Rahandusminister — Käibemaksuseaduse rakendamise juhendi kinnitamine — RTL, 1994, 2, 0

Vastavalt käibemaksuseadusele (RT I 1993, 60, 847) rahandusminister määrab

1. Kinnitada "Käibemaksuseaduse rakendamise juhend" (juurde lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Rahandusministeeriumi 6. jaanuari 1992. a. määrus nr. 1 "Käibemaksuseaduse rakendamise juhendi kinnitamise kohta" (RTL 1992, 1, lk. 6) ja selle alljärgnevad muudatused: 1) Rahandusministeeriumi 16. oktoobri 1992. a. määrus nr. 75 "Muudatuste tegemisest käibemaksuseaduse rakendamise juhendis" (RTL 1992, 8/9, lk. 147); 2) rahandusministri 19. märtsi 1993. a. määrus nr. 39 "Rahandusministeeriumi 16. oktoobri 1992. a. määrusega nr. 75 kinnitatud lisa 3 osalise muutmise kohta"; 3) rahandusministri 19. märtsi 1993. a. määrus nr. 40 "Käibemaksuseaduse rakendamise juhendi muutmisest"; 4) rahandusministri 2. juuli 1993. a. määrus nr. 100 "Muudatuste tegemisest käibemaksuseaduse rakendamise juhendis"; 5) rahandusministri 24. septembri 1993. a. määrus nr. 136 "Muudatuste tegemisest käibemaksuseaduse rakendamise juhendis" (RTL 1993, 21/22, lk. 591); 6) rahandusministri 29. oktoobri 1993. a. määruse nr. 161 "Välisvaluuta eest Eesti Vabariiki imporditud kaupade ümberarvestamisest Eesti kroonidesse" punkt 3. 3. Kehtestada käesolev määrus alates 1. jaanuarist 1994. a. Rahandusminister M. ÜÜRIKE KINNITATUD Rahandusministri 30. detsembri 1993. a. määrusega nr. 206 KÄIBEMAKSUSEADUSE RAKENDAMISE JUHEND 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Maksu objekt Käibemaksuga maksustatakse käibemaksuseaduse paragrahvis 4 sätestatud maksustatav käive. Käibemaksu rakendatakse lisandunud väärtuse maksuna. 1.2. Mõisted Käibemaksuseaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) ettevõtlus - isiku iseseisev majandustegevus, mille käigus toimub kauba või teenuse tasuline või tasuta võõrandamine (edaspidi müük). Töötamine töölepingu alusel ei ole ettevõtlus; 2) kaubad - vallasasjad, loomad, puisteained, vedelikud, gaasid, elektri- ja soojusenergia. Kinnisasjad, raha ja väärtpaberid ei ole kaubad; 3) teenused - kõik käibemaksuseaduse paragrahv 2 punktis 2 hõlmamata, ettevõtluse korras müüdavad hüved; 4) müüja - isik, kes võõrandab kaupu või osutab teenuseid; 5) isik - füüsiline ja juriidiline isik; 6) import - import vabaks ringluseks tolliseaduse mõistes; 7) eksport - kauba eksport tolliseaduse mõistes ning teenuse eksport käesoleva juhendi punktis 3.3. määratud juhtudel. Ettevõtluseks käibemaksuseaduse tähenduses ei loeta ka töötamist tööettevõtulepingu alusel. Kinnisasjadeks käibemaksuseaduse tähenduses loetakse maad, sellega vahetult seotud hooneid ja rajatisi ning eluruume. Pooleliolevad hooned ja rajatised on käibemaksuseaduse tähenduses kaubad. Müüjaks käibemaksuseaduse tähenduses loetakse ka isikut, kes võõrandab mõnele teisele isikule kuuluvaid kaupu. 1.3. Käive Käive käibemaksuseaduse tähenduses on: 1) kaupade või teenuste müük ja vahetamine ning võõrandamine renditingimustel (liising); 2) kaupade või teenuste tasuta võõrandamine; 3) kaupade ja teenuste tarbimine maksukohustuslase enda poolt; 4) asjade üürile või rendile andmine. Võõrandamiseks renditingimustel käibemaksuseaduse tähenduses loetakse kaupade rentimist, kusjuures lepingu järgi kuulub kaup väljaostmisele. Kaupade võõrandamisel renditingimustel ning kaupade järelmaksuga müümisel peab lepingus olema sätestatud omandiõiguse üleminek. Kui võõrandamisel renditingimustel ei ole lepingus omandiõiguse üleminekut sätestatud, käsitletakse seda käibemaksuga maksustamisel kui asjade rendile andmist. Kaupade ja teenuste tarbimiseks maksukohustuslase enda poolt loetakse: a) üksikisikutele töötasude, preemiate ja teiste väljamaksetena antud kaupu ja osutatud teenuseid. Juhul, kui vastavalt käibemaksuseaduse paragrahv 18 2. lõike 1. alapunktile ei ole registreeritud maksukohustuslane nende kaupade ja teenuste soetamisel kinni makstud käibemaksu enda käibelt arvestatud käibemaksust maha arvanud, ei kuulu need kaubad ja teenused üksikisikutele üleandmisel käibemaksuga maksustamisele; b) käibemaksuseaduse paragrahv 18 2. lõikes nimetatud kaupade ja teenuste tarbimist maksukohustuslase poolt tema enda vajadusteks; c) kaupade tootmist ja teenuste osutamist loteriivõitudeks loterii korraldaja enda poolt. Käibeks loetakse nii vallas- kui kinnisasjade üürile või rendile andmist. Asjade üürile või rendile andmisel on käibemaksu objektiks igal perioodil tasumisele kuuluv lepingujärgne summa koos intressiga. Aktsionäride või osanike poolt asutamisdokumentides ette nähtud ning ettevõtte asutamisel vahetult ettevõtte põhikapitali tehtud mitterahalisi sissemakseid ei loeta sissemakse tegija käibeks. 1.4. Maksustatav käive Maksustatav käive käibemaksuseaduse tähenduses on Eestis asuvate kaupade ja Eestis osutatud teenuste käive ning kaupade import, välja arvatud käibemaksuseaduse paragrahvis 5 sätestatud maksuvaba käive. Maksustatavalt käibelt maksavad käibemaksu Maksuametis registreeritud maksukohustuslased käesolevas juhendis ettenähtud korras. Impordilt maksavad käibemaksu maksukohustuslased ja kõik teised Eestisse kaupu importivad isikud tollieeskirjadega impordimaksude tasumiseks sätestatud korras. 1.5. Maksuvaba käive Käibemaksuga ei maksustata järgmiste teenuste ja kaupade käivet: 1) alusharidus-, põhiharidus-, keskharidus- (kaasa arvatud keskeriharidus-) ja kõrgharidus- ning täiendus- ja vabahariduskoolitus 2) riikliku postiside teenused; 3) meditsiinitarbed ja ravikindlustuse meditsiiniteenused; 4) matusetarbed ja -teenused; 5) panga- ja kindlustusteenused; 6) hasartmängude korraldamine; 7) loteriipiletid; 8) eluruumide üürile andmine; 9) ravimid ning ravi- ja meditsiinidiagnostikavahendid; 10) ohtlike jäätmete käitlemine. Alusharidus-, põhiharidus-, keskharidus- ja kõrgharidus- ning täiendus- ja vabahariduskoolitus on käibemaksuvaba õpetamistasu osas, kusjuures õpetamistasu hulka ei ole lubatud arvata transpordi-, toitlustamis- ja majutamiskulusid. Alusharidus-, põhiharidus-, keskharidus- ja kõrgharidus- ning täiendus- ja vabahariduskoolitusega tegelevate isikute poolt muude teenuste osutamine ning kaupade lähetamine maksustatakse käibemaksuga. Täienduskoolituseks loetakse kutsetööks vajalike teadmiste saamiseks korraldatud kursusi, loenguid, seminare ja õppusi. Vabahariduskoolituseks loetakse laste ja täiskasvanute huvialaürituste raames korraldatud kursusi, loenguid, seminare ja õppusi. Käibemaksuvabad on järgmised riikliku postiside teenused: 1) perioodiliste väljaannete kättetoimetamine; 2) riigisisesed ja rahvusvahelised rahasiirded; 3) pisi- ja postipakkide kättetoimetamine; 4) teiste postisaadetiste (kirjad, postkaardid, trükitööd, panderollid) kättetoimetamine; 5) postisaadetiste väljastusteadete kättetoimetamine. Käibemaksuvabad on need meditsiinitarbed, ravimid, ravi- ja meditsiinidiagnostikavahendid, mis