Ülemnõukogu Presiidium — Kohaliku omavalitsuse juhtivtöötajate staatuse kohta

Avaldatud - Eesti Vabariigi Teataja 1990, nr. 14, art. 236 Kehtetu - RT I 1993, 37, 558 - jõust. 28.06.1993 EESTI NSV ÜLEMNÕUKOGU PRESIIDIUMI SEADLUS Lähtudes Eesti NSV kohaliku omavalitsuse aluste seadusest täpsustatakse kohaliku omavalitsuse juhtivtöötajate staatust edaspidi valla-, linna- ja maakonnaseadustes. Vastavate ametiisikute staatuse reguleerimiseks kuni nimetatud seaduste kehtestamiseni Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium o t s u s t a b: Kehtestada kohaliku omavalitsuse juhtivtöötajate ajutine staatus ning täpsustada sellega seonduvaid kohaliku omavalitsuse organite mõningaid töökorralduse küsimusi järgmiselt: Volikogu (rahvasaadikute nõukogu) esimees ja aseesimees 1. Maavolikogu ja vabariikliku linna linnavolikogu, samuti valla-, alevi- ning linnavolikogu (küla, alevi ja maakonna alluvusega linna rahvasaadikute nõukogu) esimehe ülesandeks vastava esindusorgani töö juhtimisel on: 1) volikogu istungjärkude (koosolekute) kokkukutsumine ja nende istungite juhatamine; 2) volikogu istungjärgu (koosoleku) päevakorra projekti koostamine laekunud ettepanekute alusel ning selle volikogu liikmetele teatavaks tegemine hiljemalt viis päeva enne istungjärgu (koosoleku) algust, päevakorraküsimuste arutelu juhatamine istungjärgul (koosolekul) ning nende kohta otsuseprojektide ettevalmistamise koordineerimine; 3) volikogu töö avalikustamine,volikogule elanike saadetud pöördumiste läbivaatamine ja nende lahendamise korraldamine; 4) volikogu töökorra (reglemendi) väljatöötamine ja selle täitmise tagamine; 5) volikogu komisjonide (toimkondade) ning töögruppide tegevuse koordineerimine; 6) volikogu otsuste täitmise kontrolli korraldamine; 7) volikogu liikmete abistamine nende volituste elluviimisel, nende teabeteeninduse korraldamine, samuti töökogemuste üldistamine ja täiendusõppe korraldamine; 8) volikogu otsusel läbiviidavate kohalike referendumite ja rahvaarutelude korraldamine; 9) valimisseadustega ettenähtud kohaliku omavalitsuse organite volituste elluviimine ning valimiskomisjonide abistamine tehnilise teenindamise alal; 10) volikogu esindamine suhetes üksik- ja juriidiliste isikute ning riigi- ja omavalitsusorganitega nii kodu- kui välismaal; volikogu nimel dokumentidele allakirjutamine; 11) volikogu koostöö korraldamine ning volikogu esindamine suhetes ühiskondlike organisatsioonide ja liikumiste ning teiste kodanike ühendustega, samuti volikogu juurde moodustatud konsultatiivorganite koostöö koordineerimine volikogu ning volikogu esindamine suhetes nendega; 12) teiste ülesannete täitmine seoses volikogu töö korraldamisega. 2. Maavolikogu või vabariikliku linna linnavolikogu esimees võib oma tegevuses toetuda volikogu eestseisusele, mille tööd ta juhatab ja mille otsused on tema jaoks nõuandva iseloomuga. 3. Maavolikogu ja vabariikliku linna linnavolikogu otsustab, kumma juhtivtöötaja - esimehe või asetäitja - ametikoht on palgaline. Volikogu esimehe või aseesimehe palgalist ega palgata ametikohta ei või ühitada volikogu kantselei juhataja palgalise ametikohaga. 4. Maavolikogu või vabariikliku linna linnavolikogu esimees komplekteerib volikogu kantselei ja korraldab tema tööd, esitab volikogule taotlused kantselei arvulise koosseisu ja palgafondi kinnitamiseks. 5. Volikogu aseesimees täidab esimehe antud ülesandeid ning asendab esimeest tema äraolekul. Juhul kui aseesimees on palgaline töötaja, korraldab tema maavolikogu või vabariikliku linna linnavolikogu kantselei tööd käesoleva seadluse p. 4 toodud alustel. 6. Valla- ja alevivanema või linnapea äraolekul asendab teda volikogu töö juhtimisel aseesimees, valitsuse juhtimisel aga abivallavanem, -alevivanem või -linnapea. 