Riigikogu — Halduskohtumenetluse seadustik — RT I, 50, 694

(õ) 20.11.2008 12:30 Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 13. juuli 1993. a otsusega nr 162 I peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seadustiku ülesanne Käesolev seadustik sätestab halduskohtu pädevuse, kohtusse pöördumise ja menetluse korra halduskohtus. § 2. Halduskohus (1) Halduskohtuks on käesoleva seadustiku §-s 3 sätestatud pädevuspiirides tegutsevad eraldi moodustatud halduskohtud, samuti maa- ja linnakohtute juures tegutsevad halduskohtunikud. (2) Maa- ja linnakohtute juures tegutsevate halduskohtunike (halduskohtute) asjaajamise õigusemõistmisel halduskohtu pädevuse piirides, kohtupraktika üldistamisel, kohtustatistika analüüsimisel ja teiste ülesannete täitmisel tagavad vastava maa- või linnakohtu esimees ja kantselei. (3) Halduskohtu reglemendi kinnitab justiitsminister. § 3. Halduskohtu pädevus (1) Halduskohtu pädevusse kuulub: 1) käesoleva seadustiku §-s 4 tähendatud täidesaatva riigivõimu organi, kohaliku omavalitsuse, vähemusrahvuste kultuuriautonoomia asutuse ja ametiisiku õigusakti või toimingu peale esitatud kaebuste ja protestide lahendamine; 2) seadusega ettenähtud juhtudel valimiskomisjonide otsuste peale esitatud kaebuste lahendamine; 3) halduslepingutest tulenevate vaidluste lahendamine; 4) haldusõiguserikkumise asjade läbivaatamine haldusõiguserikkumiste seadustikuga sätestatud korras; 5) muude seadusega halduskohtu pädevusse antud asjade lahendamine. (2) Halduskohtu pädevusse ei kuulu: 1) käesoleva paragrahvi 1. lõikes tähendatud kaebused ja protestid, kui nende lahendamine on seotud tsiviilõigusliku vaidlusega, mis kuulub maa- ja linnakohtu pädevusse; 2) taotlused ja kaebused õigustloova akti peale, mis kuuluvad lahendamisele põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadusega sätestatud korras; 3) taotlused ja kaebused, mis lahendatakse tsiviil- või kriminaalkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. § 4. Organid, asutused ja ametiisikud, kelle õigusakti või toimingu peale võib halduskohtusse kaevata või protestida (1) Käesoleva seadustiku § 3 1. lõike punkti 1 kohaselt võib halduskohtusse kaevata või protestida: 1) Vabariigi Valitsuse, ministeeriumi, ameti, inspektsiooni, muu täidesaatva riigivõimu organi või selle ametiisiku õigusakti või toimingu peale; 2) maavanema, maavalitsuse üksikute liikmete, maakonna haldusfunktsioone täitva organi või selle ametiisiku õigusakti või toimingu peale; 3) vähemusrahvuste kultuuriautonoomia esinduskogu ja selle täitevorgani või viimase ametiisiku õigusakti või toimingu peale; 4) kohaliku omavalitsuse esinduskogu ja selle täitevorgani ning viimase ametiisiku õigusakti või toimingu peale; 5) muu autonoomse asutuse või selle ametiisiku õigusakti või toimingu peale; 6) politseiprefekti, politseikomissari, notari või perekonnaseisuametniku õigusakti või toimingu peale. (2) Halduskohtusse võib pöörduda ka halduslepingust tuleneva või muu avalik-õigusliku vaidluse lahendamiseks. (3) Õigusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, on käesolevas paragrahvis tähendatud organi, asutuse või ametiisiku otsus, korraldus, käskkiri või muu õigusakt, millel ei ole õigustloovat sisu, samuti haldusleping. (4) Ametiisik käesoleva seadustiku mõistes on käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 1—5 tähendatud organi või asutuse ametnik, kellele seaduse või muu õigusaktiga on pandud haldamis-, juhtimis-, operatiivsed, organisatsioonilised või võimuesindaja ülesanded. II peatükk HALDUSKOHTUSSE PÖÖRDUMISE KORD § 5. Halduskohtusse pöördumise õigus (1) Igaüks, kes leiab, et käesoleva seadustiku §-s 4 tähendatud organi, asutuse või ametiisiku õigusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib enda kaitseks pöörduda kaebusega halduskohtusse. Isikute ühendus, sealhulgas juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus, võib halduskohtusse pöörduda ka oma liikmete või muude isikute huvides, kui ühenduse asutamisakt, põhikiri või seadus talle sellise õiguse annab. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes tähendatud õigus on ka kohalikul omavalitsusel ja vähemusrahvuste kultuuriautonoomia asutusel, kes leiab, et täidesaatva riigivõimuorgani õigusaktiga on tema õigusi rikutud või vabadusi piiratud. (3) Käesoleva seadustiku §-s 4 tähendatud organi, asutuse või ametiisiku õigusakti peale võib halduskohtusse protesti esitada organ, kellele on seadusega pandud riiklik või teenistuslik järelevalve käesoleva seadustiku §-s 4 tähendatud organite, asutuste ja ametiisikute tegevuse üle. (4) Kui seadusega on mõnda liiki kaebuste või protestide läbivaatamiseks kehtestatud kohtueelse lahendamise kord, võib käesoleva seadustiku alusel pöörduda halduskohtusse alles pärast seda, kui kaebus või protest õiguste rikkumise või vabaduste piiramise kohta on kohtueelse lahendamise korras täielikult või osaliselt rahuldamata jäetud. § 6. Kohtualluvus (1) Kui seadusega ei ole sätestatud teistsugust kohtualluvust, esitatakse käesoleva seadustiku §-s 5 tähendatud kaebused või protestid halduskohtule selle organi või asutuse asukoha või ametiisiku töökoha järgi, kelle õigusakti või toimingu peale kaevatakse või protestitakse. (2) Kaebused valimiskomisjoni otsuste peale alluvad halduskohtule vastava valimiskomisjoni asukoha järgi, kui seaduses ei ole sätestatud teistsugust kohtualluvust. (3) Halduslepingust tulenevad vaidlused alluvad halduskohtule, kelle tööpiirkonnas toimub lepingu täitmine. Halduslepinguga või seadusega võidakse aga sätestada ka nende vaidluste teistsugune kohtualluvus. § 7. Kaebuse või protesti esitamise tähtaeg (1) Kaebus või protest esitatakse halduskohtule seaduses sätestatud tähtajal, kui aga seaduses sellist tähtaega sätestatud ei ole, siis ühe kuu jooksul arvates päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguste või vabaduste rikkumisest. (2) Kui seadusega on kehtestatud kaebuse või protesti kohtueelse lahendamise kord, hakkab halduskohtusse pöördumise tähtaeg kulgema päevast, mil isik sai teada pädeva organi, asutuse või ametiisiku otsuse kaebuse või protesti kohtueelse lahendamise kohta. (3) Halduskohus võib kohtusse pöördumise tähtaja ennistada, kui ta loeb selle möödalastuks mõjuval põhjusel. (4) Halduskohtu määruse peale tähtaja ennistamata jätmise kohta võib 10 päeva jooksul esitada erikaebuse ringkonnakohtule. § 8. Kaebuse ja protesti sisu (1) Kaebus või protest esitatakse kirjalikult ja selles peab olema märgitud: 1) halduskohtu nimetus, kellele