Ülemnõukogu — Eesti Vabariigi Riigikontrolli seadus

Avaldatud ÜVT 1990, 19, 288 - 22.06.1990 I peatükk

Üldsätted

Paragrahv 1. Eesti Vabariigi Riigikontrolli (edaspidi Riigikontroll) on oma tegevuses iseseisev, Eesti Vabariigi seadustele alluv majanduskontrolli teostav riigiorgan, kes kontrollib riigi raha ja materiaalsete väärtuste kasutamise seaduslikkust ja otstarbekust ning riigi vara säilimist.

Paragrahv 2. Riigikontroll koosneb Eesti Vabariigi riigikontrolörist (edaspidi riigikontrolör) ja tema asetäitjast ning osakondadest ja kantseleist.

Paragrahv 3. Riigikontroll asub Tallinnas. Riigikontrolör võib määrata osale Riigikontrolli töötajatest alatisi töökohti ka teistesse linnadesse ja alevitesse või suunata neid vajaduse korral pidevale tööle riigiettevõtete, -asutuste või riiklike organisatsioonide juurde, kes eraldavad kontrollimiseks ning revideerimiseks vajalikud ruumid ja sidevahendid.

Paragrahv 4. Riigikontrollil on oma eelarve, mille kinnitab Eesti Vabariigi Ülemnõukogu riigikontrolöri esildisel osana Eesti Vabariigi eelarvest.

Riigikontroll on juriidiline isik, kellel on Eesti Vabariigi riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat.

Paragrahv 5. Riigikontrollil on õigus teha ettepanekuid Eesti Vabariigi seaduste, Eesti Vabariigi Valitsuse määruste ning muude normatiivaktide väljatöötamiseks, muutmiseks ja täiendamiseks.

Paragrahv 6. Riigikontroll tegutseb käesoleva seaduse ja teiste Eesti Vabariigis kehtivate seaduste alusel ning juhindub kontrollimisel nendest Eesti Vabariigi normatiivaktidest, mis reguleerivad kontrollitavate ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide finantsmajandustegevust.

II peatükk

Riigikontrolli ülesanded

Paragrahv 7. Riigikontroll kontrollib

1) Eesti Vabariigi Riigikantselei, ministeeriumide, riiklike ametite, inspektsioonide ning teiste riiklike organite, organisatsioonide ja asutuste eelarve täitmist, tehingute majanduslikku otstarbekust, nende valduses olevate riigi raha ja materiaalsete väärtuste säilimist ning revideerib nende finantsmajanduslike operatsioonide seaduslikkust ning raamatupidamisarvestuse ja -aruandluse õigsust;

2) riigiettevõtete finantsmajandustegevuse eesmärgipärasust ja efektiivsust. Kui Riigikontroll peab vajalikuks, siis revideerib ta ka riigiettevõtete finantsmajandustegevuse seaduslikkust, raamatupidamisarvestuse ja -aruandluse õigsust ning nende valduses olevate riigi raha ja materiaalsete väärtuste säilimist;

3) riiklikul omandil rajanevate rahva- ja rendiettevõtete tegevust nende asutamis- või rendilepingus ettenähtud ulatuses ning korras;

4) riiklike subsiidiumide kasutamise sihipärasust ja otstarbekust. Seaduses ettenähtud juhtudel ja korras revideerib ta riiklike fondide ja sihtkapitalide finantsmajandustegevust;

5) nende aktsiaseltside finantsmajandustegevust, kus riigil temale kuuluvate aktsiate alusel on üle poole aktsiatega määratud häältest;

6) seaduses ettenähtud juhtudel, ulatuses ja korras riigi vara kasutamist kohaliku omavalitsuse organites;

7) riigieelarvest saadud laenude kasutamist, samuti nende ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide majanduslikku olukorda, kelle laenude tagastamist või lepinguliste kohustuste täitmist garanteerib riik;

8) riigi valduses või kasutuses oleva riigile mittekuuluva vara säilimist.