7. Iga volikogu liige võib algatada küsimuse umbusalduse avaldamisest volikogu esimehele või aseesimehele. Umbusaldusavalduse hääletusele panemiseks on nõutav üle poolte volikogu valitud liikmete häälteenamusega vastuvõetav otsus. Umbusaldusavaldus loetakse vastuvõetuks, kui nimelisel või salajasel hääletamisel hääletab selle poolt vähemalt kolm neljandikku volikogu valitud liikmetest. 8. Volikogu esimees, aseesimees või teised volikogu eestseisuse liikmed võivad ka ise tagasi astuda. Vastava otsuse võtab volikogu vastu üldises korras. 9. Nii volikogu esimehel kui ka teistel volikogu liikmetel on õigus viibida vastava valitsuse istungitel. Maavanem ja vabariikliku linna linnapea 10. Maavanem või vabariikliku linna linnapea omandab volikogu poolt nimetamise hetkest alates volituse maa- või linnavalitsuse koosseisu moodustamiseks. Kõik muud Eesti NSV seadusandlusega ettenähtud volitused saab ta aga sellest hetkest alates, kui volikogu on tama esildise alusel kinnitanud valitsuse koosseisu. Kuni selle hetkeni kehtivad eelmise koosseisu valitsuse, sealhulgas ka tema juhi volitused. 11. Kuni maavanema või linnapea kinnitamiseni Eesti NSV Ülemnõukogu poolt täidab ta Eesti NSV seadusandlusega ettenähtud volitusi üldises korras. Kui Eesti NSV Ülemnõukogu tema kandidatuuri ei kinnita, siis kehtivad käesoleva seadluse p.18 põhimõtted. 12. Maavanem või linnapea juhib vastava maa- või linnavalitsuse tegevust ning on ühtlasi riigivõimu esindaja maakonnas või vabariiklikus linnas. Ta ei ole volikogu esimehe, aseesimehe või volikogu eestseisuse ees aruandekohustuslik, ent täidab nende antud ülesandeid volikogu istungjärkude (koosolekute) ettevalmistamise küsimustes (teabe andmine, ettekannete, arupärimistele vastuste ja volikogu otsuseprojektide ettevalmistamine, valimisseadustega ettenähtud volikogu volituste elluviimine, samuti istungjärkude (koosolekute) tehniline ettevalmistamine juhul, kui volikogul puudub oma kantselei). Volikogu poolt vastuvõetud otsuste täitmisel on valitsus sõltumatu ning vastutab ainult volikogu ees. Volikogu pädevuse piirest väljuvad muud ebaseaduslikud otsused, samuti Eesti NSV Valitsuse otsused neis küsimustes, mis kuuluvad volikogu ainupädevusse, pole maavanemale või linnapeale täitmiseks kohustuslikud. Maavanem või linnapea võib protestida nii mainitud kui ka esmatasandi kohaliku omavalitsuse organite ebaseaduslikke otsuseid kas esmatasandi kohaliku omavalitsusüksuse volikogus (tema täitevorganite suhtes), maavolikogus või vabariikliku linna linnavolikogus (esmatasandi kohaliku omavalitsuse organite ning volikogu enda suhtes) või Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumis (maavolikogu või vabariikliku linna linnavolikogu suhtes juhul, kui volikogu oma protestitud otsuse teistkordsel läbivaatamisel seda ei muuda). 13. Maavanem või linnapea ning tema poolt volitatud isikud võivad osaleda volikogu ja tema organite ning volikogu juurde moodustatud konsultatiivorganite töös. 14. Maavanem või linnapea esindab vastavat haldusüksust ning valitsust suhetes juriidiliste ja üksikisikutega ning riigiorganitega nii kodu- kui välismaal, annab volitusi ja kirjutab alla lepingutele ning teistele juriidilistele ja pangadokumentidele, käsutab vastava valitsuse rahalisi vahendeid, võtab oma korraldusega tööle ja vabastab töölt maa- või linnavalitsuse kantselei töötajaid ning teiste valitsusele alluvate tööorganite juhtivtöötajaid, lähtudes Eesti NSV tööseadusandlusest ning maa- või linnasekretäri ettepanekust.Ta täidab ka muid volitusi, mis kuuluvad asutuse juhi pädevusse vastavalt Eesti NSV seadusandlusele. Maavanem või linnapea tagab Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 1989.aasta 6.detsembri seadluse "Omavalitsusliku haldussüsteemi loomisest" p.5 ja 6 täitmise maakonnas või vabariiklikus linnas. Teise tasandi kohaliku omavalitsuse organite töökorraldus 15. Kuni küsimuse täiendava reguleerimiseni Eesti NSV seadusandlusega kuuluvad Tallinna linnarajoonivalitsuste esimehed ametikoha järgi Tallinna linnavalitsusse. 