on loetletud Sotsiaalministeeriumi poolt kinnitatud nimekirjades. Käibemaksuvabad on järgmised matusetarbed ja -teenused: 1) viimistletud ja viimistlemata kirstud; 2) matmisdokumentide ja matuseteenuste vormistamine; 3) matuste korraldamise lepingu sõlmimine tellija eluajal; 4) külmkambri kasutamine; 5) surnu korrastamisega seotud tööd (pesemine, riietamine jne.); 6) haua kaevamine; 7) matmine; 8) haua kinniajamine; 9) haua kaunistamine kuuseokstega (kuuseoksad kuuluvad käibemaksuga maksustamisele); 10) leinakella löömine; 11) leinamaja ja leinamaja peieruumi kasutamine; 12) matusepaiga korrastamine; 13) surnuaias lume rookimine; 14) matusetarvete laenutus; 15) leinatalituse korraldamine (kõneleja ja transporditööliste tellimine, matusega seotud ruumide kujundamine); 16) surnu ning kirstu ja teiste matusetarvete transport; 17) kirstu kaunistamine; 18) matusega seotud muusikaline teenindamine; 19) laululehtede ja leinateadete kirjutamine; 20) krematsiooniteenused; 21) matmisplatsi tasu. Käibemaksuvabadeks pangateenusteks loetakse kõik Eestis registreeritud pankade poolt teostatavad raha- ja väärtpaberioperatsioonid. Samuti on käibemaksuvabad teiste Eestis registreeritud isikute poolt teostatavad valuutavahetusoperatsioonid ning väärtpaberite vahendus müüja ja ostja vahel, kui neile isikutele on väljastatud vastav litsents. Kaupade müük ning raha- ja väärtpaberioperatsioonidega mitteseotud teenuste osutamine (ruumide või seifide rentimine jms.) pankade poolt kuulub käibemaksuga maksustamisele. Pandimajade teenuseid ei loeta pangateenusteks ja need kuuluvad käibemaksuga maksustamisele. Käibemaksuvabad on järgmised kindlustusteenused: 1) kindlustuslepingute sõlmimise ettevalmistamisega ja sõlmimisega seotud tööd, kui neid teostab kindlustusselts; 2) kindlustusmaksete vastuvõtmine. Kindlustusmaksete vastuvõtmist kindlustusmaaklerite kaudu ei loeta kindlustusteenuseks ning kindlustusmaaklerite teenustasu nende operatsioonide teostamise eest kuulub käibemaksuga maksustamisele; 3) kindlustushüvitiste määramise ja väljamaksmisega seotud teenused, kui neid osutab kindlustusselts; 4) kindlustusseltsisisesed (isemajandavate allüksuste vahel) ja kindlustusseltside vahelised arveldused kindlustusteenuste osutamisel. Käibemaksuvaba on hasartmängude korraldamine isikute poolt, kellele on väljastatud vastav litsents. Käibemaksuvaba on ainult loteriipiletite müük, loteriivõitudeks realiseeritakse kaubad ja teenused koos käibemaksuga. Käibemaksuvaba on korteriüür füüsilistele isikutele, ruumide rentimine kuulub käibemaksuga maksustamisele. Käibemaksuvaba on ohtlike jäätmete käitlemine - sorteerimine, vedu, töötlemine, ladustamine ja matmine. Ohtlikke jäätmeid on lubatud käidelda ainult Keskkonnaministeeriumi poolt välja antud litsentsi omavatel isikutel. Ohtlikeks jäätmeteks loetakse inimese tervisele ja keskkonnale kahjulikke jäätmeid, mis nõuavad erimenetlusi nende käitlemisel, vastavalt keskkonnaministri poolt eraldi määrusega kinnitatud Eesti Jäätmeklassifikaatorile. Kauba import füüsilise isiku poolt on käibemaksuvaba rahandusministri poolt eraldi määrusega kehtestatud väärtuseliste ja koguseliste piirnormide ulatuses. Diplomaadi staatust omavate isikute, välisriigi diplomaatiliste ja konsulaaresinduste, rahvusvaheliste organisatsioonide ning valitsuste vaheliste koostööprogrammide esinduste poolt, nende ametlike funktsioonide täitmiseks vajalike kaupade importi ei maksustata tingimusel, et välisriigi valitsus tagab samad õigused Eesti vastavatele isikutele ja asutustele. Vabariigi Valitsusel on lisaks käibemaksuseaduse paragrahv 5 2. ja 3. lõikes sätestatule õigus kehtestada mittetulunduslikul eesmärgil imporditava vara käibemaksuvabastusi. 2. MAKSUKOHUSTUSLASTE REGISTREERIMINE JA NENDE KOHUSTUSED 2.1. Maksukohustuslane Maksukohustuslane on isik, kellel ettevõtluse tulemusel tekib maksustatav käive. Maksukohustuslane on kohustatud täitma käibemaksuseaduse paragrahvis 10 sätestatud nõudeid pärast registreerimist Maksuameti kohalikus talituses (edaspidi Maksuamet). Maksukohustuslasele, kelle maksustatav käive on kalendriaastal väiksem kui 130 000 krooni, ei laiene käibemaksuseaduse paragrahvis 10 sätestatud kohustused, kui teda ei ole registreeritud käibemaksuseaduse paragrahv 7 3. lõikes sätestatud korras. 2.2. Maksukohustuslase registreerimine Maksukohustuslane, kelle maksustatav käive, välja arvatud import, ületab kalendriaasta algusest arvates 130 000 krooni, on kohustatud esitama Maksuametile avalduse käesoleva juhendi lisas 1 vormil 1 toodud kujul enda registreerimiseks selle kalendrikuu 10. päevaks, mis järgneb kuule, mil tema käive ületas 130 000 krooni. Ettevõtted peavad lisama avaldusele oma põhikirja ja maakonna- või linnavalitsuse poolt välja antud registreerimisdokumendi. Maksuamet, olles kontrollimise põhjal veendunud avalduses esitatud andmete õigsuses, registreerib maksukohustuslase ning teatab talle oma otsuse lisas 2 vormil 2 toodud kujul 30 päeva jooksul pärast avalduse saamist. Maksukohustuslase, kes ei ole esitanud avaldust enda registreerimiseks käesoleva punkti 1. lõigus nimetatud tähtajaks, registreerib Maksuamet iseseisvalt päevast, millal maksukohustuslasel oleks tulnud esitada avaldus enda registreerimiseks, kusjuures maksukohustuslase maksustatavalt käibelt arvestatakse käibemaksu alates sellele päevale järgneva kalendrikuu esimesest päevast. Maksukohustuslane, kelle maksustatav käive, välja arvatud import, on kalendriaastal väiksem kui 130 000 krooni, kuid kes soovib end maksukohustuslasena registreerida, esitab Maksuametile avalduse käesoleva juhendi lisas 1 vormil 1 toodud kujul enda registreerimiseks maksukohustuslasena. Ettevõtted peavad lisama avaldusele oma põhikirja ja maakonna- või linnavalitsuse poolt välja antud registreerimisdokumendi. Maksukohustuslase taotlusel, olles kontrollimise põhjal veendunud taotlemisel esitatud andmete õigsuses, või käibemaksuseaduse paragrahv 8 alusel registreerib Maksuamet maksukohustuslase, kelle maksustatav käive, välja arvatud import, on kalendriaastal väiksem kui 130 000 krooni, ja teatab talle oma otsuse lisas 2 vormil 2 toodud kujul. NÄIDE 1 Maksukohustuslase maksustatav käive, v.a. import, ületas 130 000 krooni aasta algusest arvates kasvavas kokkuvõttes 25. märtsil. Maksukohustuslane esitas Maksuametile avalduse enda registreerimiseks maksukohustuslasena 10. aprillil. Maksuamet registreeris maksukohustuslase 29. aprillil. Maksukohustuslane alustab käibemaksuseaduse paragrahvis 10 sätestatud kohustuste täitmist 1. mail. NÄIDE 2 Maksukohustuslase maksustatav käive, v.a. import, ületas 130 000 krooni aasta algusest arvates kasvavas kokkuvõttes 21. juulil. Maksukohustuslane ei esitanud Maksuametile avaldust enda registreerimiseks maksukohustuslasena. Maksuamet avastas seaduserikkumise 20. oktoobril. Maksuamet registreerib maksukohustuslase tagasiulatuvalt 10. augustist ning alates 1. septembrist laienevad maksukohustuslase suhtes käibemaksuseaduse paragrahvis 10 sätestatud kohustused. 