Riigikontrolli pädevusse ei kuulu Eesti Vabariigi Ülemnõukogu, Eesti Vabariigi Valitsuse ja Eesti Panga tegevuse kontrollimine.

Paragrahv 8. Riigikontroll abistab ja juhendab metoodiliselt riigivalitsemis- ja kohaliku omavalitsuse organeid, riigiettevõtteid, -asutusi ning riiklikke organisatsioone siserevisjoni korraldamisel.

Paragrahv 9. Riigikontroll esitab igal aastal Eesti Vabariigi Ülemnõukogule oma seisukoha riigi ressursside kasutamise ja vara säilimise kohta möödunud eelarveaastal ning oma arvamuse riigieelarve täitmise aruande kohta.

III peatükk

Riigikontrolli organid ja nende pädevus

1. Riigikontrolör

Paragrahv 10. Riigikontrolli juhib riigikontrolör. Riigikontrolöri nimetab ametisse ja vabastab ametist Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi esildisel.

Riigikontrolöril peab olema majandusalane või juriidiline kõrgharidus; ta peab hästi tundma riigihalduse ja majanduse juhtimise põhiküsimusi ning omama juhtimistöö kogemusi riigiorganites.

Riigikontrolöri volituste tähtaeg on seitse aastat.

Riigikontrolör võib oma ametikohal töötada kuni 65-aastaseks saamiseni.

Paragrahv 11. Riigikontrolöri ülesanded on

1) Riigikontrolli tegevuse üldjuhtimine, seaduslikkuse tagamine kontrollimisel ja Riigikontrolli esindamine;

2) Riigikontrolli organisatsioonilise struktuuri määramine;

3) Riigikontrolli arengukavade väljatöötamine, kontrollimise ja revideerimise tänapäevaste vormide ning meetodite juurutamine;

4) Riigikontrolli nõukogu töö tagamine ja tema istungite juhatamine.

Paragrahv 12. Oma ülesannete täitmiseks riigikontrolör

1) määrab kindlaks Riigikontrolli osakondade arvu ja nende tegevusvaldkonna, kinnitab osakondade ning kantselei struktuuri ja koosseisu, samuti kontrolöride ning revidentide alatised töökohad väljaspool Riigikontrolli asukohta;

2) kuulutab välja konkursse peakontrolöride, osakondade allüksuste juhatajate, kantselei juhataja, kontrolöride ja revidentide ametikohtade täitmiseks ning kinnitab nende kvalifikatsiooninõuded; võtab kehtestatud korras tööle ja vabastab töölt Riigikontrolli töötajaid ning määrab nende ametipalgad;

3) kinnitab Riigikontrolli töökorras, osakondade ning kantselei põhimäärused ja töö sisekorra eeskirjad;

4) kinnitab Riigikontrolli tööplaanid;

5) kontrollib peakontrolöride otsuste seaduslikkust ning lahendab peakontrolöride otsuste ja tegevuse kohta esitatud kaebusi;

6) informeerib Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja tema organeid Riigikontrolli tegevusest;

7) tagab Riigikontrolli eelarve projekti, tööaruande ja finantsaruande õigeaegse koostamise ning esitamise Eesti Vabariigi Ülemnõukogule.

Paragrahv 13. Riigikontrolör võib Eesti Vabariigi Valitsuse istungitest osa võtta ning tal on sõnaõigus.

Paragrahv 14. Riigikontrolör võtab vastu otsuseid, mille peale võib seaduses ettenähtud korras kaevata kohtusse. Riigikontrolli töö korraldamise küsimustes annab riigikontrolör käskkirju.

Paragrahv 15. Riigikontrolöri äraolekul asendab teda riigikontrolöri asetäitja.

2. Riigikontrolöri asetäitja

Paragrahv 16. Riigikontrolöri asetäitja nimetab ametisse ja vabastab ametist Eesti Vabariigi Ülemnõukogu riigikontrolöri esildisel. Riigikontrolöri asetäitja kvalifikatsiooni, volituste ja ametisoleku tähtaja suhtes kehtivad käesoleva seaduse paragrahvis 10 nimetatud nõuded.