16. Otsus maavanema või vabariikliku linna linnapea nimetamise kohta võetakse vastu vastavalt volikogu valikule kas nimelisel, salajasel või lahtisel hääletamisel ning üle poole istungist osavõtvate volikogu liikmete häältega (lihthäälteenamusega), kusjuures volikogu liige peab, nii nagu ka kõikidel hääletamistel, hääletamisest vahetult osa võtma. 17. Kui volikogu motiveeritult ei kinnita mõnda maavanema või linnapea poolt esitatud abimaavanemat, abilinnapead või maa- või linnanõunikku, siis kogu valitsuse volitused kehtivad hetkest, kui volikogu on kinnitanud vähemalt pooled valitsuse liikmeist ning on võetud tööle maa- või linnasekretär. Maa- või linnasekretär kuulub maa- või linnavalitsusse ametikoha järgi. Teda võtab tööle ja vabastab töölt, lähtudes Eesti NSV tööseadusandlusest, ainuisikuliselt maavanem või linnapea. Kuni kinnitamiseni Eesti NSV Valitsuse poolt on sekretär vormistatud tööle sekretäri kohusetäitjana. 18. Maavanema või linnapea, mõne abimaavanema või -linnapea, maa- või linnanõuniku ametist vabastamine ei tingi kogu vastava maa- või linnavalitsuse kohustuslikku ametist tagasiastumist, kui vastav volikogu seda eraldi ei nõua. 19. Valitsus ise või iga volikogu liige võib volikogus algatada kogu valitsusele, maavanemale või linnapeale või üksikutele valitsuse liikmetele umbusalduse avaldamise küsimuse. Umbusalduse hääletusele panemisel ja selle kohta otsuse vastuvõtmisel lähtutakse käesoleva seadluse p. 7 kehtestatud korrast. Umbusaldusavaldus toob kaasa valitsuse või tema liikme, välja arvatud maa- või linnasekretäri, ametist vabastamise. Seejuures säilitab maavanem või linnapea oma volitused kuni tema ametist vabastamise kinnitamiseni vastavalt Eesti NSV kohaliku omavalitsuse aluste seaduse paragrahv 12 lg. 2. Maavanema või linnapea umbusalduse avaldamise tõttu ametist vabastamise korral makstakse talle alates tema vabastamise päevast kuue kuu töötasu. Maa- või linnasekretärile või kogu maa- või linnavalitsusele umbusalduse avaldamine maa- või linnavolikogu poolt toob kaasa maavanema või linnapea kohustuse tõstatada sekretäri ametist vabastamise küsimus Eesti NSV Valitsuse ees, kelle otsus on lõplik. Eesti NSV Valitsuse otsuse vastuvõtmise hetkest alates loetakse maa- või linnasekretär ametist vabastatuks ning katkestatakse temaga ka tööleping. 20. Kogu maa- või linnavalitsusel ning selle üksikutel liikmetel on õigus ise tagasi astuda. Vastava otsuse võtab volikogu vastu üldises korras. Seejuures, juhul, kui maavanem või linnapea astub ainuisikuliselt tagasi, täidab käesoleva seadluse p. 10 alusel tema kohuseid teda asendav abimaavanem või -linnapea. Tagasiastunud maa- või linnasekretär peab jätkama oma ametikohustuste täitmist ning tagama valitsuse kantselei järjepideva töötamise kuni uue sekretäri kinnitamiseni vastavalt Eesti NSV kohaliku omavalitsuse aluste seaduse paragrahv 12 lg. 4. Valitsuse teised tagasiastunud liikmed peavad täitma oma ametikohustusi ning tagama oma tööaparaadi järjepideva funktsioneerimise kuni uute liikmete kinnitamiseni volikogu poolt. 21. Otsus uue maavanema või linnapea nimetamise kohta võetakse vastu, lähtudes Eesti NSV kohaliku omavalitsuse aluste seaduse paragrahv 11 lg. 4 ja paragrahv 20 lg. 7 nõuetest. Valla- ja alevivanem ning linnapea (küla-, alevi- ja maakonna alluvusega linna rahvasaadikute nõukogu täitevkomitee esimees) 22. Valla-, alevi- või linnavolikogu poolt vastuvõetud otsuste täitmisel on valla- ja alevivanem või linnapea ning tema juhitav valitsus sõltumatud sel määral, kuivõrd nende pädevust koos selle elluviimiseks vajalike ressurssidega pole delegeeritud haldussüsteemi teiste tasandite organitele. Seejuures on vanem linnapea volikogu ees aruandekohustuslik. Vanem või linnapea täidab volikogu ülesandeid selle istungjärkude (koosolekute) ettevalmistamisel (teabe andmine, ettekannete ja arupärimistele antavate vastuste ning volikogu otsuseprojektide ettevalmistamine, valimisseadustega ettenähtud volikogu volituste elluviimine, istungjärkude (koosolekute) tehniline ettevalmistamine). 