Siseminister — Välismaalastele elamis- ja töölubade väljaandmise ja pikendamise eeskirjade kinnitamine — RTL, 1994, 16, 0

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 21. septembri 1993. a. määrusega nr. 288 kinnitatud "Välismaalastele elamis- ja töölubade andmise ja pikendamise korra" (RT I 1993, 64, 897) punktile 1 määran

Kinnitada juurdelisatud "Välismaalastele elamis- ja töölubade väljaandmise ja pikendamise eeskirjad". Siseminister Heiki ARIKE Kinnitatud siseministri 3. veebruari 1994. a. määrusega nr. 3 VÄLISMAALASTELE ELAMIS- JA TÖÖLUBADE VÄLJAANDMISE JA PIKENDAMISE EESKIRJAD I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolevad eeskirjad sätestavad välismaalastele Eestis elamis- ja töölubade taotlemise, väljaandmise, pikendamise ja tühistamise korra. 2. Välismaalastele annab Eestis elamis- ja tööload välja ning pikendab ja tühistab neid Riigi Kodakondsus- ja Migratsiooniamet (edaspidi Kodakondsus- ja Migratsiooniamet). 3. Käesolevate eeskirjade kohaldamisel juhindutakse: 3.1. välismaalaste seadusest (RT I 1993, 44, 637); 3.2. Vabariigi Valitsuse 21. septembri 1993. a. määrusest nr. 288 "Välismaalastele elamis- ja töölubade andmise ja pikendamise korra kohta" (RT I 1993, 64, 897); 3.3. Vabariigi Valitsuse 10. detsembri 1993. a. määrusest nr. 390 "Vabariigi Valitsuse 21. septembri 1993. a. määruse nr. 288 osaline muutmine" (RT I 1993, 79, 1189); 3.4. Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 1993. a. määrusest nr. 379 "Välisriigi relvajõududest erru arvatud kaadrisõjaväelastele ja nende perekonnaliikmetele elamislubade andmise korra kohta" (RT I 1993, 78, 1142); 3.5. Vabariigi Valitsuse 13. juuli 1993. a. määrusest nr. 218 "Endise NSV Liidu passi kehtivuse kohta Eesti Vabariigis" (RT I 1993, 48, 661); 3.6. Vabariigi Valitsuse 21. septembri 1993. a. määrusest nr. 289 "Välismaalase passi kohta" (RT I 1993, 64, 898); 3.7. muudest Eesti õigusaktidest. 4. Käesolevad eeskirjad on kohustuslikud kõigile Eestis elamis- ja tööluba taotlevatele välismaalastele, samuti kõigile Eesti alalistele elanikele ning Eestis registreeritud juriidilistele isikutele, kes soovivad kutsuda välismaalasi Eestisse elama, tööle või õppima, kui välislepingutega ei ole teisiti ette nähtud. 5. Elamisluba peavad taotlema kõik Eestisse elama asuda soovivad välismaalased, samuti enne 1990. aasta 1. juulit Eestisse asunud ja endise Eesti NSV alalise sissekirjutuse alusel Eestis viibivad välismaalased, kellel puudub Eestis viibimiseks elamisluba. 6. Elamisluba ei anta välismaalaste seaduse paragrahv 12 4. lõikes nimetatud juhtudel. 7. Kui välismaalane taotleb välismaalase passi saamist, peab ta sellekohase taotluse esitama üheaegselt elamisloa taotlusega. 8. Alaealistele elamisloa saamise või pikendamise taotlemine toimub järgmiselt: 8.1. kuni lapse 15-aastaseks saamiseni esitab talle elamisloa saamise või pikendamise taotluse lapsevanem või eestkostja; 8.2. 15 kuni 18 aasta vanused alaealised võivad elamisloa saamise või pikendamise taotluse esitada iseseisvalt lapsevanema või eestkostja nõusolekul. 9. Lapsevanema või eestkostja nõusolekut ei nõuta, kui alaealine on abielus. 10. Kui väljaspool Eestit elav isik taotleb elamisluba Eestisse ja tal on alaealine laps, antakse elamisluba lapsele vaid siis, kui on olemas teise väljaspool Eestit elava lapsevanema notariaalselt tõestatud nõusolek lapse Eestisse asumiseks. Alates 10-ndast eluaastast arvestatakse ka alaealise enda soovi. 11. Teise väljaspool Eestit elava lapsevanema nõusolekut ei nõuta: 11.1. kui teiselt alaliselt väljaspool Eestit elavalt lapsevanemalt on vanemlikud õigused ära võetud; 11.2. kui abielu on lahutatud ning alaealine laps on kohtu poolt määratud selle vanema juurde, kes taotleb elamisluba Eestis. 12. Kõik Migratsiooniameti ja Kodakondsus- ja Migratsiooniameti poolt väljastatud, endise NSV Liidu siseriiklikesse passidesse kantud või eraldi loana vormistatud elamis- ja tööload kannavad Kodakondsus- ja Migratsiooniameti kohalikud osakonnad/bürood üle välismaalase kodakondsusjärgse riigi passi, seda asendavasse dokumenti või välismaalase passi hiljemalt 12. juuliks 1995. a. (incl.). 13. Tööluba võidakse välja anda töötamiseks kindlaksmääratud tööandja juures tööandja taotluse alusel. 14. Välismaalane, kellel on alaline elamisluba, tööluba ei vaja. 15. Elamis- ja tööloa kehtivuse aega arvestatakse päevast, millal Kodakondsus- ja Migratsiooniamet võttis vastu otsuse elamis- ja tööloa andmise või pikendamise kohta. 16. Käesolevatest eeskirjadest tulenevaid toiminguid saab välismaalane sooritada isiklikult või esindaja kaudu. II. ELAMISLUBADE PIIRARV 17. Elamislubasid antakse lähtudes iga-aastasest sisserände piirarvust, mida arvestatakse summaarselt kalendriaasta lõikes. 18. Piirarvu hulka ei arvata: 18.1. eesti rahvusest isikuid; 18.2. enne 1. juulit 1990. a. Eestisse asunud ja endise Eesti NSV sissekirjutuse alusel jätkuvalt Eestis viibivaid välismaalasi; 18.3. kuni üheks aastaks õppe- või teadustööle asujaid õppe- või teadusasutuste taotlusel. 19. Ainult üks kord arvestatakse piirarvu hulka välismaalane, kes asub Eestisse seoses abiellumisega Eestis alaliselt elava isikuga. 