Paragrahv 17. Riigikontrolöri asetäitja

1) loob vajalikud tingimused Riigikontrolli töötajate tegevuseks;

2) korraldab konkursse ametikohtade täitmiseks ja töötajate täienduskoolitust ja andmetöötlust;

3) analüüsib kontrolli- ja revideerimistööd, teeb riigikontrolörile ettepanekuid töö tõhustamiseks;

4) koostab Riigikontrolli eelarve, kontrollimis- ja revideerimisplaanide ning tööaruannete projektid;

5) korraldab koostööd Eesti Vabariigi ministeeriumide, riiklike ametite, inspektsioonide ning teiste riikliku ja ühiskondliku kontrolli organitega.

Paragrahv 18. Riigikontrolöri asetäitja äraolekul asendab teda riigikontrolöri poolt määratud peakontrolör.

3. Riigikontrolli osakonnad ja kantselei

Paragrahv 19. Riigikontrolli osakonnad võivad jaguneda tegevusalade ning kontrolliobjektide järgi allüksusteks. Osakonda juhib peakontrolör, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist Eesti Vabariigi Ülemnõukogu riigikontrolöri esildisel. Peakontrolöril peab olema osakonna tööle vastav kõrgharidus.

Paragrahv 20. Osakonnad viivad läbi kontrollimisi ja revideerimisi.Peakontrolör võtab kontrollimiste ja revideerimiste kohta vastu otsuseid, mille peale võib kaevata riigikontrolörile. Vajaduse korral võivad peakontrolörid vastu võtta ühiseid otsuseid.

Paragrahv 21. Kantselei ülesanne on Riigikontrolli asjaajamine, tema majanduslik ja tehniline teenindamine. Kantseleid juhib juhataja.

Paragrahv 22. Riigikontrolli osakondade ja kantselei ülesanded määratakse kindlaks nende põhimäärustega.

4. Riigikontrolli nõukogu

Paragrahv 23. Riigikontrolli nõukogusse kuuluvad riigikontrolör,tema asetäitja ja peakontrolörid.

Paragrahv 24. Riigikontrolli nõukogu on nõuandev organ, kes

1) vaatab läbi Riigikontrolli organisatsioonilise struktuuri, osakondade tööjaotuse ja koosseisu, eelarvete, tööplaanide ning tööaruannete projektid;

2) kuulab ära kontrollimiste ja revideerimiste kokkuvõtted;

3) arutab muid riigikontrolöri poolt tõstatatud küsimusi.

Paragrahv 25. Riigikontrolli nõukogu kutsub kokku riigikontrolör.

Nõukogu istungit juhatab riigikontrolör. Kui riigikontrolör ja tema asetäitja ei saa nõukogu tööst osa võtta, juhatab istungit nõukogu vanim liige.

Nõukogu tööst kutsutakse vajaduse korral sõnaõigusega osa võtma Eesti Vabariigi Valitsuse ja teiste riigivalitsemisorganite esindajaid, ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide juhte ning spetsialiste.

Paragrahv 26. Riigikontrolli nõukogu otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega nõukogu liikmete koosseisust.

IV peatükk

Riigikontrolli töö korraldamine

Paragrahv 27. Riigikontroll tegutseb aastaplaani alusel. Plaanivälised kontrollimised ja revideerimised määrab riigikontrolör.

Paragrahv 28. Riigikontroll viib läbi kontrollimisi ja revideerimisi. Kontrollimise eesmärk on kontrollitava finantsmajandustegevuse üksikute aspektide analüüs, eelkõige tema tegevuse efektiivsuse, eesmärgipärasuse ja otstarbekuse hindamine.

Revideerimise eesmärk on kontrollitava finantsmajandustegevuse seaduslikkuse, raha ja materiaalsete väärtuste säilimise, raamatupidamisarvestuse ja -aruandluse õigsuse kontrollimine. Revideerimisel kontrollitakse algdokumente, raamatupidamisarvestust ja -aruandlust.