2.3. Mitme ettevõtte registreerimine ühe maksukohustuslasena Maksuametil on õigus registreerida ühe maksukohustuslasena ettevõtted, kellest igaühe maksustatav käive, välja arvatud import, kalendriaastal on väiksem kui 130 000 krooni, kuid kokku ületab 130 000 krooni, kui nende puhul esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) nad kuuluvad osaliselt või täielikult ühele isikule; 2) neil on ühine juhtimine. Kaks või enam ettevõtlusega tegelevat füüsilist isikut võib Maksuamet registreerida ühe maksukohustuslasena juhul, kui need füüsilised isikud on abielus või sugulased (vanemad, vennad, õed, lapsed). 2.4. Maksuameti kohustus maksukohustuslase registreerimisel Maksuamet on kohustatud registreerimisel selgitama maksukohustuslasele tema kohustusi käibemaksu maksmisel. 2.5. Registreeritud maksukohustuslase kohustused Maksuametis registreerimise kuule järgneva kalendrikuu esimesest päevast kuni registrist kustutamiseni on maksukohustuslane kohustatud: 1) võtma enda ettevõtluse tulemusena tekkivalt maksustatavalt käibelt käibemaksu käibemaksuseaduse paragrahvis 13 nimetatud määra järgi; 2) arvutama käibemaksuseaduse paragrahvis 18 sätestatud korras tasumisele kuuluva käibemaksu summa; 3) esitama Maksuametile käesoleva juhendi lisas 3 toodud vormis koostatud käibedeklaratsiooni; 4) tasuma käibedeklaratsiooni esitamise tähtajaks käibemaksu; 5) väljastama ning säilitama arveid käibemaksuseaduse paragrahvides 24 ja 25 sätestatud tingimustel ja korras. 2.6. Maksukohustuslase registrist kustutamine Isik, kes on olnud Maksuametis registreeritud vähemalt kaks aastat, kuid kelle maksustatav käive viimasel kalendriaastal, välja arvatud import, ei ületanud 130 000 krooni ning ei ületa tema enda arvestuste kohaselt 130 000 krooni ka jooksval kalendriaastal, võib esitada Maksuametile avalduse enda registrist kustutamiseks käesoleva juhendi lisas 1 vormil 1 toodud kujul. Avaldusele lisatakse majanduslikud näitajad viimase kalendriaasta ja prognoositavad majanduslikud näitajad jooksva kalendriaasta kohta. Maksuamet võib maksukohustuslaseregistrist kustutada pärast tema majandustegevuse kontrollimist. Isik loetakse registrist kustutatuks alates Maksuameti otsuses näidatud kuupäevast. Maksuametil on õigus pärast majandustegevuse kontrollimist kustutada registrist isik, kelle poolt maksustamisperioodi maksustatavalt käibelt arvutatud käibemaks on vähemalt kolme üksteisele järgneva maksustamisperioodi jooksul olnud väiksem tema poolt kaupade ja teenuste soetamisel makstud käibemaksu summast, kui see ei ole tingitud nullmääraga maksustatavate kaupade või teenuste realisatsioonist. Isik loetakse registrist kustutatuks alates Maksuameti otsuses näidatud kuupäevast. 3. MAKSUSTAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED 3.1. Maksustatav väärtus Maksustatava käibe maksustatavaks väärtuseks loetakse kaupade või teenuste müügihind, millele on lisatud kõik muud kaupade või teenuste saaja poolt kaupade või teenuste müüjale maksmisele kuuluvad summad, välja arvatud käibemaks. Kaupade ja teenuste vahetamisel ja tasuta või osalise tasu eest võõrandamisel loetakse maksustatavaks väärtuseks nende keskmine turuhind, millest on maha arvatud käibemaks. Kaupade ja teenuste keskmise turuhinna määramisel tuleb lähtuda nende teistele isikutele realiseerimise hinnast või võimalikust realiseerimishinnast. Realiseerimishind ei või olla madalam kaupade või teenuste omandamisel või valmistamisel tehtud kulutustest, võttes kaupade puhul arvesse ka nende kulumist. Imporditud kauba maksustatav väärtus on kauba tolliväärtus vastavalt tolliväärtuse seadusele koos kõigi impordimaksudega, välja arvatud käibemaks. Kuni tolliväärtuse seaduse jõustumiseni arvestatakse kauba tolliväärtusena kauba ekspordi- ja imporditehingu väärtus koos pakkimis-, laadimis-, veo- ja kindlustuskuludega kuni Eesti tollipiirini. Isik, kes vahendab teistele isikutele kuuluvate kaupade ja teenuste võõrandamist, maksab käibemaksu teenustasult juhul, kui lepingus on nimeliselt fikseeritud nii kauba omanik või teenuse osutaja, kauba või teenuse ostja kui ka vahendaja ning lepingus nähakse ette vahendajale eraldi teenustasu maksmine, muudel juhtudel maksustatakse käibemaksuga kogu tehingu maksumus, kui ei ole tegemist maksuvaba käibega. Ostja nimeline fikseerimine kaupade või teenuste vahendamiseks sõlmitud lepingus ei ole kohustuslik ühistranspordi (laev, lennuk, autobuss, tramm, trollibuss, liinitakso) piletite müügi, kultuuri- ja spordiürituste piletite müügi, telefonimaksu ja kommunaalmaksete sissekasseerimise ning ajakirjandusväljaannete ettetellimisrahade sissekasseerimise vahendamise puhul. Vahendustasu kuulub käibemaksuga maksustamisele sõltumata sellest, kas vastav kaup või teenus kuulub käibemaksuga maksustamisele või mitte. Kui Maksuamet leiab, et kauba või teenuse deklareeritud maksustatav väärtus on keskmisest turuhinnast väiksem, võib käibe maksustatava väärtuse määrata Maksuamet, lähtudes kauba või teenuse omandamisel või valmistamisel tehtud kulutustest ning võttes kaupade puhul arvesse nende kulumist, näidates seejuures ära kasutatud metoodika. Kaupade ja teenuste realiseerimisel soetusmaksumusest (põhivara puhul jääkmaksumusest) madalama maksustatava väärtusega võib seda käibemaksuga maksustamisel arvestada ainult Maksuameti nõusolekul. 3.2. Maksumäär Käibemaksu määr on 18 % käibemaksuseaduse paragrahvis 12 sätestatud maksustatavast väärtusest, väljaarvatud käibemaksuseaduse paragrahv 13 2. lõikes sätestatu. Käibemaksu määr on 0 % järgmiste objektide puhul: 1) eksport; 2) Eestis väljaantud ja trükitud ettetellitud ajakirjandusväljaanded; 3) Eestis registreeritud teatrite pääsmed. Käibemaksumäär on 0 % kaupade ekspordil tolliseaduse mõistes ning teenuste ekspordil käesoleva juhendi punktis 3.3. loetletud juhtudel. Nullmääraga maksustatakse üksnes Eestis väljaantud ja trükitud ettetellitud ajakirjandusväljaanded, ajakirjandus väljaannete üksikmüügil müügivõrgus on käibemaksu määr 18 %. Käibemaksumäär on 0 % üksnes Eestis registreeritud teatrite teatrietenduste piletite müügil, muud teatrite poolt müüdavad kaubad ja osutatavad teenused kuuluvad maksustamisele 18 %-lise määraga. 