20. Vabariigi Valitsuse otsusega võib üksikjuhtudel mõne konkreetse isiku puhul ületada kehtivat sisserände piirarvu järgmise kalendriaasta piirarvu arvel. III. ELAMIS- JA TÖÖLOAD 21. Välismaalaste seaduse alusel (paragrahv 11) jagunevad elamisload tähtajalisteks ja alalisteks. Tähtajaline elamisluba antakse kehtivusega kuni viis aastat. 22. Alaline elamisluba võidakse anda välismaalasele, kes on Eestis elanud tähtajalise elamisloa alusel viimase viie aasta jooksul vähemalt kolm aastat ning kellel on elukoht ja töösuhe või muu legaalne sissetulek äraelamiseks. 23. Tähtajaline elamisluba võidakse anda tähtajaga kuni üks aasta ilma piirarvu hulka arvamata: 23.1. teadustööle, õppetööle (näiteks õpilased, üliõpilased, õpetajad ja õppejõud) või õppeasutuste nimekirja arvatud välismaalastele õppeperioodiks ühe õppeaasta kaupa õppeasutuse igakordsel taotlemisel; 23.2. Eestisse enne 1990. a. 1. juulit asunud ja jätkuvalt Eestis endise Eesti NSV sissekirjutuse alusel viibivale välismaalasele, kui ta alates 1993. a. 12. juulist on vormistanud taotluse Eesti kodakondsuse saamiseks ning esitanud selleks vajaliku keeleeksami sooritamise tõendi; 24. Tähtajaline elamisluba võidakse anda tähtajaga kuni üks aasta välismaalase abiellumisel Eestis alaliselt elava isikuga kolmel esimesel aastal igakordsel eraldi taotlemisel ning piirarvu hulka arvamisega esimesel korral. 25. Tähtajaline elamisluba võidakse anda tähtajaga kuni viis aastat ilma piirarvu hulka arvamata enne 1. juulit 1990. a. Eestisse asunud ja jätkuvalt Eestis endise Eesti NSV alalise sissekirjutuse alusel elavale välismaalasele. 26. Tähtajaline elamisluba võidakse anda tähtajaga kuni viis aastat piirarvu hulka arvamisega: 26.1. õppe- või teadustööle asumisel kohese vormistamisega kauemaks kui üks aasta; 26.2. töötamiseks töölepingu alusel koos tööloaga; 26.3. elama asumiseks lähedasest sugulasest Eesti Vabariigi kodaniku või lähedasest sugulasest Eestis alalist elamisluba omava välismaalase juurde; 26.4. välismaalasele, kelle legaalne sissetulek tagab tema äraelamise, tema isikliku sooviavalduse põhjal. 27. Tööloa võib anda töötamiseks kindlaksmääratud tööandja juures tööandja taotluse alusel tähtajaga kuni viis aastat. 28. Elamis- ja tööloa kehtivuse aeg peab olema vähemalt 30 päeva võrra lühem isiku passi või seda asendava dokumendi kehtivuse tähtajast. 29. Elamis- ja tööloa kehtivuse aega arvestatakse Kodakondsus- ja Migratsiooniameti poolt vastava otsuse vastuvõtmise päevast. 30. Elamis- ja töölubade väljastamise otsustab Kodakondsus- ja Migratsiooniamet, kui õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti. IV. ELAMIS- JA TÖÖLOA TAOTLEMINE 31. Elamis- ja töölubade taotlusmaterjale võtavad vastu: 31.1. välismaalastelt Eesti Vabariigi välisesindused; 31.2. Kodakondsus- ja Migratsiooniameti osakonnad ja bürood erandina: 31.2.1. välismaalastelt, kes on Eestisse asunud enne 1. juulit 1990. a. ning viibivad siin endise Eesti NSV alalise sissekirjutuse alusel; 31.2.2. välisriigi relvajõududest enne 20. augustit 1991. a. erru arvatud endise Eesti NSV alalise sissekirjutuse alusel Eestis viibivatelt kaadrisõjaväelastelt ja nende perekonnaliikmetelt (edaspidi - erukaadrisõjaväelane ja tema perekonnaliikmed). 32. Taotlusmaterjale elamis- ja tööloa pikendamiseks võtavad vastu Kodakondsus- ja Migratsiooniameti osakonnad ja bürood. 33. Eestlane, kes ei ole Eesti kodanik, võib elamis- ja tööluba taotleda ka Kodakondsus- ja Migratsiooniametist. 34. Elamis- ja tööloa taotlusmaterjalide esitamisel välismaalase poolt on Eesti välisesinduse või Kodakondsus- ja Migratsiooniameti töötaja kohustatud kontrollima esitatud dokumentide kehtivust, dokumentides sisalduvate nõutavate rekvisiitide olemasolu ja kehtivust ning materjalide vastavust käesolevate eeskirjade nõuetele. 35. Välisesinduse töötaja ei võta elamis- ja tööloa taotlust vastu ning on kohustatud tagastama esitatud taotlusmaterjalid välismaalasele juhul, kui: 35.1. esitatud dokumendid on kehtetud; 35.2. taotlemiseks vajalikud dokumendirekvisiidid puuduvad või on kehtetud; 35.3. esitatud materjalid on mittetäielikud ning ei vasta teistele õigusaktidega ja käesolevate eeskirjadega sätestatud nõuetele. 36. Kodakondsus- ja Migratsiooniameti töötaja tagastab käesolevate eeskirjade punktides 35.1-35.3 nimetatud juhtudel taotlusmaterjalid välismaalasele, kes viibib taotluse esitamise ajal Eesti Vabariigis seaduslikult. 37. Eestis ebaseaduslikult viibivale välismaalasele Kodakondsus- ja Migratsiooniameti poolt taotlusmaterjale ei tagastata. 38. Elamisloa- ja tööloa taotlus loetakse esitatuks ning taotlusmaterjalid vastuvõetuks kuupäevast, millal: 38.1. Eesti Vabariigi välisesinduse töötaja on taotlejale taotlusmaterjalide vastuvõtmise kohta väljastanud sellekohase tõendi (lisa nr. 6); 38.2. Kodakondsus- ja Migratsiooniameti töötaja on sellekohase tõendi väljastanud välismaalasele, kellel on õigus esitada taotlus Kodakondsus- ja Migratsiooniametile (lisa nr. 6). 39. Eestist ajutiselt välismaale läinud ja end kuni 12. juulini 1993. a. (incl.) kehtinud Eesti Vabariigi immigratsiooniseaduse paragrahvi 19 lõike 1 nõuete kohaselt registreerinud välismaalased taotlevad elamis- ja tööluba samadel alustel Eestis enne 1. juulit 1990. a. endise Eesti NSV alalise sissekirjutuse alusel viibivate välismaalastega. 