Vabariigi Valitsus — Valuutaoksjoni korraldamise kohta

Avaldatud ÜVT 1990, 1, 22 - 12.01.2026 Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrab

Kinnitada valuutaoksjoni korraldamise kord (juurde lisatud).

Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe esimene asetäitja A. SOIDLA

Eesti NSV Ministrite Nõukogu asjadevalitseja T. JÄRVE

KINNITATUD

Eesti NSV Ministrite Nõukogu

22. detsembri 1989.a.

määrusega nr. 424

VALUUTAOKSJONI KORRALDAMISE KORD

Eesti NSV ettevõtete ekspordipotensiaali arengu soodustamiseks, valuuta ostmiseks vabariigi valuutafondile ning valuuta ostu ja müügiga seotud muu tegevuse vahendamiseks Eesti Pank asutab Eesti Valuutabörsi.

1. Valuutaoksjoni korraldamine

Valuutaoksjone korraldab Eesti Valuutabörs, mis on asutatud ja tegutseb "Eesti NSV ettevõtteseaduse" alusel.

Eesti Valuutabörsi tööd kontrollib Eesti Panga poolt moodustatud vaatlusnõukogu, mille koosseisu kuuluvad Eesti Panga, ENSV Majandusministeeriumi, ENSV Rahandusministeeriumi ja teiste ametkondade esindajad.

Oksjonil müüdavate valuutavahendite allikaks on juriidiliste ja üksikisikute valuutavahendid, mille müügi loa annab Eesti Valuutabörs.

Oksjonil müüakse juriidiliste ja üksikisikute valuutavahendeid, mis on pankades nende valuutaarvetel.

2. Avalduste esitamine oksjonis osalemiseks

Valuutaoksjonis osaleda soovivad juriidilised ja üksikisikud esitavad Eesti Valuutabörsile juurdelisatud vormi kohase avalduse, kus on märgitud

juriidilise isiku täielik nimetus, üksikisiku perekonna-, ees- ja isanimi, postiaadress, oksjonis osalemisega seotud küsimuste lahendamiseks volitatud isiku nimi ja tema telefoninumber;

juriidilist või üksikisikut teenindava pangaasutuse nimi ja arveldusarve number selles pangaasutuses;

ostetava (müüdava) valuuta summa;

leppehind (kurss), millega oksjonis osaleja on valmis valuutat ostma (müüma), samuti leppehinna (kursi) alusel arvutatud ekvivalentne summa rublades.

Avaldus peab sisaldama oksjonis osaleja kohustuse tasuda ostetud valuuta eest mitte madalama leppehinna (kursi) alusel kui avalduses märgitud ning juurde tuleb lisada pangaasutuse maksekorralduse koopia oksjoni osavõtumaksu tasumise kohta.

Avaldusele kirjutavad alla juriidilise isiku juht ja pearaamatupidaja. Avaldusel peab olema pitsatijäljend.

Üksikisiku avalduse viseerib pank.

Avaldus saadetakse oksjonile väljakuulutamisteates märgitud aadressil väärtkirjaga.

Oksjonile lubatakse avaldused, mis on saabunud hiljemalt viis tööpäeva enne väljakuulutatud oksjoni toimumise päeva. Hiljem saabunud avaldused saadab Eesti Valuutabörs avaldajale tagasi, kusjuures osavõtumaks tagastatakse avaldaja arveldusarvele.

Õigeaegselt saabunud avaldused vaatab Eesti Valuutabörs läbi ja teeb otsuse oksjonis osalemise õiguse andmise kohta.

Eesti Valuutabörs ise ei tohi oma vahenditega oksjonis osaleda.

Eesti Valuutabörs kannab ostjalt saadud rublaekvivalendi pärast komisjonitasu mahaarvamist üle valuutamüüja arvele.

Pärast oksjoni toimumist teeb Eesti Valuutabörs ajakirjanduses teatavaks oksjoni tulemused: müügi üldmahu, minimaalse, maksimaalse ja keskmise leppehinna ning oksjonis osalenute arvu. Eesti Valuutabörs teatab ka vabariigi valuutafondi ostetud valuuta kvartali keskmise ostuhinna.

3. Komisjonitasu

Valuutavahendite müügi eest võetakse komisjonitasu 0,5 protsenti müügist saadud rublaekvivalendist, kuid mitte vähem kui 1000 rubla ühe tehingu kohta juriidiliselt isikult ja 100 rubla üksikisikult.

Oksjonis osalejad kannavad samaaegselt avalduse Eesti Valuutabörsile saatmisega üle osavõtumaksu: juriidilised isikud 200 rubla ja üksikisikud 50 rubla.

4. Suhted eelarvega

Eesti Valuutabörsi majandustegevus maksustatakse vastavalt Eesti NSV maksukorraldusseadusele.

5. Oksjonis osalemise avalduste rahuldamise kord

Oksjonis osalemise avaldused rahuldatakse neis esitatud leppehindade järjekorras, alustades kõige kõrgemast ning edasi vähenevas suuruses kuni müüdava valuutasumma ammendumiseni (või algselt kehtestatud kokkuleppelise müügihinna saavutamiseni) või kõigi avalduste rahuldamiseni.

Kui kaks või enam oksjonis osalejat pakuvad võrdset leppehinda, müügiks jääv valuutasumma aga ei ole piisav kõigi võrdse leppehinnaga avalduste rahuldamiseks, pöördub Eesti Valuutabörs ostja või tema poolt volitatud isiku poole järelepärimisega hinna tõstmise suhtes. Kui ostjad ei ole nõus hinda tõstma, langetab Eesti Valuutabörs otsuse ostuavalduste saabumise järjekorra alusel.

Eesti Valuutabörs lubab eelisjärjekorras oksjonile vabariigi jurisdiktsioonile alluvad juriidilised ja üksikisikud.

Ostjad, kelle avaldused on rahuldatud, saavad Eesti Valuutabörsilt teate tehingu toimumise kohta.

Hiljemalt teatise saamisele järgneval tööpäeval saadab valuutaostja teda teenindavale pangaasutusele maksekorralduse rublaekvivalendi ülekandmiseks Eesti Valuutabörsile vastavalt ostuavalduses fikseeritud leppehinnale.

Pärast rublaekvivalendi ülekandmist ostja poolt annab Eesti Valuutabörs pangale korralduse kanda ostetud valuuta üle ostja arvele ning pank saadab ostjale teatise.

6. Sanktsioonid

Kui müüja keeldub müümiseks pakutud valuuta müügist, tuleb juriidilistel isikutel tasuda Eesti NSV Valitsuse valuutafondi üks protsent pakutud summa rublaekvivalendist, kuid mitte vähem kui 3000 rubla, üksikisikutel aga vähemalt 300 rubla.

Ostust keeldumisel tasub ostja rublades kaks protsenti ostmiseks pakutud summast, kuid mitte vähem kui 6000 rubla juriidiline isik ja 600 rubla üksikisik.

7. Vaidluste lahendamine

Oksjonis osalejate ja Eesti Valuutabörsi vahelised vaidlused lahendab kohus.