Vabariigi Valitsus — Eesti NSV seaduse "Tööteenistusest Eesti NSV-s" rakendamise kohta

Avaldatud ÜVT 1990, 16, 265 - 01.06.1990 Eesti NSV seaduse "Tööteenistusest Eesti NSV-s" rakendamiseks Eesti Vabariigi Valitsus määrab

1. Tööteenistuse korraldamine oma haldusterritooriumil kuulub maakondade ja vabariiklike linnade volikogude vastavate otsuste alusel maakonna- ja linnavalitsuste pädevusse.

2. Tööteenistust koordineerib vabariigi tasandil Eesti Vabariigi Valitsuse tööteenistuse komisjon.

3. Kehtestada, et

1) tööteenistusse astumist võivad taotleda need kutsealused, kes on läbinud arstliku komisjoni ja on tunnistatud kõlblikuks rivi- või mitteriviteenistuseks ning kellel on sõjaväe tegevteenistusse mitteastumiseks religioossed, kõlbelised, poliitilised või muud mõjuvad põhjused. Maakonna (vabariikliku linna) volikogu tööteenistuse komisjon määrab igal üksikjuhul kindlaks esitatud avalduse motiveerituse ja taotleja tööteenistuskõlblikkuse;

2) tööteenistus tehakse üldjuhul läbi riiklikes ja munitsipaalettevõtetes kodaniku elukohajärgse maakonna (vabariikliku linna) territooriumil mittejuhtivatel ja -vastutavatel ametikohtadel;

3) vabariiklike tööteenistusobjektide nimekirja koostab Eesti Vabariigi Valitsuse tööteenistuse komisjon, kes kooskõlastab selle maakonna- ja linnavalitsustega ning esitab Eesti Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks.

Tööteenistuslaste vabariiklikele objektidele saatmise kvoodi kinnitab Eesti Vabariigi Valitsus;

4) maakonna- või linnavalitsuse ja tööteenistuslasi tööle võtva asutuse, ettevõtte ja organisatsiooni (tööandja) vahel sõlmitakse leping, mis peab sisaldama järgmised andmed

töölerakendatavate tööteenistuslaste arv;

töökohtade loetelu ja tööteenistuslastele esitatavad erinõuded (tervislik seisund, haridus, vanus jne.);

töölerakendamise tingimused (kutseõppe korraldamine, majutamine, toitlustamine, arstiabi, transport, ametkondlikud eritingimused jne.);

muud tingimused (soodustused tööandjale, tööteenistuslase töötasust osa (mitte üle 50 protsendi) suunamine kohaliku eelarve sihtfondi jne.);

tööteenistuse läbitegemise jälgimise korraldus;

5) maakonna- (vabariikliku linna) valitsusel on õigus kutsuda tööteenistuslasi kuni 60 kalendripäevaks aastas õppustele, õppekogunemistele, hädaabitöödele või teiste pakiliste tööde tegemisele;

6) tööteenistuse läbiteinud kodanik võetakse tööteenistuse läbimist tõendavate dokumentide esitamisel maha sõjaväearvelt, mille kohta sõjakomissariaat teeb vastava märke kodaniku passi.

4. Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumil koostada koos Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumiga ühe kuu jooksul valitsuse otsuste loetelu, mis kaotavad kehtivuse seoses Eesti NSV seaduse "Tööteenistusest Eesti NSV-s" ja käesoleva määruse vastuvõtmisega.

5. Kehtestada tööteenistuse alguseks 1. juuli 1990.a., nende isikute osas aga, kes saavad ajapikendust seoses kõrgkooli või keskeriõppeasutusse astumisega ja keda ei võeta nendesse õppeasutustesse vastu, kehtestada tööteenistuse alguseks 10. september 1990.a.

Eesti Vabariigi Valitsuse esimees E. SAVISAAR

Eesti Vabariigi riigiminister R. VARE