40. Välismaalased, kes on Eestis sisse kirjutatud endise NSV Liidu seaduste alusel tööandja kaadriosakonda või muule mitteelamispinnale, võrdsustatakse taotlejatega väljastpoolt Eestit juhul, kui nad enne antud sissekirjutust ei omanud alalist sissekirjutust Eestis. 41. Eestlased, kes on saabunud Eestisse endise NSV Liidu territooriumi sõjategevuse piirkondadest, esitavad nõutavad dokumendid oma Eestis asumise koha järgsele Kodakondsus- ja Migratsiooniameti osakonnale/büroole või Kodakondsus- ja Migratsiooniametile. V. ELAMIS- JA TÖÖLOA TAOTLEMISEKS VAJALIK DOKUMENTATSIOON 42. Eesti Vabariigi välisesindused ja Kodakondsus- ja Migratsiooniameti osakonnad/bürood on kohustatud nõutava dokumentatsiooni olemasolu korral elamis- ja töölubade taotlusmaterjalid vastu võtma. 43. Üldjuhul nõutakse elamisloa taotlemisel kõigilt välismaalastelt Eestis alaliselt elava isiku või Eestis registreeritud juriidilise isiku poolt Eestisse elama asumise kutse esitamist (lisa nr. 1 ja 1a). Kutse on vaja esitada olenemata elamisloa taotlemise põhjustest ja tähtajast. 44. Eestisse elama asumise kutset ei nõuta: 44.1. eesti rahvusest isikutelt; 44.2. enne 1990. a. 1. juulit Eestisse asunud ja siin alalise sissekirjutuse alusel viibivatelt välismaalastelt; 44.3. välismaalastelt, kes asuvad elama Eestisse isikliku sooviavalduse põhjal ja kelle legaalne sissetulek tagab nende äraelamise; 44.4. erukaadrisõjaväelastelt ja nende perekonnaliikmetelt. 45. Eestisse elama asumise kutse peab olema kinnitatud alalisest elanikust kutsuja elukohajärgses ning juriidilisest isikust kutsuja asukohajärgses Kodakondsus- ja Migratsiooniameti osakonnas/büroos. 46. Kutse vormistatakse kahes eksemplaris, millest esimene jääb kutsujale edastamiseks kutsutavale, teine jääb Kodakondsus- ja Migratsiooniametile. 47. Välismaalased, kes taotlevad elamisluba Eestis seoses õppe- või teadustööle (õppima või õpetama) asumisega, esitavad õppe- või teadusasutuse kutse, mis on kooskõlastatud Kultuuri- ja Haridusministeeriumiga ning kinnitatud kutsujast õppeasutuse asukohajärgses Kodakondsus- ja Migratsiooniameti osakonnas/büroos. 48. Kooskõlastamist ei vaja Tartu Ülikooli, Tartu Põllumajandusülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Tallinna Pedagoogikaülikooli, Tallinna Kunstiülikooli, Tallinna Muusikaakadeemia ja Eesti Teaduste Akadeemia poolt vormistatud kutsed ning riikidevaheliste kokkulepete alusel saabuvate välismaalaste kutsed. 49. Kutse kinnitamisel vesteldakse Kodakondsus- ja Migratsiooniameti osakonnas/büroos kutsujaga põhjalikult kõigist asjaoludest, mis tingivad välismaalase elama asumist Eestisse ning selle kohta koostatakse kokkuvõte (lisa nr. 3), mis lisatakse kutsele. 50. Lisaks käesolevate eeskirjade punktis 43 nimetatud kutsele esitavad välismaalased veel: 50.1. vormikohase taotlusankeedi elamisloa saamiseks (lisa nr. 2); 50.2. kodakondsusjärgse riigi passi või seda asendava dokumendi koos koopiaga; 50.3. arstitõendi (sertifikaadi) ohtlike nakkushaiguste (lahtine kopsutuberkuloos, süüfilis, inimese immuunpuudulikkuse viiruse HIV-kandlus ja AIDS) puudumise, samuti vaimse tervise kohta; 50.4. tõendi legaalsete sissetulekute olemasolu ja suuruse kohta Eestis; 50.5. tõendi elamispinnaga kindlustatuse kohta; 50.6. 2 fotot 40-50 mm; 50.7. kviitungi riigilõivu tasumise kohta, riigilõivumargid või tõendi riigilõivu tasumisest vabastamise kohta. 51. Alaealiste taotlemisel esitatakse passi puudumisel sünnitunnistus ja selle koopia. 52. Originaaldokumendid esitatakse selleks, et dokumente vastuvõttev ametnik saaks kontrollida koopiate õigsust ja need kinnitada. Pärast koopiate kinnitamist originaaldokumendid tagastatakse, koopiad lisatakse taotlusele. 53. Koopiad passist või seda asendavast dokumendist peavad olema tehtud lehekülgedest, millel võivad olla järgmised andmed: 53.1. andmed isiku kohta; 53.2. foto; 53.3. dokumendi number; 53.4. dokumendi väljaandmise aeg, koht ja väljaandja; 53.5. andmed isiku elukoha või selle puudumise kohta; 53.6. andmed isiku perekonnaseisu kohta; 53.7. andmed isiku kodakondsuse kohta; 53.8. andmed isikule eelnevalt väljastatud viisade ja elamislubade kohta. 54. Muudest dokumentidest, mille originaali ei ole võimalik lisada taotlusmaterjalidele, esitatakse koopiad kõigist dokumendilehtedest. 55. Koopiat võrreldakse originaaliga üksikasjalikult ning kinnitatakse iga eraldi leht, tekstist vabal kohal märkusega: "koopia õige", sellele lisab ametnik loetavas kirjas oma nime, allkirja ja kuupäeva ning kinnitab allkirja osakonna/büroo pitsatiga. 56. Arstitõend (sertifikaat) esitatakse vastavalt elamisloa taotleja elukohas kehtivale vormile. 57. Eesti tervishoiuasutused väljastavad arstitõendi (sertifikaadi) vastavalt Sotsiaalministeeriumi poolt kinnitatud vormile. 58. Tõendite (sertifikaatide) kehtivusajad on, arvestatuna nende väljaandmise kuupäevast, järgmised: 58.1. laboratoorsete uuringutega nii süüfilise kui ka inimese immuunpuudulikkuse viirusega nakatumise ning AIDS'i kohta - 4 kuud; 58.2. lahtise kopsutuberkuloosi puudumise kohta - kuni 1 aasta. 