Sotsiaalminister — Riigivara võõrandamise korra kinnitamine — RTL, 1996, 68, 408

Lähtudes riigivaraseaduse (RT I 1995, 22, 327; 1996, 36, 738; 40, 773) paragrahvi 34 lõikest 2 ja Vabariigi Valitsuse 1. augusti 1995. a. määruse nr. 286 (RT I 1995, 67, 1137) punktist 5 määran: Kinnitada juurdelisatud "Alla 50 000-kroonise soetamismaksumusega registrisse kandmisele mittekuuluva riigivara võõrandamise kord".

Minister Toomas VILOSIUS

Kantsler Jaan RÜÜTMANN

Kinnitatud

sotsiaalministri

16. mai 1996. a.

määrusega nr. 23

Alla 50 000-kroonise soetamismaksumusega registrisse kandmisele mittekuuluva riigivara võõrandamise kord

1. Käesolev riigivara võõrandamise kord (edaspidi kord) on kehtestatud riigivaraseaduse paragrahvi 34 lõike 2 alusel.

2. Käesolev kord reguleerib Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas volitatud asutuste kasutuses oleva riigivara registrisse kandmisele mittekuuluva, alla 50 000-kroonise soetusmaksumusega vallasvara (edaspidi vara) võõrandamist. Kord ei reguleeri Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas riigile kuuluvate aktsiate ja muude väärtpaberite ning osade (endises tähenduses osak) võõrandmist.

3. Vara võib võõrandada, kui

3.1. vara ei ole avalikuks otstarbeks ega riigivõimu teostamiseks;

3.2. vara on muutunud kõlbmatuks avaliku kasutamise, riigivõimu teostamise ja tulu saamise otstarbeks;

3.3. vara on vajalik kohaliku omavalitsuse tervishoiu-, haridus- ja sotsiaalhoolekandeasutustele või omavalitsuse muude funktsioonide täitmiseks;

3.4. vara on vajalik avalik-õiguslikule juriidilisele isikule tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;

3.5. võõrandamine on ette nähtud seadusega või toimub kohtuotsuse alusel.

4. Vara võib võõrandada tasu eest, tasuta, alla hariliku väärtuse (turuväärtuse).

5. Vara müügi otsustab

5.1. 10 000 - 50 000-kroonise soetusmaksumusega vara puhul Sotsiaalministeerium volitatud asutuste ettepanekul;

5.2. alla 10 000-kroonise soetusmaksumusega vara puhul volitatud asutus.

6. Vara tasuta võõrandamise või müügi alla hariliku väärtuse otsustab Sotsiaalministeerium.

7. Vara võib tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandada punktides 3.3 ja 3.4 ettenähtud juhtudel.

8. Volitatud asutus esitab 10 000 - 50 000-kroonise soetusmaksumusega vara müügi, vara tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandamise taotluse koos põhjendusega selle vara temale mittevajalikkuse kohta Sotsiaalministeeriumile.

9. Taotlus peab sisaldama

9.1. vara iseloomustavaid andmeid (soetamise aeg, otstarve, tüüp ja millistest vahenditest soetatud);

9.2. vara soetusmaksumust koos seda tõendavate dokumentidega (põhivahendi kaardi koopia);

9.3. vara jääkmaksumust;

9.4. vara võõrandamise viisi (enampakkumiseta müük, enampakkumisega müük, müük alla hariliku väärtuse, tasuta võõrandamine);

9.5. müügihinda - enampakkumiseta müügi ja alla hariliku väärtuse müügi puhul;

9.6. müügist saadud vahendite kasutamist.

10. Sotsiaalministeerium otsustab vara võõrandamise ühe kuu jooksul taotluse saamisest arvates.

11. Sotsiaalministeerium kas teeb otsuse vara võõrandamiseks või jätab taotluse kas osaliselt või täielikult rahuldamata, viidates rahuldamata jätmise põhjustele.

12. Vara võõrandamise otsus sisaldab muuhulgas vara võõrandamise viisi ja vajaduse korral müügihinda või alghinda.

13. Alla 10 000-kroonise soetusmaksumusega vara müügi viisi otsustab volitatud asutus.

14. Müügist laekunud summast, millest on maha arvatud võõrandmise korraldamisega seotud dokumentaalselt tõestatud kulutused, kantakse 50% riigieelarvesse ja 50% jääb volitatud asutuse käsutusse, kelle valduses oli võõrandatav vara, mida ta võib kasutada riigivara majandamise kavas selle riigivara võõrandamisest laekuvate vahendite kasutamiseks ettenähtud otstarbeks. Nende kasutamisest annab volitatud asutus Sotsiaalministeeriumile ja Rahandusministeeriumile aru üks kord kvartalis Rahandusministeeriumi kehtestatud vormi kohaselt.