuab ringkonnakohtus asja arutamist kohtuistungil, jätkab kohus asja arutamist. (3) Kui kohus tuvastab, et asja arutamisel esimese astme kohtus on oluliselt rikutud kriminaalprotsessi seadust või ebaõigesti kohaldatud kriminaalseadust, millega on raskendatud kohtualuse olukorda, jätkab ta asja sisulist arutamist, hoolimata apellandi loobumisest kaebusest või protestist. (4) Apellatsioonimenetluse lõpetamisega kaebusest või protestist loobumise tõttu jõustub vaidlustatud kohtuotsus ning see ei kuulu edasikaebamisele või protestimisele kassatsiooni korras. § 25. Kohtualuse osavõtt kohtuistungist (1) Kui kohtualune on kohtukutse ning apellatsioonkaebuse või -protesti ärakirja kätte saanud ning teatanud kohtule, et ta ei soovi kohtuistungist osa võtta, otsustab kohus kriminaalasja arutamise või edasilükkamise olenevalt sellest, kas kohtualuse osavõtuta on kõigi asjaolude täielik väljaselgitamine ning tema õiguste ja seaduslike huvide kaitse võimalik. (2) Vahi all viibiva kohtualuse osavõtt kohtuistungist on kohustuslik. (3) Kui kohtuistung on toimunud ilma kohtualuse osavõtuta, ei ole kohus õigustatud vastu võtma käesoleva seadustiku § 32 3. lõikes sätestatud lahendeid. § 26. Kohtuliku arutamise kord Asja kohtulikul arutamisel juhindub ringkonnakohus kriminaalprotsessi koodeksi §-de 226, 239—255 sätetest. § 27. Kohtuvaidlused (1) Kohtuvaidlusel esineb esimesena kaebuse või protesti esitaja, seejärel teised protsessiosalised kohtu poolt määratud järjekorras. Viimasena antakse sõna kohtualusele ja tema kaitsjale ka siis, kui nad kaebuse esitajana on juba enne esinenud. (2) Kohus ei või piirata vaidluse kestust, kuid eesistujal on õigus osavõtjat peatada, kui ta oma kõnes kaldub kõrvale ringkonnakohtu istungil uuritud asjaoludest. § 28. Kohtuotsuse tegemine ja kuulutamine (1) Pärast kohtuvaidlust läheb kohus nõu pidama. (2) Enne nõupidamist teatab kohus, millal otsus avalikult kuulutatakse. (3) Kohtul on õigus pärast nõupidamist kuulutada üksnes otsuse resolutiivosa. Sellisel juhul vormistab kohtuotsuse tervikuna üks kohtu liikmetest seitsme päeva jooksul pärast resolutiivosa kuulutamist. Seda tähtaega võib kohtu määrusega pikendada, teatades ühtlasi, millal kuulutatakse kohtuotsus tervikuna. § 29. Kohtuotsuse sisu (1) Kohtuotsus koosneb sissejuhatavast, kirjeldavast, motiveerivast ja resolutiivosast. (2) Kohtuotsuse sissejuhatavas osas märgitakse otsuse tegemise aeg ja koht, otsuse teinud kohtu nimetus ja koosseis, kohtuistungi sekretäri, tõlgi ja asja arutamisest osa võtnud protsessiosaliste nimed, kaebuse või protesti esitaja nimi ning kohtu nimetus, kelle otsusele apelleeritakse, samuti esimese astme kohtu otsuse kuupäev. (3) Otsuse kirjeldavas osas märgitakse esimese astme kohtu otsuse sisu kaevatavas või protestitavas osas ja apellandi taotluste sisu. (4) Otsuse motiveerivas osas märgitakse ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud, järeldused kaebuse või protesti põhjendatuse või põhjendamatuse kohta, tõendid, millele kohtu järeldus on rajatud, motiivid, millega kohus on ühed või teised tõendid tagasi lükanud, ja seaduse sätted, millest kohus on juhindunud. (5) Kui ringkonnakohus jätab esimese astme kohtu otsuse muutmata, võib ta oma otsuses esimese astme kohtu põhjendusi mitte korrata. (6) Otsuse resolutiivosas peab olema üks käesoleva seadustiku §-s 30 loetletud lahenditest. Kui ringkonnakohus teeb uue sisulise otsuse, peavad selle motiveeriv ning resolutiivosa vastama esimese astme kohtu otsusele esitatavatele protsessuaalsetele nõuetele. § 30. Ringkonnakohtu lahendid (1) Ringkonnakohtul on õigus oma otsusega: 1) jätta otsus muutmata ning kaebus või protest rahuldamata; 2) tühistada otsus täies ulatuses või osaliselt ning teha uus otsus; 3) tühistada otsus ja lõpetada kriminaalasi, kui esinevad kriminaalprotsessi koodeksi § 5 1. lõike punktides 5, 7, 8 või 9 ettenähtud asjaolud; 4) tühistada otsus täies ulatuses või osaliselt ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks esimese astme kohtule. § 31. Kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise alused Kohtuotsuse osalise või täies ulatuses tühistamise alusteks kriminaalasja apellatsiooni korras läbivaatamisel on: 1) kohtuliku uurimise ühekülgsus või puudulikkus; 2) kohtuotsuses sisalduvate kohtu järelduste mittevastavus faktilistele asjaoludele; 3) kriminaalprotsessi seaduse oluline rikkumine; 4) kriminaalseaduse ebaõige kohaldamine; 