59. Tõendi vaimse tervise kohta väljastab taotleja elukoha järgne psühhiaater. 60. Legaalseks sissetulekuks loetakse seaduslikult teenitud töötasu, seaduslikust äritegevusest või omandist saadav tulu, pension, stipendium, alimendid, riiklikud toetused, sealhulgas töötu abiraha ja lastetoetus, Eestis legaalset sissetulekut omavate perekonnaliikmete poolt tagatud ülalpidamine. 61. Eestis äraelamist tagav legaalne sissetulek peab olema suurem, kui Eestis ametlikult kehtestatud elatusmiinimum ning katma välismaalase eluasemekulud tema poolt taotletava elamisloa kehtivusaja vältel. 62. Taotleja poolt esitatud fotodest üks kleebitakse avaldus- ankeedile, teine lisatakse isiku taotlusmaterjalidele. 63. Tõend riigilõivu tasumise kohta, riigilõivumargid või tõend riigilõivu tasumisest vabastamise kohta esitatakse seaduses sätestatud korras. 64. Riigilõivu tasumisest vabastamine toimub seaduses sätestatud korras. 65. Eesti alalise elanikuga abiellunud välismaalane esitab elamisloa taotlemisel lisaks punktis 50 loetletud dokumentidele ning punktis 43 toodud kutsele abielu registreerimise tunnistuse ja selle koopia. 66. Kui elamisloa taotleja suhtes esitavad täiendavaid soovitusi juriidilised või füüsilised isikud, siis sellised soovitused võetakse vastu ainult kirjalikult, vabas vormis esitatuna. Sellised soovitused registreeritakse osakonnas/büroos ja lisatakse taotlusmaterjalidele. 67. Taotlusankeedi viimasele leheküljele teeb dokumendid vastu võtnud ametiisik märke täiendavate soovituste olemasolu või muude lisadokumentide olemasolu kohta. 68. Elamis- ja tööloa taotlusmaterjalid ei kuulu taotlejale tagastamisele viimase loobumisel elamis- ja tööloa taotlemisest või nende andmisest keeldumise korral. VI. ENNE 1. JUULIT 1990. A. EESTISSE ASUNUD JA SIIN ENDISE EESTI NSV ALALISE SISSEKIRJUTUSE ALUSEL VIIBIVATE VÄLISMAALASTE ELAMISLUBADE TAOTLEMISE ERISUSED 69. Endise NSV Liidu siseriiklikku passi omav välismaalane, kes on Eestisse asunud enne 1. juulit 1990. a. ja kellel on endise Eesti NSV kehtiv alaline sissekirjutus, võib nimetatud dokumendi alusel Eestisse tagasi pöörduda kuni 12. juulini 1995. a. (incl.). 70. Enne 1990. a. 1. juulit Eestisse asunud ja siin endise Eesti NSV alalise sissekirjutuse alusel viibiv välismaalane taotleb elamisluba oma elukohajärgse Kodakondsus- ja Migratsiooniameti osakonna/büroo kaudu ja talle võidakse esmakordsel taotlemisel anda tähtajaline elamisluba tähtajaga kuni viis aastat. 71. Enne 1990. a. 1. juulit Eestis alalist sissekirjutust omavad ja jätkuvalt Eestis elavad välismaalased esitavad elamisloa saamiseks: 71.1. taotluse elamisloa saamiseks; 71.2. 2 fotot 40-50 mm; 71.3. endise Eesti NSV alalise sissekirjutusega endise NSV Liidu või rahvusliku (kodakondsusriigi) passi koos koopiaga ja tõendiga perekonnaseisu kohta; 71.4. tõendi riigilõivu tasumise kohta. 72. Endise Eesti NSV alalise sissekirjutuse alusel Eestis viibiv välismaalane võib taotlusmaterjalide juurde esitada veel järgmised lisamaterjalid: 72.1. õiendi kasutatava elamispinna kohta; 72.2. tööraamatu ja selle koopia; 72.3. tõendi legaalse sissetuleku kohta; 72.4. elulookirjelduse. 73. Eestist ajutiselt välismaale läinud ja end kuni 12. juulini 1993. a. (incl.) kehtinud immigratsiooniseaduse paragrahv 19 lõike 1 nõuete kohaselt registreerinud välismaalane esitab lisaks käesolevate eeskirjade punktides 71.1-71.4 loetletud dokumentidele: 73.1. lepinguliselt töölt saabumisel - väljavõtte tööraamatust ja töölepingu koopia või ärakirja, samuti tõendi Eestis oleva elamispinna kohta; 73.2. õpingutelt saabumisel - tunnistuse (diplomi) õppeasutuse lõpetamise või tõendi õpingute lõppemise (eksmatrikuleerimise) kohta; 73.3. pikaajaliselt ravilt saabumisel - raviasutuse tõendi ravi kestvuse kohta või ravituusiku ärakirja. 74. Kui Eestist ajutiselt välismaale õppima läinud välismaalane pole end kuni 12. juulini 1993. a. kehtinud immigratsiooniseaduse paragrahv 19 lõike 1 nõuete kohaselt registreerinud, peab ta Eestisse elamisloa taotlemiseks lisaks käesolevate eeskirjade punktides 71.1-71.4 ja 73.2 toodud dokumentidele esitama õppima minemise aluseks olnud suunamiskirja koopia. 75. Eestis endise Eesti NSV alalise sissekirjutuse alusel viibinud välismaalased, kes olid suunatud õppima välisriikidesse, võivad taotleda elamis- ja tööluba Kodakondsus- ja Migratsiooniameti osakondade/büroode kaudu kuue kuu jooksul pärast õpingute lõppemist. 76. Pärast käesolevate eeskirjade punktis 75 toodud tähtaega taotlevad ajutiselt välismaale õppima läinud välismaalased Eestis elamis- ja tööluba Eesti välisesinduste kaudu. 77. Kui Eestisse enne 1990. a. 1. juulit asunud ja endise Eesti NSV alalise sissekirjutuse alusel Eestis viibivale välismaalasele oli elamisluba antud seoses tema poolt Eesti Vabariigi kodakondsuse taotlemisega, millest keelduti, on välismaalasel õigus taotleda uue elamisloa väljaandmist nendel alustel, mis tal olid olemas enne kodakondsuse taotlemisega seotud elamisloa andmist. 78. Võõrriigi sõjaväega, luure või julgeolekuteenistusega seotud olnud isikud täidavad lisaankeedi (lisa nr. 7 ja 8), mille täitmine sätestatakse Kodakondsus- ja Migratsiooniameti eraldi juhendiga. 