Ülemnõukogu — Eesti NSV riiklike registrite seadus

Avaldatud ÜVT 1990, 3, 61 - 29.01.1990

I peatükk

ÜLDSÄTTED

1. Registri määratlus

(1) Käesolev seadus määrab kindlaks riiklike registrite asutamise, pidamise ja likvideerimise korra.

(2) Riiklik register käesoleva seaduse tähenduses on andmekogum, mis sisaldab reglementeeritud andmeid kõikide objektide kohta täpselt määratletud kategooria piires. Registri asutamine, pidamine ja kasutamine toimub riiklikult kehtestatud korras vastavalt käesolevale seadusele, samuti üksikute registrite kohta kehtestatud Eesti NSV seadusandlusele.

2. Registri eesmärk

Riikliku registri asutamise ja pidamise eesmärk on koguda ja säilitada usaldusväärset teavet teatud kategooria objektide täieliku hulga kohta, et seda saaks kasutada riigivõimu- ja -valitsemisorganite tegevuses ja muudel käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel.

3. Riiklike registrite liigid

(1) Riiklikud registrid võivad olla vabariiklikud ja kohalikud.

(2) Vabariiklikud registrid (Eesti registrid) hõlmavad vastava kategooria objekte kogu Eesti NSV ulatuses.

(3) Vabariiklike registrite alusel võib moodustada kohalikke registreid, mis hõlmavad objekte kohaliku omavalitsusüksuse või omavalitsusüksuste ühenduse territooriumil ning mille andmestikku võib laiendada kohalike vajaduste kohaselt.

II peatükk

RIIKLIKE REGISTRITE ASUTAMINE

4. Registri asutaja ja pidaja

Vabariiklik register moodustatakse riigiorgani, keda nimetatakse registri asutajaks, taotluse alusel. Registri andmete kogumine, salvestamine, säilitamine, kontroll ja kasutamise korraldamine tehakse ülesandeks ettevõttele, asutusele või organisatsioonile, keda nimetatakse registripidajaks.

5. Vabariikliku registri asutamine

(1) Vabariikliku registri asutamiseks esitab registri asutaja taotluse Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumile või Eesti NSV Valitsusele. Taotlusele lisatakse järgmised dokumendid

1) registri põhimääruse projekt;

2) Eesti Informatsiooninõukogu arvamus registri andmete koosseisu, nende kogumise ja kasutamise aluste otstarbekuse kohta;

3) registri eelarve projekt.

(2) Kodanike isiklikest andmetest moodustatava registri puhul antakse asutamisluba Eesti NSV seadusega, muudel juhtudel Eesti NSV Valitsuse määrusega, millega määratakse ühtlasi kindlaks registripidaja ning kinnitatakse registri põhimäärus. Põhimäärusega sätestatakse andmete koosseis, nende kogumise ja kasutamise alused, andmete uuendamise kord ja sagedus, registri pidamise finantseerimise kord ning muud registriga seotud küsimused.

(3) Registri andmete koosseisu laiendamiseks antakse luba samas korras kui registri asutamise puhul.

6. Kohaliku registri asutamine

(1) Kohaliku registri asutamisluba pole vajalik, kui selle andmete koosseisu ei laiendata võrreldes vastava vabariikliku registriga. Juhul, kui kohaliku omavalitsuse organ peab vajalikuks laiendada andmete koosseisu, esitab ta registri asutamisloa saamiseks taotluse vastavalt kas Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumile või Eesti NSV Valitsusele. Taotlusele lisatakse registri põhimääruse projekt ning Eesti Informaatikanõukogu arvamus registri andmete koosseisu laiendamise otstarbekuse kohta.

(2) Asutamisloa andmine toimub käesoleva seaduse paragrahvi 5 lõike 2 sätete kohaselt.

7. Registri kirjelduse avalikustamine

Riikliku registri andmete koosseisu ja kasutamisviisi teeb avalikkusele ajakirjanduse kaudu teatavaks registripidaja.

8. Registri vastavus standarditele

Riiklik register peab andmete klassifitseerimis- ja kodeerimisviisi poolest olema vastavuses nii Eestis kehtivate kui ka rahvusvaheliste standarditega.

9. Andmete esitamise kohustuslikkus

Andmete esitamine riikliku registri jaoks toimub Eesti NSV seadusandlusega kehtestatud korras ning see on objekti või selle valdaja jaoks kohustuslik.