23. Vanem või linnapea juhib kogu täitvat ja korraldavat tegevust vastava haldusüksuse territooriumil. Volikogu pädevuse piirest väljuvad ning muud ebaseaduslikud otsused pole vanemale või linnapeale kui vastava valitsuse juhile täitmiseks kohustuslikud. 24. Vanema või linnapea poolt volitatud isikud võivad osaleda volikogu organite ning volikogu juurde moodustatud konsultatiivorganite töös. 25. Küla-, alevi- või maakonna alluvusega linna rahvasaadikute nõukogu esimees, juhtides ka täitevkomiteed, tagab Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 1989. aasta 6. detsembri seadluse "Omavalitsusliku haldussüsteemi loomisest" p. 1, 2, 3, 5, 10, 11 ja 12 täitmise vastava haldusüksuse territooriumil. Valla-, alevi- ja linna (küla, alevi ning maakonna alluvusega linna) omavalitsusorganite töökorraldus 26. Valla- või alevivanem või linnapea valitakse vastavalt Eesti NSV kohaliku omavalitsuse aluste seaduse paragrahv 6 lg. 6 volikogu poolt salajasel hääletamisel, kusjuures hääletamise korraldamisel juhindutakse käesoleva seadluse p. 16 nõuetest. 27. Vanem või linnapea omandab volikogu poolt valimise hetkest alates volituse valitsuse moodustamiseks. Kõigi muude Eesti NSV seadusandlusega ettenähtud volituste omandamine tema poolt põhineb käesoleva seadluse p. 10 ja 17 nõuetel. 28. Valla-, alevi- või linnasekretär kuulub valitsusse ametikoha järgi. Teda võtab tööle ja vabastab töölt, lähtudes Eesti NSV tööseadlusandlusest, ainuisikuliselt valla- või alevivanem või linnapea. 29. Valla- või alevivanema või linnapea, mõne abivallavanema või -alevivanema või -linnapea või valitsuse liikme ametist vabastamine ei tingi kogu valitsuse kohustuslikku ametist tagasiastumist, kui volikogu seda eraldi ei nõua. 30. Valla-, alevi- või linnavalitsus ise või iga volikogu liige võib volikogus algatada kogu valitsusele või üksikutele selle liikmetele umbusalduse avaldamise küsimuse. Umbusalduse hääletusele panemisel ja selle kohta otsuse vastuvõtmisel lähtutakse käesoleva seadluse p. 7 kehtestatud korrast. Umbusaldusavaldus toob kaasa valitsuse või tema liikme, välja arvatud valla-, alevi- või linnasekretäri, ametist vabastamise. Valitsuse juhi ametist vabastamine toob endaga kaasa tema vabastamise volikoguesimehe kohustustest, kusjuures ta säilitab volikogu liikme volitused. Umbusalduse avaldamise korral valitsusele tervikuna täidab valla- ja alevivanema või linnapea kohuseid ajutiselt kuni uue valitsuse koosseisu kinnitamiseni volikogu aseesimees või mõni teine volikogu liige. 31. Kogu valla-, alevi- või linnavalitsusel või selle üksikutel liikmetel on õigus ise tagasi astuda käesoleva seadluse p. 20 alusel. 32. Otsus uue valla- ja alevivanema või linnapea valimise kohta võetakse vastu, lähtudes Eesti NSV kohaliku omavalitsuse aluste seaduse paragrahv 8 p. 13 ja paragrahv 20 lg. 7 nõuetest. Valla-, alevi-, linna- või maa- (täitevkomitee) sekretär 33. Valla-, alevi-, linna- või maasekretär kui vastava valitsuse kantselei töö järjepidevust tagav juhtiv ametiisik: 1) esitab valitsusele ettepanekud valitsuse kantselei struktuuri ja funktsioonide kohta; 2) juhib valitsuse kantselei tööd ning korraldab valitsuse kogu asjaajamist kooskõlas Eesti NSV seadusandlusega, omavalitsusüksuse põhimääruse ja kehtestatud eeskirjadega; 3) tagab valitsuse õigusaktide ning muu dokumentatsiooni vastavuse Eesti NSV seadusandlike aktide nõuetele nii sisu kui vormi poolest ning annab valitsusele selle kohta oma arvamusi; 4) korraldab volikogu liikmetele ja valitsuse liikmetele õigusabi andmist; 5) tagab volikogu ja valitsuse töö avalikustamise; 6) täidab muid kohustusi, mis tulenevad Eesti NSV seadusandlikest aktidest ning vastava omavalitsusüksuse põhimäärusest; 7) hoiab vastava valitsuse vapipitsatit. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees A. RÜÜTEL Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi sekretär A. ALMANN Tallinn, 22. jaanuaril 1990.