Vabariigi Valitsus — Eesti NSV kaubavahetusfondi moodustamise ja kasutamise ajutise korra kohta

1. Majandussidemete arendamiseks teiste liiduvabariikide ja regioonidega ekvivalentsuse ja vastastikuse kasulikkuse põhimõttel, vahetustehingute kaubamahu suurendamiseks, katteta raha sissetoomise vähendamiseks ning vabariigi materiaalsete ressursside, toidu- ja tarbekaupade vajaduse täielikumaks rahuldamiseks moodustada Eesti NSV kaubavahetusfond.

2. Kinnitada juurdelisatud "Eesti NSV kaubavahetusfondi moodustamise ja kasutamise ajutine kord" ning Eesti NSV kaubavahetusfondi nõukogu koosseis.

Määrata Eesti NSV kaubavahetusfondi nõukogu esimeheks Eesti NSV materiaalsete ressursside minister.

3. Kehtestada, et Eesti NSV kaubavahetusfondi nõukogu otsused kaubavahetuse küsimustes on kohustuslikud kõigile Eesti NSV ettevõtetele ja organisatsioonidele.

4. Eesti NSV pangaasutustel anda ettevõtetele krediiti Eesti NSV kaubavahetusfondi ressursside moodustamiseks ja vahendustegevuseks vajaliku materiaal-tehnilise baasi väljaarendamiseks.

5. Eesti Raudteekonnal ning teistel vedudega tegelevatel ettevõtetel, asutustel ja organisatsioonidel tagada Eesti NSV kaubavahetusfondi ressursside vedu.

6. Tunnistada kehtetuks Eesti NSV Ministrite Nõukogu 12. septembri 1989.a. korralduse nr. 162-k punktid 1-10.

Eesti NSV Valitsuse esimees I. TOOME

KINNITATUD

Eesti NSV Valitsuse

19. veebruari 1990.a.

korraldusega nr. 70-k

Eesti NSV kaubavahetusfondi nõukogu koosseis

Eesti NSV kaubavahetusfondi nõukogusse kuuluvad järgmiste ametkondade esindajad

ENSV Materiaalsete Ressursside Ministeerium

ENSV Majandusministeerium

ENSV Põllumajandusministeerium

ENSV Kaubandusministeerium

ENSV Tööstus- ja Energeetikaministeerium

ENSV Ehitusministeerium

ENSV Tervishoiuministeerium

ENSV Haridusministeerium

ENSV Transpordiministeerium

ETKVL

Eesti Kalurikolhooside Liit

KINNITATUD

Eesti NSV Valitsuse

19. veebruari 1990.a.

korraldusega nr. 70-k

Eesti NSV kaubavahetusfondi moodustamise ja kasutamise ajutine kord

1. Eesti NSV kaubavahetusfond (edaspidi - kaubahetusfond) moodustatakse Eesti ja teiste liiduvabariikide ning regioonide vahelise täiendava kaubavahetuse arendamiseks ekvivalentsuse ja vastastikuse kasulikkuse põhimõttel. Vahetusfondi moodustamise eesmärgiks on vabariigile vajalike kaupade soetamise koordineerimine, kaubaressursside vahetusstrateegia optimeerimine, kaubavahetuse regulatsioonimehhanismi muutmine, äritegevuse süsteemi (sealhulgas börsid ja oksjonid) edendamine ning kaupade ja hankijate kohta infosüsteemide loomine. Vahetusfondi koondatud ressursside vastu soetatakse Eesti NSV-le vajalikke tootmisressursse, toidu- ja tarbekaupu.

2. Kaubavahetusfondi ressursid moodustatakse põllumajandussaadustest, toidukaupadest, tootmistehnilise otstarbega toodangust ja tarbekaupadest.

3. Kaubavahetusfondi ressursside moodustamise aluseks on riiklikud ressursid, mis on materiaalsete ressursside ja tarbekaupade jaotuskavades ette nähtud kaubavahetuse arendamiseks, ning täiendavad ressursid, mille kokkuostu korraldavad ressursside haldajad.

4. Kaubavahetusfondi töö koordineerimiseks ja sellega seotud ülesannete täitmise riikliku strateegia väljatöötamiseks moodustatakse kaubavahetusfondi nõukogu.

