Ülemnõukogu Presiidium — Täiendustest ja muudatustest Eesti NSV seaduses "Kodanike ühenduste kohta"

EESTI NSV ÜLEMNÕUKOGU PRESIIDIUMI SEADLUS Avaldatud - ENSV Teataja 1990, nr. 17, art. 269 Võttes aluseks Eestis tekkinud kodanike poliitiliste ühenduste pöördumisi registreerida nad parteidena (erakondadena) ning juhindudes Eesti NSV 1990. aasta 23. veebruari seadusest "Eesti NSV konstitutsiooni (põhiseaduse) paragrahvide 6 ja 7 muutmise kohta", Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium otsustab: 1. Teha Eesti NSV 1989. aasta 18. mai seaduses "Kodanike ühenduste kohta" järgmised täiendused ja muudatused: 1) muuta §-d 1 ja 2 ning sõnastada need järgmiselt: "§ 1. Käesolev seadus, pidades silmas eesmärki riiklikult tagada Eesti NSV kodanike konstitutsioonilist õigust ühineda omaalgatusliku tegevuse arendamiseks, määrab kindlaks nende organisatsiooniliste vormide - kodanike vabatahtlike ühenduste, ühiskondlike organisatsioonide (seltside, ühingute ja teiste omaalgatusorganite) ning nende liitude, samuti ühiskondlik-poliitiliste organisatsioonide ja ühiskondlike liikumiste - moodustamise, tegevuse ning likvideerimise põhimõtted. § 2. Kodanike ühendus käesoleva seaduse mõttes on vähemalt kolme üksikisiku vabatahtlik organisatsiooniline seotus ehk kodanike lihtühendus, kui ta tegutseb ühe ettevõtte, asutuse, organisatsiooni või ühe haldusterritoriaalse üksuse piires ja kui sellega kaasnevad juriidilise isiku õigused. Ühiskondlik organisatsioon on aga kodanike ühenduse laiendatud ja liigendatud tegevus kas rohkem kui ühes ettevõttes, asutuses, organisatsioonis või rohkem kui ühes haldusterritoriaalses üksuses. Ühiskondlike organisatsioonide liit (assotsiatsioon, koalitsioon jne.) on vähemalt kahe ühiskondliku organisatsiooni ühendus. Ühiskondlik - poliitilise organisatsioonina käsitleb käesolev seadus neid kodanike ühenduse, kelle tegevus toimub vabariigi mitmes haldusterritoriaalses üksuses, ühendab vähemalt 200 kodanikku ja on suunatud vahetult poliitiliste eesmärkide realiseerimisele. Nende organisatsioonide kujunemisel parteideks (erakondadeks) reguleeritakse nende tegevus vajaduse korral ka eriseadustega. Käesoleva seaduse järgnevates sätetes tähistatakse ühiskondlik-poliitilisi organisatsioone samuti üldmõistega "ühiskondlik organisatsioon""; 2) jätta välja §-st 5 2. lõige; 3) asendada §-s 10 sõnad "riigivõimu- ja valitsemisorganitega" sõnaga "riigiorganitega"; 4) muuta §-d 12 ja 13 ning sõnastada need järgmiselt: "§ 12. Kodanike lihtühendused, ühiskondlikud organisatsioonid ja nende liidud ning liikumised ei või endale võtta juba olemasolevate kodanike registreeritud ühenduste nimesid ega lühendnimesid."; "§ 13. Ühes haldusterritoriaalses üksuses tegutsevad kodanike lihtühendused, kohalikud ühiskondlikud organisatsioonid, nende liidud ja kohalikud liikumised esitavad oma põhikirja (põhidokumendi) ühe kuu jooksul pärast selle vastuvõtmist registreerimiseks asukohajärgsele maakonna või vabariikliku linna võimuorganile. Ühiskondlikud organisatsioonid ja nende liidud (välja arvatud valimisliidud ja muud ühiskondlik-poliitilised organisatsioonid), kelle tegevus hõlmab rohkem, kui ühe maakonna või vabariikliku linna territooriumi, esitavad oma põhikirja (põhidokumendi) sama tähtaja jooksul pärast selle vastuvõtmist registreerimiseks Eesti NSV Valitsusele. Viimane võib määrata põhikirja (põhidokumendi) registreerijaks ühiskondliku organisatsiooni või organisatsioonide liidu tegevussuunale vastava Eesti NSV ministeeriumi, muu keskasutuse või mõne kehtestatud korras juba registreeritud vabariikliku ühiskondliku organisatsiooni (organisatsioonide liidu) keskorgani. Ühiskondlikud liikumised, kelle tegevus hõlmab rohkem kui ühe maakonna või vabariikliku linna territooriumi, ja kõik ühiskondlik-poliitilised organisatsioonid