10. Riiklike registrite likvideerimine

(1) Riikliku registri likvideerimiseks peab registri asutanud riigiorgan esitama taotluse asutamisloa andnud riigiorganile, lisades Eesti Informaatikanõukogu arvamuse registri likvideerimise otstarbekuse kohta.

(2) Registri likvideerimisel antakse registris sisalduvad andmed üle arhiivi või hävitatakse (kustutatakse) kooskõlas registri põhimäärusega.

III peatükk

RIIKLIKE REGISTRITE PIDAMINE JA KASUTAMINE

11. Registreeritud objekti õigused ja kohustused

(1) Igal registreeritud objektil või selle valdajal on õigus saada registripidajalt objekti kohta riiklikus registris sisalduvaid andmeid, samuti esitada registripidajale järelepärimisi andmete olemasolu, õigsuse või täielikkuse kohta.

(2) Registreeritud objekt või selle valdaja on kohustatud kindlustama registrisse kandmiseks esitatud andmete õigsuse ning nende uuendamise Eesti NSV seadusandlusega kindlaksmääratud korras.

(3) Registreeritud objekt või selle valdaja on kohustatud vastama käesoleva seaduse paragrahvi 12 lõikes 1 nimetatud järelepärimisele kümne tööpäeva jooksul.

12. Registripidaja õigused ja kohustused

(1) Riikliku registri pidajal on õigus teha järelepärimisi registreeritud objektide kohta andmeid esitanud isikule, kui tal on tekkinud kahtlusi objekti kohta registris sisalduvate andmete õigsuses.

(2) Registripidaja on kohustatud andmeid kaitsma sanktsioneerimata juurdepääsu, kavatsematu või muu seadusevastase töötluse, kasutamise, muutmise või hävitamise eest.

(3) Registripidaja on kohustatud vastama käesoleva seaduse paragrahvi 11 lõikes 1 nimetatud nõudmistele ja järelepärimistele kolme tööpäeva jooksul.

13. Andmete kasutamine

(1) Riikliku registri ametialase kasutamise õigus on juriidilistel isikutel ja üksikisikutel, kes on kindlaks määratud registri põhimäärusega.

(2) Keelatud on riiklikus registris sisalduvate andmete kasutamine eesmärkidel, mis on vastuolus Eesti NSV konstitutsiooni, Eesti NSV muu seadusandluse ning registri põhimäärusega.

14. Andmete üleandmine tööalaseks kasutamiseks

(1) Riiklikus registris sisalduvaid andmeid võidakse anda tööalaseks kasutamiseks juriidilisele isikule või üksikisikule vastavalt registri põhimäärusele.

(2) Isik, kellele on antud riiklikus registris sisalduvaid andmeid, tohib neid kasutada ainult eesmärkidel, mis määratakse kindlaks andmete üleandmisel.

(3) Andmed kõikide isikute kohta, kellele on riikliku registri andmeid antud, säilitatakse registri arhiivis.

15. Andmete andmine avalikuks kasutamiseks

Riikliku registri asutaja võib vastavalt registri põhimäärusele anda nõusoleku registri andmete täielikuks või osaliseks üleandmiseks juriidilisele isikule või üksikisikule, kes teeb need andmed üldsusele kättesaadavaks andmepangana, trükisena või muul viisil kas tasu eest või tasuta. Sealjuures peab olema tagatud käesoleva seaduse teiste sätete ja Eesti NSV muu seadusandluse täitmine. Andmete üleandmine toimub vastavalt pooltevahelisele lepingule.

IV peatükk

JÄRELEVALVE JA VASTUTUS

16. Järelevalve

Riiklike kontrollorganite töötajatel on järelevalve teostamiseks vastavalt volitustele õigus ligi pääseda riiklikus registris sisalduvaile andmeile ning registri pidamise vahendeile, sealhulgas dokumentidele, samuti pääseda ruumidesse, kus registri andmeid töödeldakse või kus paiknevad selleks kasutatavad seadmed.

17. Vastutus

Juriidiline isik või üksikisik, kes riikliku registri pidamisel või kasutamisel rikub käesolevat seadust, kannab vastutust Eesti NSV seadusandlusega kehtestatud korras.

Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees A. RÜÜTEL

Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi sekretär A. ALMANN

Tallinn, 26. jaanuaril 1990.