79. Endise NSV Liidu Julgeolekukomitee piirivalvevägedes, samuti Siseministeeriumi ja teiste ametkondade alluvuses olnud eriväeosades teeninud sõjaväelaste taotlused vormistatakse nagu kõik kaadrisõjaväelaste taotlused. 80. Erukaadrisõjaväelased ja nende perekonnaliikmed esitavad elamisloa saamiseks järgmised dokumendid: 80.1. taotlusankeedi; 80.2. 2 fotot 40-50 mm; 80.3. kodakondsusriigi passi või seda asendava dokumendi; 80.4. tõendi endise Eesti NSV alalise sissekirjutuse kohta; 80.5. sõjaväepileti (ohvitseriraamatu); 80.6. arstitõendi; 80.7. abielutunnistuse; 80.8. alaealiste laste sünnitunnistused; 80.9. tõendi legaalse sissetuleku kohta; 80.10. õiendi (orderi) elamispinnaga kindlustatuse kohta; 80.11. tõendi riigilõivu tasumise kohta. 81. Põhjendatud otsuse tegemiseks on õigus nõuda erukaadrisõjaväelastelt ja nende perekonnaliikmetelt vajalike lisadokumentide esitamist. 82. Erukaadrisõjaväelased ja nende perekonnaliikmed taotlevad elamisluba üheaegselt ja võrdsetel alustel. 83. Erukaadrisõjaväelaste ja nende perekonnaliikmete taotlusmaterjalid saadetakse Kodakondsus- ja Migratsiooniametile. Kodakondsus- ja Migratsiooniametis valmistatakse ette Vabariigi Valitsuskomisjoni otsuse (protokolli) projekt ja esitatakse see koos taotlusmaterjalidega valitsuskomisjonile. VII. ELAMISLUBADE TAOTLEMINE EESTI VABARIIGI VÄLISESINDUSTE VAHENDUSEL 84. Elamisloa taotlusi võtavad Eesti Vabariigi välisesindused välismaalastelt vastu järgmiselt: 84.1. kui elamisloa taotleja elukohariigis on Eesti välisesindus, siis on elamisloa taotleja kohustatud esitama taotlusmaterjalid oma elukohariigi välisesindusse; 84.2. kui elamisloa taotleja elukohariigis Eesti välisesindus puudub, siis võib ta taotlusmaterjalid esitada mõnesse teise Eesti välisesindusse. 85. Välisesinduse töötaja on kohustatud tagastama esitatud taotlusmaterjalid esitajale käesolevate eeskirjade punktides 35.1-35.3 toodud juhtudel. 86. Välisesinduse poolt vastu võetud taotlusmaterjalid registreeritakse ja edastatakse läbivaatamiseks ning otsustamiseks Kodakondsus- ja Migratsiooniametile. 87. Kui välisesindusest saabunud dokumendid ei ole täielikud või vajavad täpsustamist, koostab Kodakondsus- ja Migratsiooniameti töötaja vastavasisulise nõudekirja dokumendid vastu võtnud välisesinduse aadressil kahes eksemplaris, millest esimese eksemplari saadab Välisministeeriumi vahendusel täitmiseks välisesindusse ja teise eksemplari lisab taotlusdokumentidele. VIII. ELAMISLOA TAOTLUSMATERJALIDE LÄBIVAATAMINE JA OTSUSE VORMISTAMINE 88. Elamisloa saamiseks esitatud taotlus vaadatakse läbi mitte hiljem kui ühe aasta jooksul arvates materjalide vastuvõtmise päevast. 89. Elamisloa andmise või selle andmisest keeldumise otsus vormistatakse kirjalikult protokollina Kodakondsus- ja Migratsiooniametis, selle osakonnas/büroos (lisa nr. 4). 90. Protokoll Kodakondsus- ja Migratsiooniameti osakonnas/büroos vastuvõetud otsuste kohta koos kõigi dokumentidega saadetakse otsuste kinnitamiseks ja registreerimiseks Kodakondsus- ja Migratsiooniametisse. 91. Kodakondsus- ja Migratsiooniameti osakonnas/büroos vastu võetud otsused jõustuvad Kodakondsus- ja Migratsiooniameti poolt kinnitamise kuupäeval. 92. Kodakondsus- ja Migratsiooniametis vastu võetud otsused elamislubade andmise kohta jõustuvad nende vastuvõtmise päeval. 93. Erukaadrisõjaväelastele ja nende pereliikmetele elamisloa väljaandmise otsus jõustub Vabariigi Valitsuskomisjoni otsuse kuupäeval. 94. Taotluse vastuvõtnud välisesindus või Kodakondsus- ja Migratsiooniameti osakond/büroo on kohustatud taotlejat olemasolevast elamisloa andmise või elamisloa andmisest keeldumise otsusest kirjalikult informeerima ühe kuu jooksul, mille kohta tehakse märkus elamislubade väljaandmise materjalidesse. 95. Otsus elamis- ja tööloa andmise kohta kaotab kehtivuse, kui luba pole välja võetud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmise kuupäevast arvates. 96. Protokollid numereeritakse ühtse süsteemi järgi numbrite kombinatsiooni abil, mis koosneb maakonna/linna koodist, kalendriaasta kahest viimasest numbrist ja protokolli järjekorranumbrist. Näit.: Protokoll nr. 121/93-1. 97. Protokollis elamisloa andmise kohta märgitakse iga taotluse kohta selle registreerimise number, taotleja ees- ja perekonnanimi, sünniaeg, väljastatava loa liik, loa kehtivuse aeg ja selle suhe sisserände piirarvuga. 98. Protokollis elamisloa andmisest keeldumise kohta märgitakse isiku kohta tema poolt esitatud taotluse registreerimise number, taotleja ees- ja perekonnanimi, sünniaeg, loa andmisest keeldumise alus viitega vastava õigusakti sättele ja lühike kirjeldus elamisloa andmisest keeldumise asjaoludest koos viidetega vastavatele dokumentidele. 99. Juhul, kui elamisluba vormistatakse templijäljendina isiku passi või seda asendavasse dokumenti, kantakse elamisloale elamisloa number ja isikukood Kodakondsus- ja Migratsiooniameti osakonnas/büroos vastavalt Kodakondsus- ja Migratsiooniameti poolt edastatud andmetele. 100. Juhul, kui elamisluba vormistatakse kleebisena, kantakse Kodakondsus- ja Migratsiooniametis sellele elamisloa number ja isikukood ning elamisluba saadetakse isiku passi või seda asendavasse dokumenti paigutamiseks välisesindusse või Kodakondsus- ja Migratsiooniameti osakonda/büroosse. 