3.3. Eksport Ekspordiks käibemaksuseaduse tähenduses loetakse kaupade eksporti tolliseaduse mõistes ning teenuse eksporti käesolevas punktis määratud juhtudel. Kaupade ekspordiks loetakse kaupade eksporti tolliseaduse mõistes. Kaupade ekspordiks tolliseaduse mõistes loetakse muuhulgas kütuse müüki rahvusvahelise transpordiga seotud vee- või õhusõiduki tankimiseks, kaupade müüki tarbimiseks nende sõidukite meeskondadele ja reisijatele reisi ajal, kaupade müüki välisreisis oleval vee- või õhusõidukil ning kaupade müüki välisriiki sõitvatele reisijatele lennuväljadel ja sadamates ettenähtud ruumides peale piiri- ja tollikontrolli juhul, kui need kaubad on viidud Eesti tolliterritooriumilt välja vastavalt tolliseadusega kehtestatud kaupade eksportimise korrale. Kaupade eksport peab olema tõestatud tollideklaratsiooni ja tollitemplitega (Tolliametis deklareerimise tempel ja piiriületamise tempel). Eksportijaks loetakse isik, kelle nimi või nimetus on tollideklaratsioonis kirjas eksportijana. Teenuse ekspordiks loetakse: 1) teenuste osutamist väljaspool Eesti tolliterritooriumi välisriigi juriidilisele isikule; 2) vallasasjade rendile andmist, kui renditud vara kasutatakse püsivalt väljaspool Eesti tolliterritooriumi. Kui renditud vara püsiva kasutamise kohta pole võimalik fikseerida, kuulub teenus maksustamisele 18 %-lise käibemaksuga; 3) järgmiste rahvusvaheliste kaubavedudega seotud transporditeenuste osutamist: a) kaupade transport Eestist väljaspool Eesti tolliterritooriumi asuvasse sihtpunkti; b) kaupade transport välisriigi territooriumilt Eesti tolliterritooriumil asuvasse sihtpunkti; c) rahvusvaheliste kaubavedudega seotud ekspedeerimisteenused. Ekspedeerimisteenusteks käibemaksuseaduse mõistes loetakse teenuste kompleksi, mis on seotud kaupade veo korraldamisega kahe riigi vahel ekspedeerimisettevõtte poolt. Seoses rahvusvaheliste kaubavedudega eraldi teenuste osutamist (näiteks kauba pakkimine, ekspordidokumentide vormistamine) ei loeta teenuse ekspordiks. Samuti ei loeta teenuse ekspordiks autode rentimist autobaasilt ekspedeerimisettevõttele veose edasitoimetamiseks; d) kaupade transiidiga seotud teenused, mis osutatakse Eesti tolliterritooriumil välisriigi juriidilisele isikule; 4) kaupade säilitamist laos välisriigi juriidilise või füüsilise isiku nimel ja arvel; 5) teenuste osutamist välisreise tegevatel vee- ja õhusõidukitel väljaspool Eesti tolliterritooriumi; 6) reisijate ja nende isikliku pagasi (sealhulgas isiklike transpordivahendite) vedu välisreisidel välisreise tegevate vee- ja õhusõidukitega; 7) teenuste osutamist välismaale sõitvatele reisijatele lennuväljadel ja sadamates ettenähtud ruumides peale piiri- ja tollikontrolli; 8) järgmisi välisreise tegevate veesõidukite teenindamisega seotud sadamateenuseid: a) reisijatasu; b) veesõiduki tonnaažimaks; c) kaimaks; d) agenteerimine; e) lootsimaks; f) sildumismaks; g) lootsilaeva kasutamine; h) puksiiriteenused; i) separatsiooni toomine ja paigaldamine; j) veesõidukite laadimine, lossimine ja ümberlaadimine; k) veega varustamine; l) pilsivee vastuvõtmine; m) prügi vastuvõtmine; n) energiaga varustamine; o) raadio sisselülitamine; p) reisijateenused; r) majakamaks; s) jäälõhkujateenused. Ekspordiks loetakse ainult otse välisreise tegevale veesõidukile või seda veesõidukit esindavale Eesti või välisriigi juriidilisele isikule osutatud sadamateenuseid; 9) järgmisi välisreise tegevate lennukite teenindamisega seotud teenuseid: a) koorma kontroll; b) välisriigi lennuettevõtte esindamine; c) lennuki tehniline teenindamine (lennuki vastuvõtt ja paigaldamine, trapi andmine, elektrivoolu andmine, reisijate transport lennuväljal, lennuki pukseerimine); d) lennuki hooldus (koristamine, WC puhastamine, vee andmine, jäätõrje, jahutamine ja soojendamine); e) kütuse tankimine ja väljavõtmine, õlide ja vedelike lisamine; f) kauba, pagasi ning posti peale- ja mahalaadimine; g) lennudokumentide kontroll; h) meteoroloogiline ja aeronavigatsiooniline informatsioon; i) lennuki parkimistasu; j) reisijatasu; k) maandumistasu; l) reisijate registreerimine; m) navigatsioonitasu; 10) välisreise tegevate vee- ja õhusõidukite hooldust ja remonti; 11) välisriigis asuvate hotellide hotellikohtade broneerimist ja müümist; 12) Eestisse saabunud välisturistide teenindamiseks väljaspool Eesti tolliterritooriumi realiseeritud reisiteenuste paketi (voucher) maksumust, kui selle maksumus kantakse väljaspool Eesti tolliterritooriumi turismituusiku realiseerinud ettevõtte poolt Eesti Vabariiki ettevõttele, kellele on antud turismiga tegelemiseks vastav litsents, samuti reisiteenuste paketi müüki Eestist välisriiki suunduvate turistide teenindamiseks väljaspool Eesti tolliterritooriumi. Reisiteenuste pakett peab seejuures sisaldama vähemalt transporti ja majutamist; 13) hoonete ning rajatiste ehitamist ja remonti väljaspool Eesti tolliterritooriumi, samuti väljaspool Eesti tolliterritooriumi ehitatava hoone või rajatise projektdokumentatsiooni, kaasa arvatud sisekujunduse projekti koostamist; 14) tööstusomandi objektide kaitsedokumentide taotlemise, jõushoidmise ja nendest tulenevate õiguste kaitsmisega kaasnevate teenuste osutamist välisriigi juriidilisele või füüsilisele isikule; 15) konsultatsiooni- ja reklaamiteenuste osutamist välisriigi juriidilisele isikule; 16) informatsiooniteenuste osutamist välisriikide informatsiooniagentuuridele; 17) teaduslike uurimistööde tegemist välisriigi juriidilise isiku tellimusel; 18) teatri-, estraadi-, kinoetenduste, kontsertide ja spordiürituste ning näituste korraldamist väljaspool Eesti tolliterritooriumi; 19) välisriigi isikule kuuluva kauba töötlemist või remonti, kui töödeldud või remonditud kaup toimetatakse selle omanikule väljaspoole Eesti tolliterritooriumi, kusjuures Eesti tolliterritooriumile sissetoodud välisriigi juriidilisele isikule kuuluvate materiaalsete väärtuste töötlemisega tegelevad isikud on kohustatud enne materiaalsete väärtuste sissetoomist end registreerima Eesti tollis; 20) väljaspool Eesti tolliterritooriumi registreeritud mobiiltelefonide kasutamist Eesti tolliterritooriumil. Eestis registreeritud mobiiltelefonide kasutamist ei loeta teenuse ekspordiks sõltumata sellest, kus neid kasutatakse. 3.4. Kaupade ja teenuste ostmisel makstud käibemaksu tagastamine välisesindustele Diplomaadistaatust omavatele isikutele, välisriigi diplomaatilistele ja konsulaaresindustele ning rahvusvaheliste organisatsioonide ja valitsustevaheliste koostööprogrammide esindustele tagastatakse nende poolt teatud kaupade ja teenuste ostmisel makstud käibemaks. Käesoleva punkti 1. lõigus nimetatud kaupade ja teenuste loetelu ning käibemaksu tagastamise kord on kehtestatud rahandusministri poolt eraldi määrusega. 