5) kohtu poolt mõistetud karistuse mittevastavus kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isiksusele. § 32. Ringkonnakohtu volitused uue otsuse tegemisel (1) Kohus võib protsessiosaliste kaebuse või protesti alusel, juhul aga, kui on tuvastatud kriminaalseaduse ebaõige kohaldamine, olenemata kaebuse või protesti sisust: 1) mõista kohtualuse õigeks kõigis või osas kuritegudes, milles ta oli süüdi mõistetud esimese astme kohtu otsusega, mõistes kergema karistuse või jättes karistuse muutmata; 2) tunnistada kohtualuse süüdi kergemas kuriteos, kui seda tegi esimese astme kohus, mõistes kergema karistuse või jättes karistuse muutmata; 3) mõista kohtualuse õigeks mõnes kuriteoepisoodis, jättes karistuse muutmata või kergendades karistust; 4) tühistada esimese astme kohtu otsuse karistuse mõistmise osas ja mõista kohtualusele kergema karistuse; 5) tühistada esimese astme kohtu otsuse tsiviilhagi osas ja teha uue otsuse; 6) jätta esimese astme kohtu otsuse sisuliselt muutmata, tehes sellesse täpsustusi, mis ei halvenda kohtualuse olukorda. (2) Kui on tuvastatud kriminaalseaduse ebaõige kohaldamine, peab kohus käesoleva paragrahvi 1. lõike sätteid kohaldama ka teiste samas kuriteos süüdimõistetud isikute suhtes, olenemata sellest, kas nende suhtes on esitatud kaebusi või proteste või mitte. (3) Kannatanu või erasüüdistaja kaebuse või prokuröri protesti alusel võib kohus: 1) tunnistada kohtualuse süüdi raskemas kuriteos, kui seda tegi esimese astme kohus, mõistes raskema karistuse või jättes karistuse muutmata; 2) tühistada esimese astme kohtu õigeksmõistva otsuse ja teha süüdimõistva otsuse; 3) mõista kohtualuse süüdi esimese astme kohtu poolt õigeksmõistetud kuriteoepisoodis, mõistes raskema karistuse või jättes karistuse muutmata; 4) tühistada esimese astme kohtu otsuse karistuse mõistmise osas ja mõista kohtualusele raskema karistuse. § 33. Ringkonnakohtu volitused kriminaalasja saatmisel uueks arutamiseks esimese astme kohtule Kui kohtuistungi käigus tuvastatakse kriminaalprotsessi seaduse oluline rikkumine, mis toob vältimatult kaasa kohtuotsuse tühistamise, teeb ringkonnakohus otsuse kohtuotsus tühistada ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks esimese astme kohtule teises kohtukoosseisus. § 34. Kohtuotsuse ärakirja või koopia kätteandmine (1) Peale kohtuotsuse kuulutamist võivad protsessiosalised sellega tutvuda ringkonnakohtu kantseleis. Protsessiosaliste soovil antakse neile kohtuotsuse ärakiri või koopia. (2) Vahi all viibivale kohtualusele saadetakse kohtuotsuse ärakiri või koopia seitsme päeva jooksul pärast selle kuulutamist. § 35. Kohtuotsuse jõustumine (1) Kohtuotsus jõustub ringkonnakohtu otsuse tervikuna kuulutamisest. (2) Jõustunud kohtuotsust võib vaidlustada kassatsiooni korras. (3) Jõustunud kohtuotsuse pöörab täitmisele ringkonnakohus. § 36. Kriminaalasja arutamine esimese astme kohtus pärast kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamist (1) Pärast kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamist arutab kriminaalasja esimese astme kohtu teine kohtukoosseis üldises korras. (2) Kriminaalasja uuel arutamisel esimese astme kohtus on lubatud karistust raskendada või raskemat kuritegu ettenägevat seadust kohaldada ainult siis, kui pärast kohtuotsuse tühistamist tuvastatakse uuel kohtulikul arutamisel asjaolud, mis tõendavad kohtualuse poolt raskema kuriteo toimepanemist, või kui otsuse tühistamise üks alus oli kannatanu või tema esindaja või prokuröri protesti rahuldamine karistuse leebuse motiividel. V peatükk RIIGIKOHTUSSE EDASIKAEBAMINE § 37. Kassatsiooni korras edasikaebamise ja protestimise õigus (1) Ringkonnakohtu otsuse peale on kohtualusel, tema kaitsjal või seaduslikul esindajal, kannatanul, tsiviilhagejal, tsiviilkostjal ning nende esindajatel õigus kassatsiooni korras edasi kaevata, prokuröril aga esitada protest Riigikohtule käesolevas peatükis toodud alustel ja tingimustel. (2) Kassatsiooni korras edasikaebamise või protestimise õigust ei ole protsessiosalisel, kes ei ole vaidlustanud esimese astme kohtu otsust apellatsiooni korras. (3) Kui ringkonnakohtu otsusega on tühistatud või muudetud esimese astme kohtu otsus, siis võivad otsuse tühistatud või muudetud osas kassatsioonkaebuse või -protesti esitada ka need protsessiosalised, kes apellatsioonkaebust või -protesti ei ole esitanud. (4) Tsiviilhagejal, tsiviilkostjal ja nende esindajatel on