Vabariigi Valitsus — Eesti NSV Materiaalsete Ressursside Ministeeriumi põhimääruse kinnitamise kohta
Statutory Text (1 Articles)
Avaldatud ÜVT 1990, 11, 168 - 09.04.1990 Eesti NSV Valitsus määrab
1. Kinnitada juurdelisatud "Eesti NSV Materiaalsete Ressursside Ministeeriumi põhimäärus".
2. Tunnistada kehtetuks Eesti NSV Ministrite Nõukogu 26. novembri 1979.a. määruse nr. 610 "Eesti NSV Riikliku Materiaal-Tehnilise Varustuse Komitee (ENSV Varustuskomitee) põhimääruse kinnitamise kohta" (ENSV Teataja 1980.a., nr. 3, art. 21) punkt 1 ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu 25. juuli 1988.a. määruse nr. 356 "ENSV Varustuskomitee organisatsioonilise struktuuri ja tegevuse ümberkorraldamise kohta" (ENSV Teataja 1988, nr. 39, art. 564) punktid 1, 2, 3 ja 5.
Eesti NSV Valitsuse esimees I. TOOME
Eesti NSV riigiminister T. JÄRVE
KINNITATUD
Eesti NSV Valitsuse
30. märtsi 1990.a.
määrusega nr. 69
EESTI NSV MATERIAALSETE RESSURSSIDE MINISTEERIUMI PÕHIMÄÄRUS
I. Üldsätted
1. Eesti NSV Materiaalsete Ressursside Ministeerium (edaspidi - ministeerium) on Eesti NSV riigivalitsemise keskorgan.
2. Ministeeriumi põhiülesanne on Eesti NSV rahvamajandusele tootmistehnilise otstarbega toodangu (edaspidi - toodang) tagamise riikliku poliitika väljatöötamine ja ellurakendamine.
3. Ministeeriumi põhifunktsioonid on
1) toodangu hulgi- ja jaekaubanduse edendamine;
2) tarbijate kindlustamine tsentraliseeritult jaotatava toodanguga;
3) toodangu kaubavahetusfondi moodustamise ja kasutamise koordineerimine, vastava riikliku kaubareservi moodustamine ja kasutamine rahvamajanduse erakorraliste vajaduste rahuldamiseks;
4) alternatiivsete hulgikaubandusvormide (toodangu kaubabörside, hulgilaatade, oksjonite jne.) arengu suunamine ja konkurentsieelduste loomine;
5) sekundaartoorme varustamise ja ümbertöötamise ning ehitusmaterjalide jaemüügi korraldamine.
4. Ministeerium juhindub oma tegevuses Eesti NSV konstitutsioonist, teistest Eesti NSV seadustest ja Eesti NSV Valitsuse otsustest.
5. Ministeerium on juriidiline isik, kellel on Eesti NSV riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat.
II. Ministeeriumi funktsioonid
6. Ministeerium temale pandud ülesannete täitmiseks
1) korraldab toodangu hulgikaubanduse arendamisega seotud küsimuste lahendamist;
2) organiseerib hulgikaubandusettevõtete võrgu kaudu tarbijate varustamist tsentraliseeritult jaotatava toodanguga;
3) koordineerib toodangu hulgilaatade, oksjonite, kaubabörside jms. korraldamist, loob tingimused konkurentsi tekkimiseks ning kaubalis-rahaliste turusuhete laiendamiseks;
4) korraldab toodangu turu uurimist, koostab toodangu nõudmise ja pakkumise bilansse ning töötab koos huvitatud ministeeriumide, ettevõtete ning organisatsioonidega nende alusel välja siseturu ning vabariigi ja hankijate kaitse abinõusid;
5) valmistab ette toodangu ostu-müügi ja hangete riigitellimusi ning korraldab lepingute sõlmimist;
