Vabariigi Valitsus — Eesti NSV majanduse riikliku reguleerimise kohta

Avaldatud ÜVT 1990, 1, 23 - 12.01.2026 Eesti NSV majanduse riikliku reguleerimise süsteemi väljaarendamiseks Eesti NSV Valitsus määrab

1. Kiita heaks Eesti NSV majanduse riikliku reguleerimise põhimõtted vastavalt lisale nr. 1 ning teha ENSV Majandusministeeriumile ülesandeks sellealaste tööde korraldamine ja koordineerimine.

2. Kinnitada Eesti NSV riigitellimuse põhimäärus vastavalt lisale nr. 2.

3. ENSV Majandusministeeriumil valmistada ühe nädala jooksul ette ja esitada Eesti NSV Valitsusele Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi otsuse projekt NSV Liidu Ministrite Nõukogu 25. juuli 1988.a. määruse nr. 889 "Riiklike tellimuste formeerimise korra kohta" peatamiseks Eesti NSV territooriumil.

Eesti NSV Valitsuse esimees I. TOOME

Eesti NSV riigiminister T. JÄRVE

LISA nr. 1

Eesti NSV Valitsuse

29. detsembri 1989.a.

määruse nr.428 juurde

Eesti NSV majanduse riikliku reguleerimise põhimõtted

I. Üldpõhimõtted

1. Eesti NSV majanduse riikliku reguleerimise eesmärgiks on vabariigi majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise arengu kiirendamine kaubalis-rahaliste suhete toimimissfääri kardinaalse laiendamise teel tsentraalse planeerimise valdkonna olulise kitsendamise arvel. Majanduse riiklik reguleerimine peab olema efektiivne, majandust stabiliseeriv ning võimalusi arvestav.

2. Majanduse riiklikku reguleerimist teostavad seadusandlusega ettenähtud piires juhtimis- ja planeerimistegevuse kaudu Eesti NSV ministeeriumid, riiklikud ametid ja inspektsioonid. Ettevõtete tegevuse direktiivne planeerimine asendatakse lepingusuhetega.

3. Eesti NSV majanduse riikliku reguleerimise funktsioonid on

1) majanduse institutsioonide süsteemi kujundamine;

2) majanduspoliitilise strateegia väljatöötamine ja kooskõlastamine ning majanduse arengu soodustamine aktiivse majanduspoliitika kaudu;

3) turu funktsioneerimise reeglite, garantiide ja piirangute kindlaksmääramine, turu moonutuste tõkestamine ja leevendamine ning Eesti NSV Valitsuse käsutuses olevate materiaal-tehniliste ressursside jaotamine turumehhanismi käivitamise perioodil;

4) nõudluse reguleerimine, säästlikkuse arvestamine;

5) tulude jaotamise protsessi mõjutamine ning sotsiaalse ebavõrdsuse leevendamine;

6) tootmis- ja ekspordisüsteemi mõjutamine (uute tehnoloogiate kasutuselevõtmise ja konkurentsivõimelise ettevõtluse arengu soodustamine, kodumaise tootmise kaitsmine);

7) majanduse arendamisega seotud keskkonnakaitsenõuete rakendamine;

8) regionaalpoliitika ja selle teostamise vahendite väljatöötamine;

9) inimeste turvalisust tagavate sotsiaalsete normide (minimaalpalk, tööaja ja puhkuse kestus, töötingimused jne.) väljatöötamine.

4. Eesti NSV majanduspoliitika väljatöötamise käigus valmistatakse ette otsused pikaajalise struktuuri- ja arengupoliitika kohta.

II. Eesti NSV majanduse riikliku reguleerimise vahendite süsteem

5. Eesti NSV majanduse riikliku reguleerimise vahendite süsteemi väljaarendamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest

1) majanduse juhtimis- ja planeerimissüsteem on vajalik turumajanduse mõjutamiseks;

2) majanduse reguleerimist vabariigi tasandil korraldatakse valdavalt rahanduspoliitika meetoditega;

3) plaanimine muutub prognoosimiseks ning selle kaudu hakatakse lahendama strateegilisi ülesandeid;

4) investeeringute tegemisel kahaneb eelarve osa;

5) toimuvad muutused tulude jaotamist mõjutavate vahendite koosseisus (hinnakujundus vabastatakse tulude ümberjaotamise funktsioonist, maksupoliitika kujundamisel loobutakse tulude võrdsustamisest ettevõtete tasandil, suureneb maksusüsteemi osa elanike tulude reguleerimisel).

