Vabariigi Valitsus — Ehituses Eesti NSV majandusliku iseseisvuse põhimõtete rakendamise kohta

Avaldatud ÜVT 1990, 1, 25 - 12.01.1990 Majandusliku iseseisvuse (IME) põhimõtete rakendamiseks ehituses Eesti NSV Valitsus määrab

1. Majandustegevuse aluseks ehituses on töövõtulepingud, mis sõlmitakse töövõtu- ja tellijaorganisatsioonide vahel objektide ehitamiseks või tööde tegemiseks (teenuste osutamiseks) projekteerimise, ehituse, remondi, ümberseadmestamise, rekonstrueerimise ja restaureerimise valdkonnas. Töövõtuorganisatsiooni ehitustööde programmi koostab organisatsioon ise. Töövõtulepingu võivad sõlmida ainult need töövõtuorganisatsioonid, kellel on ENSV Ehitusministeeriumi poolt väljaantud litsents.

2. Töövõtulepingu tingimusi reguleeritakse riiklikult

1) objektide ehitamisel, mida finantseeritakse riigieelarvest ja kohalikust eelarvest või sihtkapitalidest ja -fondidest, samuti objektide puhul, mida rajatakse nende vahendite osavõtul (edaspidi - ehituse riigitellimus). Sel juhul sõlmitakse leping vastavalt "Eesti NSV riigitellimuse põhimäärusele" ja kehtestatavatele "Ehituse riigitellimuse objektide töövõtulepingute eeskirjadele";

2) selliste objektide ehitamisel väljaspool vabariiki, mille kohta Eesti NSV Valitsuse määrustega on kehtestatud erinõuded. Sel juhul sõlmitakse töövõtuleping vastavalt käesoleva punkti alapunktis 1 nimetatud eeskirjadele ning NSV Liidu ja nende liiduvabariikide seadusandlusele, kus neid töid tehakse.

3. Ehituse riigitellimuse objektidele majanduslike stiimulite loomiseks makstakse nende tähtajaks valmimise korral finantseerimisallikaks olevast riigi- või kohalikust eelarvest vastavasse eelarvesse investitsioonimaksu arvel laekunud vahenditest hinnalisa 5 protsenti leppehinnast, mida on vähendatud monteeritavate seadmete maksumuse võrra.

4. Ehitus-, remondi-, ümberseadmestamis-, rekonstrueerimis- ja restaureerimistööde finantseerimise (tellija avansist, tööde faktilise tegemise järgi, lõpetatud ehituse eest, pangalaenust, töövõtja omavahendite kaasamise teel jne.) kord määratakse kindlaks pooltevahelise töövõtulepinguga.

5. Töövõtja ja tellija vaheliste arvelduste aluseks on leppehind, mis määratakse kindlaks töövõtulepingu sõlmimisel.

6. Eesti NSV-s toodetavatele ehitusmaterjalidele kehtestatakse riiklikult kooskõlastatud hinnad, mis määratakse kindlaks, lähtudes vajadusest tagada tootjate isemajandamine ja enesefinantseerimine. Hinnad arvutatakse vastavalt ENSV Ehitusministeeriumi ja ENSV Majandusministeeriumi poolt kinnitatud metoodikale.

Nende ehitusmaterjalide nomenklatuur, millele kehtestatakse riiklikult kooskõlastatud hinnad, määratakse kindlaks ENSV Ehitusministeeriumi ja ENSV Majandusministeeriumi ühise otsusega. Nimetatud materjalide nomenklatuuri ja hindu täpsustatakse igal aastal, arvestades majandamistingimuste muutumist.

7. Enne käesoleva määruse jõustumist objektide ehitamiseks kindlaksmääratud leppehinnad üldjuhul korrigeerimisele ei kuulu. Nende objektide materjalide ja tööde maksumuse muutumisest tulenev ehitusmaksumuse kasv tasutakse seda muutumist tõendavate kalkulatsioonide alusel.

Uued leppehinnad kehtestatakse varem alustatud ja 1990. aastal käikuantavatele objektidele, mille ehituse eelarvelise maksumuse jääk ületab 1. jaanuariks 1990.a. 1 milj. rubla, samuti varem alustatud objektidele, mille lõpetamise tähtaeg on töövõtulepingu kohaselt pärast 1990. aastat.

Lahkarvamused varemkehtestatud leppehindade osas lahendab ENSV Ehitusministeerium.

8. Töövõtulepingute sõlmimiseks korraldatakse üldjuhul avalik konkurss. Töövõtu saamise konkursi kuulutab välja ehituse tellija. On soovitav sõlmida töövõtuleping juhul, kui on olemas vähemalt kahe töövõtuorganisatsiooni ettepanek. Konkursside läbiviimise korra kehtestab ja nende läbiviimist kontrollib ENSV Ehitusministeerium.

Avaliku konkursita lubatakse sõlmida töövõtulepinguid

1) objektidele, mille ehituskestus on alla poole aasta;

2) objektidele, mille ehituse konkreetsed tehnoloogilised tingimused määravad ära võimaliku töövõtja;

3) konkreetsetele unikaalsetele objektidele ENSV Ehitusministeeriumi ettepanekul.

Leppehindade küsimustes lepingupoolte vahel tekkinud lahkarvamused vaadatakse läbi ENSV Ehitusministeeriumi juurde moodustatavas leppehindade komisjonis.

9. Ehituse krediteerimine ja pangateenuste osutamine toimub vastavalt Eesti NSV pangaseadusele, kusjuures pank ei täida normi- ja hinnakontrolli funktsiooni ehituse valdkonnas.

10. Kehtestada, et aktiivsete tootmisfondide amortisatsioonieraldiste määr ja selle diferentseerimine aastate kaupa kuulub ettevõtte pädevusse kooskõlas omandivormiga, kusjuures kehtestatav amortisatsioonieraldiste määr ei või ületada kahekordselt senist taset ehk 33 protsenti aastas (välja arvatud juhul, kui kehtivad normatiivid ei näe ette kõrgemat).

Rendile antud ja taastamisele mittekuuluvate riigiettevõtete, samuti rahvaettevõtete põhifondide täielikuks taastamiseks ettenähtud amortisatsioonieraldised ja jääkväärtus nende ettevõtete likvideerimisel tuleb tsentraliseerida eelarvesse.

11. ENSV Ehitusministeeriumil töötada kooskõlastatult ENSV Majandusministeeriumi ja ENSV Riikliku Arbitraažiga 15. märtsiks 1990.a. välja "Ehituse riigitellimuse objektide töövõtulepingute eeskirjad" ja esitada need Eesti NSV Valitsusele läbivaatamiseks.

12. ENSV Ehitusministeeriumil töötada välja ja kehtestada kooskõlastatult ENSV Majandusministeeriumiga 30. märtsiks 1990.a.

1) ehituse töövõtu saamiseks avalike konkursside korraldamise kord;

2) ehitusettevõtete ja projekteerimisorganisatsioonide registreerimise ja litsentsimise kord;

3) riiklikult kooskõlastatud ehitusmaterjalihindade määramise metoodika;

4) leppehindade komisjoni põhimäärus.

13. ENSV Ehitusministeeriumil esitada koos ENSV Justiitsministeeriumi ja vabariigi teiste huvitatud ministeeriumidega kahe kuu jooksul ettepanekud käesolevast määrusest tulenevate muudatuste tegemise kohta Eesti NSV seadusandluses.

Eesti NSV Valitsuse esimees I. TOOME

Eesti NSV riigiminister T. JÄRVE