õigus esitada kassatsioonkaebus ainult tsiviilhagisse puutuvas osas. § 38. Kassatsiooni korras edasikaebamise ja -protestimise tähtaeg (1) Kassatsioonkaebus või -protest esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult ühe kuu jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. (2) Otsuse teinud kohus võib tähtaja mööda lasknud protsessiosalise, tema kaitsja või seadusliku esindaja taotlusel kaebuse või protesti esitamise tähtaja ennistada, kui ta leiab, et tähtaeg on lastud mööda mõjuvatel põhjustel. (3) Kui kriminaalasi on enne taotluse esitamist edasi saadetud, otsustab tähtaja ennistamise Riigikohtu loakogu. § 39. Kassatsiooni korras edasikaebamise ja protestimise alused (1) Kassatsioonkaebuse või -protesti esitamise alused on kriminaalseaduse ebaõige kohaldamine või kriminaalprotsessi seaduse oluline rikkumine. (2) Kriminaalseaduse ebaõige kohaldamine on: 1) kohaldamisele kuulunud seaduse mittekohaldamine või seaduse ebaõige tõlgendamine; 2) kohaldamisele mittekuulunud seaduse kohaldamine. (3) Kriminaalprotsessi seaduse oluline rikkumine on: 1) kui kohus ei lõpetanud kriminaalasja kriminaalprotsessi koodeksi §-des 220 ja 221 ettenähtud aluste esinemisel; 2) kriminaalasja läbivaatamine ebaseadusliku kohtukoosseisu poolt; 3) kriminaalasja arutamine kohtualuse puudumisel, välja arvatud käesoleva seadustiku § 25 1. lõikes sätestatud juht; 4) kriminaalasja arutamine kaitsja osavõtuta, kui tema osavõtt on seaduse järgi kohustuslik; 5) nõupidamise saladuse rikkumine kohtuotsuse tegemisel; 6) kui otsusele ei ole alla kirjutanud kõik kohtunikud; 7) kohtuotsuses motiivide puudumine; 8) kriminaalasja arutamine tõlgi osavõtuta keeles, mida kohtualune ei valda; 9) eksperdi arvamuse puudumine, kui ekspertiisi tegemine on kohustuslik; 10) kohtuistungi protokolli puudumine; 11) kriminaalasja arutamine prokuröri osavõtuta, kui tema osavõtt on kohustuslik. (4) Riigikohus võib tunnistada kriminaalprotsessi seaduse oluliseks rikkumiseks ka teisi protsessiosaliste õiguste või muude kriminaalprotsessi eeskirjade rikkumisi, mis on takistanud või oleksid võinud takistada kriminaalasja igakülgset, täielikku ja objektiivset uurimist ning seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse tegemist. § 40. Piiramatu kassatsiooni õigus (1) Kui ringkonnakohus on teinud ühe käesoleva seadustiku § 32 3. lõikes näidatud otsustest, on protsessiosalistel õigus kautsjonit tasumata esitada kassatsioonkaebusi või -proteste käesoleva seadustiku §-s 5 toodud alustel. (2) Samal alusel esitatud kassatsioonkaebusele või -protestile annab Riigikohtu loakogu menetlusloa, olenemata käesoleva seadustiku §-s 39 sätestatud aluste olemasolust. (3) Riigikohtu kriminaalkohtukolleegium vaatab käesoleva paragrahvi 1. lõike kohaselt esitatud kaebusi ja proteste läbi kassatsioonikohtu menetluse eeskirjade järgi. § 41. Kassatsioonkaebuse ja -protesti sisu ja lisad Kassatsioonkaebus või -protest peab sisaldama järgmisi andmeid ja lisasid: 1) kellele kaebus või protest esitatakse; 2) kaebuse või protesti esitanud isiku nimi ja protsessuaalne seisund; 3) otsuse teinud kohtu nimetus, otsuse kuupäev, kohtualuse nimi, kelle suhtes tehtud otsust vaidlustatakse; 4) millises osas otsust vaidlustatakse ning kassaatori nõuete sisu ja motiivid; 5) kaebuse või protesti ärakirjad vahi all viibivatele kohtualustele, kelle huvisid kaebus või protest puudutab; vahi all viibiv kohtualune ei pea kaebuse ärakirju lisama; 6) kaebusele või protestile lisatud dokumentide loetelu; 7) kassatsiooni esitamise kuupäev ja kassaatori allkiri. § 42. Kassatsioonkaebuse või -protesti käiguta jätmine (1) Kui kassatsioonkaebus või -protest ei vasta käesoleva seadustiku § 41 nõuetele, jätab Riigikohtu loakogu selle käiguta ja määrab kassaatorile tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. (2) Kui kassaator ei täida määratud tähtajaks temale esitatud nõudmisi, tagastatakse kaebus või protest läbivaatamatult. § 43. Kassatsioonikautsjon (1) Kassatsioonkaebuse esitaja peab tasuma kautsjoni kaebuse esitamise ajal kehtiva poole miinimumpalga suuruses. (2) Kaebuse osalisel või täielikul rahuldamisel kautsjon tagastatakse. (3) Kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel läheb kautsjon riigituludesse. (4) Kautsjon tagastatakse Riigikohtu määruse alusel riigilõivu tagastamiseks ettenähtud korras. (5) Kautsjoni tasumisest vabastatakse vahi all viibivad kohtualused, riigi- ja