3.5. Käibe toimumise aeg Käibe toimumise ajaks loetakse käibemaksuseaduses varaseim hetk alljärgnevaist: 1) kauba lähetamine või ostjale kättesaadavaks tegemine või teenuse osutamine; 2) kauba või teenuse eest arve väljastamine; 3) kauba või teenuse eest maksmine. Kaupade ja teenuste realiseerimisel ettemaksuga maksustatakse ettemaksu laekumisel käibemaksuga ainult ettemaksuna laekunud summa. Juhul, kui enne kauba lähetamist või teenuse osutamist esitatakse arve, millel näidatud tasumisele kuuluv summa on suurem kui ettemaksuna laekunud summa, kuulub käibemaksuga maksustamisele see osa summast, mille võrra arvel näidatud summa ületab ettemaksuna laekunud summat, kuid sõltumata eeltoodust kuulub kogu tehing tervikuna käibemaksuga maksustamisele mitte hiljem kui kauba üleandmise või teenuse osutamise momendil. Ostjal ei ole lubatud lugeda ettemaksult arvestatud käibemaksu kaupade või teenuste ostmisel kinnimakstud käibemaksuks. Ostja maksustamisperioodi käibelt arvestatud käibemaksust on lubatud maha arvata ainult arvel näidatud käibemaksu summa kauba saamise või teenuse osutamise momendil. Regulaarselt või pidevalt osutatavate teenuste (näiteks vara rentimine) puhul loetakse käive toimunuks sellekohase dokumendi väljastamisel selles näidatud teenuse osa ulatuses, mis ei või olla väiksem kui lepingujärgne tasumisele kuuluv summa. Võõrandamisel renditingimustel ja järelmaksuga müügil maksustatakse käibemaksuga kogu tehingu maksumus kauba üleandmise või ostja kasutusse andmise või teenuse osutamise momendil, kusjuures käibemaksuga on lubatud mitte maksustada aasta arvestuses eraldi välja toodud intressi, kuid mitte suuremas ulatuses kui 15 % tehingu maksumusest. Tehingu maksustatav väärtus ei või olla seejuures väiksem kauba või teenuse soetusmaksumusest. Samale ostjale regulaarselt või pidevalt realiseeritava elektrienergia, gaasi, vee, kommunaalteenuste ja telefoni kasutamisega seotud teenuste puhul võib kauba müüja esitada ostjale arve ühe kalendrikuu realisatsiooni kohta tervikuna. Kui arvet ei ole esitatud, loetakse käibe toimumise ajaks kauba lähetamise või teenuse osutamise kuu. Impordi puhul loetakse käive toimunuks kauba toimetamisel Eesti tolliterritooriumile või selle vabastamisel esialgsest tolliprotseduurist, kui kaup suunatakse tolliseadusega sätestatud korras vabasse ringlusse. Kui müüja on saanud ostjalt ettemaksu, kuid kauba üleandmist või teenuse osutamist tegelikult ei toimu, on müüjal lubatud tühistada käibemaksu arvestamine sellelt kaubalt või teenuselt juhul, kui ta on ostjale ettemaksu tagastanud. Kui müüja on esitanud ostjale arve, kuid kauba üleandmist või teenuse osutamist tegelikult ei toimu, on müüjal lubatud teha käibemaksu tagasiarvestus sellelt arvelt juhul, kui arve väljakirjutamisest on möödunud kolm kuud, samuti juhul, kui ostja teatab kirjalikult kauba või teenuse ostmisest loobumisest. 3.6. Käibe toimumise koht Käibe toimumise koht on Eesti, kui: 1) kaup imporditakse Eestisse, toimetatakse saajale või tehakse talle kättesaadavaks Eestis või eksporditakse Eestist; 2) teenust osutava isiku ettevõtlus toimub Eestis. 3.7. Maksustamisperiood ja käibedeklarartsioon Käibemaksuga maksustamise periood on kalendrikuu. Rahandusminister võib maksukohustuslasele kehtestada kalendrikuust erineva maksustamisperioodi. Käibedeklaratsioon esitatakse maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks. Kui vastavalt käibemaksuseaduse paragrahv 17 2. lõikele on maksukohustuslasele kehtestatud kalendrikuust erinev maksustamisperiood, määrab käibedeklaratsiooni esitamise tähtaja rahandusminister. Käibedeklaratsiooni esitamisel posti teel võetakse selle tähtaegse esitamise määramisel aluseks postipaneku kuupäev (postitempli alusel). 3.8. Tasumisele kuuluva maksusumma arvutamine Registreeritud maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaks on käibemaksuseaduse paragrahvis 13 nimetatud maksumäära järgi maksustamisperioodil maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustamisperioodil: 1) teistelt registreeritud maksukohustuslastelt soetatud ning oma ettevõtluses kasutatavate kaupade ja teenuste eest tasumisele kuuluv käibemaks; 2) oma ettevõtluseks imporditud kaupadelt tasumisele kuuluv käibemaks, kusjuures isik ei tohi seda maha arvata enne, kui ta on käibemaksu tegelikult Tolliametile tasunud. Isiku maksustamisperioodi käibelt arvestatud käibemaksust on lubatud maha arvata ainult isiku ettevõtluse tarbeks soetatud kaupadelt ja teenustelt makstud käibemaks. Muudel juhtudel ei ole kaupade ja teenuste ostmisel kinnimakstud käibemaksu lubatud isiku maksustamisperioodi käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata. Käibemaksuseaduse paragrahv 18 1. lõikes sätestatud mahaarvamised on lubatud ainult käibemaksuseaduse paragrahvis 24 sätestatud nõuetele vastava arve alusel juhul, kui kaup või teenus on ostja poolt kätte saadud, või impordi kaubadeklaratsiooni ja kauba importimisel käibemaksu tasumist tõendava dokumendi alusel. Maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust ei arvata maha käibemaksu, mida registreeritud maksukohustuslane on maksnud: 1) külaliste vastuvõtuks ning oma töötajate toitlustamiseks ja majutamiseks kasutatud kaupade soetamisel ja teenuste eest tasumisel; 2) ettevõtlusega vahetult mitteseotud sõiduautode soetamisel; 3) oma tarbeks kasutatud mootorikütuse soetamisel. Maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust ei ole lubatud maha arvata käibemaksu, mida on makstud toiduainete, valmistoitude, jookide, toitlustusteenuste, vahetult kingitusteks ostetud kaupade või teenuste ning majutusteenuste ostmisel külalistele või oma töötajatele. Juhul, kui eelpooltoodud kaupadelt ja teenustelt kinnimakstud käibemaks on maksukohustuslase maksustamisperioodi käibelt arvestatud käibemaksust maha arvatud, kuuluvad need kaubad ja teenused külalistele või oma töötajatele üleandmisel käibemaksuga maksustamisele. Maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust ei ole lubatud maha arvata käibemaksu, mida on makstud ettevõtlusega vahetult mitteseotud sõiduautode soetamisel. Ettevõtlusega vahetult mitteseotud sõiduautodeks loetakse isikute esindusautosid. Esindusautodeks loetakse kõiki sõiduautosid, välja arvatud taksod, postiveoautod, eriotstarbelised autod (kiirabi-, politsei-, päästeteenistus-, gaasiavariiautod) ja autorenditeenuste osutamisega tegelevate isikute poolt soetatud rendiautod. Juhul, kui sõiduauto on soetatud müümise eesmärgil, on maksukohustuslasel lubatud selle soetamisel kinnimakstud käibemaks enda maksustamisperioodi käibelt arvestatud käibemaksust maha lahutada ning neid autosid ei ole lubatud kuni nende müümiseni kasutusele võtta. Juhul, kui ettevõtluse tarbeks soetatud auto võetakse kasutusele esindusautona, tuleb selle sõiduauto jääkväärtus maksustada käibemaksuga. Maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust ei ole lubatud maha arvata oma tarbeks kasutatud mootorikütuse soetamisel makstud käibemaksu. Oma tarbeks kasutatud mootorikütuseks loetakse esindusautode ja rendiautode tarbeks soetatud mootorikütust. Mootorikütuseks loetakse vastavalt mootorikütuseaktsiisi seadusele autobensiin, diislikütus, lennukipetrool ja -bensiin, mootorikütusena kasutatav vedel- ja surugaas ning mootoriõli. Käibedeklaratsiooni koostamisel arvutatakse käibemaks täiskroonides, seejuures kuni 49 senti jäetakse ära, 50 ja rohkem senti loetakse üheks krooniks. Käibemaks kantakse eelarvesse täiskroonides. NÄIDE 1 Õmblusettevõte müüs Eestis kaupu ja teenuseid käibemaksuta müügihinnas 15 000 krooni eest. Kaupade ja teenuste ostmisel