5. Kaubavahetusfondi nõukogu ülesandeks on fondi ressursside moodustamise ja kasutamise majanduslike meetmete süsteemi väljatöötamine ja rakendamine, samuti iseregulatsioonil põhineva kokkuostu- ja varumissüsteemi huvide ning vabariigi sotsiaalsete ja majanduslike huvide ühitamise tagamine, milleks nõukogu

1) vaatab läbi ja kinnitab ressursside haldajate ettepanekute põhjal enne eeloleva aasta hankelepingute sõlmimist ja täiendavalt vastavalt vajadusele üks kord kvartalis kaubavahetusfondi tegevuseks vajalike kaupade nimekirja, kokkuostu kogused ja ajagraafiku ning annab ressursside haldajatele soovitusi kaubavahetuse korraldamiseks;

2) määrab kindlaks ja kinnitab nende kaupade nomenklatuuri, mille vastu eeloleval ajavahemikul vahetatakse kaubavahetusfondi kuuluvaid ressursse;

3) esitab vajaduse korral ENSV Majandusministeeriumile taotlusi kaupade väljaveokvootide kehtestamise kohta ja taotleb kaubavahetusfondi ostetud kvoteeritud ressursside realiseerimise litsentse.

6. Kaubavahetusfondi ressursside haldajateks on vabariigi ministeeriumid ja ametkonnad vastavalt nende poolt realiseeritavale kaubanomenklatuurile

1) põllumajandussaaduste ja toidukaupade vahetusfondi ressursside haldajateks on ENSV Põllumajandusministeerium, ETKVL ja ENSV Kaubandusministeerium;

2) tootmistehnilise otstarbega toodangu vahetusfondi ressursside haldajateks on ENSV Materiaalsete Ressursside Ministeerium ning ametkonnad, kellel on vabariigis harukondlikke varustus- ja turustusorganisatsioone;

3) tarbekaupade vahetusfondi ressursside haldajateks on ENSV Kaubandusministeerium ja ETKVL.

7. Kaubavahetusfondi nõukogu poolt väljatöötatud strateegiat viivad ressursside haldajad ellu järgmiselt

1) koostavad eelolevaks aastaks (kvartaliks) nende kaupade nimekirja, mida nad täiendavalt realiseerivad vahetusfondi, ja määravad kindlaks kaubakogused ning teevad need vahetusfondi nõukogule teatavaks enne hankelepingute sõlmimist;

2) korraldavad kaupade kokkuostu vastavalt kaubavahetusfondi nõukogu poolt kinnitatud nimekirjale ja kogustele;

3) esitavad kaubavahetusfondi nõukogule nende kaupade tellimused, mida nad ise ei realiseeri, kuid mis eeloleval ajavahemikul on vajalikud vahetusfondi kaudu ressursside ostmiseks;

4) esitavad nõukogule ettepanekud nende poolt kaubavahetusfondi kokkuostetud kaupade vahetamise kohta teiste liiduvabariikide ja regioonidega ning vahetamistingimused;

5) võivad konkursi korras anda vahendusorganisatsioonidele teiste liiduvabariikide ja regioonidega defitsiitsete kaupade vahetamise õiguse.

8. Kaubavahetusfondi vahetuteks tööorganiteks, kes ostavad vabariigi ettevõtetelt, organisatsioonidelt ja individuaaltootjatelt ressursse ning vahetavad neid teiste liiduvabariikide ja regioonide tootjate või vahendajatega, on vastavate ressursside haldajate juurde kuuluvad isemajandavad üksused

1) põllumajandussaaduste ja toidukaupade vahetusfondi tegevuse otsesteks korraldajateks on ENSV Põllumajandusministeeriumi varumis- ja hulgikaubandusorganisatsioonid, ETKVL-i varumis- ja hulgikaubandusorganisatsioonid (ka tarbijate kooperatiivid), ENSV Kaubandusministeeriumi EV Bakaalkaupade Hulgikaubanduse Kontor;

2) tootmistehnilise otstarbega toodangu vahetusfondi tegevuse otsesteks korraldajateks on ENSV Materiaalsete Ressursside Ministeeriumi vabariiklikud valitsused, koondised, baasid ja kommertskeskus ning ametkondlikud varustus- ja turustusorganisatsioonid;

3) tarbekaupade vahetusfondi tegevuse otsesteks korraldajateks on ENSV Kaubandusministeeriumi hulgikaubandus- ja vahendusorganisatsioonid, ETKVL-i hulgibaasid, tarbijate kooperatiivid või tarbijate kooperatiivide muud ettevõtted.

9. Kaubavahetusfondi tegevuse soodustamiseks rakendatakse järgmisi otseste ja kaudsete stiimulite süsteeme

1) vahetusfondi ressursside ostu- ja müügihindade vahe moodustab tehingu sooritaja tulu;

2) ressursside realiseerimine vahetusfondi kaudu on ettevõttele litsentsivaba;

3) vahetusfondi kaudu ressursse müüvad organisatsioonid, ettevõtted, kolhoosid, sovhoosid ja individuaaltootjad kindlustatakse eelisjärjekorras nende tootmiseks vajalike materiaalsete ressurssidega, mis on hangitud vahetusfondi kaudu;

4) kaupade kokkuostmisel vahetusfondi ja nende fondist müümisel kasutatakse leppehindu.