omavalitsusasutused, samuti isikud, kellel on õigus tasuta õigusabile. § 44. Kautsjoni mittetasumise tagajärjed (1) Kui kassaator ei ole kautsjoni tasunud, jätab ringkonnakohtunik määrusega kaebuse käiguta ning annab kassaatorile tähtaja kautsjoni tasumiseks. (2) Kautsjoni tasumisel saadetakse kaebus Riigikohtule. (3) Määratud tähtajaks kautsjoni mittetasumisel tagastatakse kaebus kassaatorile. § 45. Kassatsioonkaebusest ja -protestist teatamine (1) Kassatsioonkaebuse või -protesti esitamisest teatab ringkonnakohus kolme päeva jooksul protsessiosalistele, kelle huvisid esitatud kaebus või protest puudutab. (2) Kohtualusele, kelle huvisid esitatud kaebus või protest puudutab, saadetakse koos teatega ärakiri esitatud kaebusest või protestist. (3) Protsessiosalistel on õigus esitada kassatsiooni kohta kirjalikke seletusi ja vastuväiteid. § 46. Ringkonnakohtu toimingud pärast kassatsioonitähtaja möödumist (1) Kui ringkonnakohtu otsuse peale ei ole kassatsioonkaebust või -protesti esitatud, saadab ringkonnakohus kassatsioonitähtaja möödumisel kriminaalasja tagasi otsuse teinud esimese astme kohtule. (2) Kassatsioonkaebuse või -protesti esitamisel saadab ringkonnakohus kassatsioonitähtaja möödumisel kriminaalasja koos esitatud kaebuse või protestiga Riigikohtule. § 47. Kassatsioonkaebusest või -protestist loobumine (1) Kassaator võib kaebusest või protestist loobuda kuni selle hetkeni, mil kohus läheb otsust tegema. (2) Kaebusest või protestist loobumisel lõpetab kohus määrusega kassatsioonimenetluse, kui teised protsessiosalised ei ole esitanud kassatsioonkaebust või -protesti. (3) Kui Riigikohus tuvastab, et asja arutamisel esimese või teise astme kohtus on oluliselt rikutud kriminaalprotsessi seadust või ebaõigesti kohaldatud kriminaalseadust, millega on raskendatud kohtualuse olukorda, jätkab ta kassatsioonimenetlust, vaatamata kassaatori loobumisele kaebusest või protestist. § 48. Kassatsiooniks menetlusloa andmine (1) Riigikohtusse saabunud kassatsioonkaebuse või -protesti vaatab 10 päeva jooksul läbi Riigikohtu loakogu, kes otsustab kassatsiooniks menetlusloa andmise. (2) Menetlusluba antakse, kui esinevad käesoleva seadustiku § 39 1. lõikes ettenähtud alused. (3) Menetlusloa andmise või andmisest keeldumise otsustab loakogu protsessiosalisi välja kutsumata. (4) Menetlusluba ei anta, kui loakogu leiab üksmeelselt, et kaebus on käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud aluste puudumise tõttu ilmselt põhjendamatu. (5) Menetlusloa andmise või andmisest keeldumise otsustab loakogu resolutsiooniga, mida ei pea põhjendama. (6) Kui menetlusluba ei anta, tagastatakse kriminaalasi esimese astme kohtule ja kaebus koos resolutsiooniga jääb kriminaaltoimikusse. Resolutsiooni ärakiri saadetakse kassaatorile teadmiseks. (7) Menetlusloa andmisel võib loakogu ringkonnakohtu otsuse täitmise osaliselt või täielikult peatada. VI peatükk KASSATSIOONIMENETLUS § 49. Kohtuotsuse kassatsiooni korras läbivaatamise tähtaeg ja ulatus (1) Riigikohus vaatab otsuse kassatsiooni korras läbi ühe kuu jooksul, arvates menetlusloa andmisest. (2) Kohtuotsus vaadatakse läbi kassatsioonkaebuses või -protestis taotletud ulatuses. (3) Riigikohtul on õigus väljuda kassatsioonkaebuse või -protesti piiridest, kui ta tuvastab käesoleva seadustiku §-s 39 sätestatud rikkumised, mida ei ole kaebuses ega protestis märgitud. § 50. Riigikohtu istungi määramine Riigikohus teatab protsessiosalistele, kelle huvisid esitatud kaebus või protest puudutab, kriminaalkohtukolleegiumi istungi toimumise aja ja koha ning nad võivad istungist osa võtta. § 51. Kriminaalasja arutamine Riigikohtu kriminaalkohtukolleegiumi istungil (1) Kohtuotsuse peale esitatud kassatsioonkaebuse või -protesti vaatab Riigikohtu kriminaalkohtukolleegium läbi kohtuistungil vähemalt kolme kohtuniku osavõtul. (2) Kohtuistungi eesistujaks on Riigikohtu esimees, Riigikohtu kriminaalkohtukolleegiumi esimees või mõni nende poolt määratud Riigikohtu liige. § 52. Kriminaalasja läbivaatamise algus Eesistuja avab kohtuistungi ja teatab, milline kriminaalasi, kelle kaebuse või protesti alusel ja millise kohtu otsuse peale läbivaatamisele tuleb. Eesistuja selgitab välja kohtuistungile ilmunud isikud, teeb kindlaks nende isikusamasuse ning kontrollib esindajate volitusi. § 53. Kohtu koosseisu teatavakstegemine ja taandamisõiguse selgitamine (1) Eesistuja teeb teatavaks kohtu koosseisu ja tõlgi