101. Dokumendi, millesse elamis- ja tööluba oli kantud, kaotamisest või kasutamiskõlbmatuks muutumisest, aga samuti selle vargusest või hävimisest on elamisloa omanik kohustatud koheselt teatama Kodakondsus- ja Migratsiooniametile kirjaliku avaldusega, milles näidatakse ära kõik teada olevad asjaolud. 102. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet on käesolevate eeskirjade punktis 101 toodud avalduse saamisel kohustatud viivitamatult koostama kirjaliku teate (lisa nr. 9) Piirivalveametile, Politseiametile ja Kaitsepolitseiametile elamisluba sisaldava dokumendi kaotsimineku või hävimise kohta. 103. Kui elamisluba sisaldav dokument varastati, peab välismaalane esitama varguse fakti registreerimise kohta politseiprefektuuri vastavasisulise tõendi. 104. Kui välismaalasele antakse välja uus isikut tõendav dokument, võidakse temal olnud elamis- ja tööluba taastada ja kanda üle uude dokumenti, milleks peab välismaalane täitma uuesti elamisloa ja tööloa taotlusankeedi ning tasuma riigilõivu. IX. ELAMISLOA PIKENDAMINE JA TÜHISTAMINE 105. Taotlused elamisloa pikendamiseks koos vajalike dokumentidega esitatakse taotleva isiku või tema esindaja poolt taotleja elukohajärgsesse Kodakondsus- ja Migratsiooniameti osakonda/büroosse. 106. Elamisloa pikendamiseks peab välismaalane esitama: 106.1. taotlusankeedi elamisloa pikendamiseks koos teda kutsunud isiku taotlusega; 106.2. foto 40-50 mm; 106.3. taotluse tööloa pikendamiseks koos tööandja taotlusega (lisa nr. 2a) juhul, kui elamisluba soovitakse pikendada seoses või koos tööloa pikendamisega; 106.4. õppeasutuse taotluse, juhul kui elamisluba pikendatakse seoses õppimisega; 106.5. kodakondsusjärgse riigi passi või seda asendava dokumendi või välismaalase passi; 106.6. tõendi riigilõivu tasumise kohta. 107. Käesolevate eeskirjade punktis 43 nimetatud välismaalast kutsunud isiku taotlust ei esitata siis, kui pikendatav elamisluba anti välja eeskirjade punktides 44.1-44.4 toodud asjaoludel. 108. Tähtajalist elamisluba võib pikendada kuni 5 aastaks, kui säilivad kõik samad alused, mis olid esimese elamisloa vormistamisel. Loa saamise aluste muutumisel elamisluba ei pikendata ja uue loa taotlemine toimub käesolevate eeskirjadega ettenähtud korras. 109. Elamisloa pikendamise taotluse peab välismaalane esitama vähemalt 30 kalendripäeva enne eelmise elamisloa tähtaja lõppemist. 110. Juhul, kui elamisloa pikendamise taotlus esitatakse vähem kui 30 kalendripäeva enne eelmise elamisloa tähtaja lõppemist, võidakse keelduda elamisloa pikendamiseks dokumentide vastuvõtmisest Eestis. 111. Kui välismaalane on saanud elamisloa seoses abiellumisega Eestis alaliselt elava isikuga ja see abielu on lahutatud abielu kolme esimese aasta jooksul, siis välismaalasele väljastatud elamisluba ei pikendata. 112. Elamisloa pikendamiseks esitatud taotlus vaadatakse üldreeglina läbi 30 päeva jooksul arvestades materjalide vastuvõtmise päevast. 113. Elamisloa pikendamise taotluse läbivaatamise tähtaega võib pikendada Kodakondsus- ja Migratsiooniameti peadirektor või tema poolt määratud ametiisik Kodakondsus- ja Migratsiooniameti osakonna/büroo juhataja kirjaliku taotluse alusel. 114. Elamisloa pikendamise otsuse kohta koostatakse protokoll käesolevate eeskirjade punktides 89 ja 90 toodud korras ning elamisloa pikendus vormistatakse käesolevate eeskirjade punktides 154 ja 155 sätestatud nõuete kohaselt uue elamisloana. 115. Elamisloa pikendamise taotlemisel tasutakse riigilõiv vastavalt käesolevate eeskirjade punktidele 63 ja 64. 116. Elamislubade pikendamisel kontrollitakse kõiki varasemaid elamislubade taotlemisi Kodakondsus- ja Migratsiooniameti andmebaasis ning lisaandmete saamise vajaduse korral tehakse järelepärimisi nende taotlusmaterjalide kohta Kodakondsus- ja Migratsiooniameti arhiivile mahus, mis on vajalik elamisloa pikendamise otsuse langetamiseks. 117. Kui tekib kahtlus juba olemasoleva elamis- või tööloa ehtsuses, kontrollitakse selle õigsust Kodakondsus- ja Migratsiooniametis. Kui selgub, et elamis- või tööluba on võltsitud, märgitakse diagonaalis üle võltsitud elamis- või tööloa sõna "VÕLTSITUD", lisatakse ametiisiku allkiri, kuupäev ja Kodakondsus- ja Migratsiooniameti osakonna/büroo pitsat. 118. Iga võltsingu fakti suhtes algatatakse haldusõigusemenetlus haldusõiguserikkumiste seadustiku paragrahv 171 lg. 4 tunnustel või edastatakse kuriteokooseisu tunnuste ilmnemisel õigusrikkumise suhtes koostatud materjalid Politseiametile kriminaalasja algatamiseks. 119. Elamisloa võib tühistada, kui välismaalane: 119.1. on esitanud valeandmeid; 119.2. ei järgi põhiseaduslikku korda ning ei täida Eesti Vabariigi seadusi; 119.3. oma tegevusega ohustab Eesti riiki ja tema julgeolekut; 119.4. on pannud toime kuriteo, mille eest on talle mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta; 119.5. asub teenima välisriigi relvajõududesse või välisriigi luure- või julgeolekuteenistusse või võtab osa relvastatud formeeringutest või nende tegevusest välisriigi territooriumil, samuti illegaalsetest relvastatud formeeringutest või nende tegevusest Eesti Vabariigis; 119.6. on saanud elamisloa seoses abiellumisega Eestis alaliselt elava isikuga ja see abielu on tunnistatud kehtetuks seaduses ettenähtud korras olenemata abielu kestvusest; 119.7. on elamisloa saanud seoses töölepinguga ja see on ennetähtaegselt lõpetatud - kolme kuu möödumisel töölepingu ennetähtaegsest lõpetamisest arvates; 119.8. on elamisloa saanud seoses õppimise või õpetamisega ja õppimine või õpetamine on lõpetatud või lõppenud enne elamisloa tähtaja lõppemist; 119.9. kui legaalne sissetulek on lõppenud; 119.10. kui otsus elamisloa andmise kohta on tehtud puudulike materjalide alusel või õigusaktide ja eeskirjade nõudeid rikkudes. 120. Elamisloa tühistamise otsuse kohta koostatakse Kodakondsus- ja Migratsiooniametis, osakonnas/büroos protokoll (lisa nr. 4). 121. Elamisloa tühistamise otsus kinnitatakse käesolevate eeskirjade punktides 90 ja 91 toodud korras. 122. Protokolli märgitakse tühistatava loa omaniku ees- ja perekonnanimi, sünniaeg, tühistatava loa liik ja number, väljaandmise aeg ja koht, kehtivusaeg, loa tühistamise alus koos viidetega vastavatele õigusaktidele, dokumentidele ja asjaoludele. 123. Erukaadrisõjaväelaste või nende perekonnaliikmete elamisload tühistab valitsuskomisjoni ettepanekul Vabariigi Valitsuse poolt vastuvõetud otsuse alusel Kodakondsus- ja Migratsiooniamet. 124. Elamisloa tühistamisest informeeritakse koheselt kirjalikult (lisa nr. 9) Politseiametit, Kaitsepolitseid, Piirivalveametit ja välismaalase elukohajärgset politseiprefektuuri. 125. Välismaalase passi tehakse tühistatud elamis- või tööloale märkus "TÜHISTATUD", lisatakse tühistamise protokolli number, kuupäev, ametiisiku nimi ja allkiri ning see kinnitatakse vapipitsatijäljendiga. 126. Elamis- ja töölubade pikendamisel ja tühistamisel tuleb lähtuda sellest, et välismaalane on kohustatud informeerima Kodakondsus- ja Migratsiooniametit (osakonda/bürood): 126.1. alalise elukoha muutmisest; 126.2. töölepingu ennetähtaegsest lõpetamisest; 126.3. perekonnaseisu muutustest; 126.4. õppeasutustest eksmatrikuleerimisest või õpingute katkestamisest. 127. Teatamine toimub kirjalikult, vabas vormis, näidates ära muutuste toimumise kuupäeva, millele on lisatud seda kinnitav dokument. 128. Elamis- ja tööloa taotlemisel võltsingute ja valeandmete esitamise kahtluse korral tuleb esitatud andmeid kontrollida neid andmeid omada võivate juriidiliste isikute, nende õigusjärglaste või riigi- ja ametkondlike arhiivide kaudu. 129. Kodakondsus- ja Migratsiooniameti ning välisesinduse töötaja on kohustatud vestlema kõigi elamisloa taotlejatega nende poolt esitatud andmete esialgseks suusõnaliseks kontrollimiseks avaldaja enda ütluste kaudu, aga ka esineda võivate vastuolude ja ebaselgete momentide täpsustamiseks. 130. Võltsingute ja valeandmete esitamise avastamise korral vormistatakse Kodakondsus- ja Migratsiooniametis protokoll avastatud fakti kohta (lisa nr. 5) ja samaaegselt ka protokoll elamisloa andmisest keeldumise kohta. 131. Protokollile avastatud võltsimise fakti kohta lisatakse koopiad nendest dokumentidest, mille kaudu tõestatakse võltsing või valeandmete esitamine. 132. Protokoll koostatakse kahes eksemplaris, millest esimene eksemplar koos lisadega saadetakse Politseiametile ja teine eksemplar lisatakse taotlusmaterjalidele. X. TÖÖLUBADE VÄLJAANDMINE, PIKENDAMINE, TÜHISTAMINE JA LÕPETAMINE 133. Tööluba on kohustuslik kõigile tähtajalist elamisluba omavatele välismaalastele, kes soovivad astuda tööalastesse suhetesse füüsiliste või juriidiliste isikutega. Alalist elamisluba omav välismaalane tööluba ei vaja. 134. Elamisluba mitteomav välismaalane peab tööloa taotlemisel taotlema samaaegselt ka elamisluba. 135. Üldjuhul vaadatakse tööloa taotlus läbi samaaegselt elamisloa taotlusega. 136. Juhul, kui endise Eesti NSV alalise sissekirjutuse alusel Eestis viibiv välismaalane taotleb tööluba samaaegselt elamisloaga, esitab ta lisaks käesolevate eeskirjade punktis 74 toodud dokumentidele veel taotlusankeedi tööloa saamiseks koos tööandja taotlusega. 137. Juhul, kui endise Eesti NSV alalise sissekirjutuse alusel Eestis viibiv välismaalane taotleb tööluba olemasoleva elamisloa kehtivuse ajal või taotleb tööloa pikendamist olemasoleva elamisloa kehtivuse ajal, esitab ta: 137.1. taotlusankeedi tööloa saamiseks või pikendamiseks koos tööandja taotlusega; 137.2. passi või seda asendava dokumendi olemasoleva elamisloaga; 137.3. tõendi riigilõivu tasumise kohta. 138. Välismaalane, kes elab väljaspool Eesti Vabariiki, esitab juhul, kui tema tähtajalise elamisloa saamise aluseks on Eestis töötamine, lisaks käesolevate eeskirjade punktis 50 nimetatud dokumentidele tööloa saamiseks või pikendamiseks: 138.1. tööloa taotlusankeedi koos haridust tõendava dokumendiga; 138.2. tööandja taotluse (kutse) koos kirjaliku nõusolekuga töösuhte sõlmimiseks. 139. Välismaalane, kes elab alaliselt väljaspool Eesti Vabariiki ja kelle tähtajalise elamisloa saamise aluseks ei olnud töölepinguga Eestis töötamine, esitab tööloa saamiseks või pikendamiseks: 139.1. taotlusankeedi tööloa saamiseks koos haridust tõendava dokumendiga; 139.2. passi või seda asendava dokumendi olemasoleva elamisloaga; 139.3. tõendi riigilõivu tasumise kohta. 140. Tööloa saamise ja pikendamise taotlemisel tasutakse riigilõivu seadusega sätestatud korras. 141. Riigilõivu tasumisest vabastamine toimub seaduses sätestatud korras. 142. Kui elamisluba on antud ajaliselt varem ja ei ole seotud töötamisega Eestis, lähtutakse tööloa andmisel selle tähtaja määramisel olemasoleva elamisloa kestvusest. 143. Tööluba kehtib ainult selle tööandja juures töötamiseks, kelle taotluse alusel tööluba vormistati. 144. Tööluba saab pikendada ainult töötamiseks tööandja juures, kelle taotluse alusel tööluba vormistati. 145. Tööandjaga töösuhte lõppemisel kaotab tööluba kehtivuse. 146. Tööloa pikendamiseks peab välismaalane esitama vähemalt 30 kalendripäeva enne eelmise tööloa tähtaja lõppemist taotluse Kodakondsus- ja Migratsiooniameti kohalikku osakonda või büroosse. 147. Tööloa saanud välismaalase asumisel tööle on tööandja kohustatud täitma koos tööloaga välismaalasele antud statistilised arvestustalongid ja tagastama need Kodakondsus- ja Migratsiooniametile viie tööpäeva jooksul. 148. Tööluba tühistatakse elamisloaga samadel alustel. 149. Tööloa tühistamise aluste avastamise korral vormistatakse eraldi akt, milles tuuakse ära kõik asjaolud ja nende kohta käiv tõestusmaterjal. 150. Iga otsus tööloa tühistamise kohta vormistatakse käesolevate eeskirjade punktis 120 märgitud protokollis eraldi punktina. 151. Juhul, kui elamisluba on antud seoses töölepinguga, kaasneb töölepingu ennetähtaegse lõpetamisega tööloa tühistamine, millele järgneb kolme kuu möödumisel ka elamisloa tühistamine. 152. Kui tööloa tühistamise päevast arvates on edaspidine elamisloa kehtivus lühem kui kolm kuud, siis see ei ole aluseks elamisloa järelejäänud aja pikendamiseks kuni kolme kuuni. 153. Tööloa taotlusankeedid (lisa nr. 2a) väljastab Kodakondsus- ja Migratsiooniameti kohalik osakond/büroo. Tööandja täidab ankeedi III ja IV osa, vormistab kooskõlastuse Tööturuametiga ning saadab selle töövõtjale, kes täidab ankeedi I ja II osa. XI. ELAMIS- NING TÖÖLUBADE VÄLJAANDMINE JA NENDE VORM 154. Kodakondsus- ja Migratsiooniameti poolt vormistatud elamis- ning tööluba antakse välja kas kleebise kujul või vastavasisulise templina, mis paigutatakse taotleja kehtiva passi või seda asendava dokumendi esimesele vabale lehele. 155. Nii kleebisena kui ka templina vormistatavad elamisload ja tööload kinnitatakse luba välja andva asutuse vapipitsatiga loa alumises paremas nurgas nii, et 1/4 pitsatist katab loa kleebist või templit, 3/4 aga passi või seda asendava dokumendi lehte. 156. Kõik vajalikud andmed kannab elamisloa ja tööloa kleebisele ning templijäljendile Kodakondsus- ja Migratsiooniamet. 157. Kui Kodakondsus- ja Migratsiooniameti poolt on vastu võetud otsus elamis- ja tööloa väljaandmisest keeldumise kohta, edastatakse vastuvõetud otsus Välisministeeriumi vahendusel taotlusmaterjalid vastu võtnud välisesindusse, kus taotlejale tehakse see teatavaks allkirja vastu või posti teel. 158. Eesti välisesinduses väljastatava elamis- ja tööloakleebise paigutab loa saaja passi välisesinduse vastav töötaja. Ühtlasi selgitab ta loa saajale kohustuse pöörduda Eestisse saabumisel viie tööpäeva jooksul Kodakondsus- ja Migratsiooniameti kohalikku osakonda/büroosse enda registreerimiseks. XII. VÄLISMAALASTE ARVESTUS 159. Välismaalane, kes on elamis- ja tööloa saanud Eesti välisesinduses, on kohustatud pöörduma Eestisse saabumisel viie tööpäeva jooksul Kodakondsus- ja Migratsiooniameti kohalikku osakonda/büroosse enda registreerimiseks. 160. Registreerimisraamatusse kantakse registreerimise järjekorra number, registreerimise kuupäev, registreeritava ees- ja perekonnanimi, elamis- ja tööloa number, välismaalase aadress ja töökoht, elamis- ja tööloa kehtivuse aeg. 161. Kodakondsus- ja Migratsiooniameti osakonnas/büroos registreerunud Eestis elamisloa saanud välismaalased on kohustatud viie tööpäeva jooksul arvates elukohta saabumise päevast pöörduma kohaliku omavalitsuse elanikkonna registerteenistusse ja registreerima end elukohta. 162. Välismaalase registreerimise aluseks elukohas on Kodakondsus- ja Migratsiooniameti poolt väljastatud elamisluba ja selle juurde kuuluvad statistilised arvestustalongid. Arvestustalongid kuuluvad pärast täitmist elanikkonna registerteenistuse poolt tagastamisele Kodakondsus- ja Migratsiooniametile. 163. Kõik kauemaks kui üheks aastaks elamisloa saanud välismaalased võetakse arvele Eesti Vabariigi elanikkonna registris ja neile omistatakse isikukood. 164. Välismaalaste arvestussüsteemi nõuete rikkumine toob endaga kaasa haldusõiguserikkumiste seaduse paragrahv 171 lg. 4 ettenähtud sanktsioonide rakendamise. XIII. LÕPPSÄTTED 165. Välismaalase taotluse, kes ei järgi põhiseaduslikku korda, ei täida Eesti seadusi, kelle tegevus on olnud suunatud Eesti riigi ja tema julgeoleku vastu, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või kustutatud, kes on töötanud või töötab välisriikide luure- või julgeolekuteenistustes, kes on esitanud valeandmeid, elamis- ja tööloa või viisa taotlemisel vaatab läbi Kodakondsus- ja Migratsiooniamet Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. 166. Käesolevate eeskirjadega reguleerimata küsimused lahendab Kodakondsus- ja Migratsiooniamet.