Paragrahv 29. Kontrollimised ja revideerimised toimuvad üldjuhul kontrollitavate ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide asukohas, kusjuures nende läbiviimise aja, viisi ning ulatuse määrab Riigikontroll oma äranägemisel.

Paragrahv 30. Kontrollimisi ja revideerimisi korraldatakse nii, et võimalikult vähe häirida kontrollitavate tegevust. Riigikontrolli töötajad ei tohi sekkuda ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide jooksvasse töösse, avalikustada oma seisukohti ning anda hinnanguid lõpuni kontrollimata asjaolude kohta.

Paragrahv 31. Ettevõtted, asutused ja organisatsioonid on kohustatud looma Riigikontrolli kontrolöridele ja revidentidele ning kaasatud spetsialistidele tööks vajalikud tingimused.

Paragrahv 32. Riigikontrolli kontrolöridel ja revidentidel on oma ülesannete täitmisel õigus

1) nõuda majandus- ja finantstegevust kajastavate algdokumentide, arvestusregistrite, bilansside ja aruannete, eelarvete, lepingute, käskkirjade, korralduste ning muude õigusaktide, asjaomase kirjavahetuse ja asjaajamisdokumentide esitamist;

2) takistamatult pääseda ladudesse, hoidlatesse, tootmishoonetesse ja muudesse ruumidesse ning objektidele materiaalsete väärtuste olemi väljaselgitamiseks ning kontrollida sularaha ja väärtpaberite olemit;

3) saada ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide juhtidelt ning teistelt töötajatelt suulisi ja kirjalikke seletusi ning õiendeid küsimuste kohta, mis on seotud kontrollimise või revideerimisega;

4) kehtestatud korras võtta välja dokumente nende lisamiseks revideerimisaktile, kinni pitseerida toimikuid ning raha ja materiaalsete väärtuste hoiukohti, saada dokumentidest ärakirju;

5) saada seadusega ettenähtud juhtudel ja korras Eesti Panga asutustelt, krediidi- ning kommertspankadelt, teistelt ettevõtetelt, asutustelt ja organisatsioonidelt andmeid, õiendeid ning dokumentide ärakirju rahaliste ja muude operatsioonide kohta;

6) teha asjaosalistele ettepanekuid kontrollimise või revideerimise käigus ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks ning finantsmajandustegevuse täiustamiseks.

Paragrahv 33. Riigikontrolli taotlusel abistavad Eesti Vabariigi Valitsus, ministeeriumid, riiklikud ametid ja inspektsioonid ning maakondade ja vabariiklike linnade valitsused oma võimaluste piires Riigikontrolli töötajaid kontrollimiseks ja revideerimiseks vajalike andmete saamisel.

Paragrahv 34. Riigiettevõtete, -asutuste ja riiklike organisatsioonide kassa- ja arvepidamist ning finantsaruandlust käsitlevate Eesti Vabariigi Valitsuse, ministeeriumide, riiklike ametite, inspektsioonide ja Eesti Panga normatiivaktide projektid kuuluvad kooskõlastamisele Riigikontrolliga.

Eesti Vabariigi ministeeriumid, riiklikud ametid ja inspektsioonid informeerivad Riigikontrolli kõigist vastuvõetud normatiivaktidest, mis reguleerivad raha ja materiaalsete väärtuste arvestust, jaotamist ja kasutamist.

Paragrahv 35. Riigikontroll võib kontrollimistel ja revideerimistel kasutada teiste ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide spetsialiste, tasudes neile vastavalt kehtestatud korrale.

Paragrahv 36. Riigikontrollil on õigus tõstatada küsimus nende ametiisikute vastutusele võtmisest, kes ei kindlusta kontrolöridele ja revidentidele vajalikke töötingimusi ega täida muid käesoleva seaduse nõudeid või esitavad neile dokumente sellisel kujul, et nende põhjal pole võimalik kontrollimist või revideerimist läbi viia.