6. Eesti NSV majanduse riikliku reguleerimise vahendite süsteemi peamised koostisosad on

1) vabariigi majanduse arengu prognoosid;

2) majanduspoliitika strateegiliste eesmärkide saavutamiseks koostatavad vabariiklikud sihtprogrammid;

3) majandustegevuse valdkondade arengukavad;

4) vabariigi majandusliku ja sotsiaalse arengu põhisuunad eelseisvaks viieks aastaks;

5) vabariigi majanduse arengukava järgnevaks aastaks;

6) regionaalpoliitika vahendid: regionaalse arengu skeemid, regioonide maakasutus-, arengu- ja riiklike investeeringute ning eripiirkondade edendamise plaanid;

7) majandusregulatsiooni normatiivid (hinnad, maksud, kvoodid, krediidid, toll, amortisatsioon, keskkonnakaitse ja sotsiaalsed normid ning normatiivid).

Eesti NSV majanduse riiklik reguleerimine tagatakse valdavalt riigieelarve ning riiklike sihtfondide ja -kapitalide kaudu.

7. Plaanimise põhiülesanneteks on

1) pikaajaliste ja fundamentaalsete ühiskondlik-majanduslike probleemide lahendamise koordineerimine, erinevate huvidega organisatsioonide arengu alternatiivkontseptsioonide (-variantide) väljatöötamine otsuse vastuvõtmise-eelses staadiumis;

2) vabariigi majandustegevuse tasakaalustamiseks vajalike tingimuste kindlaksmääramine, domineerivate majandusharude finantsolukorra prognoosimine;

3) otsuste ettevalmistamine tsentraliseeritult jaotatavate tootmistehnilise otstarbega toodete, tarbekaupade ja põllumajandussaaduste osas;

4) riigitellimuste ettevalmistamine;

5) sihtfondide ja -kapitalide kujundamise koordineerimine.

III. Eesti NSV majanduse riikliku reguleerimise vahendite süsteemi koostisosade rakendamine

8. Vabariigi majandusliku seisundi pikema- ja lühemaajaliste perioodide analüüse ja hinnanguid ning majanduse arengu prognoose koostavad ENSV Majandusministeerium ja ENSV Rahandusministeerium regulaarselt.

9. Majandustegevuse valdkondade arengukavade koostamist eelseisvaks arvestusperioodiks korraldavad vastava ala tegevust juhtivad ja plaanivad Eesti NSV ministeeriumid, riiklikud ametid ja inspektsioonid.

Avalikkuse osavõtul läbiarutatud arengukavad esitatakse seisukohavõtuks ENSV Majandusministeeriumile.

10. Vabariiklikes sihtprogrammides ja arengukavades sisalduvate strateegiliste majanduspoliitiliste eesmärkide ja ülesannete realiseerimist korraldavad ENSV Majandusministeerium ja ENSV Rahandusministeerium.

Vabariiklike sihtprogrammide ja nende finantseerimise eelarvete kinnitamise küsimused otsustab Eesti NSV Valitsus.

11. Vabariigi majanduspoliitika eelseisvaks viieks aastaks töötavad ENSV Majandusministeerium ja ENSV Rahandusministeerium välja Eesti NSV majandusliku ja sotsiaalse arengu viisaastaku põhisuundade projektina.

12. Põhisuundades sisalduvad

1) vabariigi majanduse arengu ja sotsiaalse seisundi prognoosid ning ettekanne Eesti NSV Valitsuse majandus- ja sotsiaalpoliitika kohta;

2) palga-, hinna-, maksu-, krediidi-, amortisatsiooni-, tolli- ja valuutapoliitika küsimused;

3) finantsressursside koondbilanss (prognoos);

4) riigituludest finantseeritavad ja riiklikult reguleeritavad vabariiklikud sihtprogrammid;

5) otsused materiaal-tehniliste ressursside kasutamise ja turumajanduse riikliku reguleerimise kohta.

Põhisuunad vaatab läbi Eesti NSV Valitsus, kes esitab vastava seaduseelnõu Eesti NSV Ülemnõukogule hiljemalt 3 kuud enne viisaastaku algust.

13. Eesti NSV riigieelarve seaduseelnõu ja majanduse arengukava projekti eelolevaks aastaks koostavad ja esitavad Eesti NSV Valitsusele ENSV Rahandusministeerium ja ENSV Majandusministeerium vastavalt omavahelisele tööjaotusele. Ettekande vabariigi sotsiaalse seisundi kohta koostab ja esitab ENSV Sotsiaalministeerium. Eesti NSV Valitsus esitab need Eesti NSV Ülemnõukogule läbivaatamiseks hiljemalt 3 kuud enne järgmise aasta algust.