kaebus esitatakse; 2) kaebuse või protesti esitaja ees- ja perekonnanimi (juriidilise isiku täpne nimi), alaline elu- või asukoht (postiaadress); 3) organi või asutuse nimi või ametiisiku nimi ja ametikoht, kelle õigusakti või toimingu peale kaebus või protest esitatakse; 4) kaevatava või protestitava õigusakti või toimingu sisu ning põhjused, miks kaebuse või protesti esitaja loeb õigusakti või toimingu oma õigusi või vabadusi rikkuvaks; 5) kaebuse või protesti esitaja selgelt väljendatud taotlus. (2) Kaebusele või protestile kirjutab alla selle esitaja. Juriidilise isiku nimel esitatud kaebusele kirjutab alla tema juht või teine selleks volitatud isik. (3) Kui kaebus või protest esitatakse teise isiku huvides, tuleb selles märkida selle isiku ees- ja perekonnanimi, alaline elu- või asukoht (postiaadress), kelle huvides kaebus või protest esitatakse. Kaebusele lisatakse volitust tõendav dokument. (4) Kaebus või protest esitatakse kahes eksemplaris ja sellele lisatakse organi, asutuse või ametiisiku kaevatav või protestitav õigusakt ja muud kaebuse või protesti väiteid põhjendavad dokumendid. III peatükk MENETLUS ESIMESE ASTME HALDUSKOHTUS § 9. Asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamine (1) Kaebuse või protesti saanud halduskohtunik: 1) kontrollib, kas kaebus või protest vastab käesoleva seadustiku §-s 8 tähendatud nõuetele, kas on tasutud riigilõiv ja kas kaebus või protest kuulub halduskohtu pädevusse; 2) teeb kindlaks, millise täidesaatva riigivõimu organi, kohaliku omavalitsuse, vähemusrahvuste kultuuriautonoomia asutuse või ametiisiku õigusakti või toimingu peale kaebus või protest on esitatud, saadab talle kaebuse või protesti ärakirja ning teeb teatavaks asja halduskohtus läbivaatamise aja ja koha; 3) nõuab vajadusel vastavalt täidesaatva riigivõimu organilt, kohalikult omavalitsuselt, vähemusrahvuste kultuuriautonoomia asutuselt või ametiisikult välja kaevatava või protestitava õigusakti või ametiisiku toimingut käsitlevad dokumendid, samuti kirjaliku seletuse kaebuse või protesti kohta, määrates nende esitamise tähtaja; 4) vajadusel nõuab teistelt pädevatelt organitelt, asutustelt või ametiisikutelt välja kirjalikke tõendeid, määrab kooskõlas tsiviilkohtupidamise seadustikuga ekspertiisi, teostab paikvaatlust; 5) teeb kaebuse esitajale, tema esindajale, samuti isikule, kelle huvides kaebus on esitatud, ning protesti esitajale teatavaks asja kohtus läbivaatamise aja ja koha. (2) Ekspertiisi määramisest ja paikvaatluse teostamisest teatab halduskohtunik protsessiosalistele, andes neile võimaluse eksperdile küsimusi esitada ja paikvaatlusest osa võtta. (3) Kaebuse või protesti esitamine ei takista kaevatava õigusakti täitmist, kuid halduskohtunikul on õigus kaebaja palvel selle täitmine peatada. Peatamise määruse saadab halduskohtunik viivitamatult täitmiseks vastavale täidesaatva riigivõimu organile, kohalikule omavalitsusele või ametiisikule. (4) Täidesaatva riigivõimu organ, kohalik omavalitsus, vähemusrahvuste kultuuriautonoomia asutus või ametiisik, kellelt halduskohtunik nõudis tõendite ja kirjaliku seletuse esitamist, on kohustatud need esitama määratud tähtajaks. § 10. Kaebuse või protesti käiguta jätmine ja tagastamine (1) Kui halduskohtunik leiab, et kaebuses või protestis on kõrvaldatavaid puudusi, teeb ta selle käiguta jätmise määruse, annab puuduste kõrvaldamiseks kuni 10-päevase tähtaja ja saadab määruse viivitamatult täitmiseks kaebuse või protesti esitajale. (2) Kui kaebuse või protesti esitaja ei ole määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud ja kaebuse või protesti läbivaatamine ei ole seetõttu võimalik, tagastab halduskohtunik kaebuse või protesti oma määrusega. (3) Kui halduskohtunik leiab, et kaebus või protest ei kuulu läbivaatamisele halduskohtus, tagastab ta selle esitajale, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda. (4) Kaebuse või protesti tagastamine ei võta selle esitajalt õigust uuesti pöörduda halduskohtusse seadusega sätestatud korras. § 11. Asja läbivaatamise tähtaeg Kui seadusega ei ole sätestatud teistsugust tähtaega, vaatab halduskohus asja läbi pärast 10 päeva möödumist kohtukutsete väljasaatmisest, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul kaebuse või protesti vastuvõtmisest. § 12. Protsessiosalised (1) Halduskohtumenetluses on protsessiosalisteks: 1) kaebuse või protesti esitaja, samuti isik või organ, kelle huvides kaebus või protest on esitatud, ning nende esindajad; 2) organi või asutuse esindaja või ametiisik, kelle õigusakti või toimingu peale kaebus või protest on esitatud; 3) halduslepingu osapooled või nende esindajad. (2) Halduskohtunik võib kaebuse või protesti läbivaatamisele kaasata pädeva järelevalvet teostava organi või ametiisiku, kes sellisel juhul on protsessiosaline. (3) Protsessiosalised kutsutakse kohtuistungile tsiviilkohtupidamise seadustikuga sätestatud korras. § 13. Protsessiosaliste õigused ja kohustused (1) Protsessiosalistel on halduskohtus võrdsed õigused. Nad võivad osa võtta kohtuistungist, esitada taandusi ja anda kohtule nii suulisi kui kirjalikke seletusi. (2) Kaebuse ja protesti esitaja on kohustatud põhjendama oma väiteid vastavate tõenditega. Kui tõendite esitamine ei ole võimalik, tuleb näidata põhjused, miks neid tõendeid esitada ei saa, ja teatada, kus nad asuvad. Sama kohustus on vastuväidete esitamisel ka täidesaatva riigivõimu organil, kohalikul omavalitsusel, vähemusrahvuste kultuuriautonoomia asutusel või ametiisikul, kelle õigusakti või toimingu peale on kaevatud. (3) Protsessiosaliste kohtuistungile mitteilmumine, kui nendele on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud, ei takista kaebuse või protesti läbivaatamist. Halduskohtunik võib aga tunnistada nende kohtusse ilmumise kohustuslikuks. § 14. Tõendid (1) Halduskohtumenetluses on tõenditeks kõik tsiviilkohtu pidamise seadustikuga lubatud tõendid. (2) Tõendeid esitavad protsessiosalised. Halduskohus võib teha neile ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid või koguda neid ise omal algatusel. Kuid halduskohus ei või omal algatusel kutsuda uusi tunnistajaid, kui keegi protsessiosalistest ei ole seda taotlenud. (3) Ühelgi tõendil ei ole halduskohtu jaoks ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab kõiki tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses. (4) Tunnistajad kutsutakse halduskohtu istungile kohtukutsega ja kuulatakse kohtus üle tsiviilkohtupidamise seadustikuga sätestatud korras. § 15. Tõendamisest