esitavad oma põhikirja (põhidokumendi) sama tähtaja jooksul registreerimiseks Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumile. Seejuures lisavad nad tutvumiseks ka oma vastuvõetud poliitilise programmi."; 5) täiendada § 14 teksti pärast sõna "ärakiri" sõnadega "Eesti NSV seadusandluses ettenähtud juhtudel ka kviitung riigilõivu tasumise kohta"; 6) muuta § 15 ja sõnastada see järgmiselt: "§ 15. Registreerimisavalduse esitab kodanike lihtühenduse, ühiskondliku organisatsiooni, organisatsioonide liidu või liikumise juhatus (selle juht) või volituse põhjal isik, kelle peale on pandud ühenduse asjaajamine. Avalduses peab olema näidatud asutajate ja liikmete arv (välja arvatud liikumises osalejate arv) ning lisatud täidesaatva juhtorgani aadress."; 7) täiendada § 16 2. ja 3. lõikega sõnastuses: "Ühiskondlik-poliitiliste organisatsioonide ja liikumiste põhikirjade (põhidokumentide) puhul, kus osutub vajalikuks õigusliku ekspertiisi tegemine, võib läbivaatamise tähtaeg olla pikem, kuid mitte üle kolme kuu, arvates dokumentide esitamisest. Pikendatud tähtajast informeeritakse registreerimistaotluse esitanut. Kodanike lihtühenduste, ühiskondlike organisatsioonide ja nende liitude ning ühiskondlik-poliitiliste organisatsioonide ja nende liitude ning ühiskondlik-poliitiliste organisatsioonide ja liikumiste põhikirjade (põhidokumentide) seadusandlusele vastavuse kontrollimine enne registreerimisküsimuse otsustamist toimub järgmiselt: 1) kui põhikiri (põhidokument) kuulub registreerimisele maakonna või vabariikliku linna võimuorganis, kontrollib põhikirja (põhidokumendi) seadusandlusele vastavust selle organi õigustalitus; 2) kui põhikiri (põhidokument) kuulub registreerimisele Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi või Eesti NSV Valitsuse poolt, suunatakse see vajaduse korral eelnevaks läbivaatamiseks Eesti NSV Justiitsministeeriumile ning vabariigi teistele huvitatud ministeeriumidele või muudele keskasutustele ning maakondade või linnade võimuorganitele, kes annavad arvamuse põhikirja seadusandlusele vastavuse kohta neile Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi või Eesti NSV Valitsuse määratud tähtaja jooksul; 3) kui Eesti NSV Valitsus määrab põhikirja (põhidokumendi) registreerijaks ühiskondliku organisatsiooni või ühiskondlike organisatsioonide liidu tegevussuunale vastava Eesti NSV ministeeriumi, muu keskasutuse või juba registreeritud vabariikliku ühiskondliku organisatsiooni (organisatsioonide liidu) keskorgani, kontrollib põhikirja seadusandlusele vastavust selle ministeeriumi, keskasutuse , organisatsiooni või liidu õigustalitus."; 8) muuta § 17 viimane lause ja sõnastada see järgmiselt: "Keeldumine peab olema motiveeritud ning näitama, milliste normatiivaktidega on põhikiri (põhidokument) vastuolus"; 9) täiendada § 18 2. lõikega järgmises sõnastuses: "Ühiskondlik-poliitilise organisatsiooni või liikumise põhikirja (põhidokumendi) mitteregistreerimise korral vaatab pretensioonid läbi Eesti NSV Ülemnõukogu, kelle otsus on lõplik."; 10) muuta § 26 ja sõnastada see järgmiselt: "§ 26. Käesolev seadus ei reguleeri selliste ühiskondlike organisatsioonide, nende liitude või liikumiste, samuti ühiskondlik-poliitiliste organisatsioonide moodustamist ja tegevust, kellel on üleliidulised keskorganid, kooperatiivsete ja teiste oma põhitegevusega ainelist kasu taotlevate ühenduste, samuti usuühingute (välja arvatud kodanike usulis-poliitilised ühendused), kodanike omaalgatusorganite, samuti nende mitteformaalsete kodanike ühenduste tegevust kes ei taotle juriidilise isiku seisundit". 2. Kehtestada käesolev seadlus alates vastuvõtmisest. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees A. RÜÜTEL Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi sekretär A. ALMANN Tallinn, 14. märtsil 1990.