14. Eesti NSV Ülemnõukogule esitatakse

1) ettekanne Eesti NSV eeloleva aasta majanduspoliitika kohta ja majanduse arengu prognoosid;

2) ettekanne vabariigi sotsiaalse seisundi kohta;

3) eeloleva aasta riigieelarve seaduseelnõu;

4) ettepanekud sihtfondide ja -kapitalide kujundamiseks suunatavate riigitulude kasutamise kohta;

5) ettepanekud riigitellimuse kohta;

6) ettepanekud Eesti NSV Valitsuse nimel sõlmitud majanduskoostöö kokkulepete ja kaubavahetuslepingute täitmise kindlustamise osas;

7) ettepanekud tsentraliseeritult jaotatavate tootmistehnilise otstarbega toodete, tarbekaupade ja põllumajandussaaduste kasutamise kohta.

15. NSV Liidu Ministrite Nõukogu ja NSV Liidu teiste riigivalitsemis- ja majandusorganitega sõlmitakse majanduskokkulepped ja -lepingud nende poolt tsentraliseeritud jaotamise korras vabariigi valitsuse käsutusse eraldatavate tootmistehnilise otstarbega toodete, tarbekaupade ja põllumajandussaaduste koguste ning osutatavate teenuste mahtude, üleliidulistesse fondidesse suunatavate hangete (NSV Liidu riiklik tellimus) ning Eesti NSV osavõtu kohta üleliidulistest, liiduvabariikidevahelistest ja rahvusvahelistest programmidest.

16. Nimetatud majanduskokkulepete ja -lepingute projektid valmistavad ette ning korraldavad vastavasisulisi läbirääkimisi järgmised vabariigi riigivalitsemisorganid ja majandusorganisatsioonid

1) ENSV Majandusministeerium - NSV Liidu Ministrite Nõukogu vahetusse pädevusse, samuti NSVL Plaanikomitee, NSVL Riikliku Arvutustehnika ja Informaatika Komitee, NSVL Kaitseministeeriumi, NSVL Riikliku Julgeoleku Komitee ja NSVL Kaitsetööstuse Ministeeriumi pädevusse kuuluvates küsimustes ning Eesti NSV osavõtu kohta üleliidulistest ja vabariikidevahelistest programmidest;

2) ENSV Materiaalsete Ressursside Ministeerium - NSVL Varustuskomitee ja NSVL Riiklike Materiaalsete Reservide Komitee pädevusse kuuluvates küsimustes;

3) Eesti NSV ministeeriumid, riiklikud ametid ja inspektsioonid ning majandusorganisatsioonid, kellel on majandussidemed vastavate üleliiduliste keskasutuste ja ametkondadega - nende pädevusse kuuluvates küsimustes.

Nimetatud tööde korraldamist juhendab vabariigis ENSV Majandusministeerium.

17. Riigitellimuste koostamine ja lepingute sõlmimine toimub vastavalt Eesti NSV Valitsuse poolt kehtestatud korrale ja tingimustele.

18. Maksumäärasid käsitlevate otsuste ja seaduseelnõude projektid valmistab ette ENSV Rahandusministeerium koos kohalike omavalitsusorganite ning Eesti NSV huvitatud ministeeriumide, riiklike ametite ja inspektsioonidega.

19. Hinna-, tariifi-, krediidi-, amortisatsiooni-, tolli- ja valuutapoliitikat reguleerivate otsuste projektide ja seaduseelnõude ettevalmistamist korraldavad ENSV Majandusministeerium ja ENSV Rahandusministeerium koos Eesti Pangaga.

IV. Informatsioonibaasi ettevalmistamine

20. Vabariigi majanduse kogutoodangu (ÜRO soovitatud metoodika järgi) kohta koostatakse järgmised arvestused

1) aruandeaasta kohta (ENSV Statistikaamet);

2) prognoosid aruandekvartali kohta (ENSV Statistikaamet);

3) prognoosid eeloleva aasta kohta kvartalite lõikes (ENSV Majandusministeerium).

21. Maksebilansi (sealhulgas välisvaluuta osas eraldi) koostab Eesti Pank kord kvartalis ja kogu aruandeaasta kohta.

22. Informatsioonibaasi elementideks on

1) finantsbilanss (prognoosid koostab ENSV Rahandusministeerium, aruanded ENSV Statistikaamet);

2) ettevõtete register;

3) ehitusobjektide register;

4) rahvastikuregister;

5) rahvusvaheliste ja vabariikidevaheliste kaubanduskokkulepete register;

6) hinna- ja elukalliduse indeksid (koostab ENSV Statistikaamet).

