Ülemnõukogu — Eesti NSV Ülemnõukogu kaheteistkümnenda koosseisu ajutise töökorralduse põhimõtetest

Avaldatud ÜVT 1990, 3, 66 - 29.01.1990

Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ülemnõukogu otsustab: Kehtestada Eesti NSV Ülemnõukogu kaheteistkümnenda koosseisu ajutise töökorralduse põhimõtted kuni Ülemnõukogu uue koosseisu töö- ja kodukorra vastuvõtmiseni järgmiselt: 1. Eesti NSV Ülemnõukogu on alaliselt tegutsev kõrgeim riigivõimuorgan, kes töötab kahel istungjärgul aastas: jaanuari keskpaigast juuni keskpaigani ja septembri algusest detsembri keskpaigani. 2. Ülemnõukogu plenaaristungid toimuvad üldjuhul kuu esimesel nädalal. Teisel ja kolmandal nädalal toimuvad Ülemnõukogu komisjonide istungid. Neljandal nädalal ja istungjärkude vaheajal töötab Ülemnõukogu liige oma valimisringkonnas ning täidab Ülemnõukogu ja tema komisjoni poolt antud ülesandeid. Ülemnõukogu liikme puhkus on üks kalendrikuu. 3. Ülemnõukogu valib oma liikmete hulgast Ülemnõukogu esimehe, kes on Eesti NSV kõrgeim ametiisik, Ülemnõukogu ja tema Presiidiumi juht. Tema volitused määratakse kindlaks Eesti NSV põhiseadusega. Ülemnõukogu valib oma liikmete hulgast Ülemnõukogu juhataja, kes korraldab Ülemnõukogu tööd ja juhatab plenaaristungeid. Ülemnõukogu juhataja ettepanekul valib Ülemnõukogu kaks juhataja asetäitjat. Ülemnõukogu esimehe äraolekul täidab tema ülesandeid seaduses ettenähtud ulatuses Ülemnõukogu juhataja. 4. Ülemnõukogu valib oma liikmete hulgast alatiste ja ajutiste komisjonide koosseisud, kuhu ei või kuuluda Ülemnõukogu esimees, Ülemnõukogu juhataja ja tema asetäitjad ning Eesti NSV Valitsuse esimees. Komisjonid võivad moodustada alakomisjone ja oma töösse kaasata eksperte. 5. Pidada vajalikuks moodustada järgmised Ülemnõukogu komisjonid: õiguskomisjon, majandus- ja rahanduskomisjon, põllumajandus- ja loodushoiukomisjon, teadus-, haridus- ja kultuurikomisjon, perekonna- ja sotsiaalkomisjon, rahvussuhete komisjon, väliskomisjon, saadikueetika komisjon, haldusreformi komisjon. Ülemnõukogu võib mitme komisjoni tegevuse valdkonda kuuluvates küsimustes moodustada vastavate komisjonide esindajatest pariteetsel alusel ühiskomisjone. 6. Ülemnõukogu võib enda juurde luua konsultatiivorganeid, kes annavad oma arvamuse Ülemnõukogu poolt neile esitatud küsimuse kohta. 7. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi koosseisu kuuluvad ametikoha järgi Ülemnõukogu esimees, Ülemnõukogu juhataja ja tema asetäitjad ning alatiste komisjonide esimehed. Ülemnõukogu Presiidium koordineerib Ülemnõukogu organite tööd ja täidab talle Eesti NSV põhiseadusega pandud riigivõimuvolitusi. 8. Ülemnõukogu liige, välja arvatud Eesti NSV Valitsuse esimees, vabastatakse saadikukohustuste täitmiseks oma seniselt töö- või ametikohalt. See piirang ei laiene teaduslikule ja pedagoogilisele tegevusele Ülemnõukogu plenaaristungite ja komisjonide istungite vahelisel ajal. 9. Ülemnõukogu liikme minimaalne ametipalk on 500 rubla kuus. Lisaks sellele saavad kõik Ülemnõukogu liikmed 100 rubla kuus maksuvaba kompensatsiooni saadikutööga seotud kulutusteks. Väljaspool Tallinna elavatele Ülemnõukogu liikmetele makstakse Ülemnõukogu plenaaristungitest ja Ülemnõukogu organite istungitest osavõtu eest päevaraha. Määrata kindlaks minimaalsed ametipalgad: Ülemnõukogu esimehele 900 rubla, Ülemnõukogu juhatajale 800 rubla, Ülemnõukogu juhataja asetäitjale 700 rubla, Ülemnõukogu alatise komisjoni esimehele 600 rubla kuus. 10. Ülemnõukogu ja tema Presiidiumi teenindamise tagab Ülemnõukogu Kantselei (sekretariaat), mida juhib Ülemnõukogu esimehe poolt määratav ametiisik. Tema volitused määrab kindlaks Eesti NSV Ülemnõukogu. Ülemnõukogu esimees kinnitab Ülemnõukogu Kantselei (sekretariaadi) struktuuri ja palgafondi. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees A. Rüütel Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi sekretär A. Almann Tallinn, 26. jaanuaril 1990.