kinnimakstud käibemaksuks oli 400 krooni. Käibemaks arvutatakse järgmiselt: 1) müüdud kaupade ja teenuste maksumus käibemaksuta müügihinnas: 15 000 krooni; 2) müügilt arvutatud käibemaks: (15 000 * 18) : 100 = 2700 krooni; 3) kaupade ja teenuste ostmisel kinnimakstud käibemaks: 400 krooni; 4) riigieelarvesse tasumisele kuuluv käibemaks: 2700 - 400 = 2300 krooni. NÄIDE 2 Ettevõte importis 28. märtsil toiduaineid ning tasus 3. aprillil Tolliametile käibemaksu 5000 krooni, kusjuures imporditud kaupade eest kuulus tasumisele käibemaksu 3600 krooni. Ettevõte võib aprillikuu eest koostatava käibedeklaratsiooni punktis 7.11. kajastada imporditud kaupade eest tasutud käibemaksu 3600 krooni. NÄIDE 3 Kodanike ühendus müüs kaupu 200 000 krooni eest käibemaksuta müügihinnas. Sponsorlusest, annetustest ja liikmemaksudest laekus kodanike ühendusele 400 000 krooni. Oma ettevõtluse tarbeks soetati kaupu ja teenuseid 118 000 krooni (sealhulgas käibemaks 18 000 krooni) eest, põhikirjalise tegevuse tarbeks soetati kaupu 354 000 krooni (sealhulgas käibemaks 54 000 krooni) eest. Käibemaks arvutatakse järgmiselt: 1) müüdud kaupade maksumuselt arvutatud käibemaks: (200 000 * 18) : 100 = 36 000 krooni; 2) kaupade ja teenuste ostmisel makstud käibemaks, mis on seadusega lubatud maha arvata: 18 000 krooni; 3) riigieelarvesse tasumisele kuuluv käibemaks: 36 000 - 18 000 = 18 000 krooni. 3.9. Käibemaksu laekumine Käibemaks laekub riigieelarvesse. 3.10. Käibemaksu tagastamine maksukohustuslasele Registreeritud maksukohustuslasele, kelle poolt maksustamisperioodi maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaks on väiksem tema poolt samal perioodil kaupade ja teenuste soetamisel makstud käibemaksu summast, jäetakse enammakstud käibemaks eelseisva maksustamisperioodi maksu katteks. Enammakstud käibemaksu tagastab Maksuamet maksukohustuslasele tema taotlusel 30 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates, kui käibemaksu enammaksmine on tingitud nullmääraga kaupade või teenuste müümisest või kaupade importimisest ettevõtte asutamisel ettevõtte põhikapitali tehtud mitterahalise sissemaksena ning maksukohustuslasel ei ole eelmiste maksustamisperioodide osas maksuvõlgnevusi. Enammakstud käibemaksu ei tagastata suuremas ulatuses, kui kuulub isikule tagasimaksmisele nullmääraga kaupade või teenuste tootmiseks ostetud kaupadelt või teenustelt makstud või ettevõtte põhikapitali tehtud mitterahalise sissemaksena kaupade importimisel makstud käibemaksu. 3.11. Ostmisel makstud käibemaksu osaline mahaarvamine Kui registreeritud maksukohustuslane kasutab teistelt registreeritud maksukohustuslastelt ostetud kaupu ja teenuseid või imporditud kaupu nii maksustamisele kuuluva kui maksuvaba käibe tarvis, on maksustamisperioodi jooksul ostetud kaupade ja teenuste eest tasumisele kuuluva käibemaksusumma mahaarvamine piiratud maksustatava käibe suhtega kogu käibesse. Kui registreeritud maksukohustuslane kasutab teistelt registreeritud maksukohustuslastelt ostetud kaupu ja teenuseid või imporditud kaupu ühe majandusaasta jooksul ainult maksustamisele kuuluva käibe tarvis, kuulub maksukohustuslase maksustamisperioodi käibelt arvestatud käibemaksust mahaarvamisele kogu kaupade ja teenuste soetamisel kinnimakstud käibemaks. Kui registreeritud maksukohustuslane kasutab teistelt registreeritud maksukohustuslastelt ostetud kaupu ja teenuseid või imporditud kaupu ühe majandusaasta jooksul ainult maksuvaba käibe tarvis, ei ole tal õigust kaupade ja teenuste soetamisel kinnimakstud käibemaksu maksustamisperioodi käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata. Samuti ei ole registreeritud maksukohustuslasel õigust kaupade ja teenuste soetamisel kinnimakstud käibemaksu maksustamisperioodi käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata juhul, kui need kaubad ja teenused on ostetud müügiobjektide, mis ei ole käibemaksuseaduse mõistes ei kaubad ega teenused, valmistamiseks. Nimetatud müügiobjektide võõrandamine võrdsustatakse käibemaksu osalisel mahaarvamisel maksuvaba käibega. Ostmisel makstud käibemaksu osalist mahaarvamist on lubatud sama majandusaasta jooksul teostada kas ainult otsearvestuse järgi või ainult proportsionaalselt (segasüsteem ei ole lubatud). Otsearvestuse puhul arvestab maksukohustuslane iga ostetud kauba või teenuse puhul eraldi, millises ulatuses kasutatakse seda maksustatava käibe ja millises ulatuses maksuvaba käibe tarvis. Otsearvestuse puhul on lubatud ostetud kaupade ja teenuste soetamisel makstud käibemaksu maha arvata ainult vastavate kaupade või teenuste kuludesse kandmisel, soetamisel kajastatakse need isiku raamatupidamises käibemaksuga soetusmaksumuses. Proportsionaalse mahaarvamise puhul määratakse maksukohustuslase maksustatava käibe suhe kogu käibesse kõigi ostetud kaupade ja teenuste kohta summeeritult isiku eelmiste maksustamisperioodide tegevuse põhjal ja seda korrigeeritakse majandusaasta lõpul vastavalt majandusaasta maksustatava käibe suhtele kogu käibesse. Maksustatava käibe ja kogu käibe suhte määramisel on reeglina aluseksisiku eelmise majandusaasta tegevus. Kui maksukohustuslase ettevõtlus on kestnud alla ühe kalendriaasta, määratakse maksustatava käibe suhe kogukäibesse maksukohustuslase ja Maksuameti kokkuleppel maksukohustuslase esimese majandusaasta prognoositava proportsiooni alusel. Maksuametil on õigus isiku poolt kasutatavat proportsiooni erandjuhtudel muuta vastavalt ostetud kaupade ja teenuste kasutamisele maksustatava ja mittemaksustatava käibe tarvis. Erandkorras on ostmisel kinnimakstud käibemaksu mahaarvamisel kasutatavat proportsiooni lubatud muuta aasta kestel kooskõlastatult Maksuametiga, kui isiku ettevõtluses on toimunud olulised struktuurinihked. Majandusaasta lõpul võib isik kooskõlastatult Maksuametiga kasutada proportsiooni korrigeerimisel käesolevas punktis toodust erinevat metoodikat, arvestades ostetud kaupade ja teenuste kasutamist maksustatava ja mittemaksustatava käibe tarvis. Isiku ettevõtluse tarbeks soetatud põhivahendite ostmisel kinnimakstud käibemaks kuulub maksukohustuslase maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust mahaarvamisele vastavalt iga põhivahendi tegelikule kasutamisele kolme kalendriaasta jooksul, kusjuures esimeseks kalendriaastaks loetakse ajavahemik põhivahendi soetamise päevast kuni jooksva kalendriaasta lõpuni. Kui registreeritud maksukohustuslane kasutab põhivahendit ainult maksustatavakäibe tarvis, kuulub maksukohustuslase maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust mahaarvamisele kogu põhivahendi soetamisel kinnimakstud käibemaks. Kui registreeritud maksukohustuslane kasutab põhivahendit ainult maksuvaba käibe tarvis, ei ole tal õigust põhivahendi soetamisel kinnimakstud käibemaksu maksustamisperioodi käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata. Kui registreeritud maksukohustuslane kasutab