vabastamise alused (1) Asjaolud, mis on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega tsiviil- või muus haldusasjas, ei vaja tõendamist halduskohtumenetluse asjas, millest võtavad osa samad protsessiosalised. (2) Jõustunud kohtuotsus kriminaal- või haldusõiguserikkumise asjas isiku kohta, kelle tegude õiguslike tagajärgede asja vaatab läbi halduskohus, on viimasele kohustuslik ainult küsimustes, kas need teod on toime pandud ja kas nende toimepanija oli sama isik. § 16. Halduskohtu erinõue (1) Kui tõendeid on vaja koguda teise kohtu tööpiirkonnas, teeb asja läbivaatav halduskohus vastavale halduskohtule ülesandeks need protsessitoimingud sooritada. (2) Halduskohtu erinõude määruses kirjeldatakse lühidalt asja sisu, näidatakse väljaselgitamisele kuuluvad asjaolud ja tõendid, mis erinõuet täitval kohtul tuleb koguda. See määrus on kohustuslik halduskohtule, kellele see saadeti, ja kuulub täitmisele viivitamata. § 17. Asja läbivaatamise kord halduskohtus (1) Halduskohtus vaatab kaebuse või protesti läbi halduskohtunik kohtu nimel ainuisikuliselt. (2) Kaebuse või protesti vaatab halduskohtunik läbi avalikul kohtuistungil tsiviilkohtupidamise seadustikuga sätestatud korras, arvestades käesoleva seadusega sätestatud erisusi. Asja võib arutada kinnisel istungil vaid juhtudel, mis on sätestatud tsiviilkohtupidamise seadustikus. (3) Asja arutatakse halduskohtu istungil suuliselt. Halduskohus uurib ka kirjalikke tõendeid ning vajadusel kuulab tunnistajaid ja eksperte. § 18. Protokoll (1) Halduskohtu istungi protokollib kohtuistungi sekretär. Muud protsessitoimingud protokollitakse, kui halduskohtunik seda vajalikuks peab või protsessiosalised seda taotlevad. (2) Tunnistajate ütlused, protsessiosaliste seletused ja eksperdi suuline arvamus protokollitakse sellises ulatuses, kuivõrd neil on tähtsust asja lahendamisel. Protokollitu tehakse kohe istungil asjaomasele isikule teatavaks ja esitatakse talle allakirjutamiseks. Asjaomasel isikul on õigus esitada vastuväiteid protokollitu kohta. Kui halduskohtunik nõustub vastuväidetega, tehakse protokollis vastav parandus, vastuväidetega mittenõustumisel aga kantakse need protokolli või lisatakse sellele kirjalikult. (3) Protsessiosalised võivad taotleda selliste asjaolude protokollimist, mida nad oluliseks peavad. (4) Protsessiosaliste seletused, tunnistajate ütlused ja eksperdi suuline arvamus võidakse halduskohtuniku korraldusel stenografeerida, heli- või videosalvestada. Heli- või videosalvestis või stenogramm lisatakse protokollile ja selle kohta tehakse märkus protokollis. (5) Protokoll peab oma sisult vastama ka tsiviilkohtupidamise seadustikus sätestatud nõuetele. Protokollile kirjutavad alla halduskohtunik ja kohtuistungi sekretär. § 19. Kohtulahendid (1) Halduskohtunik teeb otsuse seaduse alusel, tuginedes kohtuistungil kindlakstehtud asjaoludele. Otsuse vormistab kirjalikult halduskohtunik ise või tema dikteerimisel kohtusekretär. (2) Halduskohus vaatab asja läbi ainult kaebuses või protestis soovitud ulatuses. (3) Halduskohtunik jätab kohtuasja lahendamisel kohaldamata mis tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseadusega. (4) Halduskohtunik lõpetab asja menetluse määrusega, kui kaebaja või protesti esitaja on loobunud oma kaebusest või protestist või kui kohtueelse lahendamise korras on õigusakt tühistatud või ametiisiku toiming seadusevastaseks tunnistatud ning isiku rikutud õigused ja vabadused on taastatud. (5) Kui asja arutamise käigus selgub, et esitatud kaebuse või protesti lahendamine on seotud maa- või linnakohtu pädevusse kuuluva tsiviilõigusliku vaidlusega, lõpetab halduskohus asja menetluse oma määrusega ja teeb kaebuse esitajale ettepaneku esitada hagi tsiviilkohtupidamise seadustikuga sätestatud korras. (6) Halduskohus võib kaebuse oma määrusega jätta läbi vaatamata, kui ta on tunnistanud kaebuse esitaja kohtusse ilmumise kohustuslikuks ja viimane sellele vaatamata ei ilmunud kohtuistungile ega teatanud kohtule ilmumise võimatusest. (7) Kui halduskohus jõuab kaebuse või protesti läbivaatamisel järeldusele, et ametiisiku tegevuses, kelle õigusakti või toimingu peale kaevati, on kriminaal- või halduskorras karistatava teo tunnused, teeb ta kaebuse või protesti põhjal otsuse sõltumatult kriminaalmenetluse algatamisest ja selle tagajärgedest või halduskaristuse määramisest. (8) Pärast otsuse tegemist kuulutab halduskohtunik otsuse avalikult hiljemalt kolme päeva jooksul pärast kohtuistungi lõppu. Otsuse kuulutamise aeg tehakse protsessiosalistele teatavaks. § 20. Kohtuotsuse liigid (1) Halduskohtunik võib teha ühe järgmistest otsustest: 1) tunnistada kaevatud või protestitud õigusakti või toimingu kas täielikult või osaliselt seadusevastaseks; 2) jätta kaebuse või protesti rahuldamata. (2) Tunnistades kaevatud või protestitud õigusakti või toimingu seadusevastaseks, teeb halduskohus kohtuotsuses vastavale organile, asutusele või ametiisikule ettepaneku asi uuesti läbi vaadata ja teha uus otsus või toiming. (3) Kui kohtuotsusega seadusevastaseks tunnistatud õigusakti väljaandmise aluseks oli põhiseadusega vastuolus olev seadus või muu õigustloov akt, mille halduskohus jättis kohaldamata, teeb halduskohus oma otsuse teatavaks Riigikohtule ja õiguskantslerile, millega käivitub põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus Riigikohtus. § 21. Kohtuotsuse või -määruse ärakirja saatmine Kohtuotsuse või -määruse ärakiri saadetakse viivitamatult sellele täidesaatva riigivõimu organile, kohalikule omavalitsusele, vähemusrahvuste kultuuriautonoomia asutusele või ametiisikule, kelle õigusakti või toimingu peale on kaevatud, samuti protesti esitajale. Kaebajale saadetakse kohtuotsuse või -määruse ärakiri siis, kui tema või tema esindaja ei võtnud kaebuse läbivaatamisest osa, samuti kaebaja palvel. § 22. Kohtuotsuse või -määruse jõustumine ja täitmisele pööramine (1) Kaebuse või protesti põhjal tehtud kohtuotsus või -määrus, millele apellatsioonkaebust või erikaebust ei ole esitatud, jõustub 10 päeva möödudes selle kuulutamisest. Apellatsioonkaebuse või erikaebuse esitamisel jõustub kohtuotsus või -määrus ringkonnakohtu otsuse või määruse kuulutamisega. (2) Jõustunud kohtuotsuse või -määruse ärakiri saadetakse viivitamata täitmiseks sellele täidesaatva riigivõimu organile, kohalikule omavalitsusele, vähemusrahvuste kultuuriautonoomia asutusele või ametiisikule, kelle kohta kohtuotsus tehti. IV peatükk APELLATSIOONIMENETLUS § 23. Halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise õigus (1) Kui protsessiosaline ei ole rahul halduskohtu otsusega, võib ta 10 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikule kuulutamisele järgnevast päevast, esitada apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule. (2) Apellatsioonkaebus esitatakse käesoleva seadusega sätestatud korras otsuse teinud halduskohtule. § 24. Erikaebus halduskohtu määruse peale (1) Käesoleva seadustiku § 7 4. lõikes, § 10 2. ja 3. lõikes, § 19 4., 5. ja 6. lõikes ning § 26 3. ja 4. lõikes tähendatud halduskohtu määruse peale võib esitada erikaebuse ringkonnakohtule 10 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisele järgnevast päevast. (2) Erikaebuse käesoleva seadustiku § 7 4. lõikes, § 10 2. ja 3. lõikes ning § 26 3. ja 4. lõikes tähendatud juhtudel võib esitada vahetult ringkonnakohtule, lisades sel juhul erikaebusele halduskohtu määruse ja muud halduskohtu poolt tagastatud dokumendid. Erikaebus vaadatakse läbi käesoleva peatükiga sätestatud korras. § 25. Nõuded apellatsioonkaebusele (1) Apellatsioonkaebus esitatakse kirjalikult ja selles märgitakse: 1) ringkonnakohtu nimetus, kellele apellatsioonkaebus esitatakse; 2) kaebuse esitanud isiku ees- ja perekonnanimi (juriidilise isiku täpne nimi) ja postiaadress; 3) kohtuotsus või -määrus, mille peale kaevatakse; 4) apellatsioonkaebuse motiivid ja kaebaja selgelt väljendatud taotlus; 5) kaebusele lisatud kirjalike tõendite loetelu. (2) Apellatsioonkaebus esitatakse koos ärakirjadega vastavalt protsessiosaliste arvule, kusjuures kaebuse ärakirjadele lisatakse kaebusele lisatud kirjalike tõendite ärakirjad. Samuti esitatakse tõend riigilõivu tasumise kohta. (3) Kui apellatsioonkaebuses esitatakse uusi tõendeid, mida ei olnud esimese astme halduskohtus uuritud, või taotletakse täiendavalt üle kuulata uusi tunnistajaid, tuleb apellatsioonkaebuses näidata põhjused, miks neid ei saadud esitada esimese astme halduskohtule. (4) Apellatsioonkaebusele kirjutab alla selle esitaja. Kui apellatsioonkaebuse esitab kaebuse esitaja poolt volitatud isik, lisatakse kaebusele volitusi tõendav dokument. § 26. Halduskohtu toimingud apellatsioonkaebuse saamisel (1) Pärast apellatsioonkaebuse saamist halduskohtunik: 1) kontrollib apellatsioonkaebuse vastavust käesoleva seadustiku §-s 25 sätestatud nõuetele; 2) saadab hiljemalt järgmisel päeval vastaspoolele kirjaliku teate apellatsioonkaebuse saabumisest ühes apellatsioonkaebuse ja sellele lisatud dokumentide ärakirjadega; 3) saadab teistele protsessiosalistele apellatsioonkaebuse ärakirja koos lisadega teadmiseks. (2) Kui apellatsioonkaebus ei vasta käesoleva seadustiku §-s 25 tähendatud nõuetele, teatab halduskohtunik sellest oma määrusega apellandile ja määrab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Kui apellant on puudused kõrvaldanud ja apellatsioonkaebus vastab nõuetele, saadab halduskohtunik apellatsioonkaebuse koos kohtutoimikuga ringkonnakohtule hiljemalt kahe nädala jooksul apellatsioonkaebuse saamisest või puuduste kõrvaldamisest. (3) Kui apellant määratud tähtajaks puudusi ei kõrvalda ja seetõttu ei ole apellatsioonkaebust võimalik läbi vaadata, tagastab halduskohtunik kaebuse selle esitajale oma määrusega. (4) Halduskohtunik lahendab ka apellandi taotluse apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise kohta. Tähtaja võib ennistada, kui halduskohtunik loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. Halduskohtuniku määruse peale apellatsioonitähtaja ennistamata jätmise kohta võib esitada erikaebuse ringkonnakohtule käesoleva seadustiku §-s 24 sätestatud korras. § 27. Ringkonnakohtu pädevus haldusasjades (1) Ringkonnakohus vaatab käesoleva seadustikuga sätestatud korras läbi: 1) apellatsioonkaebusi halduskohtu otsuste peale; 2) erikaebusi halduskohtu määruste peale käesoleva seadustiku § 7 4. lõikes, § 10 2. ja 3. lõikes, § 19 4., 5. ja 6. lõikes ja § 26 3. ja 4. lõikes ettenähtud juhtudel. (2) Ringkonnakohus vaatab asja läbi üksnes apellatsioonkaebuses toodud piirides. Kui aga ringkonnakohus tuvastab §-s 36 tähendatud kohtumenetluse normide rikkumise, ei ole ringkonnakohus seotud kaebuse piiridega. § 28. Eelmenetlus ringkonnakohtus (1) Apellatsioonkaebuse saabumisel kontrollib ringkonnakohus selle vastavust käesoleva seadustiku §-s 25 tähendatud nõuetele. Kui ta leiab, et nõutud täiendustele vaatamata on apellatsioonkaebus puudulik, võib ta nõuda apellandilt kaebuse täiendamist määratud tähtajaks. (2) Kui apellant ei vasta ringkonnakohtu nõudmistele ja asja arutamine ei ole seetõttu võimalik, tagastab ringkonnakohus oma määrusega apellatsioonkaebuse läbivaatamatult. (3) Asja ettevalmistamise käigus selgitab ringkonnakohus vajadusel välja teiste protsessiosaliste seisukohad apellatsioonkaebuse kohta, nõudes vastust apellatsioonkaebusele. (4) Kui ringkonnakohus asja ettevalmistamisel leiab, et esimese astme halduskohtu poolt kontrollitud, samuti protsessiosaliste poolt täiendavalt esitatud tõendid ei ole küllaldased asja õigeks otsustamiseks, võib ta teha protsessiosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid või koguda neid ise omal algatusel kooskõlas käesoleva seadustiku §-dega 14—16. § 29. Asja otsustamine üksnes kaebuse põhjal (1) Ringkonnakohus võib asja otsustada üksnes kaebuse põhjal ilma protsessiosalisi välja kutsumata, kui ta üksmeelselt leiab, et apellandil ei ole apellatsioonkaebuse esitamise õigust või et halduskohus on oluliselt rikkunud kohtumenetluse seaduse norme, mis toob igal juhul endaga kaasa kohtuotsuse tühistamise. (2) Kui apellandil ei ole apellatsioonkaebuse esitamise õigust, lõpetab ringkonnakohus oma määrusega apellatsioonimenetluse ja tagastab apellatsioonkaebuse. Kohtumenetluse seaduse normide olulise rikkumise korral tühistab ringkonnakohus oma otsusega kohtuotsuse ja saadab asja halduskohtule uueks arutamiseks. § 30. Apellatsioonkaebusest loobumine Apellatsioonkaebuse või erikaebuse esitajal on õigus loobuda kaebusest kuni kohtuotsuse või -määruse tegemiseni. Kui teised protsessiosalised ei ole kohtuotsuse või -määruse peale kaevanud, lõpetab ringkonnakohus määrusega apellatsioonimenetluse. § 31. Apellatsioonimenetluse uuendamine Kui apellatsioonkaebus tagastati apellandile halduskohtu või ringkonnakohtu nõudmistele vastamata jätmise tõttu (§ 26 2. lõige ja § 28 2. lõige), uuendab ringkonnakohus apellandi taotlusel apellatsioonimenetluse, kui apellandil ei olnud võimalik täita kohtu nõudmisi määratud tähtajaks ja ta ei saanud sellest ringkonnakohtule õigeaegselt teatada. § 32. Ringkonnakohtu istungi määramine ja kohtusse kutsumine (1) Kui asi on eelmenetluse korras ette valmistatud, määrab ringkonnakohus kindlaks asja arutamise aja ja teeb selle teatavaks protsessiosalistele. (2) Apellant kutsutakse ringkonnakohtusse kohtukutsega, milles teatatakse, et ilmumata jätmise korral võidakse apellatsioonkaebus läbi vaatamata jätta või karistada apellanti rahatrahviga. (3) Teised protsessiosalised kutsutakse ringkonnakohtusse kohtukutsega, milles märgitakse kohtuistungile ilmumise kohustuslikkus. Kui ilmumine kohtuistungile on tunnistatud kohustuslikuks, selgitatakse protsessiosalisele, et mitteilmumise korral võidakse määrata rahatrahv. § 33. Apellatsioonkaebuse läbivaatamise tähtaeg Ringkonnakohus vaatab asja apellatsioonkaebuse alusel läbi ühe kuu jooksul, arvates asja ringkonnakohtusse saabumise päevast. Asja erilise keerukuse korral võib ringkonnakohtu esimees seda tähtaega pikendada kuni kahe kuuni. § 34. Ringkonnakohtu istungi kord (1) Apellatsioonkaebus vaadatakse läbi ringkonnakohtu halduskohtukolleegiumi istungil kollegiaalselt vähemalt kolme kohtuniku osavõtul. (2) Kohtuistungi korraldamisel ringkonnakohtus juhindutakse käesoleva seadustikuga reguleerimata küsimustes tsiviilkohtupidamise seadustiku sätetest. (3) Tõendite uurimine ringkonnakohtus toimub järgmises järjekorras: esmalt uuritakse esimese astme kohtus kontrollitud tõendeid, siis apellandi ja teiste protsessiosaliste poolt täiendavalt esitatud tõendeid ning seejärel ringkonnakohtu algatusel kogutud täiendavaid tõendeid. (4) Tunnistaja ja eksperdi ülekuulamisel juhindutakse tsiviilkohtupidamise seadustiku sätetest. § 35. Apellatsioonkaebus tõendite hindamise peale Kui apellatsioonkaebuses vaidlustatakse kohtuotsuse põhjendatust motiivil, et halduskohus on andnud tunnistaja ütlustele, eksperdi suulisele arvamusele või protsessiosalise seletusele väära hinnangu, ei või ringkonnakohus kohtuotsust muuta, tühistada või ka muutmata jätta, ilma neid tõendeid vahetult kontrollimata ja esitamata motiive, miks neid tõendeid tuleb teisiti hinnata. § 36. Kohtumenetluse seaduse normide rikkumise tagajärjed (1) Kohtumenetluse seaduse normide rikkumine on igal juhul, protsessiosaliste nõudmistest olenemata, halduskohtu otsuse või määruse tühistamise aluseks, kui: 1) asja on lahendanud ebaõige kohtunik; 2) kui kohtuotsus on tehtud asja arutamisele kutsumata jäetud isiku või tema õiguste kohta. (2) Kohtumenetluse seaduse normide muu rikkumise korral võib ringkonnakohus protsessiosaliste taotlustest olenemata kohtuotsuse tühistada, kui see rikkumine on viinud või oleks võinud viia asja ebaõigele otsustamisele. § 37. Ringkonnakohtu volitused (1) Ringkonnakohus võib haldusasja apellatsiooni korras läbivaatamisel: 1) muuta või tühistada kohtuotsuse või -määruse ja teha uue otsuse või määruse; 2) tühistada kohtuotsuse või -määruse ning, kui see on asja õigemaks ja kiiremaks lahendamiseks vajalik, samuti käesoleva seadustiku §-s 36 ettenähtud juhtudel, saata asja uueks arutamiseks halduskohtule teises koosseisus; 3) jätta kaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse või -määruse muutmata. (2) Ringkonnakohus võib oma määrusega jätta kaebuse läbi vaatamata, kui ta on tunnistanud kaebuse esitaja kohtusse ilmumise kohustuslikuks ja viimane ei ole sellele vaatamata kohtuistungile ilmunud ega teatanud ringkonnakohtule ilmumise võimatusest. § 38. Ringkonnakohtu lahend (1) Ringkonnakohtu lahend, millega otsustatakse apellatsioon halduskohtu otsuse peale, vormistatakse otsusena. (2) Ringkonnakohtu lahend, millega otsustatakse erikaebus halduskohtu määruse peale, lõpetatakse apellatsioonimenetlus või tagastatakse apellatsioonkaebus, vormistatakse määrusena. (3) Otsus ja määrus tehakse tsiviilkohtupidamise seadustikuga sätestatud korras, vormistatakse kirjalikult ning sellele kirjutavad alla kõik asja läbivaatamisest osa võtnud kohtunikud. (4) Otsuse ja määruse sisu ning vormi kohta kohaldatakse peale käesoleva seadustiku § 20 2. ja 3. lõike sätete ka tsiviilkohtupidamise seadustiku sätteid. (5) Ringkonnakohus kuulutab otsuse või määruse kas kohe pärast kohtuistungit või, kui kohtuotsuse vormistamine nõuab aega, siis hiljemalt kolme päeva jooksul pärast kohtuistungit. Protsessiosalistele teatatakse kohtuotsuse või -määruse kuulutamise aeg. (6) Ringkonnakohtu otsuse või määruse ärakiri saadetakse viivitamata protsessiosalistele teadmiseks. § 39. Ringkonnakohtu protokoll Ringkonnakohtus protokollitakse üksnes need seletused ja ütlused, millel on ringkonnakohtu arvates tähtsust asja kassatsiooni korras läbivaatamisel. Protokolli koostamisel juhindutakse käesoleva seadustiku § 18 sätetest. V peatükk KASSATSIOONIMENETLUS § 40. Kassatsiooni korras edasikaebamise õigus (1) Kui protsessiosaline leiab, et ringkonnakohus on seadust vääralt kohaldanud või oluliselt rikkunud kohtumenetluse seaduse nõudeid, võib ta esitada kohtuotsuse või -määruse peale kassatsioonkaebuse Riigikohtule. (2) Kassatsioonkaebus tuleb esitada ühe kuu jooksul ringkonnakohtu otsuse või määruse avalikult kuulutamisele järgnevast päevast arvates otsuse teinud ringkonnakohtu kaudu. § 41. Nõuded kassatsioonkaebusele (1) Kassatsioonkaebus esitatakse kirjalikult ja selles märgitakse: 1) kohtu nimetus, kellele kaebus on adresseeritud; 2) kaebuse esitanud isiku ees- ja perekonnanimi (juriidilise isiku täpne nimi), tema täpne postiaadress ning seisund protsessis; 3) kohtuotsus või -määrus, mille peale kaevatakse; 4) motiivid, miks kassaator loeb kohtuotsuse või -määruse ebaõigeks, ja viited seadustele, mida ringkonnakohus on rikkunud või vääralt kohaldanud; 5) kassaatori selgelt väljendatud taotlus; 6) menetlusloa andmise taotlus; 7) kaebusele lisatud dokumentide loetelu. (2) Kassatsioonkaebusele lisatakse kautsjoni tasumist tõendav dokument ja nende dokumentide ärakirjad, mille esitamist kassaator vajalikuks peab. (3) Kassatsioonkaebus esitatakse ühes ärakirjadega vastavalt protsessiosaliste arvule ning igale kaebuse ärakirjale lisatakse ka kaebusele lisatud dokumentide ärakirjad. (4) Kassatsioonkaebusele kirjutab alla kassaator või tema esindaja, kes sel juhul lisab kaebusele oma volitusi tõendava dokumendi. § 42. Kassatsioonkaebuse käiguta jätmine ja tagastamine (1) Kui kassatsioonkaebus ei vasta käesoleva seadustiku §-s 41 tähendatud nõuetele või kui on tasumata kautsjon, määrab ringkonnakohus kassaatorile tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kui kassaator on puudused kõrvaldanud, saadab ringkonnakohus kassatsioonkaebuse ühes esimese astme kohtu ja ringkonnakohtu toimikutega viivitamata Riigikohtule. Nõuetekohane kassatsioonkaebus saadetakse samas korras Riigikohtule pärast kassatsioonitähtaja möödumist. (2) Kui kassaator ei ole puudusi kõrvaldanud ja seetõttu ei ole kassatsioonkaebuse läbivaatamine võimalik, samuti kui kassatsioonkaebus on esitatud pärast kassatsioonitähtaja möödumist, tagastab ringkonnakohus kassatsioonkaebuse kassaatorile läbivaatamatult. § 43. Riigikohtu pädevus haldusasjades (1) Riigikohtu pädevusse haldusasjades kuulub: 1) ringkonnakohtu otsuste või määruste peale esitatud kaebuste läbivaatamine kassatsiooni korras; 2) jõustunud kohtulahendite kohta esitatud teistmisavalduste läbivaatamine; 3) kohtuvigade parandamine. (2) Riigikohus vaatab asja läbi üksnes kassatsioonkaebuses toodud piirides. Kui aga Riigikohus tuvastab käesoleva seadustiku §-s 36 tähendatud kohtumenetluse seaduse normide rikkumise, ei ole Riigikohus kaebuse piiridega seotud. § 44. Kassatsioonkaebuse tagastamine Riigikohtust (1) Kui kassatsioonkaebus ei vasta käesoleva seadustiku §-s 41 sätestatud nõuetele, võib Riigikohus enda poolt määratud tähtajaks nõuda kassaatorilt puuduste kõrvaldamist. (2) Kui kassaator ei täida tähtajaks Riigikohtu ettekirjutusi ja kaebuse läbivaatamine esitatud kujul ei ole võimalik, tagastab Riigikohus kassatsioonkaebuse läbivaatamatult. (3) Kui kassatsioonkaebus on tagastatud, ei ole samal kassaatoril enam õigust samas asjas uut kassatsioonkaebust esitada. § 45. Kassatsioonkaebuse saatmine vastaspoolele (1) Pärast kassatsioonkaebuse vastuvõtmist saadab Riigikohus vastaspoolele kassatsioonkaebuse ärakirja koos sellele lisatud dokumentide ärakirjadega. (2) Riigikohus võib vastaspoolelt nõuda määratud ajaks kirjalikku vastust kassatsioonkaebusele. § 46. Menetlusloa andmine (1) Kassatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks peab kassaator taotlema Riigikohtu loakogult menetlusluba. (2) Loakogu moodustamise kord sätestatakse Riigikohtu reglemendiga. (3) Menetlusloa andmise otsustab loakogu protsessiosalisi välja kutsumata kas pärast Riigikohtu poolt nõutud dokumentide saabumist või ilma selleta. (4) Loakogu annab menetlusloa, kui kaebuses vaidlustatakse materiaalõiguse normide kohaldamise õigsust või taotletakse kohtulahendi tühistamist kohtumenetluse seaduse sätete olulise rikkumise tõttu, mis on toonud kaasa või oleks võinud kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Menetlusloa võib anda, kui Riigikohtu lahend on tähtis seaduse ühetaolise kohaldamise seisukohalt. (5) Menetlusluba ei anta, kui loakogu üksmeelselt veendub kaebuse ilmses põhjendamatuses. (6) Loakogu otsus menetlusloa andmise või sellest keeldumise kohta vormistatakse resolutsioonina, milles motiive ei pea märkima. Resolutsioonile kirjutavad alla kõik loakogu liikmed. (7) Kui kassatsiooniks menetlusluba ei anta, saadetakse resolutsiooni ärakiri kassaatorile teadmiseks. Kohtutoimikud tagastatakse vastavatele kohtutele, kaebus ühes resolutsiooniga aga jääb Riigikohtule. § 47. Riigikohtu istungi määramine (1) Kassatsiooniks menetlusloa andmisel määrab Riigikohus kindlaks kohtuistungi aja ja teeb selle teatavaks kassaatorile ja teistele protsessiosalistele, kes võivad kohtuistungist osa võtta. (2) Kui Riigikohus ei pea kassaatori või teiste protsessiosaliste kohtuistungist osavõttu kohustuslikuks, ei takista nende puudumine asja läbivaatamist Riigikohtus. (3) Kui Riigikohus tunnistab kassaatori või mõne teise protsessiosalise kohtuistungist osavõtu kohustuslikuks, teatab ta sellest ja näitab ära võimalikud sanktsioonid kooskõlas käesoleva seadustiku §-ga 72. § 48. Kassatsioonkaebuse läbivaatamise tähtaeg (1) Riigikohtu loakogu otsustab kassatsiooniks menetlusloa andmise kahe nädala jooksul, arvates kassatsioonkaebuse Riigikohtusse saabumisest. (2) Riigikohus vaatab kassatsioonkaebuse läbi ühe kuu jooksul, käesoleva seadustiku §-des 52, 53 ja 55 tähendatud juhtudel aga kolme kuu jooksul, arvates menetlusloa andmisest. § 49. Kassatsioonkaebusest loobumine Kassaatoril on õigus kassatsioonkaebusest loobuda kuni asja läbivaatamise lõpuni Riigikohtu istungil, kui ta on esitanud enne istungi lõppu sellekohase kirjaliku avalduse. Kui teised protsessiosalised ei ole kassatsioonkaebust esitanud, lõpetab Riigikohus määrusega kassatsioonimenetluse. § 50. Asja läbivaatamise ulatus Riigikohus kontrollib kassatsioonkaebuse alusel, kas ringkonnakohus ja esimese astme kohus on järginud kohtumenetluse seaduse sätteid ja õigesti kohaldanud seadust. § 51. Asja läbivaatamise kord Riigikohtus (1) Haldusasja vaatab kassatsiooni korras läbi Riigikohtu halduskohtukolleegium. (2) Käesoleva seadustikuga sätestatud juhtudel vaatab haldusasju läbi Riigikohtu erikogu või üldkogu. § 52. Asja andmine läbivaatamiseks halduskohtukolleegiumi kogu koosseisule (1) Kui asja läbivaatamisel Riigikohtu halduskohtukolleegiumi kolmeliikmelises koosseisus tekivad seaduse kohaldamisel põhimõttelist laadi eriarvamused, antakse asi eesistuja või kohtu liikme nõudmisel lahendada halduskohtukolleegiumi kogu koosseisule. (2) Halduskohtukolleegiumi kogu koosseisule antakse asi lahendada ka juhul, kui asja läbi vaatav kohtukoosseis tahab muuta halduskohtukolleegiumi senist seisukohta seaduse kohaldamisel. (3) Kui asi on olnud lahendamisel kohtuistungil, määratakse uus kohtuistung halduskohtukolleegiumi kogu koosseisu osavõtul, millest teatatakse protsessiosalistele. § 53. Asja andmine erikogule (1) Kui halduskohtukolleegiumi kogu koosseis ei nõustu asja arutamisel Riigikohtu mõne teise kohtukolleegiumi varasema seisukohaga seaduse kohaldamisel, antakse asi määrusega läbivaatamiseks kahe erineval seisukohal oleva kohtukolleegiumi vahelisele erikogule, kuhu kumbki kohtukolleegium valib kaks riigikohtunikku. (2) Kui halduskohtukolleegiumi kogu koosseis ei nõustu asja arutamisel Riigikohtu tsiviil- ja kriminaalkohtukolleegiumi vahelise erikogu varasema seisukohaga seaduse kohaldamisel, antakse asi määrusega läbivaatamiseks kolme kohtukolleegiumi vahelisele erikogule, kuhu iga kohtukolleegium valib kaks riigikohtunikku. (3) Erikogu istungil on eesistujaks Riigikohtu esimees. Asja ettekandja on halduskohtukolleegiumi esimehe määratud halduskohtukolleegiumi liige. (4) Erikogu istungi aeg ja koht tehakse teatavaks kassaatorile ja teistele protsessiosalistele. § 54. Erikogu otsus (1) Erikogu lahendab asja häälteenamusega ja määrusele kirjutavad alla erikogu koosseisu kuulunud riigikohtunikud. (2) Erikogu otsus seaduse kohaldamisel on kohustuslik kõigile