nimed ning selgitab protsessiosalistele nende õigust avaldada taandusi. (2) Kohtunike ja tõlgi taandamise alused määratakse kindlaks kriminaalprotsessi koodeksi §-des 20 ja 26. Täiendavalt võib avaldada taanduse Riigikohtu liikme vastu ja ta asja arutamiselt taandada, kui Riigikohtu liige on kohtunikuna võtnud osa selle kriminaalasja arutamisest esimese astme või ringkonnakohtus. § 54. Taotluste esitamine ja lahendamine (1) Eesistuja küsib protsessiosalistelt, kas neil on taotlusi ning kas nad toetavad kaebust või protesti. (2) Esitatud taotluste suhtes võtab kohus seisukoha. § 55. Kriminaalasja materjalide ettekandmine (1) Kriminaalasja läbivaatamine Riigikohtus algab eesistuja või kohtu liikme ettekandega. (2) Ettekandja esitab kriminaalasja tehiolud, kohtuotsuse sisu kaevatavas osas ning kassatsioonkaebuse või -protesti sisu ja põhjendused. § 56. Protsessiosaliste seletused (1) Pärast kriminaalasja materjalide ettekandmist kuulab kohus ära kohtuistungile ilmunud protsessiosaliste seletused. Esimesena esineb kaebuse või protesti esitaja, seejärel teised protsessiosalised kohtu poolt määratud järjekorras. Viimasena antakse sõna ilmunud kohtualusele ja tema kaitsjale ka siis, kui ta kaebuse esitajana on juba varem seletuse andnud. (2) Kohtul on õigus protsessiosalisi küsitleda. (3) Protsessiosalistel on õigus esitada ka põhjendusi, mis ei ole kassatsioonkaebuses või -protestis märgitud, kuid mis ei välju käesoleva seadustiku § 39 1. lõikes sätestatud piiridest. § 57. Kassatsioonikohtu otsuse tegemine (1) Pärast protsessiosaliste ärakuulamist läheb kohus nõu pidama. (2) Kohtuotsuse tegemine ja kuulutamine toimub käesoleva seadustiku §-s 28 sätestatud korras. § 58. Asja andmine läbivaatamiseks kriminaalkohtukolleegiumi kogu koosseisule (1) Kui asja läbivaatamisel Riigikohtu kriminaalkohtukolleegiumi kolmeliikmelises koosseisus tekivad kohtuistungil põhimõttelist laadi eriarvamused seaduse kohaldamisel, antakse asi eesistuja või kohtu liikme nõudmisel lahendada kriminaalkohtukolleegiumi kogu koosseisule. (2) Kriminaalkohtukolleegiumi kogu koosseisule antakse asi lahendada ka juhul, kui asja läbi vaatav kohtukoosseis peab vajalikuks muuta kriminaalkohtukolleegiumi endist seisukohta seaduse kohaldamisel. (3) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatud juhtudel määratakse uus kohtuistung, kus asja arutab kriminaalkohtukolleegium kogu koosseisus. (4) Protsessiosalistele teatatakse asja arutamise aeg ja koht ning asja arutamine toimub käesoleva peatüki sätete kohaselt. § 59. Asja üleandmine erikogule või üldkogule Kui Riigikohtu kriminaalkohtukolleegium peab vajalikuks asja kogu koosseisus läbi vaadates asuda seaduse kohaldamisel teisele seisukohale, kui seda on teinud mõni teine Riigikohtu kolleegium, erikogu või üldkogu oma viimases otsuses, jätab kolleegium asja läbi vaatamata ja annab selle määrusega lahendada erikogule või üldkogule. § 60. Erikogu (1) Kui kriminaalkohtukolleegium ei nõustu seaduse kohaldamisel Riigikohtu mõne teise kolleegiumi seisukohaga, moodustatakse asja lahendamiseks nende kolleegiumide vaheline erikogu, millesse kumbki kolleegium valib oma liikmete hulgast kaks Riigikohtu liiget. (2) Kui kriminaalkohtukolleegium ei nõustu kahe teise kolleegiumi vahelise erikogu otsusega seaduse kohaldamisel, moodustatakse kolme kolleegiumi vaheline erikogu, kuhu iga kolleegium valib oma liikmete hulgast kaks Riigikohtu liiget. (3) Erikogu istungeid juhatab Riigikohtu esimees. Ettekandjaks on seaduse kohaldamise õigsuse vaidlustanud kohtukolleegiumi liige. § 61. Erikogu otsus Erikogu otsus on seaduse kohaldamisel kõigile Riigikohtu kolleegiumidele kohustuslik, kuni erikogu ise seda pole muutnud või kuni kahe kolleegiumi vahelise erikogu otsust ei ole muutnud kolme kolleegiumi vaheline erikogu või üldkogu. § 62. Üldkogu otsus Üldkogu otsus seaduse kohaldamisel on kohustuslik Riigikohtu kolleegiumidele ja erikogudele, kuni üldkogu ei ole uue otsusega varasemat lahendit muutnud. § 63. Riigikohtu volitused Kohus võib asja kassatsiooni korras läbivaatamisel: 1) jätta ringkonnakohtu otsuse või määruse muutmata ja kaebuse või protesti rahuldamata; 2) tühistada kriminaalasjas tehtud otsuse või määruse tervikuna või osaliselt ja saata kriminaalasja uueks läbivaatamiseks kohtule, kelle poolt kriminaalprotsessi seaduse oluline rikkumine või kriminaalseaduse ebaõige kohaldamine oli otsuse või määruse tühistamise aluseks; 3) tühistada asjas tehtud kohtuotsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha asjas uue otsuse, raskendamata seejuures süüdimõistetu olukorda, kui asjas ei ole vaja täiendavalt tõendeid koguda või neile antud hinnangut muuta; 4) tühistada asjas tehtud kohtuotsuse ja lõpetada kriminaalasja, kui esinevad kriminaalprotsessi koodeksi § 5 1. lõike punktides 5, 7, 8 ja 9 ettenähtud asjaolud. § 64. Kassatsiooni korras kohtuotsuse tühistamise alused Kassatsiooni korras kohtuotsuse tühistamise aluseks on: 1) kohtuotsuses sisalduvate kohtu järelduste mittevastavus faktilistele asjaoludele; 2) kriminaalprotsessi seaduse oluline rikkumine; 3) kriminaalseaduse ebaõige kohaldamine; 4) kohtu poolt mõistetud karistuse mittevastavus kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isiksusele. § 65. Riigikohtu otsus (1) Riigikohus teeb kohtuotsuse üksnes resolutsiooni vormis, kui ta ei pea vajalikuks seda põhistada. (2) Resolutsioonis peab olema märgitud: 1) otsuse teinud kohtu nimetus; 2) resolutsiooni tegemise aeg ja koht ning kriminaaltoimiku number; 3) resolutsiooni teinud kohtu koosseis; 4) milliste kohtute otsused ja milliste süüdimõistetute kohta olid asja läbivaatamise esemeks ning kelle kaebuse või protesti alusel asi läbi vaadati; 5) viited seadustele, mille alusel resolutsioon tehti; 6) Riigikohtu lahend. (3) Kui kassatsioonikohus peab vajalikuks teha teatavaks lahendi motiivid, koostatakse otsus põhistatud kujul. (4) Riigikohus ei või tuvastada faktilisi asjaolusid. (5) Riigikohtu otsus jõustub tegemise päevast ja edasikaebamisele ei kuulu. (6) Riigikohtu põhistatud otsused kriminaalasjades avaldatakse. § 66. Riigikohtu seisukohtade kohustuslikkus Riigikohtu seisukohad seaduse kohaldamise küsimustes on asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. VII peatükk ERIKAEBUSED JA -PROTESTID § 67. Erikaebuse ja -protesti esitamise ja läbivaatamise kord Erikaebuse ja -protesti esitamisel ja läbivaatamisel juhindutakse käesolevas peatükis sisalduvate erisustega sätetest, mis reguleerivad apellatsiooni- ja kassatsioonimenetlust. § 68. Erikaebuste ja -protestide esitamise õigus (1) Erikaebusi ja -proteste on õigus esitada kohtu ja kohtuniku määruste peale: 1) tõkendina vahi alla võtmise määruse peale — isikul, kelle suhtes tõkendit on kohaldatud, tema kaitsjal või seaduslikul esindajal ning prokuröril; prokurör võib esitada eriprotesti ka siis, kui kohtunik ei nõustunud vahi alla võtmisega kohtueelsel uurimisel või kui tõkendina vahi alla võtmise taotlus jäeti kohtumenetluse käigus rahuldamata; 2) kriminaalasja täiendavaks uurimiseks saatmise määruse peale — süüdistataval või kohtualusel, nende kaitsjal või seaduslikul esindajal, kannatanul ning prokuröril; 3) kriminaalasja algatamisest keeldumise määruse peale kriminaalkoodeksi §-s 113, § 129 1. lõikes või §-s 130 toodud kuritegudes — kannatanul või tema esindajal; 4) kriminaalvastutusele võtmise aegumise kohaldamise küsimustes kriminaalkoodeksi § 53 4. lõike alusel tehtud määruse peale — kuriteo toimepannud isikul, tema kaitsjal ning prokuröril; 5) kriminaalkoodeksi § 59 1. lõike alusel meditsiinilise iseloomuga mõjutusvahendi kohaldamise määruse peale — isikul, kelle suhtes on kohaldatud mõjutusvahendit, kaitsjal või seaduslikul esindajal, kannatanul ning prokuröril; 6) kriminaalkoodeksi § 61 alusel kasvatusliku iseloomuga mõjutusvahendi kohaldamise määruse peale — isikul, kelle suhtes on kohaldatud mõjutusvahendit, tema kaitsjal või seaduslikul esindajal, kannatanul ning prokuröril; 7) rahatrahvi määruse peale — isikul, keda on trahvitud kriminaalprotsessi koodeksi §-des 53, 55, 71 või 76 sätestatud korras; 8) tähtaja ennistamata jätmise määruse peale — protsessiosalistel, kelle taotlust tähtaja ennistamiseks ei ole rahuldatud; 9) apellatsiooni ja kassatsiooni, samuti erikaebuse või -protesti käiguta jätmise määruse peale — selle esitajal. (2) Teised kriminaalasjas tehtud määrused ei kuulu eraldi edasikaebamisele ja protestimisele, kuid nende peale võib esitada vastuväiteid apellatsioon- ja kassatsioonkaebuses või -protestis. § 69. Täitemenetluse käigus esitatavad erikaebused ja -protestid Täitemenetluse käigus on õigus esitada erikaebusi ja -proteste: 1) kohtuotsuse täitmise edasilükkamise või sellest keeldumise määruse peale — süüdimõistetul, tema kaitsjal või seaduslikul esindajal ning prokuröril; 2) süüdimõistetu kriminaalkoodeksi § 47 4. lõikes ettenähtud alusel karistuse kandmisele saatmise või sellest keeldumise määruse peale — süüdimõistetul, tema kaitsjal või seaduslikul esindajal ning prokuröril; 3) käendatavale mõistetud karistuse kriminaalkoodeksi § 50 4. lõikes ettenähtud alusel täitmisele pööramise määruse peale — taotluse esitajal, käendajal, käendataval, tema kaitsjal või seaduslikul esindajal ning prokuröril; 4) karistusena mõistetud rahatrahvi tasumise pikendamise ja ajatamise või sellest keeldumise määruse peale — süüdimõistetul, tema kaitsjal või seaduslikul esindajal ning prokuröril; 5) kriminaalkoodeksi §-s 52 ettenähtud alusel isiku parandamatult raskesti haigestumise korral ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastamise või sellest keeldumise määruse peale — taotluse esitajal, süüdimõistetul, tema kaitsjal või seaduslikul esindajal ning prokuröril; 6) kriminaalkoodeksi § 54 3. lõikes ettenähtud alusel aegumise kohaldamise küsimuses tehtud määruse peale — süüdimõistetul, tema kaitsjal või seaduslikul esindajal ning prokuröril; 7) kriminaalkoodeksi §-des 55 ja 56 ettenähtud alustel tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamise ja karistuse kergemaliigilise karistusega asendamise või sellest keeldumise määruse peale — taotluse esitajal, süüdimõistetul, tema kaitsjal või seaduslikul esindajal ning prokuröril; 8) kriminaalkoodeksi § 59 2. lõikes ettenähtud alusel meditsiinilise iseloomuga mõjutusvahendite kohaldamise lõpetamise või liigi muutmise küsimustes tehtud määruse peale — taotluse esitajal, isikul, kelle suhtes määrus tehti, kaitsjal või seaduslikul esindajal ning prokuröril; 9) mitme kohtuotsuse täitmisele pööramise määruse peale — süüdimõistetul, tema kaitsjal või seaduslikul esindajal ning prokuröril; 10) kohtuotsuse täitmisel tekkinud küsimuste kriminaalprotsessi koodeksi § 336 korras lahendamise määruse peale — protsessiosalistel. § 70. Erikaebuse ja -protesti sisu Erikaebuses ja -protestis märgitakse: 1) kohtu nimetus, kellele erikaebus või -protest esitatakse; 2) erikaebuse või -protesti esitanud isiku nimi, protsessuaalne seisund ja aadress või asukoht; 3) määruse teinud kohtu nimetus, määruse kuupäev, isiku nimi, kelle kohta tehtud määrust vaidlustatakse; 4) erikaebuse või -protesti esitanud isiku nõuete sisu, motiivid ja taotlused; 5) erikaebuse või -protesti lisade loetelu; 6) erikaebuse esitamise kuupäev ning esitaja allkiri. § 71. Erikaebusi ja -proteste läbivaatavad kohtud (1) Erikaebused või -protestid esimese astme kohtu ja kohtuniku määruse peale lahendab ringkonnakohus lõplikult. (2) Ringkonnakohtu esmakordselt tehtud määruste peale käesoleva seadustiku § 68 1. lõike punktides 1, 8 ja 9 ettenähtud küsimustes võib esitada erikaebusi ja -proteste Riigikohtule. (3) Erikaebus või -protest esimese astme kohtuniku poolt kohtueelsel uurimisel tehtud määruse peale tõkendina vahi alla võtmise küsimuses vaadatakse läbi kas sama või teise esimese astme kohtu kohtuistungil koosseisus kohtunik ja kaks kaasistujat. Kohtukoosseisu ei või kuuluda kohtunik, kelle määruse peale erikaebus või -protest on esitatud. § 72. Erikaebuste ja -protestide menetluskord (1) Ringkonnakohus juhindub erikaebuste ja -protestide läbivaatamisel käesoleva seadustiku sätetest, mis reguleerivad apellatsioonimenetlust. (2) Riigikohus juhindub erikaebuste ja -protestide läbivaatamisel käesoleva seadustiku sätetest, mis reguleerivad kassatsioonimenetlust. § 73. Erikaebuse ja -protesti esitamise tähtaeg (1) Erikaebus või -protest esitatakse käesoleva seadustiku §-s 6 sätestatud korras ja tähtajal. (2) Kui määrust ei kuulutatud kohtuistungil, siis esitatakse erikaebus või -protest 10 päeva jooksul määruse teatavakssaamise päevast. (3) Erikaebuse või -protesti esitamine tõkendina vahi alla võtmise määruse peale ei ole seotud käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatud tähtaegadega. (4) Erikaebuse või -protesti esitanud isik võib sellest loobuda kuni kohtumääruse tegemiseni. § 74. Erikaebuse või -protesti ringkonnakohtus läbivaatamise kord ja tähtaeg (1) Erikaebus või -protest saadetakse määruse teinud kohtu poolt ringkonnakohtule kaebuse esitamisele järgneval päeval. (2) Ringkonnakohus otsustab hiljemalt erikaebuse või -protesti saabumisele järgneval päeval selle kohtuistungil arutamisele määramise, millest teatab protsessiosalistele, kelle huvisid esitatud erikaebus või -protest puudutab. (3) Erikaebus või -protest