põhivahendit nii maksustatava kui ka maksuvaba käibe tarvis, toimub käibemaksu mahaarvamine vastavalt põhivahendi tegeliku kasutamise proportsioonile, kusjuures esimesel kalendriaastal kasutatakse mahaarvamisel selle aasta prognoositavat proportsiooni, mida korrigeeritakse iga kalendriaasta lõpul vastavalt põhivahendi kasutamise tegelikule proportsioonile kalendriaastal. Seoses ümberarvestusega maksukohustuslase poolt täiendavalt riigieelarvesse kantavad summad tuleb tasuda koos uue majandusaasta esimese maksustamisperioodi käibedeklaratsiooni esitamisega. Maksukohustuslasele seoses ümberarvestusega tagasimaksmisele kuuluv summa jäetakse maksukohustuslase eelseisva maksustamisperioodi maksu katteks. Kui registreeritud maksukohustuslane lõpetab oma ettevõtluses põhivara kasutamise, mille soetamisel makstud käibemaksu on ta eelnevalt oma maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvanud, on ta kohustatud selle jääkväärtuselt maksma käibemaksu. Põhivara kasutamine ettevõtluses loetakse lõpetatuks, kui põhivara ei osale maksukohustuslase tootmisprotsessis, vaid seisab laos vms. ruumis või on antud juriidilise isiku omaniku või mõne töövõtja või ettevõtlusega tegeleva füüsilise isiku omandusse. NÄIDE 1 Maksukohustuslase 1993.a. käibest moodustas maksustatav käive 65 %. 1994. a. kokkuvõtete tegemisel selgub, et 1994. a. on maksukohustuslase maksustatav käive moodustanud 60 % kogu käibest. Kogu aasta vältel maksis maksukohustuslane ostetud kaupadelt ja teenustelt käibemaksu 15 000 krooni, millest arvas eelmise aasta maksustatava käibe ja kogu käibe suhte alusel enda maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha 9750 krooni. ümberarvestuse tulemusena selgub, et 1994. a. tegeliku suhte alusel oleks maksukohustuslasel olnud õigus käibemaksu maha arvata ainult 9000 krooni ulatuses. Maksukohustuslane esitab 1995.a. jaanuarikuu käibedeklaratsiooni ja tasub jaanuarikuu eest käibemaksu 20. veebruaril 1995.a. ning kannab ühtlasi riigieelarvesse üle ka täiendava käibemaksu 1994.a. eest 750 krooni ulatuses, näidates selle summa käibedeklaratsiooni real 7.12. NÄIDE 2 Maksukohustuslase 1993.a. käibest moodustas maksustatav käive 65 %. 1994.a. kokkuvõtete tegemisel selgub, et 1994.a. on maksukohustuslase maksustatav käive moodustanud 75 % kogu käibest. Kogu aasta vältel maksis maksukohustuslane ostetud kaupadelt ja teenustelt käibemaksu 15 000 krooni, millest arvas eelmise aasta maksustatava käibe ja kogu käibe suhte alusel enda maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha 9750 krooni. ümberarvestuse tulemusena selgub, et 1994. a. tegeliku suhte alusel oleks maksukohustuslasel olnud õigus käibemaksu maha arvata 11 250 krooni ulatuses. Maksukohustuslane esitab 1995.a. jaanuarikuu käibedeklaratsiooni, mille järgi maksukohustuslase poolt kuulub 20. veebruaril 1995.a. sama aasta jaanuarikuu eest riigieelarvesse kandmisele käibemaksu 1200 krooni ulatuses. Maksukohustuslase jaanuarikuu käibelt arvestatud käibemaksu (1200 krooni) ja möödunud kalendriaasta eest enammakstud käibemaksu (11250 - 1200 = 1500 krooni) vahe 300 krooni jäetakse tema järgmise maksustamisperioodi maksete katteks. NÄIDE 3 Maksukohustuslane ostis 15. aprillil 1994.a. höövelpingi. Isiku poolt määratud pingi maksustatava käibe tarvis kasutamise prognoositav proportsioon 1994.a. on 40 %. Höövelpingi ostmisel maksis isik käibemaksu 10 000 krooni. Seega võib isik esimesel kalendriaastal höövelpingi ostmisel kinnimakstud käibemaksu 1994.a. aprillikuu käibedeklaratsioonis oma maksustatavast käibest maha arvata 10 000 * 0,40 = 4000 krooni ulatuses. Tegelikuks proportsiooniks 1994.a. kujunes 50 % ning ümberarvestuse tulemusena on mahaarvatavaks käibemaksuks 10 000 * 0,5 = 5000 krooni. Isiku poolt enammakstud 1000 krooni kajastatakse 1995.a. jaanuarikuu käibedeklaratsioonis ostmisel makstud käibemaksuna. 1995.a. tegelik proportsioon on 60 %, seega teeb isik 1996. a. jaanuarikuus järgmise käibemaksu ümberarvestuse: (5000 + 6000) : 2 = 5500 krooni, 5500 - 5000 = 500 krooni. 500 krooni kajastatakse 1996.a. jaanuarikuu käibedeklaratsioonis ostmisel makstud käibemaksuna. 1996.a. tegelik proportsioon on 30 %. Isik teeb 1997.a. jaanuarikuus järgmise käibemaksu ümberarvestuse: (5000 + 6000 + 3000) : 3 = 4667 krooni, 4667 - 5500 = -833 krooni. 1997.a. jaanuarikuu käibedeklaratsiooni real 7.12. kajastatakse summa 833 krooni, mis kuulub tasumisele riigieelarvesse. 3.12. Kasutatud kaupade müük ja oksjonimüük Kasutatud kaupade müümisel komisjonimüügi vormis maksab komisjonär käibemaksu komisjonitasult. Käibemaksuseaduse paragrahv 22 1. lõikes sätestatut rakendatakse vaid sel puhul, kui kasutatud kaupu ei müüda partiidena ja neid müüakse uutest kaupadest eraldi. Partii on üle kahe ühesuguse tootmises valmistatud eseme. Oksjonimüügi käibelt maksab oksjoni korraldaja käibemaksu kaupade vahendamise eest saadavalt tasult. 3.13. Enne registreerimist soetatud kaupadelt makstud käibemaksu mahaarvamine Registreeritud maksukohustuslasel, kellel on laos enne tema Maksuametis registreerimist soetatud kaupu, millelt on makstud käibemaksu, on Maksuameti loal õigus oma maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata nendelt kaupadelt tasutud käibemaksusummad käibemaksuseaduse paragrahvis 24 sätestatud nõuetele vastava arve või impordi käibemaksu tasumist tõendava dokumendi ja impordi kaubadeklaratsiooni alusel. Käesoleva punkti 1. lõigus nimetatud summade mahaarvamine toimub Maksuameti poolt määratud perioodi jooksul ning korras. 3.14. Arved Välja arvatud käibemaksuseaduse paragrahv 24 2. lõikes sätestatu, on registreeritud maksukohustuslane kohustatud seitsme kalendripäeva jooksul pärast kauba müümist või teenuse osutamist esitama ostjale arve, millele on märgitud: 1) müüja nimi või nimetus, aadress ja registreerimisnumber või isikukood; 2) arve seerianumber, number ja väljastamise kuupäev; 3) ostja nimi või nimetus ning aadress; 4) kauba või teenuse nimetus, kogus ja müügihind; 5) kauba või teenuse hind ilma käibemaksuta; 6) kauba või teenuse maksustatav väärtus, juhul kui see on erinev käesoleva lõigu punktis 5 nimetatud hinnast; 7) käibemaksusumma; 8) kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev, juhul kui see on erinev arve väljastamise kuupäevast. Jaemüügi korral võib registreeritud maksukohustuslane väljastada ostjale lihtsustatud arve, mis peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) müüja nimi või nimetus, aadress ja registreerimisnumber või isikukood; 2) arve seerianumber, number ja väljastamise kuupäev; 3) kauba või teenuse nimetus, kogus ja müügihind; 4) kauba või teenuse hind ilma käibemaksuta; 5) käibemaksusumma. Ostja soovil on registreeritud maksukohustuslane kohustatud väljastama talle käibemaksuseaduse paragrahv 24 1. lõikes sätestatud nõuetele vastava arve. Arvet või muud dokumenti kauba või teenuse müümise kohta, millel on näidatud käibemaksusumma, ei tohi väljastada: 1) isik, kes ei ole registreeritud käibemaksuseaduse paragrahv 7 kohaselt; 2) kaupade ja teenuste kohta, mille käivet käibemaksuseaduse paragrahv 5 kohaselt käibemaksuga ei maksustata; 3) müügiobjektide kohta, mis käibemaksuseaduse mõistes ei ole kaubad ega teenused. Kui arve või muu müügidokument, millel on näidatud käibemaksu summa, on väljastatud käibemaksuseaduse paragrahv 24 3. lõikes sätestatud tingimuste vastaselt, on dokumendi väljastanud isik kohustatud järgmise kuu 20. kuupäevaks maksma riigieelarvesse tema poolt väljastatud arvel või muul müügidokumendil näidatud käibemaksu summa, olenemata sellest, kas see muul juhul oleks kuulunud maksmisele. Samuti kuulub riigieelarvesse kandmisele nullmääraga kaupade või teenuste müümisel arvel välja toodud nullist erinev käibemaksusumma. 