6) korraldab hulgikaubandusettevõtete kaudu Eesti NSV-s valmistatud toodangu hankimist tarbijatele teistes liiduvabariikides ja välisriikides;
7) korraldab hulgikaubandusettevõtete kaudu toodangu ostmist vabariigi kaubavahetusfondi ja koordineerib selle kasutamist;
8) koordineerib hulgikaubandusettevõtete toodangu riikliku reservi loomist ning suunab selle kasutamist vabariigi rahvamajanduse erakorraliste vajaduste rahuldamiseks;
9) osaleb välismajandustegevuses vabariigi rahvamajanduse kindlustamiseks toodanguga;
10) analüüsib seadusandluse rakendamist, valmistab ette Eesti NSV kõrgemate riigivõimu- ja -valitsemisorganite ülesandel või omal algatusel ette seadusandlike aktide ning Eesti NSV Valituse otsuste projekte, annab arvamusi ja eksperthinnaguid oma valitsemisalas olevaid küsimusi puudutavate normatiivaktide projektide kohta;
11) töötab koos teiste vabariigi ministeeriumidega välja Eesti NSV Valitsuse poolt NSV Liidu keskorganite ja teiste liiduvabariikidega sõlmitavate lepingute projekte toodangu vahetuse kohta;
12) koordineerib teistes liiduvabariikides tegutsevate Eesti NSV kaubandusesindajate tegevust toodangu vahetuse korraldamise osas;
13) suunab vabariigi kommertsinfosüsteemi tegevust ettevõtete- ja organisatsioonidevaheliste horisontaalsete majandussidemete loomisel;
14) teeb ettepanekuid kõrgendatud nõudlusega toodangu väljalaske stimuleerimise ning paindlike hindade, krediidi- ja maksusoodustuste kehtestamise ja kasutamise kohta;
15) koordineerib kõigi rahvamajandusharude varustamist veotaaraga, samuti taara korduvkasutusega seotud küsimuste lahendamist;
16) koordineerib ehitusmaterjali jaekaubandust;
17) koordineerib sekundaartoorme ning tootmisjäätmete ringlusse kaasamise ja nendest toodangu valmistamise küsimuste lahendamist;
18) korraldab Eesti NSV Valitsuse poolt NSV Liidu keskorganite ja teiste liiduvabariikidega sõlmitud kaubavahetuslepingute alusel sõlmitud hankelepingute ning tsentraliseeritud korras jaotatava toodangu hankelepingute täitmise kontrolli;
19) koordineerib vabariigi materiaal-tehnilise varustamise organite koostööd NSVL Varustuskomitee ja tema organitega;
20) osaleb tootmisvahendite hulgikaubandusele adekvaatse majandusmehhanismi väljatöötamise ning kasutuselevõtu metoodilises juhendamises (hinnakujundus, hulgikaubandusettevõtete tulude moodustamine, töötasustamine, ettevõtete tootmis- ja kaubavarude moodustamine, nende loomise finantseerimine ning krediteerimine);
21) teostab hulgikaubandusettevõtete metoodilist juhendamist;
22) töötab välja hulgikaubandusettevõtete, kaubabörside, kommertskeskuste, kaupluste jt. võrgu arendamise põhisuunad ning automatiseeritud teabetöötlussüsteemide arengusuunad;
23) korraldab kaadri valikut ja paigutamist ning koordineerib selle ettevalmistamist ja täienduskoolitust;
24) koordineerib koos huvitatud ministeeriumidega rahvamajanduse toodanguga kindlustamise jooksvate ning perspektiivsete küsimuste lahendamist.
III. Ministeeriumi õigused
7. Ministeeriumil on temale pandud ülesannete täitmiseks oma pädevuse piires õigus
1) anda kaubalis-rahalistele turusuhetele ülemineku perioodil vabariigi hulgikaubandusettevõtetele ja -organisatsioonidele kohustuslikke juhiseid vabariigi rahvamajanduse materiaal-tehnilise kindlustamise vallas;
2) saada Eesti NSV-s paiknevatelt ettevõtetelt ja organisatsioonidelt andmeid materiaal-tehnilise varustatuse ja toodanguvarude seisu kohta;
3) anda oma pädevuse piires välja määrusi, käskkirju ja juhendeid;
4) kinnitada ministeeriumi halduses olevate ettevõtete põhikirju;
5) saada Eesti NSV ministeeriumidelt, riiklikelt ametitelt, inspektsioonidelt ja kohaliku omavalitsuse täitevorganitelt, samuti kõigilt teistelt Eesti NSV territooriumil paiknevatelt ettevõtetelt, asutustelt ja organisatsioonidelt tööks vajalikke andmeid;
6) moodustada oluliste probleemide läbivaatamiseks ning ettepanekute ja otsuseprojektide väljatöötamiseks ajutisi komisjone ja töögruppe, kaasates selleks volitatud spetsialiste Eesti NSV ministeeriumidest, riiklikest ametitest, inspektsioonidest ja teistest valitsusasutustest, ettevõtetest ja organisatsioonidest, samuti kohaliku omavalitsuse täitevorganite poolt volitatud esindajaid;
7) kaasata Eesti NSV ministeeriumide, riiklike ametite, inspektsioonide ja teiste valitsusasutuste ning kohaliku omavalitsuse täitevorganite poolt volitatud esindajaid vabariigi materiaal-tehnilisel varustamisel kerkivate küsimuste arutamisse ja lahendamisse;
8) pidada läbirääkimisi ja sõlmida kokkuleppeid Eesti NSV, teiste liiduvabariikide ja välisriikide ettevõtete, asutuste ja organisatsioonidega;
9) moodustada, reorganiseerida ning likvideerida seadusandlusega ettenähtud korras ettevõtteid ja organisatsioone käesolevast põhimäärusest tulenevate ülesannete lahendamiseks;
10) võtta volitatud töötajate kaudu oma pädevusse kuuluvate küsimuste arutamiseks osa teistes Eesti NSV ministeeriumides, riiklikes ametites, inspektsioonides, ettevõtetes ja organisatsioonides korraldatavatest nõupidamistest;
11) ministeeriumi töötajatel on õigus tutvuda Eesti NSV ministeeriumide, riiklike ametite, inspektsioonide ning teiste valitsusasutuste ja kohaliku omavalitsuse täitevorganite tööga küsimustes, mille juhtimine, suunamine, korraldamine ja koordineerimine on pandud käesoleva põhimäärusega ministeeriumile, samuti käia töötõendi esitamisel kõigis Eesti NSV-s paiknevates ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides.
IV Ministeeriumi juhtimine
8. Ministeeriumi juhib minister, kelle nimetab ametisse Eesti NSV Ülemnõukogu Eesti NSV Valitsuse esimehe ettepanekul.
9. Ministri asetäitjad nimetab ametisse ja vabastab ametist Eesti NSV Valitsuse esimees ministri esildisel.
10. Ministeeriumi keskaparaadi ülalpidamiskulud kaetakse Eesti NSV riigieelarvest. Nende kulude aastapiirsumma kinnitab Eesti NSV Valitsus.
11. Eesti NSV materiaalsete ressursside minister
1) tagab ministeeriumile käesoleva põhimäärusega pandud ning Eesti NSV Valitsuse poolt antud ülesannete täitmise;
2) korraldab ministeeriumi osakondade ja teiste struktuuriüksuste ning tema halduses olevate ettevõtete ning organisatsioonide tegevust;
3) annab määrusi, käskkirju ja juhendeid. Ministri äraolekul kirjutab nendele alla tema poolt volitatud ministri asetäitja;
4) kinnitab ministeeriumi keskaparaadi struktuuri, töötajate koosseisu ja palgamäärad Eesti NSV Valitsuse poolt kindlaksmääratud töötasustamisfondi piires ning lähtudes ametipalkade skeemist;
5) kinnitab ministeeriumi osakondade, tema halduses olevate ettevõtete ja asutuste põhimäärused ning töötajate ametijuhiste koostamise korra;
6) määrab Eesti NSV seadusandlusega ettenähtud korras ametisse ja vabastab ametist ministeeriumi halduses olevate ettevõtete ning organisatsioonide juhid, kinnitab nende ametipalgad, preemiad ja premeerimistingimused.
12. Ministri asetäitjal on ministri poolt määratud tegevusvaldkondade piires õigus vastu võtta otsuseid ja kirjutada alla dokumentidele.
Ministri asetäitjad tagavad nendele pandud tegevusvaldkondade piires ministeeriumi tegevuse. Neil on õigus anda sel alal juhiseid ministeeriumi osakondade ja teiste struktuuriüksuste, tema halduses olevate ettevõtete ja asutuste juhtidele ning pärida neilt seletust.