kohtukolleegiumidele, kuni seda pole muutnud erikogu ise või Riigikohtu üldkogu. § 55. Asja üleandmine Riigikohtu üldkogule (1) Haldusasi antakse halduskohtukolleegiumi määrusega lahendada Riigikohtu üldkogule, kui: 1) halduskohtukolleegiumi kogu koosseis asub oma enamuses seisukohale, mis erineb senisest Riigikohtu üldkogus omaksvõetud seisukohast seaduse kohaldamisel; 2) asja lahendamine üldkogus on halduskohtukolleegiumi kogu koosseisu enamuse arvates tähtis seaduse ühetaolise kohaldamise seisukohalt. (2) Asja üldkogule üleandmine, samuti üldkogu istungi aeg tehakse teatavaks kassaatorile ja teistele protsessiosalistele. § 56. Üldkogu otsuse kohustuslikkus Riigikohtu üldkogu otsus seaduse kohaldamisel on kohustuslik kõigile kohtukolleegiumidele ja erikogule, kuni üldkogu ei ole oma uue otsusega seda muutnud. § 57. Riigikohtu volitused Riigikohus võib haldusasja kassatsiooni korras läbivaatamisel: 1) jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata; 2) tühistada ringkonnakohtu otsuse ja saata asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus või teisele ringkonnakohtule; 3) tühistada ringkonnakohtu otsuse ja jätta kaebuse või protesti läbi vaatamata või lõpetada asja menetluse; 4) muuta ringkonnakohtu otsust või teha uue otsuse asja uueks arutamiseks saatmata, kui asjas ei ole vaja täiendavalt tõendeid koguda või neile apellatsioonis antud hinnangut muuta. § 58. Riigikohtu istungi kord ja Riigikohtu otsus (1) Riigikohtu lahend kassatsioonkaebuse alusel vormistatakse määrusena. (2) Riigikohtu istungi korraldamisel ja määruse tegemisel kohaldatakse käesoleva seadustikuga reguleerimata küsimustes tsiviilkohtupidamise seadustiku sätteid. VI peatükk JÕUSTUNUD KOHTULAHENDITE UUESTI LÄBIVAATAMINE TEISTMISAVALDUSE ALUSEL § 59. Teistmisavalduse läbivaatamise alused (1) Jõustunud kohtuotsust või -määrust haldusasjas võib uute asjaolude ilmnemisel (teistmisel) uuesti läbi vaadata, kui: 1) on ilmnenud olulised asjaolud, mis ei olnud ega võinud olla kaebajale teada ja mis otseselt mõjutavad asjas tehtud otsust või määrust; 2) kriminaalasjas jõustunud kohtuotsusega on kindlaks tehtud tunnistaja teadvalt vale ütlus, eksperdi teadvalt vale arvamus, teadvalt vale tõlge või dokumendi või asitõendi võltsitus, mis tõid endaga kaasa ebaseadusliku või põhjendamata otsuse tegemise; 3) kriminaalasjas jõustunud kohtuotsusega on kindlaks tehtud protsessiosalise või tema esindaja kuritegu või kohtuniku kuritegu asja läbivaatamisel; 4) otsuse või määruse tegemisel aluseks olnud kohtuotsus või -määrus on tühistatud. (2) Teistmine on lubatud, kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes märgitud asjaolud on mõjutanud kohtuotsuse või -määruse tegemist ühe või teise protsessiosalise kasuks või kahjuks. § 60. Teistmisavalduse esitamise kord ja tähtaeg (1) Avaldus otsuse või määruse teistmiseks uute asjaolude ilmnemisel esitatakse Riigikohtule kirjalikult. (2) Protsessiosalised võivad esitada teistmisavalduse: 1) käesoleva seadustiku § 59 1. lõike punkti 1 alusel — ühe kuu jooksul uue asjaolu teadasaamisest arvates; 2) käesoleva seadustiku § 59 1. lõike punktide 2 ja 3 alusel — kolme kuu jooksul kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumise päevast; 3) käesoleva seadustiku § 59 1. lõike punkti 4 alusel — kolme kuu jooksul kohtuotsuse või -määruse tühistamisest. (3) Teistmisavalduse võib tagastada läbivaatamatult, kui soovitakse kohtulahendi uut läbivaatamist ja selle tegemisest on möödunud vähemalt 10 aastat. § 61. Teistmisavalduse sisu (1) Teistmisavalduses tuleb märkida: 1) kohtu nimetus, kellele avaldus esitatakse; 2) avalduse esitaja ees- ja perekonnanimi ja täpne postiaadress; 3) kohtuotsus või -määrus, mille uuesti läbivaatamist taotletakse; 4) avalduse põhjendus ja selle õiguslik alus; 5) avaldusele lisatud dokumentide loetelu. (2) Avaldusele lisatakse: 1) selle kohtuotsuse või -määruse ärakiri, mille uuesti läbivaatamist taotletakse; 2) vastaspoole jaoks avalduse ärakiri koos sellele lisatud dokumentide ärakirjadega; 3) avaldaja soovil muud algdokumendid või nende ärakirjad. (3) Avaldusele kirjutab alla avaldaja või tema esindaja, kes sel juhul lisab avaldusele oma volitusi tõendava dokumendi. § 62. Menetlusloa taotlemine (1) Jõustunud kohtuotsuse või -määruse uuesti läbivaatamiseks uute asjaolude ilmnemise tõttu peab teistmisavalduse esitaja taotlema menetlusluba, mille andmise otsustab Riigikohtu loakogu käesoleva seadustiku §-s 46 sätestatud korras. (2) Kui menetlusluba ei anta, tagastatakse teistmisavaldus läbivaatamatult ühes loakogu resolutsiooniga. § 63. Teistmisavalduse läbivaatamise ettevalmistamine (1) Kui avalduses on puudusi, võib Riigikohus anda avalduse esitajale tähtaja nende kõrvaldamiseks või oluliste puuduste korral, mida kõrvaldada ei saa, tagastada avalduse läbivaatamatult. (2) Teistmisavalduse lahendamiseks nõuab Riigikohus alama astme kohtult vajalikud kohtutoimikud, saadab vastaspoolele avalduse ärakirja teadmiseks ja vajadusel nõuab vastaspoolelt kirjalikku seisukohta. § 64. Teistmisavalduse lahendamine (1) Teistmisavalduse lahendab Riigikohus kooskõlas käesoleva seadustiku §-dega 44—58. Protsessiosalistele teatatakse avalduse läbivaatamise aeg, kuid nende mitteilmumine ei takista asja läbivaatamist. (2) Teistmisavalduse põhjendatuse korral tühistab Riigikohus alama astme kohtu otsuse või määruse ja saadab asja uueks läbivaatamiseks samale kohtule, kus kohtulahend tehti. Kui asjaolud on selged ja asjas ei ole vaja täiendavalt tõendeid koguda või neile hinnangut anda, võib Riigikohus alama astme kohtulahendit muuta või teha uue otsuse. (3) Protsessiosalistele, kes kohtuistungil ei viibinud, saadetakse Riigikohtu otsuse või määruse ärakiri teadmiseks. (4) Kui Riigikohus jätab teistmisavalduse rahuldamata, võib ta panna avalduse esitajale kohustuse hüvitada vastaspoolele seoses avalduse läbivaatamisega kantud kulutused. VII peatükk KOHTUVIGADE PARANDAMINE § 65. Avalduse esitamise alused Protsessiosaline võib taotleda haldusasjas jõustunud kohtuotsuses kohtuvea parandamist, kui: 1) halduskohus on kohtuotsuse aluseks olevat seadust vääralt kohaldanud; 2) halduskohus on rikkunud käesoleva seadustiku §-s 36 tähendatud kohtumenetluse seaduse norme või oluliselt rikkunud muid kohtumenetluse seaduse norme ja see rikkumine on toonud kaasa või oleks võinud kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. § 66. Menetlusloa taotlemine ja andmine (1) Kohtuvea parandamiseks tuleb taotleda menetlusluba ja tasuda käesoleva seadustiku §-s 68 ettenähtud kautsjon. (2) Menetlusluba antakse käesoleva seadustiku §-s 46 sätestatud alustel ja korras. (3) Kohtuvea parandamise avalduse võib tagastada läbivaatamatult, kui kohtulahendi tegemisest on möödunud vähemalt 10 aastat. Seda sätet ei kohaldata, kui kohtulahend on tehtud isiku suhtes, keda asja arutamisele ei kutsutud. § 67. Avalduse läbivaatamine Kohtuvigade parandamise avaldus vaadatakse Riigikohtus läbi käesoleva seadustiku §-dega 59—64 sätestatud korras. VIII peatükk LÕPPSÄTTED § 68. Riigilõiv, kautsjon ja kaebuse läbivaatamisega seotud kulud (1) Käesoleva seadustiku alusel kaebuse halduskohtusse esitamisel, samuti apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse vastavalt riigilõivuseadusele riigilõiv. Erikaebuse esitamisel riigilõivu ei võeta. (2) Kohus võib kaebuse esitaja riigilõivu tasumisest osaliselt või täielikult vabastada, kui ta leiab, et kaebaja ei ole maksujõuetuse tõttu suuteline seda tasuma. (3) Kassatsioonkaebuse, samuti kohtuvea parandamise avalduse esitamisel tasutakse kautsjon Riigikohtu deposiitarvele sel ajal kehtiva poole miinimumpalga suuruses. Kui kassatsioonkaebus või avaldus rahuldatakse osaliselt või täielikult, kautsjon tagastatakse, kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel läheb kautsjon riigieelarve tuludesse. (4) Tunnistajale, eksperdile ja tõlgile, keda on kaebuse või protesti läbivaatamisega seoses kohtusse kutsutud, hüvitatakse tema poolt kantud kulutused Vabariigi Valitsuse määrusega sätestatud korras. Protsessiosaline, kes taotleb tunnistaja või eksperdi kohtusse kutsumist, tasub need summad ette Vabariigi Valitsuse määrusega sätestatud suuruses ja korras. § 69. Kohtukulude jagamine (1) Kui kohus kaebuse rahuldab, mõistab ta kaebuse esitaja palvel vastavalt täidesaatva riigivõimu organilt, kohalikult omavalitsuselt või vähemusrahvuste kultuuriautonoomia asutuselt kaebaja kasuks kõik tema poolt kantud kohtukulud, sealhulgas riigilõiv ja tasu õigusabi eest. Lisaks sellele võib kohus panna nimetatud organile või asutusele kohustuse hüvitada füüsilisele isikule, kelle kaebus rahuldati, tema kaotatud palga seoses kohtuistungitest osavõtuga oma kohtuasjas. (2) Kui kaebuse esitaja oli riigilõivu või õigusabi eest tasumisest vabastatud, mõistab kohus kaebuse rahuldamise korral vastavalt täidesaatva riigivõimu organilt, kohalikult omavalitsuselt või vähemusrahvuste kultuuriautonoomia asutuselt tasumisele kuulunud riigilõivu riigituludesse ja advokaadikulud vastava advokaadibüroo kasuks. (3) Halduslepingust tuleneva või muu avalik-õigusliku vaidluse lahendamisel mõistab kohus protsessiosalisele, kelle kasuks kohtuotsus tehti, teiselt protsessiosaliselt kõik kantud kohtukulud proportsionaalselt avalduse rahuldamisega. § 70. Tasuta õigusabi andmine Kohtul on õigus füüsilise isiku maksujõuetusest lähtudes vabastada ta täielikult või osaliselt õigusabi eest tasumisest ja kanda advokaadikulud riigi arvele. Sellekohane määrus saadetakse täitmiseks advokaadibüroole ja justiitsministeeriumile. Advokaadibüroole riigi arvelt väljamakstavate summade määrad kehtestatakse seadusega. § 71. Tunnistaja vastutus (1) Kui kohtusse kutsutud tunnistaja kohtu kutse peale ei ilmu, võib kohus määrata talle kuni kahe päevapalga suuruse rahatrahvi. Kui tunnistaja ei ilmu kohtu teistkordse kutse peale, võib kohus suurendada rahatrahvi summat kuni 20 päevapalgani ja rakendada tunnistaja sundtoomist politsei kaudu, kui tunnistaja asub kohtuga samas asulas. (2) Päevapalk arvutatakse rahatrahvi määramise ajal kehtiva miinimumpalga jagamisel 30-ga. § 72. Protsessiosaliste ja kohtusaalis viibijate vastutus (1) Kui kohus on tunnistanud protsessiosalise kohtusse ilmumise kohustuslikuks ja viimane ei ilmunud kohtusse mõjuva põhjuseta, mis tingis asja arutamise edasilükkamise, võib kohus määrata talle kuni viie päevapalga suuruse rahatrahvi. (2) Kui ametiisik on jätnud täitmata talle kohtu poolt käesoleva seadustiku § 9 4. lõike alusel pandud kohustuse, võib kohus määrata talle kuni viie päevapalga suuruse rahatrahvi. (3) Kui kohtuistungi ajal mõni kohtusaalis viibijatest ei allu eesistuja korraldustele, segab kohtuistungi käiku, avaldab ilmset lugupidamatust kohtu või kohtuniku vastu, võib kohus määrata süüdlasele kuni 10 päevapalga suuruse rahatrahvi ja eemaldada ta kohtusaalist. (4) Päevapalga suurus määratakse kindlaks käesoleva seadustiku § 71 2. lõikes sätestatud korras. (5) Kohtuotsuse ettekirjutuse (§ 20 2. lõige) mittetäitmisel võib halduskohus määrata süüdiolevale asutusele või ametiisikule rahatrahvi kuni 1000 krooni, korduval mittetäitmisel aga kuni 5000 krooni. § 73. Kohtuotsuse täitmisele pööramine rahatrahvi sissenõudmiseks ja rahatrahvi sundtäitmine (1) Kohtuotsus rahatrahvi määramise kohta kuulub täitmisele selle tegemise hetkest. (2) Tunnistaja, protsessiosaline või kohtusaalis viibiv isik peab rahatrahvi tasuma hiljemalt 15 päeva jooksul talle kohtuotsuse kätteandmise päevast arvates, selle otsuse vaidlustamise korral aga 15 päeva jooksul arvates päevast, mil talle teatati kaebuse rahuldamata jätmisest. (3) Rahatrahvi tasumise kohta esitab tunnistaja, protsessiosaline või kohtusaalis viibiv isik rahatrahvi määranud kohtunikule tasumist tõendava dokumendi. (4) Kui tunnistaja, protsessiosaline või kohtusaalis viibiv isik ei tasu rahatrahvi kehtestatud tähtajaks, saadab kohus trahvisumma sissenõudmise otsuse sundkorras täitmisele täitemenetluse seaduses ettenähtud korras. IX peatükk RAKENDUSLIKUD SÄTTED § 74. Seadustiku jõustumine Käesolev seadustik jõustub üheaegselt tsiviilkohtupidamise seadustiku ning apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku jõustumisega. § 75. Seadustiku rakendamine (1) Käesolevat seadustikku kohaldatakse ka enne selle jõustumist tekkinud haldusvaidlustele, mida ei ole kohtus läbi vaadatud. (2) Kui kohus on käesoleva seadustiku järgi lahendatavas haldusasjas teinud otsuse ja selle peale edasikaebamise tähtaeg ei ole käesoleva seadustiku jõustumise ajaks möödunud, kuulub kohtuasi apellatsioonkaebuse esitamisel läbivaatamisele käesoleva seadustikuga sätestatud korras ringkonnakohtus. (3) Kui käesoleva seadustiku järgi lahendatavas haldusasjas tehtud kohtuotsuse peale on esitatud kassatsioonkaebus ja see on seadustiku jõustumise ajaks Ülemkohtus läbi vaatamata, antakse kohtuasi üle vastavale ringkonnakohtule läbivaatamiseks apellatsiooni korras. Riigikogu esimees Ü. NUGIS Õiend Akti metaandmetesse lisatud avaldamise andmed, lisatud väljakuulutamise märge, parandatud vorming.