3.15. Arvete säilitamine ja arvepidamise kord Maksukohustuslane on kohustatud säilitama kronoloogilises järjekorras kõigi enda väljastatud arvete koopiad, kõik saadud kaupade või teenuste soetamisel käibemaksu tasumist tõendavad arved ning impordilt käibemaksu tasumist tõendavad kaubadeklaratsioonid seitsme aasta jooksul, arvates nende väljastamise või saamise päevast. Maksukohustuslaste igapäevane ning igakuine arvepidamine toimub vastavalt rahandusministri poolt kehtestatud eeskirjadele. Jaemüügikäibe kajastamisel raamatupidamises ja käibedeklaratsioonis võib käibemaks olla lülitatud müügihinda ning maksumäär on sel juhul 15,25 % käibemaksuga müügihinnast. 3.16. Varade võõrandamine omandireformi käigus ja ettevõtluse lõpetamine Riigi- ja munitsipaalvara erastamise käigus kaupade võõrandamine ning riigivara munitsipaalomandisse andmine on käibemaksuvaba. Põllumajandusreformi käigus osakute eest antud kaubad ja osutatud teenused on käibemaksuvabad. Registreeritud maksukohustuslase ettevõtluse likvideerimise ja reorganiseerimise, samuti pankrotimenetluse käigus kaupade ja teenuste võõrandamine, kaasa arvatud omanike vahel jaotatud maksustatavad kaubad, maksustatakse käibemaksuga, välja arvatud käibemaksuseaduse 26 1. ja 2. lõikes sätestatud juhud. Isiku ettevõtluse lõpetamiseks loetakse seejuures ka tema ettevõtluse peatamine, sõltumata tema ettevõtteregistrist mitteväljaarvamisest. Kui registreeritud maksukohustuslane on ettevõtluse likvideerimise käigus kogu vara võõrandanud või omanike vahel ära jaotanud, peab ta esitama Maksuametile käibedeklaratsiooni ja tasuma ettenähtud käibemaksu. Pärast maksukohustuste täitmist kustutab Maksuamet maksukohustuslase registrist. Kui isiku ettevõtluse likvideerimise periood kestab üle kolme aasta, on Maksuametil õigus hinnata järelejäänud maksustatavate kaupade väärtus ning registreeritud maksukohustuslane on kohustatud Maksuameti nõudmisel tasuma sellelt käibemaksu. 4. LÕPPSÄTTED 4.1. Varem sõlmitud lepingute alusel toimuv käive Käibemaksuseadusega kehtestatud maksu rakendatakse ka enne seaduse jõustumist sõlmitud lepingu alusel toimuva maksustatava käibe puhul, kui see toimub seaduse jõustumise päeval või pärast seda. 4.2. Seaduse rakendamine Käibemaksuseaduse jõustumisel loetakse registreerituteks kõik isikud, kes on registreeritud käibemaksukohustuslastena Eesti Vabariigi käibemaksuseaduse (RT 1991, 36, 447; 1992, 34, 440; 1993, 35, 548) alusel ning: 1) kelle maksustatav käive, välja arvatud import, oli ajavahemikul 1992. aasta 1. detsembrist kuni 1993. aasta 1. detsembrini suurem kui 130 000 krooni; 2) kelle ettevõtlus on kestnud vähem, kui käesoleva lõigu punktis 1 nimetatud periood, kuid kelle kuu keskmine maksustatav käive, välja arvatud import, oli suurem kui 12 500 krooni. Isiku ettevõtluse alguseks loetakse tema maakonna- või linnavalitsuses registreerimise kuupäev. Isikud, kes on vastavalt käibemaksuseaduse paragrahv 28 1. lõikele automaatselt registreeritud maksukohustuslasteks, peavad pöörduma Maksuameti poole 1994.a. 20. veebruariks oma maksukohustuslastena registreerimises veendumiseks. Maksuamet väljastab neile otsuse käesoleva juhendi lisas 2 vormil 2 toodud kujul, milles on märgitud, et nimetatud isikud on arvatud maksukohustuslasteks alates 1994.a. 1. jaanuarist. Automaatselt maksukohustuslastena registreeritud isikud on registreeritud maksukohustuslased sõltumata sellest, kas Maksuamet väljastas neile eelpoolmainitud otsuse või mitte. Isikud, kes olid 1993.a. maksukohustuslased, kuid kelle maksustatav käive vastavalt käibemaksuseaduse paragrahvile 4, välja arvatud import, ei ületanud ajavahemikul 1992.a. 1. detsembrist kuni 1993.a. 1. detsembrini 130 000 krooni (kaasa arvatud), ei ole alates 1994.a. 1. jaanuarist registreeritud maksukohustuslased. Samuti ei ole alates 1994.a. 1. jaanuarist registreeritud maksukohustuslased isikud, kes olid 1993.a. maksukohustuslased, kuid kelle ettevõtlus on kestnud vähem kui eelpoolnimetatud periood ning kelle kuu keskmine maksustatav käive vastavalt käibemaksuseaduse paragrahvile 4, välja arvatud import, ei ületanud 12 500 krooni (kaasa arvatud). Käibemaksuseaduse paragrahv 28 1. lõikes nimetatud isikutele laienevad käibemaksuseaduse paragrahvis 10 sätestatud kohustused seaduse jõustumise päevast. Kõik isikud, kes on registreeritud käibemaksukohustuslastena Eesti Vabariigi käibemaksuseaduse (RT 1991, 36, 447; 1992, 34, 440; 1993, 35, 548) alusel, on kohustatud esitama käibedeklaratsiooni 1993. aasta viimase maksustamisperioodi eest 1994. aasta 20. jaanuariks ja tasuma käibemaksu selles seaduses ettenähtud korras. Kuni 1994. aasta 30. juunini ei ole käibemaksu objektiks elanikkonnale, eelarvelistele asutustele ja organisatsioonidele ning kirikutele ja kogudustele müüdav soojusenergia. Soojusenergia tootjad müüvad soojusenergia elanikkonna tarbeks ilma elamuekspluatatsioonivalitsustele (kaasa arvatud teised elamumajandusorganisatsioonid) esitatavatele arvetele käibemaksu lisamata, kusjuures elamuekspluatatsioonivalitsused on kohustatud esitama soojusenergia tootjatele tarbijate jaotuse elanikkonna ja teiste tarbijate lõikes ning tegema vähemalt kord kvartalis tarbijate lõikes ümber arvestuse sõltuvalt tegelikust tarbimisest ja esitama selle soojusenergia tootjatele. Elamuekspluatatsioonivalitsused soojusenergia realiseerimisel elanikkonnale, eelarvelistele asutustele ja organisatsioonidele ning kirikutele ja kogudustele käibemaksu ei lisa, teistele tarbijatele esitatakse soojusenergia arve koos käibemaksuga. Soojusenergia müük tiitlipärastele omanikele, kui nad on üksikisikud, elamukooperatiividele, elamuühistutele ja elamuosaühingutele võrdsustatakse soojusenergiamüügiga elanikkonnale ning seda käibemaksuga ei maksustata. Elanikkonnale, eelarvelistele asutustele ja organisatsioonidele ning kirikutele ja kogudustele müüdava soojusenergia tootmiseks soetatud kaupade ja teenuste ostmisel kinnimakstud käibemaksu ei ole maksukohustuslasel lubatud enda käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata.