Vabariigi Valitsus — Eesti NSV-s audiitortegevuse korraldamise esmaste abinõude kohta

Avaldatud ÜVT 1990, 7, 113 - 12.03.1990 Efektiivse majanduskontrolli tagamiseks Eesti NSV-s uutele majandamisvormidele ülemineku ja riikliku kontrolli reorganiseerimise tingimustes on vaja luua põhimõtteliselt uus sõltumatu kontrolli vorm - audiitorkontroll.

Eesti NSV territooriumil audiitortegevuse korraldamiseks ning vastavalt Eesti NSV ettevõtteseaduse paragrahvile 22 Eesti NSV Valitsus määrab

1. Pidada vajalikuks moodustada Eesti NSV-s isemajandavate audiitorettevõtete ja üksikaudiitorite võrk.

2. Moodustada audiitorkontrolli juurutamise perioodiks ENSV Rahandusministeeriumi juurde tema ülalpidamiskuludest finantseeritav audiitortegevuse nõukogu, mille ülesandeks on audiitorite atesteerimine ning nendele kvalifikatsioonitõendite väljaandmine, audiitortegevuse metoodiline juhendamine, koordineerimine ja kontrollimine vabariigis.

ENSV Rahandusministeeriumil kinnitada audiitortegevuse nõukogu ajutine põhimäärus ja koosseis.

3. Kehtestada, et ettevõtete raamatupidamise õigsuse auditoorset kontrolli rakendatakse ellu etapiviisiliselt, sõltuvalt ettevalmistatud audiitorite ja audiitorettevõtete olemasolust vabariigis.

Audiitorkontrollimised viiakse läbi audiitorettevõtte või audiitori ja ettevõtte või teiste tellijatega sõlmitud lepingute alusel.

ENSV Rahandusministeeriumil määrata kindlaks Eesti NSV territooriumil tegutsevate ettevõtete loetelu, kelle tegevus 1990. ja 1991. aastal kuulub kohustuslikule auditoorsele kontrollimisele ja selle kontrolli ulatus. Nimetatud ettevõtete poolt esitatavad raamatupidamise aastaaruanded peavad olema kontrollitud ja kinnitatud audiitori poolt.

4. ENSV Rahandusministeeriumil esitada ENSV Majandusministeeriumile kahe nädala jooksul ettepanekud audiitorettevõtete ja üksikaudiitorite poolt osutatavate teenuste tasustamise piirmäärade kohta.

5. Kinnitada juurdelisatud "Eesti NSV audiitortegevuse ajutine põhimäärus".

6. ENSV Rahandusministeeriumil töötada välja ja esitada ühe kuu jooksul ENSV Haridusministeeriumile konkreetsed ettepanekud audiitorite kaadri ettevalmistamise kohta.

Eesti NSV Valitsuse esimees I. TOOME

Eesti NSV riigiministri asetäitja E. BEKKER

KINNITATUD

Eesti NSV Valitsuse

19. veebruari 1990.a.

määrusega nr. 33

EESTI NSV AUDIITORTEGEVUSE AJUTINE PÕHIMÄÄRUS

I. Üldsätted

1. Audit on audiitorettevõtte või üksikaudiitori ja ettevõtte, asutuse, organisatsiooni või mõne muu tellija (edaspidi - ettevõte) vahel sõlmitud lepingu alusel läbiviidav ettevõtte poolt väljastatava finantsinformatsiooni tõesuse kontrollimine, mille eesmärgiks on anda hinnang ettevõtte aruandlusele, bilansile ja majandamise tulemustele, samuti muude teenuste osutamine ettevõtte tegevuse mitmesuguste küsimuste selgitamiseks.

2. Audiitortegevuse põhieesmärgiks on kaasa aidata raamatupidamise ja aruandluse õigele organiseerimisele Eesti NSV territooriumil ja ettevõtete omanikele, juhtidele, riigile, pankadele ja teistele tellijatele kvaliteetse hinnangu esitamine ettevõtte finantsinformatsiooni ja aruandluse autentsuse kohta.

3. Audiitortegevust Eesti NSV-s reguleeritakse ettevõtte finants- ja majandustegevust, raamatupidamisarvestust ja aruandlust käsitleva Eesti NSV seadusandlusega ja käesoleva põhimäärusega.

4. Audiitortegevuse objektiks võib olla kõigi Eesti NSV territooriumil tegutsevate ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide finants- ja majandustegevus.

Vastavalt Eesti NSV ettevõtteseadusele kontrollitakse ettevõtte raamatupidamise õigsust auditoorselt.

II. Audiitortegevuse nõukogu

5. Vabariigi audiitortegevuse metoodiliseks juhtimiseks, koordineerimiseks ja kontrollimiseks luuakse ENSV Rahandusministeeriumi juurde audiitortegevuse nõukogu (edaspidi - nõukogu).

6. Nõukogu tegevuse aluseks on audiitortegevuse nõukogu põhimäärus (edaspidi - nõukogu põhimäärus).

Nõukogu põhimääruse ja isikulise koosseisu kinnitab ENSV Rahandusministeerium.

7. Nõukogu ülesanded on

audiitortegevuse koordineerimine, audiitorkontrolli metoodiliste soovituste väljatöötamine;

audiitorite atesteerimine ning nendele kvalifikatsioonitõendite väljaandmine;

audiitorettevõtete ja üksikaudiitorite arvestuse pidamine;

audiitori kvalifikatsiooninõuete ja audiitorieksamile lubamise korra väljatöötamine;

audiitorieksami programmi väljatöötamine, audiitoritele kvalifikatsioonitõendite väljaandmiseks vajalike eksamite korraldamine;

audiitorite karistamise ja neilt kvalifikatsioonitõendite äravõtmise üle otsustamine;

kontroll audiitorite ja audiitorettevõtete tegevuse üle, nende tegevuse kohta esitatud pretensioonide läbivaatamine ja audiitorite ning nende klientide vaheliste vaidluste lahendamine, kui selleks ei ole kehtestatud teistsugust korda;

nõukogu pädevusse kuuluvate muude audiitortegevusega seotud küsimuste lahendamine.

III. Audiitorid

8. Auditi võivad läbi viia ettenähtud korras kvalifikatsioonitõendi saanud ja nõukogus arvele võetud audiitorid.

9. Audiitorina võib töötada Eesti NSV kodanik, kellel on majandusalane või juriidiline kõrgharidus, raamatupidamise, ökonoomika- ja kontrollialase töö kogemused ning kellele on välja antud vastav kvalifikatsioonitõend.

10. Audiitori kvalifikatsioonitõendi taotleja esitab nõukogule kirjaliku avalduse eksamile pääsemiseks. Eksami sooritamisel antakse taotlejale kvalifikatsioonitõend, mis annab õiguse töötada audiitorina.

Audiitorite kvalifikatsioonitõendite väljaandmise korra kehtestab nõukogu.

11. Audiitor peab oma tegevuse kohta päevikut, milles fikseeritakse auditid. Nõukogu poolt määratud ajal üks kord aastas esitab audiitor nõukogule nimetatud päeviku kontrollimiseks ja kokkuvõtte tegemiseks. Päeviku vormi ja selle täitmise korra kehtestab nõukogu.

Audiitori kvalifikatsiooni säilitamiseks peab audiitor tööaasta jooksul tegema vähemalt 2 auditit.

IV. Auditi läbiviimise kord

12. Ettevõttel on õigus valida, millise audiitorettevõttega või üksikaudiitoriga sõlmida leping audiitorkontrolli läbiviimiseks.

13. Auditit ei või läbi viia audiitor, kes

on lähedases suguluses või hõimluses ettevõtte juhtkonda kuuluva isikuga;

töötab ettevõttes või on muudes lepingulistes suhetes ettevõttega;

on selle ettevõtte aktsionär.

14. Auditi läbiviimisel peab audiitor kontrollima ettevõtte raamatupidamise ja sisekontrolli seisukorda ning nende vastavust raamatupidamisalasele seadusandlusele, aruandluse tõesust, ettevõtte põhikirja (põhimääruse) järgimist ja andma hinnangu arvestuse ning aruandluse seisukorrale.

15. Vastavalt sõlmitud lepingule võib audiitor osutada ettevõttele ka teisi teenuseid: analüüsida finants- ja majandustegevust; töötada analüüsi alusel välja soovitusi ettevõtte töö parandamiseks; anda konsultatsiooni finantsalastes, raamatupidamise ja sisekontrolli alastes ning muudes küsimustes.

16. Audiitoril on õigus kontrollida ettevõtte tegevust ulatuses, mis tagab temale seadusandlusega ettenähtud ülesannete ja lepinguliste kohustuste täitmise.

Auditi läbiviimise vormid ja meetodid valib audiitor vastavalt lepingust tulenevatele ülesannetele iseseisvalt, kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Audit peab olema korraldatud selliselt, et kontrolli küsimustik võimaldaks teha põhjendatud järeldusi ettevõtte tegevuse kohta lepingust tulenevas ulatuses.

17. Ettevõtte juhtkond on kohustatud auditi läbiviimiseks esitama audiitorile kõik vajalikud dokumendid ja arvestusandmed, andma vajalikke selgitusi, võimaldama kassa sularaha jäägi kontrollimist, väärtpaberite, kaupade ja teiste väärtuste inventeerimist ning tagama järelduste tegemiseks vajalike muude protseduuride läbiviimise võimaluse.

18. Auditi käigus ja järelduste tegemisel peab audiitor olema objektiivne ja sõltumatu, järgima ettevõtte sisekorra eeskirju ja auditi läbiviimiseks sõlmitud lepingu nõudeid, kasutama oma tegevuses seaduslikke meetodeid ja vahendeid.

V. Järeldused auditi tulemuste kohta

19. Audiitor vormistab kontrolli tulemused järeldusotsusena, mille ta esitab ettevõtte juhtkonnale ja omanikule. Järeldusotsuses annab audiitor vastavalt sõlmitud lepingule hinnangu ettevõtte raamatupidamise ja aruandluse seisukorrale, lisades vajalikud märkused ning selgitused.

20. Vastavalt auditi eesmärgile teeb audiitor vormistatud järeldusotsuse alusel lõppotsuse ettevõtte poolt esitatud raamatupidamise aastaaruande kinnitamise või kinnitamata jätmise kohta, mille märgib aruandele.

21. Audiitor ei tohi kinnitada ettevõtte aruannet auditi tulemusel väljaselgitatud tõsiste puuduste korral ning juhul, kui kontrolli käigus on audiitorile avaldatud survet ja muudel juhtudel, kui tal ei ole võimalik veenduda aruandluse tõesuses.

22. Kui audiitor jätab aruande kinnitamata peavad ettevõtte omanik ja juhtkond ühe kuu jooksul audiitori järeldusotsuse vormistamise kuupäevast arvates kõrvaldama avastatud puudused ja teised aruande kinnitamist takistanud asjaolud ning esitama parandatud aruande uuesti audiitorile kinnitamiseks.

23. Kui audiitor avastab väiksemaid puudusi, mis ei ole oluliselt kahjustanud ettevõtte omaniku või riigi huve, võib ta aruande kinnitada, kuid peab järeldusotsuses selgitama puuduste iseloomu ja ulatust.

24. Juhtudel, millega võib kaasneda kahju hüvitamise nõue, on audiitor kohustatud järeldusotsuses nimetama konkreetsed isikud, kelle tegevuse või tegevusetuse tagajärjel kahju on tekkinud, aga kui see ei ole võimalik, viitama edasise uurimise vajalikkusele.

Järeldusotsuses toodud andmed ja audiitori järeldused peavad olema dokumentaalselt tõestatud.

VI. Auditoorse tegevuse kontroll ja audiitori vastutus

25. Audiitorite ja audiitorettevõtete tegevust kontrollib nõukogu vastavalt oma põhimäärusele ja teised organid Eesti NSV seadusandluses ettenähtud korras.

26. Audiitorid kannavad vastutust Eesti NSV seadusandluses ja käesolevas põhimääruses ettenähtud korras.

27. Audiitorile kehtestatud nõudmiste rikkumise korral on nõukogul õigus karistada audiitorit märkuse või noomitusega.

28. Kvalifikatsioonitõendi võib audiitorilt ära võtta

1) kui tema poolt läbiviidud auditid osutuvad korduvalt mittekvaliteetseks;

2) kui audiitor ei ole teinud auditeid käesoleva põhimääruse punktis 11 ettenähtud arvul;

3) muudel juhtudel, kui audiitor korduvalt või jämedalt rikub oma tegevuses Eesti NSV seadusandlust või audiitorile käesoleva põhimäärusega kehtestatud nõudeid.

29. Kvalifikatsioonitõendi äravõtmise otsustab nõukogu pärast kõigi asjaolude läbivaatamist ja audiitori seletuse ärakuulamist. Nõukogu otsus on lõplik.

30. Isik, kellelt on audiitorina töötamise õigus ära võetud, võib üldises korras uuesti taotleda audiitoriõigusi mitte varem kui kolme aasta pärast audiitoriõiguste äravõtmisest arvates.

31. Audiitori vastutust auditi läbiviimise eest võidakse täpsustada ettevõttega sõlmitud lepingus ja audiitorettevõtte siseste eeskirjadega.

32. Teiste audiitorite või spetsialistide kaasamise korral oma töösse vastutab tehtud töö ja otsuste eest auditi tellinud ettevõtte ees lepingujärgne audiitor.

33. Sõltumata auditi läbiviimisest vastutab ettevõtte raamatupidamise korralduse ja finantsaruande õigsuse eest ettevõtte juhtkond.

34. Audiitor ei tohi avalikustada töö käigus selgunud või talle teatatud tööalaseid ja isiklikke saladusi ning ettevõttest välja anda ärialast ja muud informatsiooni, välja arvatud juhud, kui see on ette nähtud seadusandlusega.

Audiitori poolt koostatud järeldusotsuse võib kolmandatele isikutele teatavaks teha ainult ettevõtte enda poolt sätestatud korras, kui Eesti NSV seadusandluses ei ole ette nähtud teisiti.

35. Kui audiitor rikub käesoleva põhimääruse punkti 34 sätteid, on ettevõttel õigus kohtu korras nõuda temalt tekitatud kahju hüvitamist.