Vabariigi Valitsus — Üksikisikute välisriikides õppimise ja töötamise kohta

Avaldatud ÜVT 1990, 17, 275 - 08.06.1990 Üksikisikute õppimise ja töötamise korraldamiseks välisriikides Eesti Vabariigi Valitsus määrab

1. Kinnitada juurdelisatud "Üksikisikute välisriikides õppimise ja töötamise ajutine juhend".

2. Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumil esitada koos Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumiga ühe kuu jooksul ettepanekud käesolevast määrusest tulenevate muudatuste tegemiseks Eesti Vabariigi normatiivaktides.

Eesti Vabariigi Valitsuse esimees E. SAVISAAR

Eesti Vabariigi riigiminister R. VARE

KINNITATUD

Eesti Vabariigi Valitsuse

24. mai 1990.a. määrusega

nr. 104

Üksikisikute välisriikides õppimise ja töötamise ajutine juhend

I. ÜLDSÄTTED

1. Käesolev juhend reguleerib Eesti Vabariigis alaliselt sissekirjutatud üksikisikute (edaspidi - üksikisikud) õppimist ja töötamist välisriikides.

2. Välisriikidesse õppima või tööle siirdumine toimub Eesti Vabariigi ja vastava välisriigi valitsusasutuste, ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide (edaspidi - organisatsioonid), Eesti Vabariigi üksikisiku ja välisriigi organisatsiooni või üksikisiku vahelise kokkuleppe alusel.

3. Üksikisikute õppimine või töötamine välisriikides kuulub kohustuslikule registreerimisele Eesti Vabariigi Haridusministeeriumis või Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumis vastava ministeeriumi poolt kehtestatud korras.

Registreerimise aluseks on asjaosalise välisriigi pädeva ametkonna nõusolek vastava lepingu sõlmimiseks või käesoleva juhendi punktis 6 ettenähtud pooltevaheline kokkulepe.

Registreerimise eesmärgiks on tagada üksikisikute sotsiaalne kaitse nende õppimisel või töötamisel välisriigis, õigus elamispinnale, tööstaaþi katkematus ning edaspidine sotsiaalne kindlustatus Eesti Vabariigis.

4. Üksikisikute välisriikidesse õppima või tööle lähetamisele võib lähetava ja vastuvõtva poole kokkuleppel eelneda kandidaatide eelvalik, kutsesobivuse kindlaksmääramine koos vastuvõtva poole esindajaga, samuti vastuvõtva riigi keele ja ajaloo tundmaõppimine ning vastavalt vajadusele ka eriala eelõpe Eesti Vabariigis.

5. Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumil ja Eesti Vabariigi Haridusministeeriumil seada koos Eesti Vabariigi Riikliku Statistikaametiga sisse riiklik statistika välisriikides õppimise ja töötamise kohta.

II. ÕPPIMINE VÄLISRIIKIDES

6. Igal üksikisikul on õigus õppida välisriikide õppeasutustes.

Õppima (kaasa arvatud täienduskoolitus) siirdumine välisriiki toimub pooltevahelise kokkuleppe alusel, mis on sõlmitud Eesti Vabariigi Haridusministeeriumi poolt kehtestatud korras.

7. Õppimine (sealhulgas staþeerimine), millega kaasneb osaline töötamine välisriigi õppeasutuses või organisatsioonis toimub Eesti Vabariigi lähetava ja välisriigi vastuvõtva organisatsiooni vahelise kokkuleppe alusel. Lisaks kokkuleppele on nõutav töötamisluba, kui see on ette nähtud vastuvõtva riigi seadusandlusega.

8. Üksikisiku välisriiki õppima siirdumisel korraldab väljasõidudokumentide vormistamise Eesti Vabariigi Haridusministeerium Eesti Vabariigi Välisministeeriumi kaudu seadusandlusega ettenähtud korras.

III. TÖÖTAMINE VÄLISRIIKIDES

9. Välisriigis töötamine toimub töövõtu- või töölepingu alusel. Lisaks vastavale lepingule on vastuvõtva riigi seadusandlusega ettenähtud juhtudel nõutav ka töötamisluba.

10. Töövõtulepingu alusel tehakse teatud tööd (osutatakse teenuseid), mille eest välisriigi organisatsioon kannab Eesti Vabariigi lähetavale organisatsioonile üle vastava tasu. Töötasu maksab töötajale välja teda lähetanud organisatsioon vastavalt temaga sõlmitud lepingule. Töötaja tulu maksustatakse Eesti Vabariigi normatiivaktidega ettenähtud korras.

Töölepingu alusel välisriigi organisatsioonis töötamise puhul maksab välisriigi tööandja töötajale lepingus ettenähtud töötasu. Välisriigi tööandja võib vastastikuse kokkuleppe alusel maksta töötaja lähetanud Eesti Vabariigi asutusele või organisatsioonile vahendustasu.

11. Eesti Vabariigi arengu huvides võib Eesti Vabariigi Valitsus vajaduse korral kehtestada Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumi ettepanekul Eesti kodanike välisriikides töötamist piirava kvoodi. Kvoodi määramisel arvestatakse välisriikide organisatsioonide ja töötajaid vastuvõtvate riikide tööministeeriumide või muude analoogiliste ametkondade tööjõutaotlusi ning neid informeeritakse kvoodi kehtestamisest.

12. Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium nõustab üksikisikuid ja organisatsioone välisriikide tööd ja tööjõudu käsitlevate normatiivaktide osas, et tagada lepingute sõlmimisel üksikisikute ja organisatsioonide huvide kaitse.

13. Välisriiki tööle suunamisel korraldab väljasõidudokumentide vormistamise Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium või tema poolt volitatud asutus või organisatsioon Eesti Vabariigi Välisministeeriumi kaudu seadusandlusega ettenähtud korras.

Üksikisikute töötamist välisriigis vahendab Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium.

Üksikisik tasub kohalikus valuutas kulud välisriiki tööle siirdumiseks vajalike dokumentide vormistamise ja registreerimise eest Eesti Vabariigi normatiivaktidega ettenähtud määrades ja korras.

IV. TÖÖ- JA ÕPPIMISTINGIMUSED

14. Välisriikides töötavate ja õppivate üksikisikute töötervishoiu, töötingimuste ning riikliku ja sotsiaalkindlustuse küsimused reguleeritakse pooltevaheliste kokkulepete või töölepingu raames, lähtudes üldjuhul vastuvõtva riigi seadusandlusest, kahjustamata seejuures üksikisiku õigusi ja huve.

Andmete loendi, mis tuleb kanda välisriikidesse õppima ja tööle lähetamise korral sõlmitavatesse lepingutesse, koostab ja kinnitab õppima suunamise korral Eesti Vabariigi Haridusministeerium ja tööle suunamise korral Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium.

15. Üksikisikut välisriiki õppima suunav organisatsioon võib sõlmida isikuga erilepingu tema edasiseks töötamiseks teda suunanud Eesti Vabariigi organisatsioonis tähtajaga mitte üle 2 aasta.

Lepingu mittetäitmise korral tuleb õppima suunatud isikul kompenseerida suunavale organisatsioonile koolituskulud.

16. Üksikisiku tulu töötamisel välisriigis maksustatakse vastavuses üksikisiku tulumaksu reguleeriva Eesti Vabariigi seadusandlusega, kui vastav tulu ei ole maksustatud välisriigis.

17. Üksikisikute sõidu-, majutamis-, toitlustamis- ja muude kulude tasumine fikseeritakse pooltevahelises kokkuleppes.