Vabariigi Valitsus — "Eesti Vabariigi Riikliku Veeameti põhimääruse" kinnitamise kohta — RT, 1990, 1, 24

Eesti Vabariigi Valitsus määrab: Kinnitada juurdelisatud "Eesti Vabariigi Riikliku Veeameti põhimäärus". Eesti Vabariigi Valitsuse esimees E. SAVISAAR Eesti Vabariigi riigiminister R. VARE Tallinn Toompea, 26. juunil 1990. Nr 134. Kinnitatud Eesti Vabariigi Valitsuse 26. juuni 1990. a. määrusega nr. 134 Eesti Vabariigi Riikliku Veeameti põhimäärus I. Üldsätted 1. Eesti Vabariikliku Veeameti (edaspidi Veeamet) on Eesti Vabariigi Valitsusele alluv riigivalitsusorgan, kes teostab valitsuse keskkonnaministri valitsemisalas. 2. Veeamet juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, Eesti Vabariigi Valitsuse otsustest ja käesolevast põhimäärusest. 3. Veeamet täidab oma ülesandeid vahetult või koostöös kohaliku omavalitsuse täitevorganite ning teiste vee kasutamise ja kaitsega tegelevate ametkondadega. 4. Veeamet on juriidiline isik. Tal on Eesti Vabariigi riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat, rekvisiidid ning sümboolika. II. Veeameti põhiülesanded 5. Veeameti põhiülesanded on: 1) vee kasutamise ja kaitse alase tegevuse riiklik juhtimine vabariigis, vastava poliitika väljatöötamine ning ellurakendamine; 2) veeseadusandluse täitmise riikliku kontrolli teostamine; 3) vee kasutamise ja kaitsealaste seaduste ja teiste normatiivaktide projektide väljatöötamine; 4) vee kasutamise arvestuse ja veekatastri pidamise korraldamine; 5) ühtse teadus- ja tehnikapoliitika väljatöötamine ja teostamine vee ratsionaalse kasutamise ja kaitse valdkonnas, veemajandusalase teadusliku uurimistöö koordineerimine; 6) koostöö arendamine NSV Liidu ja liiduvabariikide ning välisriikide vastavate organisatsioonidega Läänemere, Peipsi-Pihkva järve ja teiste piiriveekogude, samuti ühises kasutuses olevate veekogude kaitsmisel reostamise eest ning kontroll sellealasete kokkulepete täitmise üle; 7) põhjaveevarude riikliku arvestuse pidamine; 8) põhjavee uuringute riiklike tellimuste andmine ja lõpetatud tööde riiklik vastuvõtt; 9) põhjaveevarude kinnitamiseks esitamine Eesti Maavarade Komisjonile; 10) mere-, pinna-, põhja- ja mineraalveeressursside mahu ja seisundi jälgimine ning reostusallikate monitooringu (seire) korraldamine; 11) ühtse veemajandusliku andmebaasi moodustamine, andmete töötlemine ja avalikustamine; 12) vee kasutamise ja kaitse riiklike arengukavade koostamise korraldamine; 13) veemajanduslike programmide ja abinõude täitmise tulemuslikkuse analüüs; 14) vee kasutamise ja kaitse alase riikliku ekspertiisi korraldamine; 15) veemajanduses sihtkapitali vahendite kasutamise planeerimine vastavalt selle põhimäärusele; 16) linna- ja maakonnavalitsuse taotluste alusel ettepanekute valjatöötamine veemajanduse sihtkapitaliste või muudest tsentraliseeritud finantseerimisallikatest veemajanduse arendamiseks vahendite eraldamise kohta; 17) mitme administratiivüksuse piires asuvatest ühiskasutuses olevatest veeobjektidest vee kasutamise kvootide kehtestamine linnadele ja maakondadele; 18) linna- ja maakonnavalitsuste looduskaitsetalituste vee kasutamise ja kaitsega seotud tegevuse suunamine ja metoodiline juhendamine; 19) riiklike veekaitsealade moodustamine, nende tegevuse suunamine ja metoodiline juhendamine; 20) vee seisukorda mõjutavate avariide või loodusõnnetuste tõkestamine ja tagajärgede likvideerimise korraldamine koos kohalike organitega; 21) vee kasutamise ja kaitse alase informatsiooni levitamine ajakirjanduses, raadios ja televisioonis. III. Veeameti õigused 6. Veeametil on õigus: 1) anda oma pädevuse piires käskkirju, juhendeid ja teisi normatiivakte vee kasutamise ja kaitse korraldamise kohta Eestis; 2) kontrollida vee kasutamise ja kaitse alase seadusandluse täitmist kõigi Eesti Vabariigi territooriumil asuvate veekasutajate poolt; 3) vee kasutamise ja kaitse alase seadusandluse täitmise kontrollimiseks takistamatult käia ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides ning kehtestatud korras riigikaitse- ja eriobjektidel; 4) tunnistada kehtetuks veekasutajatele antud veekasutusload juhul, kui need on vastuolus veeseadusandlusega või kui veetarbijad rikuvad pidevalt vee kasutamise ja kaitse eeskirju; 5) peatada või piirata tegevust, mille puhul rikutakse vee kasutamise ja kaitse alast seadusandlust; 6) saada ametiisikutelt ja kodanikelt vee kasutamise ja kaitse seisukorra väljaselgitamiseks ning riiklikus kontrollis vajalikke andmeid, sealhulgas laboratoorsete analüüside tulemusi; 7) rakendada seadusandlusega kehtestatud korras sanktsioone süüdlaste vastu, kes on tekitanud kahju veeobjektidele; 8) pidada läbirääkimisi ja sõlmida lepinguid ja kokkuleppeid Eesti Vabariigi, NSV Liidu ja liiduvabariikide ning välisriikide juriidiliste isikute ja üksikisikutega. IV. Juhtimine 7. Veeametit juhib peadirektor, kelle nimetab ametisse Eesti Vabariigi Valitsuse esimees Eesti Vabariigi keskkonnaministri ettepanekul. 8. Veeameti peadirektor vastutab isiklikult ametile pandud ülesannete ja kohustuste täitmise eest, määrab asetäitja ja struktuuriüksuste juhtide õigused ning vastutuse ameti tegevusalade juhtimise eest. 9. Veeameti peadirektor kinnitab ameti aparaadi struktuuri, töötajate koosseisu ja palgamäärad Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kindlaks määratud töötasustamisfondi piires ning lähtudes ametipalkade skeemist. 10. Veeameti peadirektoril on õigus esitada ettepanekuid dokumentide ja otsuste tühistamise kohta, mis on vastuolus kehtiva veeseadusandlusega. 11. Veeametipeadirektoril on õigus moodustada kehtestatud korras struktuuriüksusi, samuti ajutisi töö- ja teaduskollektiive Veeameti ees seisvate ülesannete lahendamiseks. Peadirektor kinnitab ameti struktuuriüksuste põhimäärused. 12. Konsultatiivorganiga moodustatakse Veeameti juurde ühiskondlikul alusel töötav Eesti Veemajandusnõukogu. V. Reorganiseerimine ja tegevuse lõpetamine 13. Veeamet reorganiseeritakse või selle tegevus lõpetatakse Eesti Vabariigi Valitsuse otsusega. 14. Veeameti aparaadi ülalpidamiskulud kaetakse Eesti Vabariigi riigieelarvest. Nende kulude iga-aastase piirsumma kinnitab Eesti Vabariigi Valitsus.