23. Tsentraliseeritult jaotatavate tootmistehnilise otstarbega toodete, tarbekaupade ja teenuste ning vabariiklikust eelarvest vahendite eraldamise tellimused koos vastavate põhjendustega koostavad vastavate lepingute osalised majandussubjektid.

24. Informatsioonibaasi hulka kuuluvad samuti muud kehtestatud korras loodavad riikliku statistika ja eelarvesüsteemi andmepangad ning ENSV Majandusministeeriumi ja teiste keskasutuste tellimisel ja finantseerimisel tehtavad tööd.

Eesti NSV riigiminister T. JÄRVE

LISA nr. 2

Eesti NSV Valitsuse

29. detsembri 1989.a.

määruse nr. 428 juurde

Eesti NSV riigitellimuse põhimäärus

1. Käesolev põhimäärus reguleerib Eesti NSV riigitellimuse (edaspidi - riigitellimus) ettevalmistamise, sõlmimise ja täitmise korda.

2. Riigitellimuse eesmärgiks on riikliku majandus- ja sotsiaalpoliitika elluviimine riigitellimust täitvatele majandussubjektidele enamsoodustusreþiimi loomise teel.

Riigitellimuse rakendamisel võib kasutada hinna-, maksu-, krediidi- ja tollisoodustusi.

3. Riigitellimuse objektideks on eelarvest ning sihtfondidest ja -kapitalidest finantseeritavad

1) teaduslikud uurimis- ja projekteerimistööd;

2) võimsuste käikuandmine;

3) innovatsioonitsüklid ja nende osad;

4) teenuste osutamine ettevõtetele, asutustele, organisatsioonidele ja elanikele;

5) tootmistehnilise otstarbega toodangu, põllumajandussaaduste ja tarbekaupade ost-müük ja hanked.

4. Riigitellimuse ettevalmistamise aluseks on

1) vabariigi sotsiaalse ja majandusliku arengu viie aasta prognoosid;

2) vabariigi sotsiaalse ja majandusliku arengu aastakava;

3) vabariiklikud siht- ja regionaalprogrammid;

4) majandustegevuse valdkondade arengukavad;

5) Eesti NSV Valitsuse nimel sõlmitud kaubavahetuskokkulepped ja majanduskoostöö lepingud;

6) Eesti NSV ministeeriumide, riiklike ametite ja inspektsioonide põhimäärustest tulenevad ülesanded.

Riigitellimuse kujundamisel arvestatakse vabariigi elanike riiklikult garanteeritavate sotsiaalsete vajaduste rahuldamist ning vabariiklike reservide loomise vajadust.

5. Riigitellimuse andjaks võib vastavalt oma põhimäärusele olla iga Eesti NSV huvitatud ministeerium, riiklik amet või inspektsioon. Riigitellimus võidakse välja anda konkurentsi alusel. Riigitellimus vormistatakse riigitellimuse lepinguga vabatahtlikkuse alusel.

6. Riigitellimuse võtjaks võib olla iga juriidiline isik Eesti NSV-s või väljaspool Eesti NSV-d.

7. Riigitellimuse lepingu projekti valmistab ette riigitellimuse andja. Juhul, kui lepingu tingimuste täitmise garantiid ei kuulu tellimuse andja pädevusse, valmistab tellimuse andja ette vastavate seadusandlike aktide projektid ja esitab need Eesti NSV Valitsusele.

8. Riigitellimuse lepingusse märgitakse

1) tellimuse andja kohustus kulutuste kompenseerimise ja tsentraliseeritult jaotatavate materiaal-tehniliste ressursside eraldamise kohta ning muud tellimuse täitmiseks vajalikud tingimused;

2) tellimuse võtja kohustus täita riigitellimus tähtajaks ja kvaliteedinõuetele vastavalt;

3) poolte muud õigused, kohustused ja vastutus kohustuste rikkumise eest, lepingu muutmise ja selle kehtivuse lõpetamise alused ning kord.

9. Riigitellimus antakse välja Eesti NSV Valitsuse otsuse või tema volitusel riigitellimuse andjaks oleva vastava Eesti NSV ministeeriumi, riikliku ameti või inspektsiooni otsuse alusel.

10. Riigitellimuse lepingu sõlmimisel ja täitmisel tekkinud vaidlused lahendatakse majandusvaidluste lahendamiseks kehtestatud korras.

Eesti NSV riigiminister T. JÄRVE