Sotsiaalminister — Visiiditasu kehtestamine — RTL, 1995, 12, 0

Lähtudes Eesti Vabariigi ravikindlustusseaduse (RT 1991, 23, 272) paragrahvi 12 lõikest 3 määran: 1. Kinnitada visiiditasu maksmise ühtne juhend (lisa 1) koos selgitusega (lisa 2).

2. Raviasutuste peaarstidel ja eraarstidel tagada visiiditasu võtmisel maksekviitungi väljastamine patsiendile ning raha laekumise arvestus ja algdokumentide säilitamine.

3. Raviasutuste peaarstidel ja eraarstidel tagada visiiditasu juhendi kättesaadavus oma asutustes. Maakonnaarstidel informeerida elanikkonda visiiditasu maksmise korrast.

4. Maakonnaarstidel koos valla- ja linnaarstidega kontrollida visiiditasu maksmise ühtse juhendi täitmist oma haldusterritooriumil.

5. Tühistada sotsiaalministri 31. mai 1994. a. määruse nr. 39 "Stomatoloogiliste teenuste eest tasumise korra kehtestamine" punkt 3.

6. Rakendada määrust alates 1. aprillist 1995. a.

Sotsiaalminister Toomas VILOSIUS

Lisa 1

Kinnitatud

sotsiaalministri 9. jaanuari 1995. a. määrusega nr. 3

Visiiditasu maksmise ühtne juhend

1. Üldsätted

1.1. Visiiditasu on rahaline tasu, mida maksavad kõik inimesed, kes pöörduvad raviasutusse või eraarsti poole või kes teevad väljakutse koduvisiidiks.

1.2. Visiiditasu võetakse arsti, hambaarsti ja velskri külastuse eest käesoleva juhendiga kehtestatud korras.

1.3. Visiiditasu on õigus võtta iga külastuse, see on ambulatoorse pöördumise ja koduvisiidi eest. Regulaarset dispanseerset jälgimist vajavate patsientide puhul võetakse visiiditasu kolmel esimesel ambulatoorsel pöördumisel aastas.

1.4. Visiiditasu laekub ühe tululiigina asutuse eelarvesse või eraarsti tuludesse.

2. Visiiditasu määrad

2.1. Visiiditasu on seotud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääraga.

2.2. Visiiditasu suurus ümardatakse täiskrooni väärtuseni.

2.3. Visiiditasu suurus

2.3.1. inimese pöördumisel raviasutusse või eraarsti poole on 1% kuutöötasu alammäärast;

2.3.2. koduvisiidi puhul on visiiditasu kolm korda kõrgem punktis 2.3.1 toodust.

2.4. Visiiditasu ei võeta kuni 7-aastaste laste ja rasedate ambulatoorsete pöördumiste, samuti kõigi päevases õppevormis õppivate õpilaste profülaktiliste meditsiiniliste läbivaatuste ja kaitsepookimiste eest.

2.5. Kohalikul omavalitsusel on õigus kooskõlastatult maakonnaarstiga tõsta kõigi elanike või teatud elanikerühmade visiiditasu määra oma haldusterritooriumi era- ja munitsipaalraviasutustes.

Lisa 2

Kinnitatud

sotsiaalministri 9. jaanuari 1995. a. määrusega nr. 3

Selgitus visiiditasu maksmise ühtse juhendi juurde

Käesolev määrus reguleerib kõigi raviasutuste ja eraarstide visiiditasu võtmist ambulatoorsete visiitide ja väljakutsete puhul. Visiiditasu määrad on ühtsed sõltumata raviasutuse omandivormist (riiklik, munitsipaal- või eraomand) ja lepingust haigekassaga. Kohalik omavalitsusüksus võib visiiditasu määrasid tõsta kooskõlastatult maakonnaarstiga, kui selleks on vajadus.

Patsiendi regulaarse dispanseerse jälgimise all (p. 1.3) on mõeldud tüsistunud haigusjuhtudega või kroonilisi haigusi põdevaid (näit. suhkurtõbi, bronhiaalastma, müokardi infarkt jne.) isikuid, kes peavad käima regulaarsel arstlikul kontrollil tervisliku seisundi hindamise ja/või ravi korrigeerimise eesmärgil. Sellisel juhul võetakse visiiditasu igal aastal kolmel esimesel ambulatoorsel pöördumisel samasse raviasutusse antud haiguse puhul.

Visiiditasu ei võeta kuni 7-aastaste laste ja rasedate ambulatoorsete pöördumiste puhul, olenemata pöördumise põhjusest (haigus, profülaktiline läbivaatus jms.) Visiiditasu ei võeta ka kõigi päevases õppevormis õppivate õpilaste (k.a. üliõpilased) profülaktiliste meditsiiniliste läbivaatuste ja kaitsepookimiste eest. See kehtib nii ambulatoorsete pöördumiste kui ka koduvisiitide puhul.

Üldkehtiv visiiditasu määr, mis on arvestatud 1. septembrist 1994. a. ametlikult kehtivast kuupalga alammäärast 450 krooni (Vabariigi Valitsuse 26. oktoobri 1994. a. määrus nr. 396 - RT I 1994, 73, 1290) on inimese pöördumisel raviasutusse või eraarsti poole 5 krooni ja koduvisiidi puhul 15 krooni (kolm korda kõrgem).