Ülemnõukogu — Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi seadus "Eesti NSV kodanike rahvuslikest õigustest"

Avaldatud ÜVT 1989, 40, 618 - 22.12.1989 Eesti NSV tunnustab rahvusliku elu vaba arengut ning soodustab rahvuslikku eneseteostust kõigis tema demokraatlikes ja seaduslikes vormides.

Eesti NSV kõigi kodanike rahvuslike õiguste garantiiks saab olla vaid eesti rahvuse kui Eestimaa põlisrahvuse õigus oma etnilisele territooriumile ja enesemääramisele.

Eesti NSV kodanike rahvuslike õiguste realiseerimisel lähtub riik vajadusest ühendada eestlaste ja kõigi rahvusrühmade jõud Eesti poliitilise, majandusliku ja kultuurilise suveräänsuse saavutamiseks.

Paragrahv 1. Eesti NSV kui suveräänne demokraatlik riik tagab oma kodanikele rahvusest sõltumata võrdsed poliitilised, majanduslikud ja sotsiaalsed õigused ning vabadused.

Paragrahv 2. Kõik Eestimaa elanikud sõltumata rahvusest ja kodakondsusest on kohustatud järgima Eesti NSV konstitutsiooni ja teisi vabariigi seadusi, lugupidavalt suhtuma eesti ja teiste rahvuste kultuuri, tavadesse ja traditsioonidesse.

Paragrahv 3. Eesti NSV-s moodustatud ja seadusega kehtestatud korras registreeritud rahvusühendustel on oma vabariiklike organite kaudu seaduste algatamise õigus.

Paragrahv 4. Eesti kultuuri ja keele arendamise kõrval loob Eesti NSV rahvusrühmadele tingimused nende kultuuri ja keele vabaks arenguks.

Kõigist rahvustest kodanikel on õigus

luua rahvuslikke kultuuriühendusi;

saada eesti-, vene- või muukeelset üldharidust riiklikes õppeasutustes või kultuuriühenduste kaudu;

saada eesti-, vene- või muukeelset keskeri- ja kõrgharidust ning täiendõpet, mida riik tagab vastavalt Eesti NSV vajadustele;

organiseerida omakeelset teabelevi ja kultuurielu, täita rahvuslikke rituaale ja usukombeid;

suhelda rahvuskaaslastega väljaspool Eesti NSV piire, luua rahvusühenduste kaudu sidemeid vastavate rahvusriikide organite ja rahvuslike organisatsioonidega.

Paragrahv 5. Rahvuslikku kultuuri arendavatel organisatsioonidel ja ühendustel on õigus riikliku süsteemi kõrval luua omavahendite arvel kultuuri- ja haridusasutusi, moodustada fonde ja asutada preemiaid ning stipendiume, tegelda ettevõtlusega ning välja anda trükiseid.

Riik annab rahvusühendustele abi ja materiaalset toetust.

Spetsialiste rahvusrühmade kultuurivajaduste tarbeks valmistavad oma võimaluste piires ette Eesti NSV kõrgkoolid ja keskeriõppeasutused riiklike organisatsioonide, rahvuslike kultuuriühenduste ning teiste ühiskondlike organisatsioonidega sõlmitavate lepingute alusel.

Paragrahv 6. Rahvuslikud kultuuri- ja ajaloomälestised ning rahvussümboolika võetakse riikliku kaitse alla.

Paragrahv 7. Eesti NSV kodanikul on õigus vastavalt oma etnilisele päritolule vabalt valida oma rahvus. Riik kaitseb iga rahvuse au ja väärikust.

Kedagi ei tohi sundida oma rahvusest lahti ütlema.

Paragrahv 8. Teise kodaniku rahvustunde mis tahes viisil riivamine on keelatud.

Igasugune rahvusliku erandlikkuse, üleoleku või vaenu õhutamine on kohtu korras karistatav.

Paragrahv 9. Käesoleva seaduse elluviimiseks vajalikud normatiivaktid võtab vastu Eesti NSV Ülemnõukogu.

Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees A. Rüütel

Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi sekretär A. Almann

Tallinn, 15. detsembril 1989.