vaadatakse läbi 10 päeva jooksul arutamisele määramise päevast alates. Protsessiosaliste mitteilmumine ei takista asja arutamist. § 75. Vaidlustatud määruse täitmise peatamine Määruse teinud kohus või kõrgema astme kohus võib erikaebuse või -protesti saamisel määruse täitmise peatada. § 76. Kohtulik arutamine (1) Erikaebus või -protest vaadatakse kohtus läbi ainult nende isikute suhtes, kelle kohta see on esitatud. (2) Erikaebuse või -protesti läbivaatamisel piirdub kohus neis märgitud küsimuste lahendamisega, võtmata seisukohta asja sisu kohta. (3) Erikaebuse ja -protesti lahendab kohus määrusega. § 77. Erikaebuse või -protesti Riigikohtus läbivaatamise kord ja tähtaeg (1) Ringkonnakohus saadab oma esmakordselt tehtud määruse peale käesoleva seadustiku § 68 1. lõike punktides 1, 8 ja 9 ettenähtud küsimustes saabunud erikaebused ja -protestid nende esitamisele järgneval päeval Riigikohtule. (2) Erikaebus või -protest ei kuulu läbivaatamisele Riigikohtu loakogus ning määratakse arutamisele kolme päeva jooksul selle saabumisest alates, millest teatatakse protsessiosalistele, kelle huvisid erikaebus või -protest puudutab. (3) Erikaebus või -protest vaadatakse läbi 10 päeva jooksul arutamisele määramise päevast alates. Protsessiosaliste mitteilmumine ei takista asja arutamist. VIII peatükk RAKENDUSLIKUD SÄTTED § 78. Esimese astme kohtu jõustumata lahendite peale esitatud kassatsioonkaebuste ja -protestide ümbervormistamine Esimese astme kohtu jõustumata lahendi peale esitatav kaebus või protest, mille esitamise tähtaeg Eesti NSV kriminaalprotsessi koodeksi järgi lõpeb pärast apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku jõustumist, tuleb esitajal vormistada apellatsioonkaebusena ning see vaadatakse läbi apellatsiooni korras vastavas ringkonnakohtus. Sellise kaebuse või protesti esitamisel kohaldatakse käesoleva seadustiku §-s 6 sätestatud tähtaegu. § 79. Ülemkohtus läbi vaatamata kassatsioonkaebuste ja -protestide üleandmine ringkonnakohtule Kui Eesti NSV kriminaalprotsessi koodeksi kohaselt vormistatud ja esitatud kassatsioonkaebus või -protest on Ülemkohtus läbi vaatamata, antakse kriminaalasi üle vastavale ringkonnakohtule läbivaatamiseks apellatsiooni korras. Kaebuse või protesti esitajalt kassatsiooni ümbervormistamist ei nõuta. § 80. Ülemkohtus läbi vaatamata järelevalvekaebuste ja -protestide üleandmine Riigikohtule Ülemkohtus läbi vaatamata järelevalvekaebused ja -protestid antakse 15 päeva jooksul apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku jõustumisest alates üle Riigikohtule. § 81. Ülemkohtus läbi vaatamata erikaebuste ja -protestide üleandmine ringkonnakohtule Ülemkohtus läbi vaatamata erikaebused ja -protestid antakse 15 päeva jooksul apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku jõustumisest alates üle vastavale ringkonnakohtule. § 82. Ülemkohtu järgi kinnipeetavate isikute arvamine ringkonnakohtu järgi kinnipeetuteks Ülemkohtu järgi kinnipeetavad isikud arvatakse kriminaalasja üleandmise päevast kinnipeetavaks vastava ringkonnakohtu järgi. § 83. Kassatsioonikautsjoni tasumise kord Apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku §-s 43 sätestatud kassatsioonikautsjon tasutakse Riigikohtu deposiitarvele ja kaebusele lisatakse selle tasumist tõendav dokument. § 84. Muudatuste tegemine Eesti NSV kriminaalprotsessi koodeksisse Eesti NSV kriminaalprotsessi koodeksis (ENSV Teataja 1961, 1, 4 ja lisa; 1963, 28, 107; 1964, 18, 85; 1966, 20, 121; 1967, 12, 72; 1970, 20, 171; 1977, 31, 351; 1982, 24, 351; 1984, 16, 179 ja 31, 377; 1985, 9, 126 ja 31, 483; 1986, 6, 65 ja 19, 251; 1988, 6, 68 ja 36, 517; 1989, 28, 373; RT 1990, 22, 274; 1992, 20, 290; I 1993, 19, 339 ja 33, 539) tehakse järgmised muudatused: 1) § 14 4. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(4) Apellatsiooni ja kassatsiooni korras vaatavad kohtud kriminaalasju läbi koosseisus vähemalt kolm kohtunikku.»; 2) § 34 täiendatakse pärast sõna «kaitsja» sõnaga «prokurör»; 3) § 21, § 23 2., 3. ja 4. lõige, §-d 201 ja 287 ning koodeksi neljas osa «Menetlus teise astme kohtus» tunnistatakse kehtivuse kaotanuks. § 85. Apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku jõustumine Apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustik jõustub 1993. aasta 15. septembril. Riigikogu esimees Ü. NUGIS Õiend Akti metaandmetesse lisatud avaldamise andmed, lisatud väljakuulutamise märge, parandatud vorming.