Paragrahv 37. Töötajad, kelle tegevust kontrollimine või revideerimine puudutab, on kohustatud viibima tema vastutusel olevate materiaalsete väärtuste inventeerimise ja kontrollmõõtmiste juures ning tutvuma kontrollimisel või revideerimisel koostatud esmas- ja koondaktide selle osaga, mis käsitleb tema tegevust, ning dokumentide ja aruannetega, mille alusel kontrollija on teinud järeldused tema tegevuses fikseeritud puuduste, eeskirjade rikkumiste ning kuritarvituste kohta, ning tal on õigus esitada seletuskirju ja lisadokumente, mis lisatakse kontrollimismaterjalidele.

Paragrahv 38. Kontrollimise ja revideerimise kohta koostatakse akt, mille õigsuse eest vastutab aktile allkirja andnud kontrolör või revident.

Paragrahv 39. Kontrollimise ja revideerimise tulemused tehakse teatavaks vastava ettevõtte, asutuse või organisatsiooni juhile, riigieelarve tulude või kulude kujunemist oluliselt mõjutavad asjaolud ka Eesti Vabariigi rahandusministrile.

Riigile tekitatud kahjust ning seaduserikkumistest teatab Riigikontroll pädevale kõrgemalseisvale organile. Riigikontroll jälgib kahju tekkepõhjuste väljaselgitamist ning kahju hüvitamist. Kuriteo tunnuseid sisaldava seaduserikkumise avastamisel esitab ta vastavad materjalid uurimisorganile.

Tarvitusele võetud abinõudest informeeritakse Riigikontrolli ühe kuu jooksul.

Paragrahv 40. Riigikontrolli töötajad ja kaasatud spetsialistid võivad neile kontrollimiste ning revideerimiste käigus teatavaks saanud andmeid kasutada vaid Riigikontrolli tööülesannete täitmise huvides.

Riigikontroll hoiab kontrollimiste ja revideerimiste käigus teatavaks saanud riiklikke, tootmis- ja ärisaladusi ning tagab kodanike konstitutsioonilised õigused.

Paragrahv 41. Riigikontrolli töötajad kannavad oma ametikohustuste täitmisel vastutust seaduses ettenähtud korras.

Paragrahv 42. Riigikontrolli juhtivtöötajate, kontrolöride ja revidentide kohta kehtivad kõik riigiteenistujate töösuhete ja ettevõtluses osalemise piirangud, samuti ei või nad olla rahvasaadikud.

Paragrahv 43. Riigikontroll võib kokkuleppel kohaliku omavalitsuse organitega volitada viimaseid kontrollima ja revideerima nende ettevõtete ja organisatsioonide finants-majandustegevust, mis on riigi ja omavalitsuse ühises omanduses.

Paragrahv 44. Riigikontroll võib kokkuleppel teiste riikide kontrolliorganitega, samuti rahvusvaheliste kontrolliorganisatsioonidega üksteisele üle anda või endale võtta kontrolli- ja revideerimisülesandeid.

V peatükk

Riigikontrolli aruandlus ja tegevuse kontrollimine

Paragrahv 45. Riigikontroll koostab igal aastal tööaruande, esitab selle Eesti Vabariigi Ülemnõukogule ja avaldab üldsusele teadmiseks.

Paragrahv 46. Riigikontroll informeerib Eesti Vabariigi Ülemnõukogu tema ülesandel ja Eesti Vabariigi Valitsust tema ettepanekul läbiviidud kontrollimiste ja revideerimiste tulemustest, samuti muudest kontrolli tulemustest, millel on üldine tähtsus või mis nõuavad kiiret abinõude rakendamist.

Paragrahv 47. Riigikontroll on aruandekohustuslik Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ees ning Ülemnõukogu kontrollib tema tegevust oma komisjonide kaudu. Riigikontrolli finants-majanduslikku tegevust revideerib Eesti Vabariigi Ülemnõukogu poolt määratav revident.

Paragrahv 48. Riigikontrolli tegevuse lõpetab Eesti Vabariigi Ülemnõukogu.

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees A. Rüütel

Tallinn, 6.juunil 1990.